3-3-1-19-12 · Riigikohus

Kohtunik Indrek Koolmeistri eriarvamus Riigikohtu halduskolleegiumi 29. mai 2012. a otsusele

haldusasjas nr 3-3-1-19-12

Leian, et käesolev kohtulahend on ekslik järgmistel asjaoludel:

1. Käesolev kohtuvaidlus põhineb asjaolul, et kohaliku omavalitsuse volikogu poolt kehtestatud

detailplaneeringuga kavandati kinnistu jagamine elamukruntideks ning kinnistu üks osa kavandati

avalikult kasutatava tänava laiendamiseks. Kaebaja on tuginenud PlanS § 30 ja esitanud nõude

kohalikule omavalitsusele tänava laiendamiseks kavandatud kinnisasja osa omandamiseks.

Vastavalt PlanS § 30 on kohalik omavalitsus kohustatud kinnisasja omaniku nõudel omandama

olemasoleval hoonestatud maa-alal asuva kinnisasja või selle osa kohese ja õiglase tasu eest, kui

kehtestatud detailplaneeringuga või detailplaneeringu koostamise kohustuseta alal üldplaneeringuga

nähakse ette kinnisasja või selle osa kasutamine avalikul otstarbel või piiratakse oluliselt kinnisasja

senist kasutamist või muudetakse senine kasutamine võimatuks.

2. Sisuline kohtuvaidlus seondub kohese ja õiglase hüvitise määratlemisega. Kohtukoosseisu enamus

on asunud seisukohale, et antud asjas ei saa lähtuda analoogiast kinnisasja sundvõõrandamise seaduse

sätetega. Kohus on leidnud, et kinnistu väärtuse määramisel tuleks lähtuda detailplaneeringu

kehtestamise aja olukorrast. Sellele veendumusele tuginedes on kohus kujundanud PlanS § 30

sisalduva õiglase ja adekvaatse hüvitise määramise erireeglid.

3. Leian, et PlanS § 30 alusel võõrandatava kinnisasja või selle osa väärtuse määratlemisel saab

juhinduda kinnisasja sundvõõrandamise seaduse ja sellega seonduvate õigusaktide (sh maa hindamise

seaduse ning maa erakorralise hindamise korra) regulatsioonidest. Seadusandja ei ole kavandanud

eriregulatsiooni nendeks planeerimisseaduses sätestatud puhkudeks, kui kinnisasja võõrandamine

toimub planeeringust tulenevalt ja isiku nõudel.

Eelkõige rõhutaksin, et sundvõõrandamine on võimalik avalikult kasutatava tee ehitamiseks või

omandamiseks (KASVS § 3 lg 1 p 7), kusjuures selline sundvõõrandamine on võimalik kehtestatud

planeeringute alusel (§ 3 lg 4). Sundvõõrandamise hinnakujundusregulatsioon kuulub kohaldamisele

ka juhtudel, kui kinnisasja omanik KASVS § 3 lg 2 kohaselt taotleb talle kuuluva kinnisasja

võõrandamist riigi või kohaliku omavalitsuse poolt, kui kehtestatud avalik-õiguslikud kitsendused ei

võimalda kinnisasja kasutamist vastavalt senisele sihtotstarbele.

4. Kohtukoosseisu enamuse seisukoht seab kinnisasja väärtuse määramise alused sõltuvusse sellest,

kas on tegemist isiku poolt esitatud nõudega või avaliku võimu (sundvõõrandamise) taotlusega.

Selline oluliselt erinevaid varalisi tagajärgi kaasa toov lähenemine ei ole objektiivselt põhjendatud

ega mõistlik, eriti olukorras, kus ka sundvõõrandamise aluseks on lõppastmes planeeringuotsus.

Indrek Koolmeister