3-1-1-42-12 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-42-12

Otsuse kuupäev

18. mai 2012

Kohtukoosseis

Eesistuja Eerik Kergandberg, liikmed Ott Järvesaar ja Hannes

Kiris

Kohtuasi

Andrei Eero väärteoasi kalapüügiseaduse § 231 lg 1 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 1. novembri 2011. a otsus väärteoasjas

nr 4-11-1912

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Keskkonnainspektsioon, kassatsioon

Teised kassatsioonimenetluse

pooled

Andrei Eero kaitsja vandeadvokaat Olev Kuklase

Asja läbivaatamise kuupäev ja

viis

18. aprill 2012, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 1. novembri 2011. a otsus Andrei Eero väärteoasjas

kalapüügiseaduse § 231 lg 1 järgi ja saata väärteoasi uueks arutamiseks samale kohtule teises

kohtukoosseisus.

2. Kassatsioon rahuldada.

3. Mõista Eesti Vabariigilt Andrei Eero kasuks välja 240 (kakssada nelikümmend) eurot

kassatsioonimenetluses valitud kaitsjale makstud tasu katteks.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Andrei Eerole koostati 29. märtsil 2011 väärteoprotokoll selles, et töötades OÜ-s P kala

vastuvõtjana, ladustas ta 20. augustil 2010 ettevõtte laos kolm kasti kokku 353 alamõõdulise kohaga,

mille kohta puudusid kala päritolu tõendavad dokumendid. Seega rikkus A. Eero kalapüügiseaduse

(KPS) § 191 lg 4 nõudeid, mille kohaselt peab kalakäitlemisettevõttes olema kala päritolu tõendav

dokument ja kala käitleja peab selle esitama järelevalvet toimetavale isikule. Samuti rikkus ta KPS §

20 lg 6 p-s 3 sätestatut, mille kohaselt on keelatud käidelda tõendamata päritoluga värsket kala.

Kirjeldatud rikkumistega pani A. Eero toime väärteo KPS § 231 lg 1 järgi.

2. Kohtuväline menetleja karistas 13. mai 2011. a otsusega A. Eerot KPS § 231 lg 1 järgi rahatrahviga

300 trahviühikut.

3. Kohtuvälise menetleja otsuse peale esitas A. Eero kaitsja kaebuse Viru Maakohtule, taotledes selle

otsuse tühistamist ja väärteoasjas menetluse lõpetamist. Kaebuse kohaselt ei nähtu kohtuvälise

menetleja otsusest ja väärteoprotokollist, millel põhineb seisukoht, et A. Eero on vahetu kalakäitleja

ja seega kohustatud isik KPS §191 lg 4 tähenduses. Kaebuse esitaja väitel olid kalakäitlusettevõttes

olemas kala üleandmisdeklaratsioonid kogu kalakoguse kohta, mis väärteoprotokollis kirjeldatud ajal

erinevatelt kaluritelt vastu võeti. Neid dokumente A. Eerolt kontrollimisel aga ei nõutud.

Väärteoprotokollist ei nähtu, mille alusel loeti vaidlusalused kalad alamõõdulisteks. Lisaks märkis

kaitsja, et kohtuväline menetleja on rikkunud väärteomenetlusõigust sellega, et väärteotoimikus

sisaldub rida võõrkeelseid dokumente.

4. Viru Maakohus tühistas 1. novembril 2011. a kohtuvälise menetleja otsuse ja lõpetas

väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

4.1. Kohus märkis, et KPS § 191 lg 4 kohaselt peab kala käitlemisel kala päritolu tõendav dokument

olema käitlemisettevõttes ja kala vedamisel transpordivahendis ning kala käitleja ja vedaja on

kohustatud selle esitama järelevalvet teostavale isikule viimase nõudmisel. Arutatavas asjas on

kohtuväline menetleja põhjendamatult pidanud selle kohustuse adressaadiks OÜ P töötajat A. Eerot.

4.2. Vastavalt KrMS § 84 lg-le 1 toimetatakse sündmuskoha vaatlust kuriteo toimepanemise kohas,

või kohas, mis on seotud kuriteo toimepanemisega. Kohtuvälise menetleja poolt koostatud

sündmuskoha vaatlusprotokoll ei ole lubatav tõend seetõttu, et seda ei koostatud sündmuskohal.

Sündmuskoha vaatlusprotokollis ei ole märgitud ka kasutatud mõõtemetoodikat. Kalade mõõtmise

tulemuste tabelist ei selgu, kes, mida, kus, kuidas ja millistel alustel mõõtis. Samuti on selles

õiendamata parandused. Asjas puudub selgus, mitu mõõtmist läbi viidi - kord on kohtuvälise

menetleja esindaja seletanud, et toimus vaid üks mõõtmine, siis aga jälle, et mõõtmisi oli kaks.

4.3. Arutatavas asjas alustati väärteomenetlust kalade mõõtmisega, kuid seda menetlustoimingut

tehes ei tutvustatud A. Eerole tema õigusi.

4.4. Maakohus leidis, et kohtuvälises menetluses on rikutud väärteomenetlusõigust ka sellega, et

mitmete tunnistajate poolt omakäeliselt vene keeles kirja pandud ütlused on väärteotoimikus tõlkinud

kohtuvälise menetleja ametnik, mitte aga tõlk.

4.5. Viidates eelkäsitletud väärteomenetlusõiguse rikkumistele tühistas maakohus kohtuvälise

menetleja otsuse ega pidanud vajalikuks anda sisulist hinnangut väärteoprotokollis kirjeldatud

asjaoludele.

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

5. Kohtuvälise menetleja esindaja Ilmar Mägi esitas maakohtu otsuse peale kassatsiooni Riigikohtule,

taotledes maakohtu otsuse tühistamist ja kohtuvälise menetleja otsuse jõustamist. Kassaatori arvates

on maakohus jätnud põhjendamatult väärteoasja terviklikult lahendamata, eirates VTMS § 123 lg-s 2

sätestatut. Ebaõige on maakohtu seisukoht, nagu ei oleks menetlusalune isik käsitatav käitlejana

kalapüügiseaduse § 191 lg 4 tähenduses ja nagu oleks kohtuväline menetleja meelevaldselt valinud

menetlusaluseks isikuks ühe OÜ P tavatöötaja. A. Eero on süüteo subjekt, sest ta võttis kala

käitlemisettevõttes vastu. Seega pidanuks tal kontrollijale esitamiseks olema kala päritolu tõendav

dokument, mis tal aga puudus. Kuigi kala võttis A. Eero vastu äriühingu töötajana, tuleb teda lugeda

süüteo subjektiks. Juriidiline isik ei saa tegutseda ilma füüsilise isiku vahenduseta ja just A. Eero oli

äriühingus töökorralduslikult kala vastuvõtu eest vastutav isik. Maakohus on asunud väärale

seisukohale, nagu oleks arutatavas väärteoasjas koostatud sündmuskoha vaatlusprotokoll lubamatu

tõend põhjusel, et see vormistati lõplikult sündmuskohalt eemal. Maakohus ei ole võtnud kõigi

kogutud tõendite suhtes seisukohta (I. K. ütlused) ja seetõttu on otsus põhjendamata.

6. A. Eero kaitsja vandeadvokaat Olev Kuklase esitas kassatsioonivastuse, taotledes maakohtu otsuse

muutmata ja kassatsiooni rahuldamata jätmist. Kaitsja nõustub maakohtu otsuses sisalduvate

seisukohtadega ja leiab, et nendest lähtuvalt puudub alus kassatsiooni rahuldamiseks. Kaitsja taotleb

kassatsiooni vastuse koostamiseks osutatud õigusabi kulude hüvitamist A. Eerole. Taotluse kohaselt

on õigusabi osutatud 200 euro eest, millele lisandub käibemaks.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7. Tulenevalt VTMS § 123 lg-st 2 arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud

kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja

õiguslikke asjaolusid ning peab otsuse tegemisel lahendama VTMS §-s 133 loetletud küsimused.

Kooskõlas VTMS §-ga 110 peab kohtuotsuse põhiosast nähtuma nii tõendite analüüs kui ka see,

millised asjaolud tõendatuks loeti ja millele otsuse tegemisel tugineti. Kohtuotsuse põhistamise nõue

tähendab, et kohtu mõttekäik peab olema otsuses jälgitav ja järeldused seostatud tuvastatud

asjaoludega. Kui osa tõendeid jäetakse hindamata ja tõenditevahelised vastuolud kõrvaldamata, on

tegemist väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisega VTMS § 150 lg 1 p 7 mõttes (vt RKKKo 3-1-1-

80-11, p 8).

8.1. Arutatavas asjas on maakohus heitnud kohtuvälisele menetlejale ette rea väärteomenetlusõiguse

rikkumisi (sündmuskoha vaatluse protokolli koostamine sündmuskohast eemal; menetlusalusele

isikule õiguste tutvustamata jätmine; mõõtmisnõuete rikkumine ja võõrkeelsete materjalide tõlkimise

nõuete rikkumine). Samuti on kohtu hinnangul põhjendamatult alustatud väärteomenetlust A. Eero

kui OÜ P ühe tavatöötaja suhtes. Samas ei ole maakohtu otsuse põhistustest kohtu seisukoha

kujunemine eelmärgitud küsimustes tervikuna jälgitav.

8.2. Põhimõtteliselt tuleb nõustuda, et A. Eerole kui menetlusalusele isikule tuli juba esimese

väärteomenetluse toimingu tegemisel tutvustada VTMS §-st 19 tulenevaid menetlusaluse isiku õigusi

ja kohustusi. Kolleegium ei nõustu aga maakohtu hinnanguga, et 20. augustil 2010 OÜ P kala

vastuvõtu punktis toimunud kalade mõõtmist toimetati juba väärteomenetluses. Kuna käimasoleva

väärteomenetluse ese ei ole alamõõdulise kala püüdmine, vaid nõutavate dokumentide esitamata

jätmine, siis on esimene väärteomenetluse toiming A. Eero suhtes tema ülekuulamine 27. augustil

2011. Siis on talle aga väärteotoimikust nähtuvalt ka õigusi ja kohustusi tutvustatud.

8.3. Kohtuotsusest ei nähtu, kas kohus on tuvastatud menetlusõiguse rikkumised lugenud olulisteks

VTMS § 150 mõttes ja miks need rikkumised välistavad väärteo tunnuste tuvastamise menetlusaluse

isiku käitumises. Veelgi enam, maakohtu otsuse põhjal puudub võimalus mõista, miks tuleb

sündmuskoha vaatlusprotokolli väljatrükkimist ja allkirjastamist sündmuskohast eemal lugeda

väärteomenetlusõiguse rikkumiseks. Arusaamatuks jääb, kuidas on mõjutanud kohtuvälise menetleja

ametniku poolt väärteotoimikus sisaldunud võõrkeelsete materjalide tõlkimine kohtuvälise menetleja

otsuse tegemist ja mis takistas korraldada kohtul endal nimetatud materjalide tõlkimine ning miks ei

ole kohus pidanud vajalikuks neid materjale tõlkida. Kohtu etteheited kala mõõtmise nõuetele on

üldsõnalised ja väärteotoimikus sisalduvate materjalidega seostamata. Maakohtu seisukoht, nagu ei

oleks A. Eero käsitatav väärteo subjektina, on samuti põhistamata. Kohtuotsuses põhjenduste

puudumine on VTMS § 150 lg 1 p 7 kohaselt väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine, mis

omakorda on kohtuotsuse tühistamise aluseks.

9. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 174 p-st 7 ning § 175 p-st 2 tühistab Riigikohtu

kriminaalkolleegium Viru Maakohtu 1. novembri 2011. a otsuse, saadab väärteoasja samale kohtule

uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus ja rahuldab kohtuvälise menetleja kassatsiooni.

10. Menetlusaluse isiku kaitsja on koos kassatsioonivastusega esitanud Riigikohtule taotluse hüvitada

A. Eerole valitud kaitsjale kassatsioonivastuse esitamise eest makstud tasu summas 240 eurot, sh

käibemaks.

11. VTMS § 38 kohaselt kohaldatakse väärteomenetluses menetluskulude arvestamisel kriminaal-

menetluse sätteid. KrMS § 173 lg 1 p 1 ja § 175 lg 1 p 1 kohaselt kuulub kriminaalmenetluse kulude

hulka ka valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu. Kriminaalkolleegium leiab, et 240 eurot

on A. Eero kaitsja kassatsioonivastuse eest mõistliku suurusega tasu. Kuna Riigikohus tühistab

kohtuvälise menetleja kassatsiooni alusel maakohtu otsuse, süüdistatav on aga kohustatud hüvitama

üksnes sellise apellatsiooni- või kassatsioonimenetluse kulu, mis on tingitud tema põhjendamatust

kaebusest, (vt nt RKKKo asjas nr 3-1-1-3-09, p 30), tuleb riigil A. Eerol tekkinud

kassatsioonimenetluse kulu hüvitada.

Eerik Kergandberg, Ott Järvesaar, Hannes Kiris