Legislator Case Law & Legislation
3-2-2-1-12 AI generated

3-2-2-1-12 · Riigikohus

Case Number 3-2-2-1-12
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Osaühing Aktiva Finants (avaldaja) esitas 27. detsembril 2007 Tartu Maakohtule Oliver Leppindi Tartu Maakohus tegi 3. juuli 2008. a määrusega võlgnikule makseettepaneku põhivõla 3753 krooni

Legislator headnote

AI generated

3-2-2-1-12 · Riigikohus: detsembril 2007 Tartu Maakohtule Oliver Leppindi Tartu Maakohus tegi 3. juuli 2008. a määrusega võlgnikule makseettepaneku põhivõla 3753 krooni

Keywords

AI generated
investment company insufficiency of bankrupt assets shadow banking financial market stability brokerage fee financial sector measures
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-2-1-12

Määruse kuupäev

Tartu, 23. mai 2012. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Peeter Jerofejev, liikmed Henn Jõks ja Ants Kull

Kohtuasi

Osaühingu Aktiva Finants avaldus Oliver Leppindi vastu

maksekäsu kiirmenetluses 7506 krooni 80 sendi nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 7. detsembri 2009. a määrus tsiviilasjas

nr 2-07-57396

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Oliver Leppindi teistmisavaldus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Avaldaja Osaühing Aktiva Finants (registrikood 10746479)

Võlgnik Oliver Leppind (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja

advokaat Sirle Kalma

Asja läbivaatamise kuupäev

30. aprill 2012. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 7. detsembri 2009. a maksekäsu määrus tsiviilasjas nr 2-07-57396

ja saata asi samale maakohtule uueks läbivaatamiseks.

2. Teistmisavaldus rahuldada.

3. Tagastada Kristiina Aavikule (konto nr 221010983996, Swedbank AS) 28. detsembril 2011

Oliver Leppindi teistmisavalduselt tasutud kautsjon 25 (kakskümmend viis) eurot.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Osaühing Aktiva Finants (avaldaja) esitas 27. detsembril 2007 Tartu Maakohtule Oliver Leppindi

(võlgnik) vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse põhivõla 3753 krooni 90 sendi, viivise

3752 krooni 90 sendi ja menetluskulu 2250 krooni saamiseks.

2. Tartu Maakohus tegi 3. juuli 2008. a määrusega võlgnikule makseettepaneku põhivõla 3753 krooni

90 sendi ja avaldaja menetluskulu 2250 krooni tasumiseks.

3. Tartu Maakohus tegi 25. augusti 2009. a määrusega võlgnikule täiendava makseettepaneku viivise

3752 krooni 90 sendi tasumiseks.

4. Tartu Maakohus mõistis 7. detsembri 2009 maksekäsu määrusega võlgnikult avaldaja kasuks välja

põhivõla, viivise ja menetluskulu, kokku 9756 krooni 80 senti.

Maakohtu määruse kohaselt on võlgnikule makseettepanek kätte toimetatud 7. juulil 2008 ja täiendav

makseettepanek kätte toimetatud 8. oktoobril 2009. Võlgnik ei ole makseettepanekus nimetatud võlga

tasunud ega õigel ajal vastuväidet esitanud.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5. Võlgnik esitas 30. detsembril 2011 maakohtu määruse peale teistmisavalduse, milles palub

maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega jätta maksekäsu kiirmenetluse avaldus

rahuldamata, või saata asi Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja uueks läbivaatamiseks.

Teistmisavalduse kohaselt sai võlgnik maakohtu määrusest teada 7. novembril 2011. Võlgnikule ei

ole makseettepanekut ega täiendavat makseettepanekut kätte toimetatud. Võlgnik elas 27. septembrist

1997 kuni 15. septembrini 2008 Ameerika Ühendriikides, mistõttu on võimatu, et ta sai

makseettepaneku kätte 7. juulil 2008. Samuti ei ole avaldajale täiendavat makseettepanekut kätte

toimetatud.

Arved, mille tasumist avaldaja maksekäsu kiirmenetluse avalduses nõudis, muutusid sissenõutavaks

30. juulil 1997, 27. augustil 1997 ja 25. septembril 1997. Seega on avaldaja nõuded aegunud ning

tuleks jätta rahuldamata.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6. Kolleegium leiab, et teistmisavaldus on põhjendatud ja maakohtu määrus tuleb TsMS § 710 lg 1

alusel tühistada ning asi tuleb saata samale maakohtule uueks läbivaatamiseks.

7. Jõustunud kohtulahendi võib hagita menetluses menetlusosalise avalduse alusel uute asjaolude

ilmsikstulekul TsMS § 702 lg 1 ja lg 2 p 2 järgi teistmise korras uuesti läbi vaadata mh juhul, kui

menetlusosalisele ei olnud menetlusest seaduse kohaselt teatatud, kuigi lahend tehti tema suhtes.

TsMS § 484 lg 3 kohaselt tuleb makseettepanek võlgnikule kätte toimetada. Seega on

makseettepaneku võlgnikule kätte toimetamata jätmine TsMS § 702 lg 2 p 2 alusel maksekäsu

määruse teistmise aluseks.

8. TsMS § 306 lg 2 kohaselt peab menetlusdokumendi üleandmine kättetoimetamise puhul toimuma

seaduses sätestatud vormis ning olema ettenähtud vormis dokumenteeritud. Praeguses asjas on

maakohus teinud kaks makseettepanekut. Maakohus märkis maksekäsu määruses, et võlgnikule on

makseettepanek kätte toimetatud 7. juulil 2008 ja täiendav makseettepanek kätte toimetatud

8. oktoobril 2009. Nende seadusekohane kättetoimetamine asja materjalidest aga ei nähtu. Toimikus

ei ole andmeid selle kohta, et võlgnikule oleks 7. juulil 2008 menetlusdokument kätte toimetatud.

Menetlusdokumentide võlgnikule kättetoimetamise kohta on toimikus üksnes üks väljastusteade

(tl 13), millest nähtub, et võlgnikule on 8. oktoobril 2009 mingi menetlusdokument kätte toimetatud.

Samas ei ole sellel väljastusteatel märgitud, milline menetlusdokument võlgnikule üle anti. Seetõttu

ei ole võimalik kindlaks teha, kas võlgnikule toimetati kätte makseettepanek, täiendav

makseettepanek või mõni muu dokument. Seega ei ole tõendeid selle kohta, et kumbki

makseettepanek oleks võlgnikule kätte toimetatud, ning on olemas TsMS § 702 lg 2 p-s 2 toodud

teistmise alus.

9. Teistmisavalduse rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel teistmisavalduselt

tasutud kautsjon tagastada.

10. Kuna maakohtu määrus tühistatakse ja asi saadetakse maakohtule uueks läbivaatamiseks, jääb

menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada. TsMS § 171 lg 4

kohaselt loetakse teistmisavalduse rahuldamise korral teistmisega seotud menetluskulud osaks

menetluskuludest teistetavas asjas.

Peeter Jerofejev, Henn Jõks, Ants Kull