3-2-1-65-12 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-65-12

Määruse kuupäev

Tartu, 23. mai 2012. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Lea Laarmaa, liikmed Ants Kull ja Jaak Luik

Kohtuasi

Danske Bank A/S avaldus Tavo Veinmani pankroti

väljakuulutamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 14. detsembri 2011. a määrus

tsiviilasjas nr 2-11-14376

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Tavo Veinmani määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Võlausaldaja Danske Bank A/S Eesti filiaal (registrikood

11488826), esindaja vandeadvokaat Rainer Kuulme

Võlgnik Tavo Veinman (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja

vandeadvokaat Timo Kullerkupp

Ajutine pankrotihaldur Peeter Allikvere

Asja läbivaatamise kuupäev

24. aprill 2012. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Muuta tsiviilasjas nr 2-11-14376 Tallinna Ringkonnakohtu 14. detsembri 2011. a määruse

resolutsiooni osas, millega ringkonnakohus jättis kohtukulud kindlaks määramata.

Määruskaebus rahuldada.

2. Lugeda kohtumääruse kehtiv resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt:

2.1. Jätta Danske Bank A/S avaldus Tavo Veinmani pankroti väljakuulutamiseks rahuldamata.

2.2. Mõista välja Danske Bank A/S-lt OÜ Parasmäe kasuks ajutise halduri Peeter Allikvere

halduri tasu 851 eurot 20 senti ja kulude hüvitis 43 eurot 20 senti.

2.3 Jätta ajutise halduri tasu ja kulude hüvitis ning määruskaebuse läbivaatamise kulud

Danske Bank A/S kanda.

3. Jätta määruskaebuse Riigikohtus läbivaatamise kulud Danske Bank A/S kanda.

4. Tagastada Tiina Kolgile Tavo Veinmani määruskaebuselt 23. jaanuaril 2012 tasutud kautsjon

25 (kakskümmend viis) eurot.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Danske Bank A/S (võlausaldaja) esitas 30. märtsil 2011 Harju Maakohtule avalduse füüsilise isiku

Tavo Veinmani (võlgnik) pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse aluseks on võlausaldaja ja

võlgniku vaheline käendusleping, millest tuleneb võlgniku täitmata kohustus 27 543 eurot 90 senti,

viivised 7574 eurot 54 senti ja kahju sissenõudmise kulu 4957 eurot 90 senti, kokku 40 076 eurot

34 senti.

2. Võlgnik ei tunnistanud nõuet, kuna võlausaldaja ei ole põhistanud võlgniku maksejõuetust

PankrS § 10 lg 2 p 1 ja p 3 mõttes. Võlgnik sai võlgnevusest teada alles 17. mail 2011, kui talle

toimetati kätte pankrotiavaldus koos selle lisadega ja kohtumäärustega. Nõue on ebaselge ning

vaieldava suurusega.

3. Harju Maakohus kuulutas 3. oktoobri 2011 määrusega välja võlgniku pankroti. Maakohus leidis, et

nõue on piisavalt selge ja võlgnik on maksejõuetu.

Asjas on tõendatud, et võlausaldaja edastas pankrotihoiatuse võlgniku rahvastikuregistris ja

käenduslepingus näidatud aadressidel. Võlausaldaja valis tahteavalduse edastamiseks mõistliku viisi,

kuid see ei õnnestunud vaatamata korduvatele katsetele. Pankrotihoiatuse võib võlgnikule kätte

toimetatuks lugeda koos pankrotiavalduse kättetoimetamisega, kui võlausaldajal ei olnud varem

võimalk seda teha muul tavapäraselt mõistlikul viisil. Kuna võlgnik ei ole pärast pankrotiavalduse (ja

koos sellega pankrotihoiatuse) kättesaamist esitanud sisulisi vastuväiteid/tõendeid selle kohta, et tema

käenduslepingust tulenevad kohustused oleksid täidetud, on võlgniku maksejõuetus PankrS § 10 lg 2

p 1 tähenduses põhistatud ja nimetada tuleb pankrotihaldur. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning

võlgniku pankrot tuleb välja kuulutada.

Ajutise halduri tasu ja kulude katteks tuleb välja mõista 894 eurot 40 senti, kuna see vastab nii ajutise

halduri tehtud töö mahule, keerukusele kui ka halduri kvalifikatsioonile.

4. Võlgnik palus määruskaebuses maakohtu 3. oktoobri määruse tühistada ja teha uus määrus,

millega jätta võlgniku pankrot välja kuulutamata ning jätta kõik menetluskulud võlausaldaja kanda.

Võlausaldaja ja pankrotihaldur leidsid, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle

tühistamiseks ei ole alust.

Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas vastavalt

TsMS § 663 lg 5 kohaselt Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

5. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 14. detsembri 2011. a määrusega maakohtu määruse ja tegi asjas

uue lahendi, millega jättis võlausaldaja pankrotiavalduse rahuldamata.

Ringkonnakohus ei nõustunud maakohtu tõlgendusega PankrS § 10 lg 2 osas, et võlgniku

maksejõuetuse põhistamiseks ei ole vajalik, et võlgnik saab pankrotihoiatuse kätte, vaid piisab, kui

võlausaldaja on kasutanud mõistlikke võimalikke edastamisviise. Pankrotihoiatus, mis tugineb sellest

lepingust tuleneva kohustuse täitmata jätmisele, on tahteavaldus TsÜS § 67 mõttes. Võlausaldaja

saadetud pankrotihoiatused on tagastatud elukoha aadressilt märkusega "ei ela/asu aadressil" ja

käenduslepingus märgitud aadressilt "tagastatud hoiutähtaja möödumisel". Pankrotihoiatused on

saadetud tähitud kirjaga ja tagastatud. AS Eesti Post jättis seega võlgnikule postkasti võlausaldaja

tähitud kirja kohta teate, millele võlgnik järele ei läinud, ja kiri tagastati võlausaldajale.

Tähitud kirja saabumise ja postiasutusse hoiustamise teatis ei sisalda teavet saabunud kirja sisust.

Seetõttu ei ole tahteavalduse saajal mõistlikku võimalust tahteavalduse sisuga tutvuda. Järelikult ei

saanud võlgnik pankrotihoiatust kätte ja pankrotihoiatust ei ole tehtud.

Võlgnik sai pankrotiavalduse kätte 17. mail 2011. PankrS § 10 lg 2 kohaselt jätab kohus, olenemata

füüsilisest isikust võlgniku maksejõuetusest, pankroti välja kuulutamata, kui esineb PankrS § 15 lg-

s 3 nimetatud ajutise halduri nimetamata jätmise alus. Selleks on PankrS § 15 lg 3 p 4, mille kohaselt

jätab kohus ajutise halduri nimetamata, kui võlausaldaja ei ole oma pankrotiavaldust piisavalt

põhistanud või nõude olemasolu tõendanud. Võlgniku maksejõuetuse põhistamisel on võlausaldaja

tuginenud PankrS § 10 lg 2 p-le 1, mis näeb mh ette ka pankrotihoiatuse kättetoimetamise võlgnikule

ja võlgniku kohustuse täitmata jätmist kümne päeva jooksul pärast seda. Füüsilise isiku pankrot tuleb

jätta välja kuulutamata, kui pankrotihoiatus ei ole kätte toimetatud vähemalt kümme päeva enne

pankrotiavalduse esitamist.

Halduri tasu ja kulude väljamõistmise osas ei tuvastanud ringkonnakohus maakohtus menetlusõiguse

rikkumist ja nende suuruse muutmiseks ei ole alust.

Ringkonnakohus muutis menetluskulude jaotust ning jättis ajutise halduri tasu ja kulude hüvitis

võlausaldaja kanda PankrS § 150 lg 3 alusel ning määruskaebuse läbivaatamise kulud võlausaldaja

kanda TsMS § 171 lg 1 alusel.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6. Määruskaebuses palub võlgnik tühistada ringkonnakohtu määruse osas, millega ringkonnakohus

on jätnud lahendamata võlgniku taotluse menetluskulude kandmise osas, ja teha uus otsus, millega

jätta menetluskulud Danske Bank A/S kanda. Ringkonnakohus on määruse viimases lõigus märkinud,

et muuta tuleb menetluskulude jaotust ning ajutise halduri tasu ja kulude hüvitis jääb võlausaldaja

kanda PankrS § 150 lg 3 alusel. Määruskaebuse läbivaatamise kulud jäävad võlausaldaja kanda

TsMS § 171 lg 1 alusel. Resolutsioon aga menetluskulude jaotust ei sisalda. TsMS § 442 lg 5 järgi

peab resolutsioon olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita.

7. Võlausaldaja palus jätta määruskaebuse rahuldamata.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määruse resolutsioon ei vasta määruse põhjendavale osale ja

on seetõttu vastuolus menetlusõiguse normidega. Menetlusõiguse normide rikkumist on võimalik

kõrvaldada Riigikohtus. Kolleegium muudab TsMS § 692 lg 4 ja § 695 alusel ringkonnakohtu

määruse resolutsiooni, lisades ringkonnakohtu määruse resolutsiooni menetluskulude jaotuse. Muus

osas jätab kolleegium ringkonnakohtu määruse muutmata. Määruskaebus tuleb rahuldada.

9. Maakohus kuulutas välja võlgniku pankroti. Ringkonnakohus rahuldas võlgniku määruskaebuse,

tühistas maakohtu määruse ja tegi asjas uue lahendi, millega jättis võlausaldaja pankrotiavalduse

rahuldamata. Ringkonnakohtu määruse põhjendavas osas muutis ringkonnakohus ka menetluskulude

jaotust, jättes PankrS § 150 lg 3 alusel halduri tasu ja kulude hüvitise võlausaldaja kanda.

Ringkonnakohus jättis ka määruskaebuse läbivaatamise kulud TsMS § 171 lg 1 alusel võlausaldaja

kanda. Ringkonnakohtu määruse resolutsioonis ei sisaldu menetluskulude jaotust. Kolleegium saab

selle menetlusõiguse normi rikkumise kõrvaldada, muutes ringkonnakohtu määruse resolutsiooni.

TsMS § 442 lg 5 teise lause järgi peab otsuse resolutsioon olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu

otsuse tekstita (vt Riigikohtu 3. aprilli 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-20-12, p 17; 9. novembri

2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-11, p 21; 13. oktoobri 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-71-10,

p. 14; 11. märtsi 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-9-10, p 9). TsMS § 463 lg 2 järgi kohaldatakse

määrusele otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti. Õige on

määruskaebuse väide, et ringkonnakohtu määruse resolutsioon ei vasta TsMS § 442 lg-st 5

tulenevatele nõuetele.

10. Kostja määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb talle TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel

tagastada kassatsioonikautsjon.

11. Määruskaebuse Riigikohtus läbivaatamise kulud tuleb jätta Danske Bank A/S kanda.

Lea Laarmaa, Ants Kull, Jaak Luik