3-2-1-74-12 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-74-12

Määruse kuupäev

Tartu, 29. mai 2012. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Lea Laarmaa, liikmed Henn Jõks ja Ants Kull

Kohtuasi

Osaühingu Milton Invest hagi Enn Hellati vastu asja

ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks ja leppetrahvi

ning viivise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 17. jaanuari 2012. a määrus tsiviilasjas

nr 2-10-60580

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Enn Hellati määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja osaühing Milton Invest (registrikood 10864658),

esindaja vandeadvokaat Madis Saar

Kostja Enn Hellat (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja

vandeadvokaat Rein Napa

Asja läbivaatamise kuupäev

7. mai 2012. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 17. jaanuari 2012. a määruse resolutsioon tsiviilasjas nr 2-10-

60580 muutmata, kuid muuta osaliselt määruse põhjendusi.

2. Jätta määruskaebus rahuldamata.

3. Arvata määruskaebuselt 7. märtsil 2012 tasutud kautsjon 25 (kakskümmend viis) eurot

riigituludesse.

4. Jätta kassatsiooniastme menetluskulud Enn Hellati kanda.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Osaühing Milton Invest (hageja) esitas 2. detsembril 2010 Harju Maakohtule hagi Enn Hellati

(kostja) vastu, milles palus nõuda kostja ebaseaduslikust valdusest välja Harjumaal asuv kinnistu ja

anda kinnistu valdus üle hagejale. Samuti palus hageja mõista kostjalt välja leppetrahv 50 000 krooni,

viivis 1023 krooni ja alates 3. detsembrist 2010 sissenõutavaks muutuva seadusjärgses määras viivise

põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni.

2. Harju Maakohus rahuldas 14. septembri 2011. a otsusega hagi ja nõudis kinnistu kostja valdusest

välja. Samuti mõistis maakohus kostjalt hageja kasuks välja 3260 eurot 96 senti ja alates

3. detsembrist 2010 kuni põhinõude tasumiseni põhinõudelt viivise võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1

sätestatud määras. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda.

3. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus vaidlustatud otsuse tühistada

ja saata tsiviilasi tagasi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

4. Tallinna Ringkonnakohus keeldus 17. jaanuari 2012. a määrusega apellatsioonkaebuse menetlusse

võtmisest ja tagastas selle kostjale.

Määruse põhjenduste järgi tegi maakohus 14. septembri 2011. a otsuse samal kuupäeval

menetlusosalistele kättesaadavaks kohtute infosüsteemi kaudu. Kuna kostja otsuse kättesaamist

kohtule ei kinnitanud, edastas maakohus 26. septembril 2011 ja 7. oktoobril 2011 kostjale

kohtuotsuse kostja poolt kohtule teatavaks tehtud e-posti aadressil ehellat1@gmail.com. 24. oktoobril

2011 kinnitas kostja kohtuotsuse kättesaamist.

23. novembril 2011 edastas kostja Tallinna Ringkonnakohtule elektrooniliselt maakohtu otsuse peale

apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebust ei olnud varustatud saatja digitaalallkirjaga. Allkirjastatud

kaebust ei ole seni esitatud.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 633 lg-test 2 ja 3 ning § 637 lg-st 2 tulenevalt peab

apellatsioonkaebus olema esitatud kirjalikus vormis, sealhulgas kaebust esitama õigustatud isiku

poolt alla kirjutatud. TsMS § 336 lg 1 kohaselt võib avaldusi ja muid dokumente, mis peavad olema

kirjalikus vormis, kohtule esitada ka elektrooniliselt, kui kohus saab esitatud dokumendi välja

trükkida ja dokumendist teha koopiaid. Dokument peab olema varustatud saatja digitaalallkirjaga või

edastatud muul sellesarnasel turvalisel viisil, mis võimaldab saatja tuvastada. Saatja loetakse üheselt

tuvastatuks, kui elektronkirjale on lisatud saatja isikliku võtme abil moodustatud autentsustunnistus.

Kostja apellatsioonkaebust ei olnud digitaalallkirjaga varustatud ning sellele ei olnud lisatud kostja

isikliku võtme abil moodustatud autentsustunnistust. Seega ei vastanud esitatud kaebus seaduses

sätestatud vorminõuetele.

TsMS § 335 lg 1 kohaselt piisab kirjaliku avalduse või kaebuse esitamiseks antud tähtajast

kinnipidamiseks avalduse või kaebuse edastamisest kohtule elektronpostiga tingimusel, et kirjaliku

dokumendi originaal antakse kohtule üle viivitamata pärast seda, kuid hiljemalt asja arutamisel

kohtuistungil või kirjalikus menetluses dokumentide esitamise tähtaja jooksul. Sama sätte lg-s 2 aga

sätestatakse, et kohtulahendi peale kaebuse esitamise korral tuleb kaebuse originaal esitada kümne

päeva jooksul. Seega, kuna kostja edastas allkirjastamata apellatsioonkaebuse ringkonnakohtule

23. novembril 2011, oleks apellatsioonitähtajast kinnipidamiseks piisanud, kui kostja oleks edastanud

kaebuse originaali ringkonnakohtule hiljemalt 5. detsembril 2011. Kostja ei esitanud seaduses

sätestatud tähtaja jooksul kaebuse originaali ringkonnakohtule ega taotlenud ka menetlustähtaja

ennistamist. TsMS § 637 lg 2 kohaselt ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui asja

läbivaatamist takistab apellatsioonkaebusele seaduses sätestatud vormi ja sisu nõuete rikkumine, muu

hulgas pädeva isiku allkirja puudumine kaebusel. Kuna kostja esitas apellatsioonkaebuse

elektronposti teel ilma digitaalallkirjata ja jättis TsMS § 335 lg-s 2 sätestatu kohaselt esitamata

kaebuse originaali kümne päeva jooksul, luges ringkonnakohus, et kaebust ei ole kohtule esitatud

ning 23. novembril 2011 kohtule laekunud dokumendi menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Kuna

kostja ei järginud seaduses sätestatud menetlustähtaega kaebuse originaali esitamise kohta, siis ei ole

kaebuse menetlusse võtmise otsustamisel tähendust ringkonnakohtu 1. detsembril 2011 vormistatud

ekslikul määrusel, milles muu hulgas anti kostjale täiendav tähtaeg kaebuse allkirjastamiseks.

Tulenevalt TsMS §-st 66 ei saa kohus seaduses sätestatud tähtaega pikendada. Nimetatud tähtaja

ennistamise taotlust ei ole esitatud.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5. Kostja esitas Riigikohtule määruskaebuse, milles palub tühistada ringkonnakohtu määruse ja saata

asi apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks samale ringkonnakohtule.

Kaebuse järgi ei ole ringkonnakohus arvestanud TsMS § 336 lg-s 4 sätestatut, mis on toonud kaasa

ebaõige kohtulahendi.

6. Hageja palub jätta määruskaebuse rahuldamata.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7. Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja ringkonnakohtu määruse resolutsioon

muutmata. Määruskaebus ei anna alust ringkonnakohtu määruse tühistamiseks, kuid TsMS § 692 lg 2

ja § 695 alusel tuleb muuta osaliselt määruse põhjendusi.

8. Kolleegium vastab kõigepealt määruskaebuse väitele TsMS § 336 lg 4 kohaldamata jätmise kohta.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-d 335 ja 336 näevad ette võimaluse esitada kohtule

menetlusdokumente kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (§ 335) ja elektrooniliselt selleks

ettenähtud vormis (§ 336). TsMS § 335 lg 1 sätestab, et kirjaliku avalduse või kaebuse esitamiseks

antud tähtajast kinnipidamiseks piisab avalduse või kaebuse edastamisest kohtule faksi teel või

elektronpostiga selleks ettenähtud aadressil või muus kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis

tingimusel, et kirjaliku dokumendi originaal antakse kohtule üle viivitamata pärast seda, kuid

hiljemalt asja arutamisel kohtuistungil või kirjalikus menetluses dokumentide esitamise tähtaja

jooksul. TsMS § 335 lg 3 kohaselt ei kohaldata sama paragrahvi lõikes 1 sätestatut dokumendi

edastamise korral elektrooniliselt, kui dokument on esitatud § 336 nõuete kohaselt.

TsMS § 336 lg-d 1 ja 3 näevad ette vorminõuded elektrooniliselt esitatud dokumendile, lg 4 näeb aga

ette erandi. TsMS § 336 lg 4 kohaselt võib kohus menetlusosalise elektronpostiga esitatud avalduse

või muu menetlusdokumendi lugeda piisavaks ka juhul, kui see ei vasta sama paragrahvi lõigetes 1–3

sätestatud nõuetele, eelkõige digitaalallkirjaga varustamise nõudele, kui kohtul ei ole kahtlust saatja

isikus ja dokumendi saatmises, eriti kui samalt elektronposti aadressilt on kohtule sama asja

menetluses sama menetlusosalise poolt varem esitatud digitaalallkirjaga dokumente või kui kohus on

nõustunud, et talle võib avaldusi või muid dokumente esitada ka sellisel viisil.

TsMS § 336 lg 4 tekstist nähtuvalt on tegemist normiga, mis võimaldab kohtul lugeda tavalise

elektronpostiga esitatud menetlusdokument piisavaks, kui kohtul ei ole kahtlust saatja isikus. Selline

norm soodustab tsiviilasja lahendamist mõistliku aja jooksul, sest elektronposti teel on võimalik

dokumente edastada oluliselt kiiremini kui muude sidevahenditega. Seetõttu on TsMS §-s 2 märgitud

tsiviilkohtumenetluse ülesande tagamiseks soovituslik TsMS § 336 lg-t 4 kohtumenetluses

võimalikult laialt rakendada. Siiski on normi rakendamine kohtu õigus ja rakendamise eelduseks

kahtluse puudumine saatja isikus.

9. Kolleegium on seisukohal, et kohtulahendi peale esitatava kaebuse kohta TsMS § 336 lg-t 4

kohaldada ei saa, kuna kaebuse originaali esitamise kohustuse kohta kehtivad erinormid. Nii näeb

TsMS § 335 lg 2 ette, et kohtulahendi peale kaebuse esitamise korral tuleb kaebuse originaal esitada

kümne päeva jooksul. TsMS § 335 lg 3 ei tee kaebuse originaali esitamise suhtes sellist erandit, nagu

tehakse teiste menetlusdokumentide suhtes viitega TsMS §-le 336, mis hõlmab ka § 336 lg-t 4.

Ka TsMS § 637 lg 2 näeb ette, et kohus ei võta apellatsioonkaebust menetlusse siis, kui asja

läbivaatamist takistab apellatsioonkaebusele seaduses sätestatud vormi ja sisu nõuete rikkumine, muu

hulgas pädeva isiku allkirja puudumine kaebusel.

Kuna ringkonnakohus tuvastas, et kostja ei esitanud ringkonnakohtule ringkonnakohtu määruse

tegemise ajaks TsMS § 335 lg-t 2 rikkudes allkirjastatud kaebust, on ringkonnakohus jätnud kostja

apellatsioonkaebuse õigesti menetlusse võtmata.

10. Kolleegium peab vajalikuks muuta ringkonnakohtu määrust osas, milles ringkonnakohus leidis, et

kostjale anti ekslikult puuduste kõrvaldamise tähtaeg. Kolleegium on seisukohal, et TsMS § 335 lg 2

ei tähenda keeldu anda menetlusosalisele tähtaeg puuduse kõrvaldamiseks, kui tema esitatud

menetlusdokumendil ei ole allkirja. Puuduste kõrvaldamise määruse tegemise näeb sel juhul ette

TsMS § 3401 lg 1, mille kohaselt, kui menetlusosalise esitatud avaldus, taotlus, vastuväide või kaebus

ei vasta vorminõuetele või on esitatud puudustega, mida saab kõrvaldada, määrab kohus tähtaja

puuduse kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi seniks käiguta. Allkirja puudumise korral on

tegemist kõrvaldatava puudusega. Kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse

avaldus, taotlus või kaebus TsMS § 3401 lg 2 esimese lause järgi menetlusse võtmata ja tagastatakse.

Kolleegium märgib, et tähtaja puuduste kõrvaldamiseks määrab kohus kohe pärast allkirjata kaebuse

saamist, kuid saab seda teha ka TsMS § 335 lg-s 2 sätestatud tähtaja möödumisel.

11. Kassatsiooniastme menetluskulud tuleb määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jätta

TsMS § 171 lg 1 järgi määruskaebuse esitaja kanda.

Menetlusosalisel on õigus pöörduda 30 päeva jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest

maakohtusse oma menetluskulude kindlaksmääramiseks TsMS § 174 lg-s 1 sätestatud korras.

12. Kuna kolleegium jätab määruskaebuse rahuldamata, tuleb määruskaebuselt tasutud kautsjon

TsMS § 149 lg 4 teise lause alusel arvata riigituludesse.

Lea Laarmaa, Henn Jõks, Ants Kull