3-1-1-46-12 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-46-12

Otsuse kuupäev

18. mai 2012

Kohtukoosseis

Eesistuja Eerik Kergandberg, liikmed Ott Järvesaar ja Hannes

Kiris

Kohtuasi

Andres Jaadla väärteoasi korruptsioonivastase seaduse § 263 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 25. oktoobri 2011. a otsus väärteoasjas

nr 4-11-1439

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Ida Prefektuuri erimenetleja Allar Lehtlaan, kassatsioon

Teised kassatsioonimenetluse

pooled

Andres Jaadla kaitsja vandeadvokaat Kaarel Kais

Asja läbivaatamise kuupäev ja

viis

25. aprill 2012, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 25. oktoobri 2011. a otsus Andres Jaadla väärteoasjas KVS § 263

järgi ja saata väärteoasi uueks arutamiseks samale kohtule teises kohtukoosseisus.

2. Kassatsioon rahuldada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Andres Jaadlale koostati 25. veebruaril 2011 väärteoprotokoll selle kohta, et töötades Rakvere

linnapeana ja olles samal ajal ka L OÜ nõukogu liige ja seega korruptsioonivastase seaduse (KVS) §

4 lg 2 p-s 15 märgitud ametiisik, sõlmis ta 1. oktoobril 2010 L OÜ-ga töövõtulepingu Rakvere linna

ohtlike jäätmete hoiukoha hoolduseks ja valveks. Sellega rikkus A. Jaadla KVS § 24 lg 2 p-s 4

sätestatud keeldu teha riigi või kohaliku omavalitsuse esindajana varalisi tehinguid juriidilise isikuga,

mille osanik, juhatuse liige või nõukogu liige ta on. Eelkirjeldatuga pani A. Jaadla toime KVS § 263

järgi kvalifitseeritava väärteo. Kohtuvälise menetleja 25. märtsi 2011. a otsusega karistati A. Jaadlat

KVS § 263 alusel rahatrahviga 50 trahviühikut.

2. Kohtuvälise menetleja otsuse peale esitas A. Jaadla kaitsja kaebuse Viru Maakohtule, taotledes

väärteomenetluse lõpetamist. Kaebuses leiti, et menetlusalune isik allkirjastas linnapeana lepingu L

OÜ-ga, sest selleks kohustas teda ametiseisund. Samas keelasid korruptsioonivastase seaduse sätted

tal seda teha. Seega tegutses A. Jaadla lepingut allkirjastades kohustuste kollisioonis KarS § 30

mõttes, mistõttu tema käitumise õigusvastasus on välistatud.

3. Viru Maakohtu 25. oktoobri 2011. a otsusega tühistati kohtuvälise menetleja otsus ja

väärteomenetlus lõpetati otstarbekuse tõttu VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel.

4. Maakohus märkis, et A. Jaadla valiti linnapea ametisse 25. augustil 2010 ja linnaametnike poolt

ettevalmistatud lepingu allkirjastas ta 1. oktoobril 2010, s.o küllaltki lühikese ajavahemiku järel

pärast linnapeana tööle asumist. Veel selgitas kohus, et ka kriminaalmenetluses süüdistatakse

A. Jaadlat korruptsioonivastases seaduses kehtestatud toimingupiirangu rikkumises suures ulatuses,

s.o kuriteo toimepanemises KarS § 3001 lg 1 järgi. Nimetatud kuriteo eest eeldatavalt mõistetav

karistus on oluliselt suurem kui arutatava väärteo eest mõistetav karistus. Arutatava väärteomenetluse

esemeks oleva toimingupiirangu rikkumisega ei tekitanud A. Jaadla Rakvere linnale materiaalset

kahju ega saanud ka korruptiivset tulu. Neil põhjustel ei pidanud kohus väärteo eest A. Jaadla

karistamist

otstarbekaks,

leides,

et

ühe

lühiajalise

kehtivusega

lepingu

allkirjastamine

toimingupiirangut rikkudes, kuid ilma korruptiivset tulu saamata, ei ole tegu, mille puhul üld- või

eripreventiivsed kaalutlused eeldaksid karistusõiguslikku sekkumist.

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

5. Maakohtu otsuse peale esitas kohtuväline menetleja Riigikohtule kassatsiooni, taotledes maakohtu

otsuse tühistamist ja väärteoasja samale kohtule uueks arutamiseks saatmist. Kassaatori hinnangul on

väärteoasjas menetluse otstarbekuse kaalutlusel lõpetamine põhjendamatu. A. Jaadla süü ei ole väike

ja ka avalik menetlushuvi on olemas.

6. A. Jaadla kaitsja vandeadvokaat Kaarel Kais esitas kassatsioonivastuse, taotledes maakohtu otsuse

muutmata ja kassatsiooni rahuldamata jätmist. Kaitsja hinnangul on kohus põhjendatult väärteoasja

menetluse otstarbekuse kaalutlusel lõpetanud.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7. Kriminaalkolleegium on varasemalt korduvalt märkinud, et maakohus peab väärteoasja arutama

täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse

tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. See tähendab muu hulgas kohtu

VTMS § 133 p-st 4 tulenevalt kohustust otsustada, kas väärteoprotokollis kirjeldatud tegu on

väärtegu ja kas see on õigesti kvalifitseeritud. Seega peab otsuses sisalduma menetlusalusele isikule

etteheidetava teo koosseisupärasuse ja vajadusel ka õigusvastasuse ning süülisuse analüüs. Kohtu

siseveendumuse kujunemine peab olema otsuse lugemisel jälgitav ja selles sisalduvad järeldused

seostatud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaoludega (vt nt RKKKo asjas nr 3-1-1-35-11, p 6).

Arutataval juhul maakohtu otsuses üksnes tsiteeritakse erinevaid õigusnorme, kuid otsuse põhiosas ei

analüüsita, kas A. Jaadlale väärteoprotokolliga etteheidetav tegu on koosseisupärane ja õigusvastane

ning kas ta on selles süüdi.

8. Kassaatoriga tuleb nõustuda selles, et maakohus ei ole nõuetekohaselt põhjendanud

väärteomenetluse lõpetamist otstarbekuse kaalutlusel. VTMS § 30 lg 1 p-st 1 tulenevalt võib

kohtuväline menetleja või kohus väärteomenetluse küll otstarbekuse kaalutlusel lõpetada, kuid

väärteomenetluse seadustikus ei täpsustata väärteomenetluse otstarbekusega lõpetamise kriteeriume.

Menetluse otstarbekuse kaalutlusel lõpetamise kriteeriumid saab tuletada kriminaalmenetlusõigusest

(vt nt RKKKo asjas nr 3-1-1-105-09, p 11). KrMS §-s 202 kriminaalasja menetlejale antud õigus

lõpetada menetlus otstarbekuse tõttu on käsitatav kaalutlusõigusena, mille eesmärk hõlmab lisaks

menetlusökonoomiale ka proportsionaalsuse põhimõttest tuleneva vajaduse välistada karistuse

kohaldamine juhtudel, mil see ei oleks teo asjaolusid silmas pidades ilmselgelt mõõdukas

(vt nt RKKKo asjas nr 3-1-1-9-07, p 9.3). Maakohtu mõttekäik, nagu võiks väärteomenetluse

otstarbekusega lõpetada põhjusel, et A. Jaadlale on esitatud süüdistus KarS § 3001 lg-s 1 sätestatud

korruptsioonikuriteo toimepanemises, jääb kriminaalkolleegiumile arusaamatuks ning seda ei saa

pidada väärteomenetluse otstarbekusega lõpetamise aktsepteeritavaks põhjenduseks. Otstarbekuse

kaalutlusel võib menetluse lõpetada juhul, kui menetlusaluse isiku süü on väike ja kui avalik

menetlushuvi ei nõua asja menetlemist (vt RKKKo asjas nr 3-1-1-29-11, p 14). Kriminaalkolleegiumi

hinnangul ei ole maakohus arutatavas asjas VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel väärteomenetluse lõpetamise

tingimusi eelmärgitu valguses analüüsinud ega andnud hinnangut, miks on käsitletaval juhul

menetlusaluse isiku süü hinnatav väiksena ja miks puudub väärteoasja menetlemiseks avalik huvi.

Seetõttu on väärteomenetluse lõpetamine otstarbekuse kaalutlusel põhistamata.

9. Põhjenduste puudumine kohtuotsuses on hinnatav väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisena

VTMS § 150 lg 1 p 7 mõttes ja see omakorda on kohtuotsuse tühistamise aluseks.

10. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 174 p-st 7 ning § 175 p-st 2 tühistab Riigikohtu

kriminaalkolleegium Viru Maakohtu 25. oktoobri 2011. a otsuse ja rahuldades kohtuvälise menetleja

kassatsiooni, saadab väärteoasja samale kohtule uueks arutamiseks.

Eerik Kergandberg, Ott Järvesaar, Hannes Kiris