3-1-1-53-12 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-53-12

Otsuse kuupäev

22. mai 2012

Kohtukoosseis

Eesistuja Eerik Kergandberg, liikmed Ott Järvesaar ja Hannes

Kiris

Kohtuasi

Kriminaalasi Mohammad Yaqub Haidari süüdistuses KarS § 386

lg 1 - § 22 lg 3 ja KarS § 289 (§ 2172 lg 1) järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna

Ringkonnakohtu

9. detsembri

2011.

a

otsus

kriminaalasjas nr 1-06-16501

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Mohammad Yaqub Haidari kaitsja vandeadvokaat Jaan Tedder,

kassatsioon

Teised kassatsioonimenetluse

pooled

Prokuratuur, esindaja riigiprokurör Helga Aadamsoo

Asja läbivaatamise kuupäev ja

viis

16. mai 2012, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 3. märtsi 2011. a ja Tallinna Ringkonnakohtu 9. detsembri

2011. a otsused osas, millega jäeti tsiviilhagide tagamiseks aresti alla kinnistu asukohaga

XXXXXXX XX, Saku alevik (registriosa nr XXXXX).

2. Vabastada kinnistu XXXXXXX XX (registriosa nr XXXXX) aresti alt.

3. Muus osas jätta kohtuotsused muutmata.

4. Kassatsioon rahuldada osaliselt.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 3. märtsi 2011. a otsusega tunnistati Mohammad Yaqub Haidari süüdi KarS § 386

lg 1 - § 22 lg 3 ja KarS § 289 (§ 2172 lg 1) järgi ning teda karistati vangistusega vastavalt 6 kuuks ja

4 aastaks. KarS § 64 lg 1 alusel mõistis maakohus M. Y. Haidarile liitkaristuseks 4 aastat vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel loeti karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 1 kuu ja 4 päeva.

Sama kohtuotsusega rahuldati muu hulgas kannatanute AS R (pankrotis) ja AS P (pankrotis)

tsiviilhagid. M. Y. Haidarilt mõisteti välja 1 218 926 eurot 30 senti AS R (pankrotis) kasuks ja 57 206

eurot 52 senti AS P (pankrotis) kasuks. Maakohus otsustas jätta M. Y. Haidari vastu esitatud AS R

(pankrotis) ja AS P (pankrotis) tsiviilhagide rahuldamise tagamiseks aresti alla kohtueelses

menetluses arestitud AS T kinnistu XXXXXXX XX Saku alevikus.

2. AS T kinnistu aresti alla jätmist põhistas maakohus järgmiselt. Vaatamata sellele, et XXXXXXX

XX kinnistu ei ole vormiliselt kuulunud M. Y. Haidarile, on M. Y. Haidari olnud kinnistu faktiline

omanik. Kinnistusraamatu kohaselt on 3. juulil 2000 XXXXXXX XX kinnistu omanikuks kantud OÜ

S. 16. oktoobril 2002 on kinnistu omanikuna sisse kantud AS T. Tunnistajate ütlustest nähtub, et OÜ

S ja AS T faktiliseks omanikus oli asutamisest alates M. Y. Haidari. Seda vaatamata sellele, et nende

äriühingute asutajateks, osanikeks või aktsionärideks, samuti juhatuse ning nõukogu liikmeteks

vormistati teatud perioodidel M. Y. Haidari alluvuses töötanud isikud. Viimased said osanikeks,

aktsionärideks, juhatuse või nõukogu liikmeteks M. Y. Haidari korraldusel. AS T aktsiaid võõrandati

korduvalt edasi. Aktsiaid omandanud isikud nende eest tegelikult midagi ei tasunud. XXXXXXX XX

kinnistul asunud maja näol oli tegemist M. Y. Haidari ja tema perekonna eluruumiga ning AS T oli

M. Y. Haidarile kuuluv aktsiaselts. Muud tegevust peale kinnistu omamise aktsiaseltsil polnud.

8. jaanuaril 2002 müüs T. P. kõik AS T 10 aktsiat M. Y. Haidarile. 18. märtsi 2004. a abikaasade

ühisvara jagamise lepingust nähtub, et lahutatud abikaasad I. H. ja M. Y. Haidari jagasid ühisvara

muu hulgas järgmiselt: OÜ S osa jäi I. H. lahusvaraks ja tema ainuomandisse; AS T kümme aktsiat

kokku nimiväärtusega 400 000 krooni (100% aktsiakapitalist) jäid I. H. lahusvaraks ja tema

ainuomandisse. 17. märtsi 2004. a aktsiaraamatu väljavõtte kohaselt omas I. H. AS T aktsiaid 400

000 krooni eest. Kohus leidis, et vabanedes 19. veebruaril 2004 vahi alt, on M. Y. Haidari püüdnud

viivitamata päästa tema perekonna kasutuses olnud elumaja XXXXXXX XX kinnistul, sõlmides

selleks abikaasade ühisvara jagamise lepingu, millega jättis OÜ S osa ja AS T aktsiad oma

abikaasale.

3. Harju Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni M. Y. Haidari kaitsja vandeadvokaat Jaan Tedder,

kes taotles maakohtu otsuse tühistamist ja süüdistatava õigeksmõistmist. Muu hulgas vaidlustas

apellant ka kinnistu XXXXXXX XX aresti alla jätmist.

4. Tallinna Ringkonnakohtu 9. detsembri 2011. a otsusega jäeti maakohtu otsus muutmata ja kaitsja

apellatsioon rahuldamata. Ringkonnakohus nõustus maakohtu seisukohtadega muu hulgas ka

XXXXXXX XX kinnistu aresti alla jätmise küsimuses.

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

5. Tallinna Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni M. Y. Haidari kaitsja vandeadvokaat

J. Tedder, kes taotleb ringkonnakohtu otsuse tühistamist ja süüdistatava õigeksmõistmist.

5.1 Kassaator leiab, et kohtud on M. Y. Haidarit süüdi tunnistades rikkunud oluliselt

kriminaalmenetlusõigust ja tegelikult pole M. Y. Haidari talle süüksarvatud kuritegusid toime pannud.

Kohtute järeldused rajanevad oletustel ja ebausaldusväärsetel tõenditel, millesse tulnuks suhtuda

kriitiliselt. M. Y. Haidarit õigustavad tõendid on jäetud sisuliselt tähelepanuta. Olemasolevad

kahtlused on kohtud tõlgendanud süüdistatava kahjuks. Kohtuotsused on nõuetekohaselt põhistamata.

Sõltumata sellest on kaitsja seisukohal, et M. Y. Haidarile inkrimineeritud teod on kuritegudena

aegunud. Samuti on kohtud ekslikult rahuldanud kannatanute tsiviilhagid. Maakohus arutas

kriminaalasja alusetult süüdistatava osavõtuta, millega võeti M. Y. Haidarilt võimalus end

põhjendamatute süüdistuste vastu kaitsta.

5.2 Seoses XXXXXXX XX kinnistu aresti alla jätmisega märgib kaitsja, et tegemist on AS T varaga,

mis ei saa tagada M. Y. Haidari vastu esitatud tsiviilnõuete täitmist. Seega tulnuks ringkonnakohtul

kinnistu aresti alt vabastada. Kinnistu kuulub AS-le T sõltumata sellest, kes oli või on aktsiaseltsi

aktsionäriks.

6. Kassatsioonivastuses taotleb prokurör kohtuotsuse muutmata ja kassatsiooni rahuldamata jätmist.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi hinnangul on kassaatori väited selle kohta, et kohtud rikkusid

M. Y. Haidarit süüdi tunnistades oluliselt kriminaalmenetlusõigust ja jätsid tähelepanuta kuritegude

aegumise,

ilmselgelt

põhjendamatud.

Kohtud

järgisid

faktiliste

asjaolude

tuvastamisel

menetlusnorme. Riigikohus leiab sarnaselt ringkonnakohtuga, et maakohus on hinnanud tõendeid

kogumis õigesti, tehtud järeldusi veenvalt põhistanud ja kohtu siseveendumuse kujunemine on otsuse

lugejale jälgitav. Maakohus on ka õigustatult leidnud, et käesolevas asjas oli olemas KrMS § 269 lg 2

p-s 2 sätestatud alus kriminaalasja arutamiseks süüdistatava osavõtuta. Samuti on maakohus otsuses

ära näidanud, miks ei saa M. Y. Haidarile süüksarvatavaid kuritegusid lugeda aegunuks. Ühtlasi ei

anna kassatsioonis märgitu alust asuda seisukohale, et kannatanute tsiviilhagide rahuldamine oli väär.

Seega tuleb ringkonnakohtu otsus eelnimetatud küsimustes muutmata jätta ja KrMS § 363 lg 4 p-st 2

juhindudes ei käsitle Riigikohus üksikasjalikult kaitsja neid väited, milles vaidlustatakse M. Y.

Haidari süüditunnistamist ja karistamist, samuti kannatanute tsiviilhagide rahuldamist.

8. Kolleegium peab põhjendatuks kassaatori seisukohta, et kohtud jätsid alusetult arestituks

XXXXXXX XX kinnistu Saku alevikus.

9. KrMS § 142 lg 1 sätestab, et vara arestimise eesmärk on tsiviilhagi, konfiskeerimise või selle

asendamise ja varalise karistuse tagamine. Vara arestimine seisneb kahtlustatava, süüdistatava või

süüdimõistetu, tsiviilkostja või kolmanda isiku või rahapesu või terrorismi rahastamise objektiks

oleva vara üleskirjutamises ja vara võõrandamise tõkestamises. Kolleegium selgitab, et viidatud sätte

mõtte kohaselt saab isiku vara kriminaalmenetluses arestida või aresti alla jätta üksnes tema enda

vastu suunatud tsiviilhagi või riigi konfiskeerimisnõude või talle mõistetava varalise karistuse

tagamiseks. Näiteks on kolmanda isiku (KrMS § 401) vara arestimine konfiskeerimise või selle

asendamise tagamiseks võimalik üksnes selleks, et tagada kolmandale isikule endale kuuluva vara

võimalikku konfiskeerimist KarS § 83 lg 3, § 831 lg 2 või § 832 lg 3 alusel või kolmandalt isikult

rahasumma väljamõistmist KarS § 84 alusel, mitte aga selleks, et tagada süüdistatava vara

võimalikku konfiskeerimist või selle asendamist. Samuti ei saa tsiviilhagi tagamiseks arestida vara,

mis ei kuulu sellele kahtlustatavale, süüdistatavale, tsiviilkostjale või kolmandale isikule, kelle vastu

esitatud või esitatava tsiviilhagi tagamiseks vara arestimine toimub. Eeltoodud järeldus põhineb

tõsiasjal, et kohtulahendit, millega mõistetakse ühelt isikult tsiviilhagi või riigi konfiskeerimisnõude

katteks välja teatud vara, ei ole võimalik täita teise isiku vara arvel, kui selle teise isiku vastu ei ole

samal või erineval materiaalõiguslikul alusel nõuet esitatud ja seda kohtu poolt rahuldatud. Erandiks

on vaid juhtum, kus see teine isik annab ise nõusoleku kohtulahendi täitmiseks enda vara arvel. Ka

Riigikohtu tsiviilkolleegium on selgitanud, et see, kui kohus koormaks rahalise nõudega hagi

tagamiseks kolmanda isiku nõusolekuta tema vara, oleks vastuolus hagi tagamise olemusega

(vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 10. jaanuari 2011. a otsus asjas nr 3-2-1-133-10, p-d 22-23).

10. Käesolevas asjas on kohtud kindlaks teinud, et kinnistusraamatu järgi on XXXXXXX XX

kinnistu omanik AS T. Seejuures pole tuvastatud, et kinnistusraamatu kanne oleks ebaõige. Ühtlasi on

kohtud tõdenud, et M. Y. Haidari ei ole praegu ega ole ka kunagi olnud XXXXXXX XX kinnistu

omanik. Samas asus maakohus ja temaga nõustuvalt ka ringkonnakohus seisukohale, et M. Y. Haidari

oli XXXXXXX XX kinnistu "faktiline omanik". Seda seisukohta põhjendasid kohtud kokkuvõtlikult

sellega, et kinnistu omaniku AS T aktsionärid, nõukogu ja juhatuse liikmed tegutsesid M. Y. Haidari

arvel ja tema korralduste alusel ning tegelikult "kuulus" AS T M. Y. Haidarile. Kinnistul asuvat

elamut kasutas M. Y. Haidari isikliku elukohana ja vahepeal omandatud AS T aktsiad võõrandas ta

ühisvara jagamisel lepinguga oma endisele abikaasale selleks, et "päästa" tema kasutuses olnud

elamu võlausaldajate nõuete eest. Kolleegium kohtute sellise käsitlusega ei nõustu.

11. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 24 lg 1 esimese lause kohaselt on juriidiline isik seaduse alusel

loodud õigussubjekt. Seega on juriidiline isik iseseisev õigussubjekt, keda ei saa samastada tema

osanikeks,

aktsionärideks,

liikmeteks

või

juhtivtöötajateks

olevate

füüsiliste

isikutega.

Asjaõigusseaduse § 6 lg 2 teine lause sätestab, et juriidilise isiku vara ega juriidiline isik ei saa

kuuluda teisele isikule. Seega ei põhine seadusel kohtute seisukoht, nagu saaks AS T või tema

kinnistu lugeda tegelikult M. Y. Haidari omandis olevaks.

12. Käesolevas asjas ei ole AS T vastu tsiviilhagi esitatud, samuti ei ole kohus rahuldanud ühtegi

nõuet AS T vastu. AS T ei ole ka andnud nõusolekut selleks, et tema varaga võiks tagada M. Y.

Haidari varaliste kohustuste täitmist. Seetõttu puudus maakohtul seaduslik alus jätta AS-le T kuuluv

kinnistu aresti alla.

13. Sõltumata eeltoodust juhib kolleegium tähelepanu ka sellele, et käesolevas asjas otsustasid kohtud

AS T õiguste ja kohustuste üle, ilma et seda isikut oleks (nt kolmanda isikuna) kriminaalmenetlusse

kaasatud ja tal oleks võimaldatud seaduses ettenähtud korras oma õigusi kaitsta. Teisisõnu võeti AS-lt

T võimalus olla oma kohtuasja arutamise juures (PS § 24 lg 2). Siinkohal kordab Riigikohus oma

varasemat seisukohta, et KrMS § 401 lg 1 mõtte kohaselt tuleb kolmanda isikuna

kriminaalmenetlusse kaasata iga isik, kes ei ole asjas kahtlustatav, süüdistatav, kannatanu ega

tsiviilkostja, kuid kelle subjektiivsete õiguste üle võidakse mõne KrMS § 306 lg-s 1 nimetatud

küsimuse lahendamisel otsustada (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 14. detsembri 2011. a otsus

asjas nr 3-1-1-89-11, p 19.3). Seega isegi kui käesoleval juhul oleks olnud õiguslik alus jätta AS T

vara aresti alla, poleks kohus saanud seda teha olukorras, kus AS T polnud kohtumenetluse poolena

menetlusse kaasatud.

14. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 361 lg 1 p-st 7 ja § 362 p-st 2, tühistab Riigikohtu

kriminaalkolleegium Harju Maakohtu 3. märtsi 2011. a ja Tallinna Ringkonnakohtu 9. detsembri

2011. a otsused osas, millega jäeti XXXXXXX XX kinnistu tsiviilhagide tagamiseks aresti alla, ja

teeb uue otsuse, millega vabastab selle kinnistu aresti alt. Muus osas jätab Riigikohus vaidlustatud

kohtuotsused muutmata. Kassatsioon tuleb rahuldada osaliselt.

Eerik Kergandberg, Ott Järvesaar, Hannes Kiris