3-2-1-7-12 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-7-12

Määruse kuupäev

Tartu, 31. mai 2012. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Ants Kull, liikmed Peeter Jerofejev, Henn Jõks, Villu

Kõve, Lea Laarmaa, Jaak Luik ja Tambet Tampuu

Kohtuasi

AS-i EVIKO hagi Valga linna vastu kahju hüvitamise nõude

puudumise tuvastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 31. oktoobri 2011. a määrus tsiviilasjas

nr 2-11-35746

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Valga linna määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja AS EVIKO (registrikood 10321432)

Kostja Valga linn (Valga Linnavalitsuse kaudu) (registrikood

75004748), esindaja vandeadvokaat Indrek Lillo

Asja läbivaatamise kuupäev

16. aprill 2012. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 31. oktoobri 2011. a määrus tsiviilasjas nr 2-11-35746 ja

saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

2. Määruskaebus rahuldada.

3. Tagastada Valga Linnavalitsusele määruskaebuselt 25. novembril 2011 tasutud kautsjon

25 (kakskümmend viis) eurot.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. AS EVIKO (hageja) esitas Valga linna (kostja) vastu hagi, milles palus tuvastada, et kostjal ei ole

hageja vastu kahju hüvitamise nõuet. Hagiavalduses esitas hageja hagi tagamise nõude, mille järgi

keelata ERGO Kindlustuse AS-il (garant) 27. augustil 2010 antud garantiikirja alusel rahaliste

väljamaksete tegemine kostjale kuni tsiviilasjas lahendi jõustumiseni.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled riigihanke tulemusena 22. aprillil 2010 ehituse

töövõtulepingu, mille alusel hageja kohustus rekonstrueerima Valga Gümnaasiumi 31. juuliks 2011.

Pärast lepingu sõlmimist ilmnesid asjaolud, mis lükkasid oluliselt edasi tööde algusaja ning ei

võimaldanud hagejal teha töid projekti ja ehitusgraafiku kohaselt. 15. aprillil 2011 esitas hageja

kostjale lepingu muutmiseks kirjaliku ettepaneku, millega fikseerida tööde suurenenud maht ning

pikendada lepingu tähtaega või alternatiivselt lõpetada leping kokkuleppel. Kostja esitas 11. mail

2011 hagejale lepingust taganemise avalduse, milles teatas hagejale tingimused, mille täitmata

jätmisel ta taganeb lepingust 2. juunist 2011. Hageja vaidles lepingust taganemisele vastu. Kostja

taganes lepingust 2. juunil 2011 ning esitas 30. juunil 2011 hagejale täitmistagatise nõudekirja, milles

nõudis 1 700 000 krooni suuruse kahju hüvitamist, kuna lepingurikkumine tekitas kostjale kahju.

Nõude täitmata jätmisel lubas kostja pöörduda tagatise realiseerimiseks garandi poole garantiikirjaga,

millega garant garanteeris hageja kohustust tasuda kostjale tagatissumma 1 700 000 krooni hageja

suutmatuse tõttu täita lepingut. Garantiikirja p 3 järgi on garant kohustatud garantiilepingust tuleneva

kohustuse täitma 30 tööpäeva jooksul nõudekirja saamisest.

Hageja leidis, et kostjal ei olnud õigust nõuda kahju hüvitamist ning kahju on tõendamata. Hagi

tagamise korras palus hageja kohtul peatada garantiikirja alusel tehtavate väljamaksete tegemine kuni

asjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni.

Hageja leidis, et praeguses asjas esinevad kõik eeldused garantiist tulenevate väljamaksete tegemise

peatamiseks. Riigikohtu lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-74-10 on selgitatud, et tuvastushagi tagamisel

tuleb lähtuda tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 377 lg-st 2. See lahend käsitleb garantiist

tulenevate väljamaksete tegemise peatamist hagi tagamise abinõuna olukorras, kus kohtul palutakse

tuvastada, et kostjal ei ole õigust nõuda garandilt garantii väljamaksmist. Nimetatud abinõu

kohaldamine on mõistlik, kui garantiil on käimasoleva vaidlusega tihe side (kui sellega tagatakse

vaidluses lahendatavaid nõudeid), kui garantii realiseerimine põhjustaks hagejale olulisi kulutusi ning

kui garantii realiseerimise peatamine ei oleks kostja huve arvestades ebaproportsionaalne, mh kui on

tagatud, et kostja ei kaota seeläbi faktilist võimalust garantiinõuet realiseerida, kui hagi jääb

rahuldamata.

Taotletav hagi tagamise abinõu tagab hageja õiguste kaitse hagi rahuldamise korral ning koormab

kostjat üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades

põhjendatuks. Garantii realiseerimise peatamisel ei kaota kostja võimalust garantiinõuet realiseerida,

kui hagi jääb rahuldamata. Hagi tagamata jätmine põhjustaks hagejale märkimisväärseid kulutusi

ning tekitaks suure varalise kahju, sest kui garant maksab kostjale garantii alusel raha välja, peab

hageja selle summa garandile tagasi maksma ning lisaks tasuma ka intressi, samuti asuma alusetult

väljamakstud summat kostjalt sisse nõudma. Hageja vastu on algatatud saneerimismenetlus, mille

eesmärgipärasus muutuks garantii alusel väljamakse tegemise tagajärjel ebatõenäoliseks.

Saneerimismenetluse lõppemine tooks tõenäoliselt kaasa hageja pankrotistumise.

2. Tartu Maakohus keelas 29. juuli 2011. a määrusega hagi tagamise abinõuna garandil garantiikirja

alusel rahaliste väljamaksete tegemise kostjale kuni kohtuotsuse jõustumiseni.

Maakohus leidis, et hagi tagamise taotlus on piisavalt põhjendatud ning see tuleb rahuldada. Enne

garantii alusel raha väljamaksmist on vajalik saada selgus, kas kostjal on õigus garantiinõue maksma

panna.

Garantiikirja alusel väljamakse tegemine muudaks tuvastushagi nõude täitmise võimatuks, sest

hagejal ei ole võimalust nõuda, et tunnustataks selle summa tasumata jätmist, kui kohustus on juba

täidetud. Hagi rahuldamise korral ei pea hageja esitama uut alusetu rikastumise või kahju hüvitamise

nõuet.

Hageja taotletud hagi tagamise abinõu koormab kostjat üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada

hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks. Kostja ei kaota tegelikult võimalust

garantiinõuet realiseerida juhul, kui hagi jääb rahuldamata.

Maakohus leidis, et hageja esitatud hagi kui tuvastushagi ei ole TsMS § 383 lg 11 reguleerimisalas

olevaks nõudeks. Seda sätet ei saa tõlgendada selliselt, et ka rahalise nõude puudumise tuvastamise

nõue oleks hõlmatud TsMS § 383 lg-st 11 tuleneva tagatise andmise kohustusega. Tagatise andmise

eesmärk on vastaspoolele hagi rahuldamata jätmisest tekkida võiva kahju hüvitamine, kuid praeguse

juhtumi puhul saab kostja hagi rahuldamata jätmise korral realiseerida oma õiguse panna garantii

maksma. Seega ei saa vastaspoolele ka hageja nõude rahuldamata jäämisel tekkida mingit olulist

kahju.

3. Kostja esitas määruskaebuse ringkonnakohtule. Tagatud hagi on perspektiivitu. Kostja on andnud

enne lepingust taganemist hagejale mitu korda võimaluse lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks,

kuid hageja ei täitnud kohustusi isegi täiendava tähtaja jooksul. Maakohus ei ole motiveerinud, milles

seisneb hageja huvide ülekaal võrreldes kostja huvidega. Kui kohus rahuldas hagi tagamise taotluse,

oleks ta pidanud kohustama hagejat andma kostjale tekkiva kahju katteks tagatise (TsMS § 383), sest

vaidlusalune tagatis ei kata isegi uue riigihanke kallinemisega tekkivaid kahjusid, rääkimata

laenuintressi tasumisega seotud kahjust.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

4. Tartu Ringkonnakohus jättis 31. oktoobri 2011. a määrusega määruskaebuse rahuldamata ja

maakohtu määruse muutmata.

TsMS § 377 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata

jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. TsMS § 381 lg 2 sätestab, et

hagi tagamise avalduses tuleb nõuet, mille tagamist soovitakse, ja tagamise aluseks olevaid asjaolusid

põhistada. Hageja on hagi tagamise avalduses põhistanud nii nõuet, mille tagamist soovitakse, kui ka

tagamise aluseks olevaid asjaolusid. Maakohus on vaidlustatud määruses vastavad põhistused

märkinud. Ringkonnakohus leidis, et maakohus tagas hagi õigesti.

Maakohus on hagi tagamise abinõuna TsMS § 378 lg 1 p 4 alusel keelanud kindlustusandjal

garantiikirja alusel rahaliste väljamaksete tegemise kostjale kuni kohtuotsuse jõustumiseni.

Maakohus on õigesti hagi taganud enne hagi menetlusse võtmist. TsMS § 384 lg 1 kohaselt lahendab

kohus hagi tagamise avalduse põhjendatud määrusega hiljemalt avalduse esitamise päevale järgneval

tööpäeval. Kohus võib hagi tagamise avalduse lahendada hiljem, kui ta soovib kostja enne ära

kuulata.

Ringkonnakohus jättis tähelepanuta kostja väited hagi alusetuse ja perspektiivituse kohta, sest hagi

tagamise taotluse lahendamisel ei lahenda kohus vaidlust sisuliselt. Samuti ei ole maakohus

keeldunud hagiavalduse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 alusel, s.o maakohus ei ole lugenud

esitatud hagiavaldust alusetuks või perspektiivituks. Hagi esitamise sisuline põhjendatus selgub

edasises menetluses.

Tuginedes Riigikohtu tsiviilkolleegiumi tsiviilasjas nr 3-2-1-74-10 tehtud lahendi p-s 14 toodud

seisukohale, leiab ringkonnakohus, et praegusel juhul esinevad kõik tingimused hagi tagamiseks

hageja taotletud viisil, s.o kindlustusandja antud garantii on seotud tihedalt käimasoleva vaidlusega,

garantii realiseerimine põhjustaks hagejale olulisi kulutusi, mis väljenduksid garandile tagatissumma

ja viivise tagasimaksmises, ning garantii realiseerimise peatamine ei ole kostja huve arvestades

ebaproportsionaalne, sest hagi rahuldamata jätmise korral ei kaota kostja õigust nõuda garantiist

tuleneva tagatissumma tasumist. Ringkonnakohus arvestas ka asjaolu, et hageja vastu toimub

saneerimismenetlus ja hageja kohustus tagada garandile tagatissumma 1 700 000 krooni

(108 649 eurot 80 senti) võiks kutsuda esile hageja maksejõuetuse.

Hagi tagamine taotletud viisil teenib ka kostja huve, sest juhul, kui garant maksaks kostjale

tagatissumma välja, pärast aga selguks, et kostjal ei olnud õigust töövõtulepingust taganeda, peaks

kostja hüvitama hagejale garandile tasutud tagatissumma koos lisanduvate kuludega. TsMS § 378 lg 4

järgi tuleb hagi tagava abinõu valikul arvestada, et kohaldatav abinõu koormaks kostjat üksnes

niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks.

Rahalise nõudega hagi tagamisel tuleb arvestada hagi hinda.

Hagi tagamisel tuleb arvestada eelkõige hageja õigustatud huvisid, kuid mööndusega, et hagi

tagamise abinõu ei koormaks kostjat ebaproportsionaalselt. Kostja väidab, et tal on tekkinud kahju,

mis väljendub selles, et hageja ei ole oma töövõtulepingust tulenevat kohustust täitnud, mistõttu

kostja peab korraldama uue riigihanke ja ehitushindade tõusmise tõttu kandma lisakulusid.

Ringkonnakohus möönis, et hagi tagamine võib koormata kostjat, kuid selline koormamine ei ole

ülemäärane.

Ebaõige on määruskaebuse esitaja väide, et maakohus oleks pidanud TsMS § 383 lg 1 alusel

kohustama hagejat andma tagatise kostjal tekkiva võimaliku kahju hüvitamiseks. TsMS § 383 lg 1

sõnastusest lähtuvalt on selle kohaldamine või kohaldamata jätmine kohtu diskretsiooniotsus,

millesse saab kõrgema astme kohus sekkuda vaid siis, kui on ületatud diskretsioonipiire. Maakohus

on teinud diskretsiooni piires otsustuse mitte kohustada hagejat andma tagatist kostjal tekkiva

võimaliku kahju hüvitamiseks ning ringkonnakohtul ei ole alust kohustada hagejat TsMS § 383 lg 1

alusel tagatist andma.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5. Kostja esitas määruskaebuse, milles palus tühistada ringkonnakohtu määrus ja teha uus määrus,

millega jätta hagi tagamise taotlus rahuldamata.

Kostja leiab, et hageja ei ole esitanud TsMS § 377 lg-s 2 loetletud hagi tagamiseks vajalikke

asjaolusid. Riigikohus on 27. oktoobri 2010. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-74-10 leidnud, et garantiist

tulenevate väljamaksete tegemise peatamine on mõistlik, kui garantiil on käimasoleva vaidlusega tihe

side, garantii realiseerimine põhjustaks hagejale olulisi kulutusi ning garantii realiseerimise

peatamine ei oleks kostjate huve arvestades ebaproportsionaalne, mh kui on tagatud, et kostjad ei

kaota seeläbi faktilist võimalust garantiinõuet realiseerida, kui hagi jääb rahuldamata. Kui maakohus

leiab, et hageja tuvastusnõuet on võimalik praeguses asjas põhimõtteliselt tagada, tuleb hinnata, kas

hageja on põhistanud asjaolusid, millest saab järeldada, et garandil kostjatele garantii alusel raha

maksmise keelamine on vajalik olulise kahju või omavoli vältimiseks või muul põhjusel.

Ringkonnakohus ei ole motiveerinud, milles seisneb hageja huvide ülekaal võrreldes kostja huvidega.

Hageja ei ole põhjendanud, et tal tekkib hagi tagamata jätmisega oluline kahju. Kostja peab seevastu

korraldama uue riigihanke, peab võtma raha puudumise tõttu laenu ja tasuma sellelt intressi ja

lepingutasusid.

Maakohus pidanuks kohustama hagejat andma kostjale tekkivate kahjude katteks tagatise, sest

vaidlusalune tagatis ei kata isegi uue riigihanke kallinemisega tekkivaid kahjusid, rääkimata

laenuintressi tasumisega seotud kahjudest. Kohtumääruses peaksid olema mingisugused põhjendused

selle kohta, miks ei peeta vajalikuks kostjale tagatise andmist võimaliku tekkiva kahju hüvitamiseks.

6. Hageja vaidles määruskaebusele vastu. Kohtud on kostjale tekkivat võimalikku kahju hagi

tagamise lahendamisel arvesse võtnud. Kostja ei ole viidanud kahjule, mis tal võiks tekkida hagi

tagamise tõttu. Tagatist andma kohustamine on TsMS § 383 lg 1 kohaselt kohtu diskretsiooniotsus,

mistõttu kohus ei pidanud kostjale tagatist määrama.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7. Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb TsMS § 701 lg 3 alusel rahuldada menetlusõiguse normi

olulise rikkumise tõttu. Ringkonnakohtu määrus tuleb tühistada ja asi saata samale ringkonnakohtule

uueks läbivaatamiseks.

8. Koos 29. juulil 2011 esitatud hagiavaldusega esitas hageja hagi tagamise taotluse, paludes keelata

garandil teha kostjale garantii alusel väljamakseid kuni asjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni.

Maakohus rahuldas hagi tagamise taotluse. Ringkonnakohus jättis maakohtu määruse muutmata.

9. Hagi tagamise taotluses tugines hageja garandi välja antud garantiikirjale nr 697093, millega

garant garanteeris hageja kohustuse tasuda kostjale tagatissumma 1 700 000 krooni, kui hageja ei

suuda täita töövõtulepingut, millega ta kohustus rekonstrueerima Valga Gümnaasiumi 31. juuliks

2011. Kostja esitas 30. juunil 2011 hagejale täitmistagatise väljamaksmise nõude, milles palus hagejal

tasuda tagatissumma 1 700 000 krooni 7. juuliks 2011 ning märkis, et kui hageja õigeks ajaks oma

kohustust ei täida, siis on kostja sunnitud pöörduma garandi poole ja realiseerima garantiikirjaga

antud tagatise. Garantiikirja p 3 järgi on garant kohustatud garantiilepingust tuleneva kohustuse

täitma 30 tööpäeva jooksul alates nõudekirja saamisest (tl 53). Hageja leidis, et kostjal ei ole

seaduslikku alust nõuda garandilt garantiikirjaga antud tagatise realiseerimist, kuna selleks vajalikud

eeldused ei ole täidetud - tegemist ei ole hageja suutmatusega töövõtulepingut täita, vaid kostja enda

vabatahtliku valikuga leping võlaõigusseaduse (VÕS) § 655 alusel katkestada. Samuti leiab hageja, et

isegi juhul, kui esineks hüpoteetiline alus garandilt täitmistagatise realiseerimist nõuda, ei ole selle

realiseerimine võimalik enne, kui kostja on põhjendanud ja tõendanud, et talle on tekkinud

1 700 000 krooni suurune kahju.

10. TsMS § 377 lg 1 järgi võib kohus hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata

jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Selle sätte järgi on hagi

tagamise eesmärgiks kohtuotsuse, millega hagi rahuldatakse, täitmise lihtsustamine. TsMS § 377 lg 2

sätestab, et sellise hagi tagamiseks, mille esemeks ei ole rahaline nõue kostja vastu, võib kohus

hageja taotlusel esialgselt reguleerida vaidlusalust õigussuhet, eelkõige asja kasutusviisi, kui see on

vajalik olulise kahju või omavoli vältimiseks või muul põhjusel. Seda võib teha sõltumata sellest, kas

on alust arvata, et hagi tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või teha selle

võimatuks. TsMS § 378 lg 3 järgi võib tagada ka tuvastushagi.

11. Kolleegium on 27. oktoobril 2010 tsiviilasjas nr 3-2-1-74-10 tehtud lahendi p-s 11 leidnud, et hagi

tagamise korras on põhimõtteliselt võimalik keelata kolmandast isikust garandil väljamaksete

tegemine kostjatele. Kolleegium leidis samas lahendis, et olukorras, kus kohtul palutakse tuvastada,

et kostjal ei ole õigust nõuda garandilt garantii väljamaksmist, mahub hageja taotletud hagi tagamise

abinõu põhimõtteliselt hagi esemeks oleva vaidlusaluse õigussuhte esialgse reguleerimise alla.

Tegemist on TsMS § 378 lg 1 p-s 4 nimetatud hagi tagamise abinõuga. Selle rakendamisel ei saa

panna kolmandale isikule aktiivseid kohustusi (st temalt raha välja mõista), kuid saab panna keelu

anda raha üle just kostjale ja näha ette raha maksmise (kui seda soovitakse teha) nt kohtutäiturile või

kohtu deposiitkontole.

Praeguses vaidluses on ringkonnakohus nõustunud maakohtuga ja hagi on tagatud hageja taotletud

viisil.

12. Kolleegium selgitab, et otsuse p-s 11 öeldut arvestades võiks hagi tagamine taotletud viisil olla

põhjendatud ainult siis, kui garantii realiseerimine kostja poolt oleks hageja ja kostja vahelises suhtes

vastuolus töövõtulepingus kokkulepituga, s.t kostja rikuks garantii esitamisega töövõtulepingut.

Kolleegium leiab, et TsMS § 368 lg 1 mõttes õiguslik huvi esitada selline tuvastushagi, mille

eesmärgiks on takistada teisel poolel garantiid realiseerimast, on ainult siis, kui hageja toetub

asjaolule, et kostja rikuks garantii realiseerimisega pooltevahelist lepingut.

Pooltevahelise 22. aprilli 2010. a töövõtulepingu p 12.1 järgi kohustus hageja töövõtjana andma

kostjale kui tellijale enne tööde algust täitmistagatise, milleks on krediidiasutuse garantiikiri

summale, mis vastab kümnele protsendile pakkumuse maksumusest ning mis peab kehtima alates töö

tegemise algusest ja olema jõus kuni töö vastuvõtmiseni. Sama lepingu p 13.7 järgi oli kostjal

tellijana õigus igal ajal kontrollida, kas ehitustööde maht ja kvaliteet vastavad kehtestatud nõuetele.

Tööde mittevastavuse ilmnemisel oli kostjal tellijana õigus määrata hagejale kui töövõtjale mõistlik

tähtaeg puuduste likvideerimiseks, kusjuures määratud tähtajaks puuduste kõrvaldamata jätmise

korral oli kostjal õigus lepingust taganeda ja nõuda hagejalt täitmistagatist kümne protsendi ulatuses

lepingus märgitud tööde üldmaksumusest.

Hageja on esitanud tuvastushagi, milles palub kindlaks teha, et kostjal ei ole töövõtulepingust

tulenevat kahju hüvitamise nõuet, kuna hageja ei ole lepingut rikkunud ja kostjal polnud alust

lepingut lõpetada. Hagi tagamise taotlust põhistab hageja muu hulgas asjaoluga, et kostjal pole õigust

täitmistagatise realiseerimist nõuda, sest tal ei olnud õigust lepingut üles öelda, mistõttu ei ole

tegemist garantii realiseerimiseks vajaliku olukorraga, s.o hageja suutmatusega lepingut täita. Seega

on hageja ilmselt tuginenud asjaolule, et garantii realiseerimisega rikuks kostja töövõtulepingut.

13. Kolleegiumi märgib, et juhul, kui hageja toetub hagiavalduses asjaolule, et kostja rikuks garantii

realiseerimisega pooltevahelist lepingut (vt otsuse p 12), tuleb hagi tagamise korras garantii-järgsete

väljamaksete peatamiseks garantiiga tagatavast võlasuhtest tuleneva vaidluse lahendamiseni kohtul

TsMS § 378 lg-st 4 tulenevalt poolte huve kaaluda.

Selleks tuleb hinnata hagi tagamisest või tagamatajätmisest pooltele tekkida võivaid võimalikke

negatiivseid tagajärgi. Kui kostja suudab hagejale garantii realiseerimisest tingitud võimalikud

negatiivsed tagajärjed (nt garandi tagasinõue, intressi maksmise kohustus) hüvitada (s.h ei ole

kahtlust kostja maksevõimes) ja garantii realiseerimine ei põhjusta tõenäoliselt hageja maksejõuetust

ega olulisi makseraskusi, ei tuleks vähemalt üldjuhul garantii kui mitteaktsessoorse õigusinstrumendi

olemuse säilitamise huvides eelistada hageja huve, ja selline hagi tuleb jätta tagamata. Kaalumiseks

vajalikud asjaolud peab esitama hageja, vajaduse korral võib hagi tagamiseks ära kuulata ka kostja

seisukoha.

14. Kolleegium leiab, et ei maakohus ega ka ringkonnakohus pole hagi tagamist põhjendanud sellega,

et kostjapoolne garantii realiseerimine oleks hageja arvates käsitatav töövõtulepingu rikkumisena.

TsMS § 381 lg 1 p 2 järgi peab hagi tagamise avaldus sisaldama hagi tagamise aluseks olevaid

asjaolusid. TsMS § 384 lg 2 järgi, kui kohus leiab, et hagi tagamise avaldus ei vasta seaduse nõuetele

ja puuduse saab ilmselt kõrvaldada, annab kohus avaldajale tähtaja puuduse kõrvaldamiseks,

kusjuures puuduse õigeaegse kõrvaldamata jätmise puhul jätab kohus hagi tagamise avalduse

rahuldamata.

15. Maakohus on hagi tagamist põhjendanud asjaoluga, et garantii realiseerimise korral ei oleks

hagejal võimalust nõuda tuvastushagi nõude täitmist, sest hagejal puuduks võimalus nõuda selle

summa tasumata jätmise õiguse tunnustamist, kui kohustus on juba täidetud. Kolleegiumi arvates ei

ole maakohtu selline põhjendus hagi tagamiseks piisav. Praegusel juhul sellises tuvastushagis ei ole

hagi tagamise eesmärgiks kohtulahendi täitmise tagamine, vaid pooltevahelise vaidlusaluse

õigussuhte esialgne reguleerimine TsMS § 377 lg 2 järgi (vt otsuse p 11).

Ringkonnakohus, nõustudes maakohtu määruse põhjendusega, on lisanud, et hagi tagamine on

põhjendatud ka asjaoluga, et hageja suhtes toimub saneerimismenetlus ja hageja kohustus maksta

garandile tagatissumma võiks kutsuda esile hageja maksejõuetuse. Kolleegiumi arvates ei ole ka

saneerimismenetluse toimumise fakt ainuüksi piisavaks hagi tagamise aluseks. Ringkonnakohus ei

ole tuvastanud asjaolusid, mille alusel võiks järeldada, et hagejat ähvardab oht muutuda

maksejõuetuks.

Kolleegium peab vajalikuks märkida, et õige ei ole ringkonnakohtu käsitlus, et sellises

tuvastusnõudes on hageja õigustatud huvi kostja huviga võrreldes eelistatud (vt otsuse p 13).

Kolleegium nõustub määruskaebuse väitega, et ringkonnakohus ei põhjendanud, milles seisneb

hageja huvide ülekaal võrreldes kostja huvidega.

16. Kolleegium leiab, et kuigi ka maakohtu hagi tagamise määrus ei ole piisavalt põhjendatud, ei

oleks õige ka maakohtu määruse tühistamine ja hagi tagamise avalduse saatmine maakohtule uueks

läbivaatamiseks, sest sel juhul tekiks menetluslik olukord, kus vahepeal ei oleks hagi tagatud ja kostja

võiks hagi tagamise sisuliselt välistada või muuta selle mõttetuks. See oleks vastuolus hagi tagamise

põhimõttega. Seetõttu leiab kolleegium, et hagi tagamise määruse peale esitatud määruskaebust

lahendades, võib ringkonnakohus vajaduse korral ka ise TsMS § 384 lg 2 alusel nõuda hagejalt hagi

tagamise avalduse puuduste kõrvaldamist.

Hagi tagamise määruse peale esitatud määruskaebuse lahendamisel peab ringkonnakohus eeltoodut

arvestades tuvastama, kas hageja esitatud hagi tagamise asjaolud annavad alust hagi tagamiseks, ning

andma vajaduse korral hagejale tähtaja asjakohaste asjaolude esitamiseks. Samuti peaks

ringkonnakohus kaaluma TsMS § 383 lg-st 1 tulenevat võimalust teha hagi tagamine sõltuvaks

tagatise andmiseks vastaspoolele tekkiva võimaliku kahju hüvitamiseks. Praeguses asjas võib kostja

võimalikuks tekkivaks kahjuks olla uue riigihanke kallinemise tõttu tekkiv kahju, samuti laenuintressi

tasumisega seotud kahju.

17. Kolleegium jätab menetluskulud TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel ringkonnakohtu otsustada.

18. Tasutud kautsjon tuleb TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel määruskaebuse rahuldamise tõttu

tagastada.

Ants Kull, Peeter Jerofejev, Henn Jõks, Villu Kõve, Lea Laarmaa, Jaak Luik, Tambet Tampuu