3-2-1-45-12 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-45-12

Otsuse kuupäev

Tartu, 30. mai 2012. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Peeter Jerofejev, liikmed Henn Jõks ja Jaak Luik

Kohtuasi

Elektrooniliste Maksesüsteemide OÜ hagi Milvi-Melanie

Alevi ja NIXOR AD AKTSIASELTSI vastu kahjuhüvitise

saamiseks või NIXOR AD AKTSIASELTSI vastu

24. septembri 2008. a ja 9. oktoobri 2008. a üldkoosoleku

otsuste kehtetuks või tühiseks tunnistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 6. detsembri 2011. a otsus tsiviilasjas

nr 2-09-1010

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

NIXOR AD AKTSIASELTSI ja Milvi-Melanie Alevi

kassatsioonkaebus

Tsiviilasja hind Riigikohtus

119 274 eurot 2 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja Elektrooniliste Maksesüsteemide OÜ (registrikood

11451237), esindaja vandeadvokaat Villu Otsmann

Kostjad Milvi-Melanie Alev (isikukood xxxxxxxxxxx) ja NIXOR

AD AKTSIASELTS (registrikood 10233320), mõlema esindaja

vandeadvokaat Kristina Uuetoa-Tepper

Asja läbivaatamise kuupäev

9. aprill 2012. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 6. detsembri 2011. a otsus tsiviilasjas nr 2-09-1010 muutmata

ja kassatsioonkaebus rahuldamata.

2. Arvata NIXOR AD AKTSIASELTSI ja Milvi-Melanie Alevi kassatsioonkaebuselt

20. detsembril 2011 tasutud kautsjon 947 (üheksasada nelikümmend seitse) eurot 80 senti ja

23. jaanuaril 2012 tasutud kautsjon 244 (kakssada nelikümmend neli) eurot 94 senti

riigituludesse.

3. Menetluskulud kõigis kohtuastmetes jätta solidaarselt NIXOR AD AKTSIASELTSI ja Milvi-

Melanie Alevi kanda.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Elektrooniliste Maksesüsteemide OÜ (hageja) esitas 9. jaanuaril 2009 Harju Maakohtule Milvi-

Melanie Alevi (kostja I) ja NIXOR AD AKTSIASELTSI (kostja II) vastu hagi, milles nõudis 540 687

krooni suuruse kahju hüvitamist. Hageja suurendas menetluse käigus nõuet 1 483 000 kroonini koos

viivisega 9,5% aastas. Alternatiivselt palus hageja tunnustada kostja II 24. septembri 2008. a ja

9. oktoobri 2008. a üldkoosoleku otsuste tühisust või kehtetust.

Hagiavalduse kohaselt kuulus hagejale 24. septembril 2008 11,9% kostja II aktsiatest, teised

aktsionärid olid kostja I, kellele kuulus 71,1% aktsiatest, Janno Aser (10,8% aktsiate omanik) ja

Andrus Alev (6,2% aktsiate omanik), kes on kostja I poeg. 2008. a-l suhtles hageja kostja II

juhatusega advokaadi vahendusel ja soovis teada saada üldkoosoleku toimumise aega. Hageja nõudis

muu hulgas erikontrolli korraldamist, kuid hageja nõuet ei rahuldatud. 24. septembril 2008 toimus

kostja II aktsionäride erakorraline üldkoosolek, mis võttis vastu otsuse suurendada aktsiakapitali

185 000 krooni võrra, emiteerides selleks 185 uut aktsiat nimiväärtusega 1000 krooni.

Märkimiseesõiguse said Andrus Alev, Janno Aser ja Imre Reinson (juhatuse liige). Hageja ei

osalenud üldkoosolekul. Kostja II ei saatnud kutset hageja advokaadile.

9. oktoobri 2008. a üldkoosolekul kinnitasid aktsionärid otsust suurendada aktsiakapitali, hageja

hääletas sellele vastu. Aktsiakapitali suurendamise tõttu vähenes hageja osalus 2%. Hageja leidis, et

rikutud on üldkoosoleku kokkukutsumise korda ning enne aktsiakapitali suurendamist tuleb esitada

eelmise majandusaasta kinnitatud aruanne, mida ei tehtud. Üldkoosoleku otsused on tühised.

Märkimise eesõigus peab olema kõigil vastavalt aktsiate arvule. Kostjate vastupidises käitumises

väljendub õigusvastane tegevus, mis on kahju hüvitamise aluseks. Hageja osalust vähendati alla 10%

ning seetõttu pole hagejal õigust nõuda erikontrolli korraldamist.

Hageja soovis oma osa vähendamisest tuleneva kahju hüvitamist. Aktsiate eest õiglase hüvitise

määramisel tuleb üldjuhul eelistada metoodikat, mis võimaldab arvestada ühingu tulevikuväljavaateid

(nt diskonteeritud rahavoogude meetod). Metoodika valikul tuleb muu hulgas pidada silmas seda, et

see tagaks vähemusaktsionärile suurema hüvitise. Hageja esitatud tõendi kohaselt on diskonteeritud

rahavoogude meetodit kasutades hageja hüvitise suuruseks 1 483 000 krooni. Võrdleva meetodina on

audiitor kasutanud netovara meetodit, mille kohaselt oleks 2% osaluse väärtuseks 698 000 krooni.

2. Kostjad hagi ei tunnistanud. 11. septembri 2008. a üldkoosolekul selgus, et hageja aadress erineb

äriregistrisse kantud aadressist. Kutse 24. septembri 2008. a koosolekule saadeti hagejale uuel

aadressil, see oli ka hageja ainuosaniku kodune aadress ning polnud kahtlust, et tegemist oli õige

aadressiga. Kutse saadeti 13 päeva enne üldkoosolekut. Hageja esindajaks olev advokaat esitas oma

volikirja alles 1. oktoobril 2008, volikiri oli välja antud 26. septembril 2008. Majandusaasta aruanne

esitati üldkoosolekule.

Kostjad leidsid, et 24. septembri 2008. a üldkoosoleku otsuste vaidlustamise nõue on aegunud.

Kostjad vaidlesid vastu ka hageja nõude suurendamisele, kuna aluseks ei ole võetud konsolideeritud

raamatupidamise aastaaruannet ja asjaolu, et tütarettevõtete negatiivne väärtus kahandab kostja II

väärtust, samuti ei ole võetud juhtkonnalt selgitusi. Äriseadustiku (ÄS) §-st 289 ei tulene kostjate

solidaarset vastutust hageja ees.

Seadusandja ei ole sätestanud võimalust tuvastada üldkoosoleku otsuse väidetavat õigusvastasust

ilma selle tühisust tunnustamata või siis otsust kehtetuks tunnistamata. Kui otsus osutub tühiseks või

kehtetuks, siis taastatakse endine olukord ja hagejale ei ole tekkinud kahju, mille hüvitamist ta nõuab

osaluse proportsiooni väidetava vähenemise tõttu. Kui aga isik ei soovi realiseerida talle seadusega

antud õigusi väidetava rikkumise tuvastamiseks ja õiguste taastamiseks, vaid aktsepteerib väidetava

kahju tekkimise fakti, on ta kahju tekkimise eest ise vastutav ning seda kahju ei tule võlaõigusseaduse

(VÕS) § 139 lg-test 1 ja 2 tulenevalt hüvitada. Seaduses on nähtud ette erandid, millal ei saa nõuda

otsuse kehtetuks tunnistamist ja saab nõuda kahju hüvitamist (aktsiate ülevõtmine, aktsiaseltsi

ühinemine, aktsiaseltsi jagunemine ja aktsiaseltsi ümberkujundamine). Järelikult saab kahju

hüvitamist nõuda vaid siis, kui ei ole võimalust ja alust otsuse tühisust tunnustada või otsust

kehtetuks tunnistada. Olukorras, kus otsus ei ole tühine ning hageja ei ole esitanud tähtaegselt nõuet

aktsiakapitali suurendamise otsuse kehtetuks tunnistamiseks, ei ole hagejal õigust nõuda ka kahju

hüvitamist. Ainult otsuse tühisuse tuvastamine või otsuse kehtetuks tunnistamine selle vastuolu tõttu

seadusega võimaldab hagejal adekvaatselt tõendada kostjate väidetavat õigusvastast tegu.

Isegi kui 2007. a majandusaasta aruanne oleks tulnud kinnitada enne aktsiakapitali suurendamise

otsustamist, ei saa selline formaalne rikkumine olla otsuse tühisuse aluseks. Seadus ei näe kõnealuse

rikkumise tagajärjena ette otsuse tühisust. Samuti ei ole aktsiakapitali suurendamise otsustamine enne

2007. a majandusaasta aruande kinnitamist tõlgendatav koosoleku kokkukutsumise korra

rikkumisena ÄS § 296 mõttes.

Üldkoosoleku otsusega ei välistatud täiendavate aktsiate märkimisel ühe või mitme aktsionäri

(sh hageja) eesõigust aktsiaid märkida, vaid välistati kõigi aktsionäride eesõigus ning otsustati

seejärel anda märkimise eesõigus äriühingu tegevusse oluliselt panustanud juhtivtöötajatele. Asjaolu,

et aktsiaseltsi juhtivtöötajad ja aktsionärid osaliselt kattusid, ei anna alust väita, nagu ei oleks kõigi

aktsionäride märkimisõigust enne välistatud.

Kuna 24. septembri 2008. a otsus ei ole automaatselt tühine ja otsuse kehtetuks tunnistamist ei ole

tähtaegselt taotletud, ei ole ka tähtsust, et hageja vaidlustas 9. oktoobri 2008. a üldkoosoleku otsuse.

Täiendavat heakskiitu 24. septembri 2008. a otsus sisuliselt ei vajanud. Kuivõrd kostja järgis

24. septembril 2008 aktsiate emiteerimisel ettevõtte tavapärast praktikat, ei käitunud kostjad hea usu

põhimõtte vastaselt. Sellise praktikaga oli kostja II endise juhtivtöötaja ja aktsionäri Kaido

Tomasbergi vahendusel kursis ka hageja.

Uute aktsiate emiteerimist ei saa võrdsustada aktsiate ülevõtmisega ega kohaldada sellele analoogset

regulatsiooni. Alusetu on väide, et aktsiate proportsiooni muudatus tähendaks 2% aktsiate tegelikku

kaotust. See vahe ei ole mõistlikkuse põhimõtet arvestades käsitatav kahjuna. Ka väidetavat

kahjusummat pole hageja adekvaatselt tõendanud. Hageja esitatud audiitor Ksenia Lukkaneni

hinnang, mille kohaselt on 2% kostja II aktsiate väärtuseks 30. septembri 2008. a seisuga

1 483 000 krooni, on ebatäpne ja puudulik ning ei kajasta aktsiate tegelikku väärtust. Kõnealuse

hinnangu alusel ei saa kahjunõuet taotletud suuruses mingil tingimusel rahuldada, kuna see sisaldab

selgelt määrangut "kuni" ehk arvamuse kohaselt võib diskonteeritud rahavoo meetodi alusel leitav

väärtus olla mis tahes summa 0 ja 1 483 000 krooni vahel. Põhjendatud ja õige ei ole ka

konsolideeritud raamatupidamisliku väärtuse meetodil antud hinnang, et 2% aktsiate väärtus on

698 000 krooni, kuna kostja aktsiate hindamiseks ei ole kasutatud konsolideeritud raamatupidamise

aastaaruannet, sidusettevõtte UVS Eesti OÜ auditeeritud 2007. a raamatupidamise aastaaruande

andmeid, ei ole suheldud ettevõtte juhtkonnaga arengu ja investeerimisplaanide selgitamiseks jms.

Asjaolu, et audiitor Ksenia Lukkaneni arvamus kostja aktsia hinna määramise kohta ei ole õige ja

õiglane, tõendab Audiitorbüroo Liivanurm 11. juuli 2009. a arvamus.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 65 järgi loetakse eseme väärtuseks selle harilik väärtus, kui

seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eseme harilik väärtus on selle keskmine müügihind

(turuhind). Kostja aktsiatega on alates 16. maist 2008 kuni praeguse ajani tehtud üks tehing. Kaido

Tomasberg tegi 16. mail 2008 hageja osakapitali mitterahalise sissemakse 111 kostja aktsiaga (11,9%

kogu kostja II aktsiakapitalist 16. mai 2008. a seisuga). Kui 11,9% aktsiate väärtuseks oli

1 799 976 krooni, siis oli aktsiakapitalist 2% suuruse osa (aktsiate) väärtuseks 302 517 krooni.

Hageja kahjunõue baseerub väitel, et ta jääb ilma osast varast (ettevõtte majandustegevuse

tulemusena tekkinud/tekkivast kasumist). Samas on kostjate hinnangul ettevõtte majandustegevus

tulenevalt osaluse andmisest juhtivtöötajatele edaspidi oluliselt kasumlikum ehk sõltumata sellest, et

hagejale praegu kuuluva osaluse suurus on protsentuaalselt väiksem, on hageja tulu rahalises

väljenduses tulevikus suurem või vähemalt võrdne sellega, mida ta oleks saanud siis, kui tema

osaluse proportsioon oleks säilinud.

3. Harju Maakohus jättis 20. novembri 2009. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda.

4. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 6. aprilli 2010. a otsusega hageja apellatsioonkaebuse, tühistas

maakohtu otsuse ning saatis asja maakohtule uueks läbivaatamiseks.

5. Harju Maakohus jättis 13. juuni 2011. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Maakohtu otsuse kohaselt otsustati kostja II aktsionäride 24. septembri 2008 erakorralisel

üldkoosolekul uue nõukogu liikme valimine, aktsiakapitali suurendamine ja aktsionäri tõstatatud

küsimuste arutelu ja nendele vastamine (tlk 16-23). Aktsiaseltsi 9. oktoobri 2008. a üldkoosolekul

otsustati kinnitada 24. septembri 2008. a erakorralise üldkoosoleku otsus aktsiakapitali suurendamise

kohta.

Tallinna Ringkonnakohus tuvastas 6. aprilli 2010. a otsusega, et pooled ei vaidle järgmiste asjaolude

üle: 1) 24. septembril 2008 otsustati kostja II aktsionäride erakorralisel üldkoosolekul suurendada

aktsiakapitali 185 000 krooni võrra, väljastades selleks suunatud emissiooni kaudu 185 uut aktsiat

nimiväärtusega 1000 krooni. Hageja nimetatud üldkoosolekul ei osalenud; 2) uute aktsiate märkimise

eesõigus anti kostja II töötajatele, kelleks on Andrus Alev, Janno Aser ja Imre Reinson;

3) 9. oktoobril 2008 kiitis kostja II aktsionäride üldkoosolek heaks aktsiakapitali suurendamise

otsuse; 4) aktsiakapitali suurendamise tulemusena muudeti aktsionäride osalusproportsiooni, mille

tagajärjel vähenes hageja osalus kostjas II 2% võrra, so 11,9%-lt 9,9%-ni.

Pooled vaidlevad ÄS § 345 lg 1 tõlgendamise üle. ÄS § 345 lg 1 järgi on aktsionäril eesõigus

märkida uusi aktsiaid võrdeliselt oma aktsiate nimiväärtuse summaga. Aktsionäride eesõiguse võib

välistada üldkoosoleku otsusega, mille poolt on antud vähemalt 3/4 koosolekul esindatud häältest.

Juhatus peab aktsionäridele eelnevalt esitama kirjaliku selgituse, miks märkimise eesõiguse

välistamine on vajalik, ja põhjendama selles ka aktsiate väljalaskehinda. Kostjate väidetel tuleneb

nimetatud paragrahvist, et üldkoosolek võib otsustada, et aktsiate märkimise õigus antakse üksnes

mõnele aktsiaseltsi töötajale. Aktsionäril on eesõigus uusi aktsiaid märkida ning märkimise eesõiguse

välistamist peab juhatus aktsionäridele enne kirjalikult selgitama. Kostja II seda 24. septembri

2008. a koosoleku protokolli kohaselt ka tegi.

Maakohus nõustus kostjate seisukohaga, et hageja kahju hüvitamise nõude välistavad VÕS § 139 lg-

d 1 ja 2, kuna hageja pidanuks taotlema otsuse tühisuse tuvastamist või kehtetuks tunnistamist. Kuna

kostja II 24. septembri 2008. a otsus ei ole tühine, sest koosoleku kokkukutsumise korda ei rikutud

ning hageja ei esitanud kehtetuks tunnistamise nõuet seaduses sätestatud tähtaja jooksul, ei ole hageja

õigustatud nõudma väidetava kahju hüvitamist. Rikutud ei ole ka aktsionäride võrdse kohtlemise

printsiipi, sest 24. septembri 2008. a otsusega suurendati aktsiakapitali juhtivate töötajate

motiveerimiseks. See tähendab, et ükski aktsionär ei saanud osaleda uute aktsiate märkimises,

mistõttu hagejat ei koheldud teistest aktsionäridest erinevalt ning seaduses (ÄS § 272) sätestatud

võrdse kohtlemise printsiipi ei rikutud.

24. septembri 2008. a otsuse ebaseaduslikuks pidamise tõttu nimetatud otsuse kehtetuks tunnistamise

nõude õigel ajal esitamisel olnuks hagejal võimalik väidetava kahju tekkimist välistada. Otsuse

vastuvõtmisest oli hageja teadlik. Seda otsust käsitleti ka 9. oktoobri 2008. a koosolekul, millest

võttis osa ka hageja. Kostjad on tõendanud ja selgitanud asjaolu, et kostja II juhtivtöötajatele on antud

võimalus aktsiakapitali suurendamisel aktsiaid nominaalhinnaga omandada. Juhtivtöötajatele anti

võimalus aktsiakapitali suurendamise tagajärjel aktsiaid omandada, et suurendada nende

motivatsiooni, millest tulenevalt on aktsiaseltsi majandustegevus olnud edukas ja oleks edaspidi

veelgi kasumlikum. Kostjate põhjenduse kohaselt saab sellest kasu ka hageja, kuna aktsionärina oleks

tema tulu rahalises väljenduses tulevikus suurem või vähemalt võrdne sellega, mis oleks saadud siis,

kui hageja osaluse proportsioon oleks säilinud. Nimetatud väidet ei ole hageja kummutanud. Kõiki

asjaolusid arvestades leidis maakohus, et hageja ei ole kahju saamist tõendanud. Maakohus nõustus

ka kostjate väitega solidaarse vastutuse aluse puudumise kohta. ÄS §-st 289 sellist võimalust ei

tulene.

Ka alternatiivsed nõuded tuleb jätta rahuldamata. Kuna hagejale saadeti koosolekul osalemise kutse

seaduses sätestatud viisil, ei ole otsused tühised koosoleku kokkukutsumise korra rikkumise motiivil.

Asjaolu, et majandusaasta aruanne kinnitati enne aktsiakapitali suurendamise otsustamist, ei ole

ÄS § 3011 lg 1 p-s 4 nimetatud oluline koosoleku kokkukutsumise korra rikkumine, mis tingiks

vastuvõetud otsuse tühisuse. Kuna hageja ei esitanud hagi otsuse kehtetuks tunnistamiseks seaduses

sätestatud tähtaja (kolm kuud otsuse vastuvõtmisest) jooksul, ei ole alust koosoleku otsust ÄS § 302

lg 1 järgi kehtetuks tunnistada.

6. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, paludes maakohtu otsuse tühistada ja

teha uus otsus, millega rahuldada hagi ning jätta menetluskulud kostjate kanda.

7. Kostjad vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

8. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 6. detsembri 2011. a otsusega apellatsioonkaebuse, tühistas

maakohtu otsuse ning tegi uue otsuse, millega rahuldas kahju hüvitamise nõude ning mõistis

kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja 94 780 eurot 97 senti ja viivise 24 493 eurot 5 senti ning

alates 7. detsembrist 2011 viivise VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Ringkonnakohus jättis

rahuldamata hageja nõude tuvastada kostja II aktsionäride 24. septembri 2008. a üldkoosoleku otsuste

tühisus ja tunnistada kehtetuks 9. oktoobri 2008. a üldkoosoleku otsused. Maa- ja ringkonnakohtus

kantud menetluskulud jättis ringkonnakohus solidaarselt kostjate kanda.

Ringkonnakohtu otsuse kohaselt ei ole maakohus hinnanud poolte esitatud asjaolusid kahju tekkimise

kohta. Samas on maakohus teinud vastuolulise järelduse, et kahju hüvitamise välistab VÕS § 139 lg-

te 1 ja 2 järgi hageja enda tegevusetus üldkoosoleku otsuse vaidlustamata jätmisel. Ringkonnakohtu

arvates on VÕS § 139 lg-te 1 ja 2 kohaldamise eelduseks kahju tekkimise tuvastamine.

Aktsiakapitali suurendamise ja uute aktsiate emiteerimise tõttu ei vähenenud hageja aktsiate arv, kuid

ringkonnakohus nõustus hagejaga, et tema varaliseks kahjuks võib olla aktsiate väärtuse langus. See

tähendab, et hagejal ei ole võimalik oma aktsiaid võõrandades saada sellist hinda, nagu ta oleks

saanud enne aktsiakapitali suurendamist, kuna aktsiate arvu suurenemise tõttu on hageja osalus

vähenenud. Oluline on ka see, et õigustatud isikud omandasid emiteeritud aktsiaid nominaalhinnaga,

mis on turuhinnast oluliselt madalam. Samuti võib aktsia väärtust mõjutada võimalus saada vähem

dividende.

Vannutatud audiitor Ksenia Lukkanen on arvamuses (I kd, tl 103-113) kasutanud diskonteeritud vaba

rahavoo meetodit ja võrdluseks raamatupidamisliku väärtuse (netovara) meetodit. Tehtud arvutuste

järgi on diskonteeritud vaba rahavoo meetodi järgi 2% aktsiate väärtus 1 483 000 krooni ja

konsolideeritud raamatupidamisliku väärtuse meetodit kasutades 698 000 krooni. Kuna ÄS § 226

järgi on aktsionäril õigus osaleda kasumi jaotamisel ja ÄS § 276 lg 2 järgi on tal õigus kasumiosale,

siis on õiglane lähtuda kahju suuruse määramisel aktsionäri võimalusest saada oma aktsia eest

tulevikus tulu. Diskonteeritud vaba rahavoo meetod arvestab ettevõtte varasemaid majandusnäitajaid,

millest lähtuvalt hinnatakse tulevikus tekkivaid rahavoogusid, mida ettevõte suudab saavutada,

arvestades sealjuures ettevõtte olemasolevat vara, innovatsioonivõimet, turupositsiooni ja muid

olulisi näitajaid. Raamatupidamisliku väärtuse (netovara) meetod kajastab ettevõtte hetkeolukorda.

Kolleegiumi arvates tagab diskonteeritud vaba rahavoo meetod seda, et kahjustatud isikule

hüvitatakse ka tulu, mida tal oleks olnud võimalik saada tulevikus 2% suuremat osalust omades.

Eeltoodu on vastavuses ka VÕS § 127 lg-ga 1, mille kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk

kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud,

kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.

Kostjad on seadnud audiitor Ksenia Lukkaneni arvamuse kahtluse alla, väites, et arvamuse andmisel

ei ole kasutatud õigeid algandmeid. Kostjad väitsid, et arvestada oleks tulnud ka kostja II kahjumis

olevate tütaräriühingute majandusnäitajatega, audiitor on valesti kostja II ja tema tütarettevõtete

andmeid konsolideerinud ja arvestatud ei ole kostja II peamiste äripartnerite, kelleks on Tallinna

Kaubamaja AS ja Tallink Grupp AS, aktsiate väärtusega, mis on olnud languses. Ringkonnakohus ei

nõustunud kostjate vastuväidetega, leides, et need on jäänud paljasõnalisteks. Kostjad on esitanud

küll vastuväited, kuid ei ole toonud esile, milliseks võiks kujuneda kostja II aktsia väärtus esiletoodut

arvestades. Seda ei selgu ka kostjate esitatud vannutatud audiitor Urmas Liivanurme arvamusest

(I kd, tl 129-130). Audiitor Urmas Liivanurm on selgitanud, et informatsiooni lisandumisel võib olla

arvamus osaluse väärtuse kohta erinev, kuid arvamusest ei nähtu, milline see olla võiks. Kostja II 2%

osaluse väärtuse 1 483 000 krooni õigsust seisuga 30. septembril 2008 eeldusel, et esitatud

raamatupidamisdokumendid on õiged, on kinnitanud Ksenia Lukkanen ka 19. jaanuaril 2011 esitatud

täpsustuses (I kd, tl 217).

Ringkonnakohus leidis, et kostja II aktsiatega 2008. a-l tehtud ühe tehingu põhjal ei saa teha

järeldust, et tehingupoolte kokkulepitud hind on igal juhul võrdne turuhinnaga. Vannutatud audiitor

Katrin Kaasiku arvamuse eesmärgiks ei olnud määrata Kaido Tomasbergi aktsiate väärtus. Audiitor

Ksenia Lukkanen on oma arvamuses lähtunud kontserni ettevõtete näitajatest, mis tähendab, et

tegemist on konsolideeritud andmetega, mis kajastavad täpsemalt kostja II majanduslikku seisundit.

Asjaolule, et konsolideeritud andmete järgi võib saadud tulemus olla erinev sellest, mis saadakse

ainult kostja II majandusnäitajaid hinnates, on viidanud ka vannutatud audiitor Urmas Liivanurm oma

arvamuses (I kd, tl 129). Samas ei ole Urmas Liivanurm näidanud, milline võiks see erinevus olla.

Konsolideeritud andmete kasutamine on põhjendatud ka seetõttu, et kostja II äritegevusest on

2007. a-l viidud oluline osa üle tütarettevõttesse Nixor Eesti AS.

Kostjad ei ole esile toonud asjaolusid, millest saaks järeldada, et juhtivtöötajatele suunatud

aktsiaemissioon parandab kostja II majandusnäitajaid ja suurendab seeläbi ka hageja tulu. Hagejale

kuuluvate aktsiate väärtust mõjutab ka see, kui suur on tema osalus aktsiaseltsis. Enne aktsiakapitali

suurendamist kuulus hagejale üle 10% aktsiatest, mis andis talle võimaluse ÄS § 330 järgi nõuda

erikontrolli korraldamist ja ÄS § 292 lg 1 p 2 järgi õiguse nõuda üldkoosoleku kokkukutsumist, kuid

osaluse vähenemisel 2% võrra tal enam neid õigusi ei ole. Seega on osaluse vähenemise tõttu

vähenenud hageja võimalus sekkuda aktsiaseltsi juhtimisse ja otsustusprotsessi, mis mõjutab ka

osaluse väärtust. Ringkonnakohus leidis, et kostja II aktsiakapitali suurendamisel hageja

märkimisõiguse välistamisega ja tema osaluse vähenemisega tekkis hagejale kahju 1 483 000 krooni.

Ringkonnakohus viitas ÄS §-le 272, § 289 lg-tele 1 ja 2, VÕS § 115 lg-le 1, TsÜS §-dele 32 ja 138.

Kostjale I kuulus 24. septembril 2008 kostja II aktsionäride üldkoosoleku otsuse vastuvõtmisel 71%

aktsiatest, mis oli piisav ÄS § 341 lg 1 järgi aktsiakapitali suurendamise otsustamiseks. ÄS § 345 lg 1

järgi võis aktsionäride eesõiguse uute aktsiate märkimiseks välistada otsusega, mille poolt oli

vähemalt 3/4 üldkoosolekul esindatud häältest. Arvestades, et hageja 24. septembri 2008. a

üldkoosolekul ei osalenud, siis oli otsuse vastuvõtmiseks piisav, et kostja I hääletas otsuse poolt.

Seega oli kostja I olulist mõju omav aktsionär ja ilma tema poolthääleta ei olnud kostja II

aktsionäride 24. septembri 2008. a üldkoosolek võimeline otsuseid vastu võtma.

Ringkonnakohus leidis, et 24. septembri 2008. a otsus rikkus ÄS §-s 272 sätestatud põhimõtet, mille

kohaselt tuleb võrdsetel asjaoludel kohelda aktsionäre võrdselt. Otsusega anti emiteeritavate aktsiate

märkimisõigus kostja II töötajatele, isikute ringi määramise õigus anti juhatusele. Õiguse märkida

uusi aktsiaid said juhatuse liige Imre Reinson, kes ei omanud enne kostja II aktsiaid, ning Andrus

Alev ja Janno Aser, kes olid ka varem kostja II aktsionärid. Seega oli välistatud aktsiate märkimise

õigus ainult hagejal ja kostjal I. ÄS § 345 lg 1 ei anna alust otsustada aktsionäride aktsiate märkimise

eesõiguse välistamine ainult mõnede aktsionäride suhtes. Sellisel viisil märkimisõiguse välistamine

on vastuolus ÄS §-s 272 sätestatuga. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-6-03 tehtud otsuses leidnud,

et osaühingu puhul võib üksikute osanike märkimisõiguse välistada ainult nende endi nõusolekul.

Ringkonnakohtu arvates ei ole alust aktsiaseltsi puhul teha teistsugust järeldust. See, et aktsiaseltsi

juhatus peab enne aktsionäridele selgitama eelisõiguse välistamise vajadust, ei tähenda, et nõusolekut

poleks vaja. Tekitades vastuvõetud otsusega hagejale kahju, on kostja I rikkunud ka TsÜS §-s 32

sätestatut, mille kohaselt juriidilise isiku osanikud, aktsionärid või liikmed, samuti juriidilise isiku

juhtorganite liikmed peavad omavahelistes suhetes järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise

õigustatud huve. Kostja I on aktsiakapitali suurendamise otsuse poolt hääletades kahjustanud hagejat

ja pole käitunud hageja huve arvestades.

1996. a-l toimunud kostja II aktsiate emissioonist ei saa järeldada, et äriühingus oli tavaks osa

aktsionäride õigus aktsiate märkimisel välistada. Usutav on hageja väide, et aktsiakapitali

suurendamise ja aktsiate märkimise välistamise eesmärgiks oli ka hageja osaluse vähendamine

määrani, kus hagejal ei oleks õigust nõuda erikontrolli korraldamist. Kostja I tegevuse vastuolu hea

usu põhimõttega kinnitab veelgi, et ka 9. oktoobri 2008. a koosolekul hääletas ta 24. septembri

2008. a otsuse kinnitamise poolt sellele vaatamata, et hageja oli selgitanud otsuse vastuolu ÄS §-

ga 272 ja seda, et vastuvõetud otsus tekitab talle kahju. Kostja I tegevuse ja hagejale tekkinud kahju

vahel on põhjuslik seos, kuna juhul, kui kostja I ei oleks olnud 24. septembril 2008 kostja II

aktsionäride üldkoosolekul vastuvõetud otsuste poolt, ei oleks hageja osalus vähenenud ja talle kahju

tekkinud. Kostjal I oli võimalus tekkinud kahju ära hoida, kui ta oleks hääletanud otsusele vastu.

Järelikult on kostja I tekitanud hagejale süüliselt kahju 1 483 000 krooni ja ta vastutab hagejale

tekkinud kahju eest ÄS § 289 ja VÕS § 115 lg 1 järgi.

Kostja II vastu esitatud nõude alusnormiks on VÕS § 1043. Enne on tuvastatud, et hagejale on

kostja II aktsionäride 24. septembri 2008. a üldkoosoleku otsuse tagajärjel tekkinud kahju. Kostja II

aktsiakapitali suurendamine ja aktsiate märkimise võimaldamine viisil, kus aktsiate märkimise

võimalus osal aktsionäridel välistati, on vastuolus ÄS §-s 272 sätestatuga, mille kohaselt tuleb

kohelda aktsionäre võrdsetel tingimustel võrdselt. Seega on täidetud VÕS § 1045 lg 1 p-s 7 sätestatud

eeldus, mille kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane. Hageja osaluse vähenemine kostja II

aktsionäride hulgas, mille tagajärjel vähenes hageja osaluse väärtus, on käsitatav kannatanu omandi

või sellega sarnase õiguse rikkumisena (VÕS § 1045 lg 1 p 5). Kostja II ei ole tõendanud, et ta ei

olnud süüdi hagejale kahju tekitamises. Seega vastutab kostja II hagejale tekkinud kahju eest ja peab

selle hagejale hüvitama.

Kostjad vastutavad hageja ees solidaarselt tulenevalt VÕS § 137 lg-st 1, mis sätestab, et kui mitu

isikut vastutavad samal või erinevatel alustel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud kahju eest,

vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt. ÄS §-st 289 ei tulene, et aktsionäril ja äriühingul

ei ole võimalik solidaarselt kahju hüvitada. Kostjate solidaarvastutust ei välista see, et kahju

hüvitamise aluseks olevad nõudenormid ja osaliselt ka asjaolud on erinevad.

VÕS § 101 lg 2 järgi ei võta kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine

võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist.

Kostjad ei ole esile toonud VÕS § 139 lg 1 kohaldamise aluseid. VÕS § 139 lg 2 kohaldamisel tuleb

lisaks hageja käitumisele hinnata ka kostjate käitumist. Hageja on pärast 24. septembri 2008. a

otsusest teadasaamist pöördunud kostja II poole ja selgitanud, et vastuvõetud otsused kahjustavad

teda ja nende vastuvõtmisel on rikutud seadust. Seega on hageja juhtinud kostjate tähelepanu

võimalusele, et 24. septembri 2008. a otsuse alusel aktsiaemissiooni läbiviimisel võib talle tekkida

kahju, ja kostjatel oli võimalus kahju tekkimist vältida. Sellele vaatamata on kostja II aktsionärid,

välja arvatud hageja, kinnitanud 9. oktoobri 2008. a otsusega 24. septembril 2008 vastuvõetud otsust.

Hagejalt ei saanud mõistlikult oodata, et ta 24. septembri 2008. a otsuse kohtus vaidlustab, kuna

kahju oleks saanud vältida ka viisil, kus kostja II aktsionärid oma 24. septembri 2008. a otsust

muudavad.

Lisaks põhinõudele 94 780 eurot 97 senti (1 483 000 krooni) pidas ringkonnakohus põhjendatuks ka

viivisenõuet 24 493 eurot 5 senti. Ajavahemiku eest alates 7. detsembrist 2011 kuni kohustuse

täitmiseni mõistis ringkonnakohus kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja viivise VÕS § 113 lg-s 1

sätestatud määras.

Kahju hüvitamise nõude rahuldamise tõttu tuleb ülejäänud hageja nõuded jätta rahuldamata. Kuna

ringkonnakohus rahuldas hageja kahju hüvitamise nõude, siis tulenevalt TsMS § 442 lg-st 8 ei

põhjendanud ringkonnakohus, miks ta jättis rahuldamata hageja nõude tunnistada kehtetuks kostja II

aktsionäride üldkoosoleku 9. oktoobri 2008. a otsused ja tuvastada 24. septembri 2008. a otsuste

tühisus. Samas ei tähenda eeltoodu hagi osalist rahuldamist, kuna hageja eesmärk oli saavutada ühe

alternatiivselt esitatud nõude rahuldamine.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

9. Kostjad esitasid ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, paludes ringkonnakohtu otsus

tühistada osas, millega hagi rahuldati, ning jätta jõusse maakohtu otsus. Menetluskulud palusid

kostjad jätta hageja kanda.

Kassatsioonkaebuse kohaselt saab aktsionär nõuda aktsionäride otsuse tagajärjel tekkinud kahju

hüvitamist ainult siis, kui otsuse vaidlustamine (otsuse tühisuse tunnustamine või otsuse kehtetuks

tunnistamine) ei ole võimalik (nt ÄS § 398 lg 3, § 441 lg 3, § 481 lg 3). TsÜS § 38 lg-d 1 ja 2 on

erinormiks VÕS 53. peatüki suhtes. Kohus on ÄS § 3011 ja § 302 lg-t 2 ebaõigesti kohaldanud.

Kohus leidis ekslikult, et otsuse vaidlustamise õiguse kasutamata jätmine ei võta aktsionärilt õigust

nõuda tekitatud kahju hüvitamist.

Hageja kahju hüvitamise nõue tulnuks jätta rahuldamata VÕS § 139 lg-te 1 ja 2 alusel. Hageja oleks

saanud tekkinud kahju vältida üldkoosoleku otsuse vaidlustamise teel. Kahju hüvitamise nõue oleks

tulnud jätta rahuldamata ka seetõttu, et selle esitamine oli vastuolus TsÜS § 138 lg-tega 1 ja 2.

Kostja II ei olnud hagejale kahju tekitamises süüdi. Kostja II ei saanud mõjutada kuidagi oma

aktsionäride üldkoosolekul otsuse vastuvõtmist.

Maakohus ei hinnanud kahju tekkimise, kostjate vastutuse ja põhjusliku seosega seotud asjaolusid.

Ringkonnakohus ei oleks pidanud neid asjaolusid ise hindama hakkama, vaid oleks pidanud asja

saatma uueks arutamiseks tagasi maakohtule. Hinnates esimest korda olulisi tõendeid ja tuvastades

uusi asjaolusid, on ringkonnakohus rikkunud kostjate kaebeõigust. Otsuse tõendusliku ja faktilisi

asjaolusid tuvastava osa peale edasikaebamise täielik välistamine on vastuolus põhiseaduse (PS) § 24

lg-s 5 sätestatud põhimõttega, mille kohaselt igaühel on õigus tema kohta tehtud kohtuotsuse peale

seadusega sätestatud korras edasi kaevata kõrgemalseisvale kohtule. Väidetavat puudust oleks saanud

kõrvaldada üksnes maakohus, mitte aga ringkonnakohus.

Ringkonnakohus leidis valesti, et kostja II otsus rikkus ÄS §-s 272 sätestatud aktsionäride võrdse

kohtlemise põhimõtet. Ringkonnakohus leidis, et ÄS § 345 lg 1 ei võimalda otsustada aktsionäride

aktsiate märkimise eesõiguse välistamist ainult mõnede aktsionäride suhtes. 24. septembri 2008. a

otsuse ja sellele lisatud selgituste kohaselt ei ole välistatud täiendavate aktsiate märkimisel ühe või

mitme aktsionäri (sh hageja) eesõigus aktsiaid märkida, vaid välistati kõigi aktsionäride eesõigus ning

otsustati seejärel anda märkimise eesõigus äriühingu tegevusse oluliselt panustanud juhtivtöötajatele.

Aktsionäre on koheldud võrdsetel asjaoludel võrdselt. Aktsiate emiteerimisel järgiti ettevõtte

tavapärast praktikat.

Ringkonnakohus on kohaldanud vääralt ÄS § 289 lg-t 1 ja VÕS § 137 lg-t 1, kohaldades kostjate

solidaarset vastutust.

Kahju arvutamisel ei oleks pidanud kasutatama diskonteeritud rahavoogude meetodit, vaid lähtuma

aktsiate turuhinnast (harilikust väärtusest), selle võimatusel aga aktsiate raamatupidamislikust

väärtusest. Kehtiva kohtupraktika kohaselt kasutatakse aktsiate väärtuse kindlaksmääramisel

diskonteeritud rahavoogude meetodit üksnes olukorras, kus aktsionär kaotab oma tahte vastaselt

aktsiad ning aktsionäril ei ole võimalust seda protsessi mõjutada. Audiitor Ksenia Lukkaneni hinnang

on ka sisuliselt puudulik ja ebausaldusväärne, mida tõendab vannutatud audiitor Urmas Liivanurme

arvamus. Asjaolud, mis on olulised tulevikuväärtuse tuvastamiseks nn diskonteeritud vaba rahavoo

meetodil, on hinnangus jäetud arvestamata. Ringkonnakohus alustas viivisearvestust alates

10. oktoobrist 2008. Kostjale II esitati 540 587 krooni suurune kahjunõue mitte enne kui

11. detsembril 2008. Kostja I sai esitatud 540 587 krooni suurusest kahjunõudest teada alles

hagimaterjalide kättesaamisel 2009. Ringkonnakohus jättis arvestamata, et hageja suurendas oma

kahjunõuet 540 587 kroonilt 1 483 000 kroonini alles 12. juunil 2009, mistõttu kahjusummalt

942 413 krooni ei saaks viivist arvestada enne kui alates 13. juunist 2009.

10. Hageja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu, paludes jätta see rahuldamata ning menetluskulud

kostjate kanda.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

11. Kolleegium leiab, et kassatsioonkaebus tuleb TsMS § 691 p 1 alusel jätta rahuldamata ja

ringkonnakohtu otsus muutmata.

12. Kostjad peavad ekslikuks ringkonnakohtu seisukohta, et otsuse vaidlustamise õiguse kasutamata

jätmine ei võta aktsionärilt õigust nõuda tekitatud kahju hüvitamist. Kolleegium leiab, et piirang,

mille kohaselt saaks aktsionär nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist üksnes juhul, kui aktsionär on

vaidlustanud aktsionäride üldkoosoleku otsuse, peaks olema selgelt sätestatud seaduses. Sellist

piirangut seadusest ei tulene. Aktsionäri kahju hüvitamise nõude esitamine ei ole seega välistatud

juhul, kui aktsionär ei ole vaidlustanud aktsionäride üldkoosoleku otsust. Hageja on tuginenud

väitele, et aktsionäre on koheldud ebavõrdselt, kuna rikuti ÄS §-s 272 sätestatud kohustust, ning

sellega on tekitatud hagejale kahju. Esitades kahju hüvitamise nõude, saab kolleegiumi arvates

tuvastada nõude põhjendatuse hindamise käigus ka seda, et rikutud on võrdse kohtlemise põhimõtet,

isegi kui aktsionäride otsuseid pole eraldi vaidlustatud.

13. Kolleegium loeb põhjendamatuks kostjate väite, et kahju hüvitamise nõue tulnuks jätta

rahuldamata VÕS § 139 lg-te 1 ja 2 alusel, kuna hageja oleks saanud tekkinud kahju vältida

üldkoosoleku otsuse vaidlustamise teel.

VÕS § 139 lg 1 sätestab, et kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või

ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need

asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. VÕS § 139 lg 2 kohaselt kohaldatakse selle paragrahvi

lõikes 1 sätestatut ka juhul, kui kahjustatud isik jättis kahju tekitaja tähelepanu juhtimata ebatavaliselt

suurele kahju tekkimise ohule või jättis kahju tekkimise ohu tõrjumata või jättis tegemata toimingu,

mis oleks tekkinud kahju vähendanud, kui kahjustatud isikult võis seda mõistlikult oodata.

Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga, et kostjad ei ole esile toonud VÕS § 139 lg 1 kohaldamiseks

vajalikke asjaolusid, millest saaks järeldada, et kahju tekkis osaliselt hagejast tulenevatel asjaoludel

või ohu tagajärjel, mille eest hageja vastutab. Põhjendatud ei ole ka VÕS § 139 lg 2 alusel hagi

rahuldamata jätmine. Ringkonnakohus on tuvastanud, et hageja on pärast 24. septembri 2008. a

otsusest teadasaamist pöördunud kostja II poole ja selgitanud, et vastuvõetud otsused kahjustavad

teda ja nende vastuvõtmisel on rikutud seadust. Hageja on juhtinud kostjate tähelepanu võimalusele,

et 24. septembri 2008. a otsuse alusel aktsiaemissiooni korraldamisel võib talle tekkida kahju. Samuti

on hageja ainukesena kostja II aktsionäridest hääletanud 9. oktoobri 2008. a koosolekul vastu otsusele

kinnitada kostja II aktsionäride 24. septembri 2008. a erakorralise üldkoosoleku otsus aktsiakapitali

suurendamise kohta. Seega ei ole ka VÕS § 139 lg 2 kohaldamise eeldused täidetud.

14. Põhjendatud ei ole kostja II väide, et ta ei olnud hagejale kahju tekitamises süüdi, kuna kostja II ei

saanud mõjutada kuidagi oma aktsionäride üldkoosolekul otsuse vastuvõtmist. Kolleegium märgib, et

juriidiline isik tegutseb oma organite kaudu. Tulenevalt TsÜS § 31 lg-st 5 loetakse juriidilise isiku

organi tegevus juriidilise isiku tegevuseks.

15. Kolleegium nõustub ringkonnakohtu järeldustega ka selles osas, et 24. septembri 2008. a otsus

rikkus ÄS §-s 272 sätestatud aktsionäride võrdse kohtlemise põhimõtet. ÄS § 272 kohaselt tuleb

aktsionäre võrdsetel asjaoludel kohelda võrdselt. ÄS § 345 lg 1 teisest lausest tulenevalt võib

aktsionäride eesõiguse märkida uusi aktsiaid välistada üldkoosoleku otsusega, mille poolt on antud

vähemalt 3/4 üldkoosolekul esindatud häältest. Ringkonnakohus on põhjendatult leidnud, et ÄS § 345

lg 1 ei anna alust otsustada aktsionäride aktsiate märkimise eesõiguse välistamine ainult mõnede

aktsionäride suhtes. Ringkonnakohus on õigesti viidanud Riigikohtu 29. jaanuari 2003. a otsusele

tsiviilasjas nr 3-2-1-6-03, mis käsitles osaniku eesõigust osaühingu puhul (ÄS § 193 lg 1). Nimetatud

lahendi p-s 15 leidis Riigikohus, et märkimise eesõiguse välistamine või piiramine ainult ühel või

osal osanikest on lubatud üksnes juhul, kui osanik sellega ise nõustub. Mõjuva põhjuse olemasolul,

st kui ühingu huvid nõuavad tungivalt osaniku nõustumist märkimisõiguse välistamisega, võib

osanikult aga nõusolekut nõuda. Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga, et eelnimetatud seisukoht

kehtib ka aktsiaseltsi puhul.

16. Ringkonnakohus leidis, et kostja I vastutab hagejale tekitatud kahju eest ÄS § 289 ja VÕS § 115

lg 1 alusel ning kostja II deliktiõiguse järgi VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p-de 5 ja 7 alusel.

Ringkonnakohus asus seisukohale, et kostjad vastutavad hageja ees tekitatud kahju hüvitise

maksmise eest VÕS § 137 lg 1 alusel solidaarselt.

VÕS § 137 lg 1 kohaselt, kui mitu isikut vastutavad samal või erinevatel alustel kolmanda isiku

suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt. Seega

ei välista kostjate solidaarvastutust see, et kahju hüvitamise aluseks olevad nõudenormid on erinevad.

ÄS § 289 ei välista solidaarse vastutuse kohaldamist.

17. Kolleegium leiab, et ringkonnakohus on piisavalt põhjendanud ka seda, miks tuleb praegusel

juhul lähtuda diskonteeritud rahavoogude meetodist, leides, et see arvestab ettevõtte eelnevaid

majandusnäitajaid, millest lähtuvalt hinnatakse tulevikus tekkivaid rahavoogusid, mida ettevõte

suudab saavutada, arvestades sealjuures ettevõtte olemasolevat vara, innovatsioonivõimet,

turupositsiooni ja muid olulisi näitajaid (vt ka Riigikohtu 21. detsembri 2004. a otsus tsiviilasjas nr 3-

2-1-145-04). Samuti on ringkonnakohus piisavalt põhjendanud, miks ei saa lähtuda audiitor Urmas

Liivanurme arvamusest - nimetatud arvamusest tuleneb küll, et aktsia väärtus võib informatsiooni

lisandumisel olla erinev, kuid arvamusest ei nähtu, milline võiks olla 2% aktsiate tegelik väärtus.

18. Kostjad heidavad ringkonnakohtule ette ka seda, et ringkonnakohus oleks pidanud saatma asja

uueks arutamiseks tagasi maakohtule. Kolleegium leiab, arvestades menetlusökonoomia põhimõtet

(TsMS § 2) ja seda, et maakohus oli juba asja arutanud varem kaks korda, et ringkonnakohtus asja

lahendamine asja maakohtule uueks läbivaatamiseks saatmata oli põhjendatud. PS § 24 lg-st 5

tulenev kaebeõigus ei ole piiramatu.

19. Tasutud kautsjon arvatakse kassatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu TsMS § 149 lg 4 teise

lause alusel riigituludesse.

20. Menetluskulud kõigis kohtuastmetes kannavad TsMS § 162 lg 1 ja § 171 lg 1 järgi kostjad

solidaarselt. Hageja võib TsMS § 174 lg 1 esimese lause järgi nõuda asja lahendanud esimese astme

kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva

jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Peeter Jerofejev, Henn Jõks, Jaak Luik