3-1-1-54-12 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-54-12

Otsuse kuupäev

25. mai 2012

Kohtukoosseis

Eesistuja Jüri Ilvest, liikmed Eerik Kergandberg ja Hannes Kiris

Kohtuasi

Kriminaalasi Aadu Jaansoo süüdistuses KarS § 386 lg 1

(KrK § 1481 lg-d 2 ja 10; KarS § 3891 lg 2) järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 21. detsembri 2011. a kohtuotsus

kriminaalasjas nr 1-09-5750

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Aadu Jaansoo kaitsja vandeadvokaat Sven Sillar, kassatsioon

Teised kassatsioonimenetluse

pooled

Prokuratuur, esindaja Viru Ringkonnaprokuratuuri

ringkonna-prokurör Rita Hlebnikova

Asja läbivaatamise kuupäev ja

viis

25. aprill 2012, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 21. detsembri 2011. a kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-09-

5750.

2. Saata kriminaalasi Aadu Jaansoo vastu esitatud Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti

kaudu) tsiviilhagi osas uueks arutamiseks Viru Maakohtule teises kohtukoosseisus.

3. Kassatsioon rahuldada osaliselt.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Maakohtu 15. novembri 2010. a otsusega tunnistati Aadu Jaansoo süüdi KrK § 1481 lg-te 2 ja

10 ning KarS § 386 lg 1 (KarS § 3891 lg 2) järgi ja teda karistati 1 aasta ja 6 kuu pikkuse

vangistusega, mis jäeti KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel tingimisi kolmeaastase katseajaga täitmisele

pööramata. Süüdistuses KarS § 201 lg 2 p 2 järgi lõpetati kriminaalmenetlus KrMS § 199 lg 1 p 2

alusel aegumise tõttu. Maakohus rahuldas osaliselt Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu)

tsiviilhagi, millega nõuti A. Jaansoolt 6 772 271 krooni ja mõistis süüdistatavalt kannatanu kasuks

välja 5 772 271 krooni. AS Eesti Viljasalv tsiviilhagi jättis kohus läbi vaatamata.

2. A. Jaansoo tunnistati süüdi selles, et ta esitas AS Tamsalu Veskid juhatuse liikmena aktsiaseltsi

maksudeklaratsioonides maksuhaldurile tahtlikult valeandmeid. Seda järgmiselt.

2.1. Maksustamisperioodidel juuni 2001 kuni aprill 2004 esitas A. Jaansoo aktsiaseltsi käibe-

deklaratsioonides maksuhaldurile tahtlikult valeandmeid eesmärgiga jätta maksud maksmata.

Valeandmete esitamine seisnes selles, et A. Jaansoo jättis osa AS Tamsalu Veskid tegelikust

käibemaksuga maksustatavast käibest – kanamunade müügi AS-le MVG – käibedeklaratsioonides

kajastamata. Valeandmete esitamise tagajärjel osutus AS Tamsalu Veskid deklareeritud tasumisele

kuuluv käibemaksusumma 3 244 837 krooni võrra väiksemaks käibemaksuseaduse alusel tasumisele

kuuluvast käibemaksusummast.

2.2. Samuti esitas A. Jaansoo maksuhaldurile valeandmeid AS Tamsalu Veskid 2004. a aprillikuu

tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioonis. Valeandmete esitamine seisnes selles, et aktsiaseltsi

tuludeklaratsioonis jäeti kajastamata AS-lt MVG munade eest laekunud sularahast tehtud

väljamaksed, mille kohta AS Tamsalu Veskid raamatupidamises puudusid nõuetekohased

algdokumendid. Perioodil juuli 2001 kuni aprill 2004 laekus AS-lt MVG munade eest sularaha

20 429 620 krooni 95 senti, millest 10 390 000 krooni maksti AS Tamsalu Veskid pangakontodele.

Ülejäänud 10 039 620 krooni 95 senti sularaha kasutati igakuiselt selleks, et maksta AS Tamsalu

Veskid töötajatele nn ümbrikupalka ja teha väljamakseid A. Jaansoole endale. Kõigi nende

väljamaksete kohta puuduvad algdokumendid. Kuna ei ole teada kuupäevi, millal kuludokumentideta

väljamaksed tehti, siis loeti väljamaksete tegemise ajaks aprill 2004. Valeandmete esitamise tõttu

osutus AS Tamsalu Veskid deklareeritud tasumisele kuuluv tulumaksusumma 3 527 434 krooni võrra

väiksemaks tulumaksuseaduse alusel tasumisele kuuluvast tulumaksusummast.

3. Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) esitas A. Jaansoo vastu tsiviilhagi summas 6 772 271

krooni, mis koosneb käibemaksusummast 3 244 837 krooni ja tulumaksusummast 3 527 434 krooni.

Maakohus leidis, et riigil on käesoleval juhul tekkinud tsiviilõiguslik kahju hüvitamise nõue

AS Tamsalu Veskid maksudeklaratsioonides valeandmeid esitanud A. Jaansoo vastu. Nõude

materiaalõigusliku alusena käsitas kohus TsK § 448 lg-t 1 (1. juulile 2002 eelnenud käitumise osas) ja

VÕS § 1043 ning § 1045 lg 1 p 7 (alates 1. juulist 2002 toimepandu osas). Sel ajal, mil riigi

maksunõude ilmsikstulek A. Jaansoo poolt deklareerimiskohustuse rikkumise tõttu viibis,

AS Tamsalu Veskid pankrotistus. Seetõttu oli riik maksunõude avastamisel halvemas olukorras kui ta

oleks olnud siis, kui A. Jaansoo oleks AS Tamsalu Veskid maksukohustuse õigel ajal ja õiges

suuruses deklareerinud. Riigil tekkinud kahju suuruse leidmiseks tuleb maksuvõla sellest osast, mis

riigil õnnestunuks maksumaksjalt sisse nõuda siis, kui juhatuse liige oleks deklareerimiskohustuse

täitnud, lahutada maksuvõla see osa, mis on riigil võimalik äriühingult sisse nõuda pärast maksuvõla

ilmsikstulekut. AS Tamsalu Veskid pankrot kuulutati välja Lääne-Viru Maakohtu 22. juuni 2004. a

otsusega. AS Tamsalu Veskid maksejõulisus vähenes alles 2003. a sügisel. Kuni selle ajani oli

äriühing täielikult maksejõuline. VÕS § 127 lg 6 sätestab, et kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud,

kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, otsustab hüvitise suuruse kohus. Arvestades eeltoodut,

leidis kohus, et A. Jaansoolt väljamõistetava kahjuhüvitise suurust tuleb võrreldes tsiviilhagis

taotletuga vähendada 1 000 000 krooni võrra, ja rahuldas Eesti Vabariigi tsiviilhagi osaliselt, s.o

summas 5 772 271 krooni.

4. Viru Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonid A. Jaansoo ja tema kaitsja vandeadvokaat Sven

Sillar. Mõlemas apellatsioonis taotleti maakohtu süüdimõistva otsuse tühistamist ja A. Jaansoo

õigeksmõistmist, samuti vaidlustati tsiviilhagi rahuldamine. Kaitsja apellatsioonis taotleti

alternatiivselt ka kriminaalasja maakohtule uueks arutamiseks saatmist.

5. Tartu Ringkonnakohtu 18. märtsi 2011. a otsusega jäeti maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonid

rahuldamata.

6. Ringkonnakohtu selle otsuse peale esitasid kassatsioonid A. Jaansoo kaitsja ja prokurör.

7. Riigikohtu 17. augusti 2011. a otsusega kriminaalasjas nr 3-1-1-57-11 tühistati Tartu

Ringkonnakohtu 18. märtsi 2011. a ja Viru Maakohtu 15. novembri 2010. a otsused A. Jaansoole

mõistetud karistuse osas, samuti osas, millega rahuldati osaliselt Eesti Vabariigi tsiviilhagi A. Jaansoo

vastu. A. Jaansoole mõisteti KarS § 386 lg 1 (KrK § 1481 lg-te 2 ja 10, KarS § 3891 lg 2) järgi

karistuseks vangistus kuueks kuuks ja see jäeti KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel tingimisi kolme aasta

pikkuse katseajaga täitmisele pööramata. Tsiviilhagi lahendamist puudutavas osas saadeti

kriminaalasi uueks arutamiseks Tartu Ringkonnakohtule. Muus osas jäeti ringkonnakohtu otsus

muutmata.

8. Tartu Ringkonnakohtu istungil 15. novembril 2011. loobusid apellandid apellatsioonidest, kuid

ringkonnakohus ei võtnud loobumist vastu. Ringkonnakohtu 21. detsembri 2011. a otsusega rahuldati

Eesti Vabariigi tsiviilhagi täielikult ja TsK § 448 lg 1 (kuni 1. juulini 2002) ja VÕS § 1043 (alates 1.

juulist 2002) alusel mõisteti A. Jaansoolt Eesti Vabariigi kasuks välja kuriteoga põhjustatud kahju

summas 432 827 eurot (6 772 271 krooni). Kaitsja seisukohaga, mille kohaselt on tsiviilhagi

aegunud, ringkonnakohus ei nõustunud.

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

9. Ringkonnakohtu otsuse peale esitas A. Jaansoo kaitsja vandeadvokaat S. Sillar Riigikohtule

kassatsiooni, taotledes ringkonnakohtu otsuse tühistamist ja kriminaalasja saatmist samale kohtule

uueks arutamiseks. Oma taotlust põhjendab ta järgnevalt. Ringkonnakohus on oluliselt rikkunud

menetlusõigust, sest ei ole teinud süüdistatava ja tema kaitsja apellatsiooni alusel KrMS §-s 340 lg 2

nimetatud otsustust, vaid suurendas süüdistatava huvides esitatud apellatsioonide alusel süüdistatavalt

väljamõistetud rahasummat (KrMS § 339 lg 1 p 12 rikkumine). Samuti jättis ringkonnakohus

menetlusõigust rikkudes vastu võtmata apellatsioonist loobumise ja võttis apellatsioonimenetluses

vastu uue tõendi. Vastuolus toimikus oleva tõendiga on apellatsioonimenetluses tuvastatud, et hageja

sai maksunõudest teada alles 17. septembril 2007. Tegelikult on arutatavas kriminaalasjas tuvastatud,

et hageja sai kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada oluliselt varem ja hagi esitati pärast

aegumist.

10. Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Rita Hlebnikova esitas kassatsioonivastuse,

milles taotleb ringkonnakohtu otsuse muutmata ja kassatsiooni rahuldamata jätmist. Prokuröri arvates

ei olnud ringkonnakohtul õigust apellatsioonist loobumist vastu võtta ja kannatanu esindajalt

täiendava tõendi vastuvõtmine oli õiguspärane. Ka ei nõustu prokurör kaitsja väitega, nagu oleks

tsiviilhagi jäetud esitamata õigeaegselt.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

11. Kriminaalmenetluse seadustiku § 331 lg 2 kohaselt määrab kriminaalasja arutamise piirid

ringkonnakohtus apellatsioon. Ringkonnakohtul on pädevus lahendada kriminaalasja üksnes siis, kui

kohtumenetluse pool on seda apellatsioonis taotlenud. Seda tõdemust toetab ka KrMS § 333 lg 5,

mille kohaselt jätab kohus apellatsiooni läbi vaatamata või lõpetab apellatsioonimenetluse, kui sellest

on sama paragrahvi lõigetes 1-4 sätestatud korras loobutud. Apellatsioonist loobumise korral jõustub

KrMS § 333 lg 7 kohaselt esimese astme kohtu otsus. Apellatsioonist loobumisest hoolimata on

ringkonnakohus õigustatud jätkama kriminaalasja arutamist üksnes KrMS § 333 lg-s 6 sätestatud

juhtudel, s.t kui ringkonnakohus tuvastab, et esimese astme kohus on kriminaalasja lahendades

ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust, millega on raskendanud süüdistatava olukorda, või et esimese

astme kohus on oluliselt rikkunud kriminaalmenetlusõigust.

12. Arutatavas kriminaalasjas toimus apellatsioonimenetlus A. Jaansoo ja tema kaitsja apellatsioonide

alusel. Ringkonnakohtu istungil 15. novembril 2011 teatas aga kaitsja apellatsioonidest loobumisest,

mille ringkonnakohus jättis kriminaalkolleegiumi arvates alusetult vastu võtmata. Arvestades asjaolu,

et Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 17. augusti 2011. a otsusega kriminaalasjas nr 3-1-1-57-11

tühistati A. Jaansoolt tsiviilhagi väljamõistmise osas nii Tartu Ringkonnakohtu 18. märtsi 2011. a kui

ka Viru Maakohtu 15. novembri 2010. a otsus, ei saanud ringkonnakohtus asja uuel arutamisel

aktualiseeruda küsimus süüdistatava olukorda raskendavast materiaalõiguse ebaõigest kohaldamisest

või kriminaalmenetlusõiguse olulisest rikkumisest maakohtu poolt – Riigikohtu otsusega oli

maakohtu otsus juba tühistatud. Seega ei saanud ringkonnakohus jätkata KrMS § 333 lg 6 alusel

kriminaalasja arutamist vaatamata apellatsioonidest loobumisele.

13. Samas ei saa jätta tähelepanuta, et KrMS § 333 lg 7 kohaselt jõustub apellatsioonist loobumise

korral maakohtu otsus. Arutataval juhul maakohtu otsus tsiviilhagi osas puudus tulenevalt asjaolust,

et Riigikohtu 17. augusti 2011. a otsusega kriminaalasjas nr 3-1-1-57-11 oli maakohtu otsus

tühistatud. Samas otsuses oli aga Riigikohus andnud juhise, mille kohaselt tuli kriminaalasja

tsiviilhagi lahendamist puudutavas osas uuesti arutada. Seega oleks ringkonnakohus pidanud küll

apellatsioonist loobumise vastu võtma, kuid seejärel saatma kriminaalasja Riigikohtu juhistes

märgitud ulatuses uueks arutamiseks maakohtule.

14. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 361 lg 1 p-st 6 ja § 362 p-st 2 tühistab Riigikohtu

kriminaalkolleegium Tartu Ringkonnakohtu 21. detsembri 2011. a kohtuotsuse ja rahuldades

kassatsiooni osaliselt, saadab kriminaalasja A. Jaansoo vastu esitatud tsiviilhagi osas uueks

arutamiseks Viru Maakohtule teises kohtukoosseisus.

Jüri Ilvest, Eerik Kergandberg, Hannes Kiris