3-2-2-1-12 · Riigikohus
Legislator summary
AI generatedOsaühing Aktiva Finants (avaldaja) esitas 27. detsembril 2007 Tartu Maakohtule Oliver Leppindi Tartu Maakohus tegi 3. juuli 2008. a määrusega võlgnikule makseettepaneku põhivõla 3753 krooni
Legislator headnote
AI generated3-2-2-1-12 · Riigikohus: detsembril 2007 Tartu Maakohtule Oliver Leppindi Tartu Maakohus tegi 3. juuli 2008. a määrusega võlgnikule makseettepaneku põhivõla 3753 krooni
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
RIIGIKOHUS
TSIVIILKOLLEEGIUM
KOHTUMÄÄRUS
Kohtuasja number
3-2-2-1-12
Määruse kuupäev
Tartu, 23. mai 2012. a
Kohtukoosseis
Eesistuja Peeter Jerofejev, liikmed Henn Jõks ja Ants Kull
Kohtuasi
Osaühingu Aktiva Finants avaldus Oliver Leppindi vastu
maksekäsu kiirmenetluses 7506 krooni 80 sendi nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 7. detsembri 2009. a määrus tsiviilasjas
nr 2-07-57396
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Oliver Leppindi teistmisavaldus
Menetlusosalised ja nende
esindajad Riigikohtus
Avaldaja Osaühing Aktiva Finants (registrikood 10746479)
Võlgnik Oliver Leppind (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja
advokaat Sirle Kalma
Asja läbivaatamise kuupäev
30. aprill 2012. a, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Tühistada Tartu Maakohtu 7. detsembri 2009. a maksekäsu määrus tsiviilasjas nr 2-07-57396
ja saata asi samale maakohtule uueks läbivaatamiseks.
2. Teistmisavaldus rahuldada.
3. Tagastada Kristiina Aavikule (konto nr 221010983996, Swedbank AS) 28. detsembril 2011
Oliver Leppindi teistmisavalduselt tasutud kautsjon 25 (kakskümmend viis) eurot.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Osaühing Aktiva Finants (avaldaja) esitas 27. detsembril 2007 Tartu Maakohtule Oliver Leppindi
(võlgnik) vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse põhivõla 3753 krooni 90 sendi, viivise
3752 krooni 90 sendi ja menetluskulu 2250 krooni saamiseks.
2. Tartu Maakohus tegi 3. juuli 2008. a määrusega võlgnikule makseettepaneku põhivõla 3753 krooni
90 sendi ja avaldaja menetluskulu 2250 krooni tasumiseks.
3. Tartu Maakohus tegi 25. augusti 2009. a määrusega võlgnikule täiendava makseettepaneku viivise
3752 krooni 90 sendi tasumiseks.
4. Tartu Maakohus mõistis 7. detsembri 2009 maksekäsu määrusega võlgnikult avaldaja kasuks välja
põhivõla, viivise ja menetluskulu, kokku 9756 krooni 80 senti.
Maakohtu määruse kohaselt on võlgnikule makseettepanek kätte toimetatud 7. juulil 2008 ja täiendav
makseettepanek kätte toimetatud 8. oktoobril 2009. Võlgnik ei ole makseettepanekus nimetatud võlga
tasunud ega õigel ajal vastuväidet esitanud.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
5. Võlgnik esitas 30. detsembril 2011 maakohtu määruse peale teistmisavalduse, milles palub
maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega jätta maksekäsu kiirmenetluse avaldus
rahuldamata, või saata asi Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja uueks läbivaatamiseks.
Teistmisavalduse kohaselt sai võlgnik maakohtu määrusest teada 7. novembril 2011. Võlgnikule ei
ole makseettepanekut ega täiendavat makseettepanekut kätte toimetatud. Võlgnik elas 27. septembrist
1997 kuni 15. septembrini 2008 Ameerika Ühendriikides, mistõttu on võimatu, et ta sai
makseettepaneku kätte 7. juulil 2008. Samuti ei ole avaldajale täiendavat makseettepanekut kätte
toimetatud.
Arved, mille tasumist avaldaja maksekäsu kiirmenetluse avalduses nõudis, muutusid sissenõutavaks
30. juulil 1997, 27. augustil 1997 ja 25. septembril 1997. Seega on avaldaja nõuded aegunud ning
tuleks jätta rahuldamata.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
6. Kolleegium leiab, et teistmisavaldus on põhjendatud ja maakohtu määrus tuleb TsMS § 710 lg 1
alusel tühistada ning asi tuleb saata samale maakohtule uueks läbivaatamiseks.
7. Jõustunud kohtulahendi võib hagita menetluses menetlusosalise avalduse alusel uute asjaolude
ilmsikstulekul TsMS § 702 lg 1 ja lg 2 p 2 järgi teistmise korras uuesti läbi vaadata mh juhul, kui
menetlusosalisele ei olnud menetlusest seaduse kohaselt teatatud, kuigi lahend tehti tema suhtes.
TsMS § 484 lg 3 kohaselt tuleb makseettepanek võlgnikule kätte toimetada. Seega on
makseettepaneku võlgnikule kätte toimetamata jätmine TsMS § 702 lg 2 p 2 alusel maksekäsu
määruse teistmise aluseks.
8. TsMS § 306 lg 2 kohaselt peab menetlusdokumendi üleandmine kättetoimetamise puhul toimuma
seaduses sätestatud vormis ning olema ettenähtud vormis dokumenteeritud. Praeguses asjas on
maakohus teinud kaks makseettepanekut. Maakohus märkis maksekäsu määruses, et võlgnikule on
makseettepanek kätte toimetatud 7. juulil 2008 ja täiendav makseettepanek kätte toimetatud
8. oktoobril 2009. Nende seadusekohane kättetoimetamine asja materjalidest aga ei nähtu. Toimikus
ei ole andmeid selle kohta, et võlgnikule oleks 7. juulil 2008 menetlusdokument kätte toimetatud.
Menetlusdokumentide võlgnikule kättetoimetamise kohta on toimikus üksnes üks väljastusteade
(tl 13), millest nähtub, et võlgnikule on 8. oktoobril 2009 mingi menetlusdokument kätte toimetatud.
Samas ei ole sellel väljastusteatel märgitud, milline menetlusdokument võlgnikule üle anti. Seetõttu
ei ole võimalik kindlaks teha, kas võlgnikule toimetati kätte makseettepanek, täiendav
makseettepanek või mõni muu dokument. Seega ei ole tõendeid selle kohta, et kumbki
makseettepanek oleks võlgnikule kätte toimetatud, ning on olemas TsMS § 702 lg 2 p-s 2 toodud
teistmise alus.
9. Teistmisavalduse rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel teistmisavalduselt
tasutud kautsjon tagastada.
10. Kuna maakohtu määrus tühistatakse ja asi saadetakse maakohtule uueks läbivaatamiseks, jääb
menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada. TsMS § 171 lg 4
kohaselt loetakse teistmisavalduse rahuldamise korral teistmisega seotud menetluskulud osaks
menetluskuludest teistetavas asjas.
Peeter Jerofejev, Henn Jõks, Ants Kull