3-1-1-57-12 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-1-1-57-12

Määruse kuupäev

16. mai 2012

Kohtukoosseis

Eesistuja Ott Järvesaar, liikmed Eerik Kergandberg ja Lea Kivi

Kohtuasi

Menetluskulude tasumise tähtaja pikendamise ja hävitamisele

kuuluvalt sülearvuti kõvakettalt andmete kopeerimise taotluse

rahuldamata jätmise vaidlustamine

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 18. jaanuari 2012. a määrus k

riminaalasjas nr 1-10-17280

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Urmas Reinaste kaitsja vandeadvokaat Armand Reinmaa

Teised määruskaebemenetluse

pooled

Prokuratuur, esindaja Põhja Ringkonnaprokuratuuri

ringkonnaprokurör Saskia Kask

Asja läbivaatamise kuupäev ja

viis

18. aprill 2012, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 28. detsembri 2011. a ja Tallinna Ringkonnakohtu 18. jaanuari

2012. a määrused osas, millega jäeti rahuldamata Urmas Reinaste kaitsja taotlus võimaldada

kopeerida hävitamisele kuuluvalt sülearvuti kõvakettalt lubatud andmed enne kõvaketta

hävitamist.

2. Saata kaitsja taotlus eelmises punktis märgitud osas uueks lahendamiseks Harju

Maakohtule.

3. Muus osas jätta ringkonnakohtu määrus muutmata.

4. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 4. märtsi 2011. a otsusega tunnistati Urmas Reinaste süüdi KarS § 145 järgi ja

teda karistati vangistusega 3 aastaks ning 6 kuuks. Samuti tunnistati ta süüdi KarS § 178 lg 1 järgi ja

teda karistati vangistusega 1 aastaks. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskemaga ja

U. Reinastele mõisteti liitkaristuseks vangistus 3 aastaks ning 6 kuuks. Vastavalt KarS § 68 lg-le 1

arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ja karistuse kandmise aja alguseks loeti 28. juuli

2010. Maakohus mõistis süüdistatavalt välja sundraha 417,03 eurot, isiku kohtuarstliku ekspertiisi

kulu 119,90 eurot, ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ja –psühholoogilise kompleksekspertiisi kulu

255,65 eurot, DNA-ekspertiisi kulu 747,77 eurot, ambulatoorsete kohtupsühhiaatriliste ekspertiiside

kulu 681,29 eurot, kaitsjatasu 95,87 eurot ja kriminaaltoimiku paljundamise kulu 13 eurot. Sülearvuti

otsustati pärast kõvaketta hävitamist U. Reinastele tagastada. Maakohtu otsus jõustus 27. oktoobril

2011.

2. 6. detsembril 2011 esitas U. Reinaste kaitsja vandeadvokaat Armand Reinmaa Harju Maakohtule

taotluse menetluskulude ositi tasumiseks alates 2014. a veebruarist kuni 2014. a 1. juulini. Samuti

taotles kaitsja võimaldada süüdimõistetu poolt määratud isikul kopeerida U. Reinaste kulul sülearvuti

kõvakettalt lubatud andmed enne kõvaketta hävitamist.

3. Harju Maakohtu 28. detsembri 2011. a määrusega jäeti kaitsja taotlus rahuldamata. Kokkuvõtlikult

märkis kohus järgmist.

3.1 U. Reinaste kannab Harju Maakohtu 4. märtsi 2011. a otsuse alusel kinnipidamiskohas karistust

kuni 28. jaanuarini 2014. Kuigi kohtul on tulenevalt KrMS §-st 424 õigus mõjuval põhjusel

menetluskulude tasumist kuni ühe aasta võrra pikendada või ajatada, kannaks süüdimõistetu

üheaastase tähtaja lõppemisel kinnipidamiskohas jätkuvalt karistust. Taotlusest ei nähtu, et U.

Reinastel on rahaliste kohustuste ajatamiseks mõjuv põhjus. Kinnipidamisasutuses viibimist

mõjuvaks põhjuseks lugeda ei saa. Vangistusseaduse (VangS) § 37 lg 1 kohaselt on kinnipeetav

kohustatud töötama. Avaldusest ei nähtu, et süüdimõistetul esineksid VangS § 37 lg-s 2 sätestatud

töötamise kohustust välistavad asjaolud. Rahaliste kohustuste täitmine pole seotud vanglas töötamise

ja töötasu saamisega. Menetluskulude ajatamine ei arvestaks ka sissenõudja huve.

3.2 Maakohtu lahend, millega otsustati sülearvuti kõvaketas hävitada, on jõustunud ja see tuleb täita.

Kõvaketta näol on tegemist kuriteo toimepanemise vahendiga, kuna sellel hoiti lapspornot sisaldavaid

pildifaile. Kohus ei saa rahuldada taotlust, mille kohaselt tuleks otsuse täitmise käigus kõvaketta

hävitamine asendada keelatud pildifailide kustutamisega selliselt, et nende taastamine poleks

võimalik. Puudub kindlus, et faile ei ole võimalik hiljem siiski taastada. Seadus ei võimalda ka

asitõendi osalist hävitamist.

4. Harju Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse U. Reinaste kaitsja vandeadvokaat A.

Reinmaa, taotledes menetluskulude tasumise tähtaja pikendamist ühe aasta võrra alates kohtuotsuse

jõustumisest ja võimaldada süüdimõistetu määratud isikul kopeerida sülearvuti kõvakettalt lubatud

andmed enne selle hävitamist.

5. Tallinna Ringkonnakohtu 18. jaanuari 2012. a määrusega jäeti maakohtu määrus muutmata ja

kaitsja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus leidis kokkuvõtlikult järgmist.

5.1 Menetluskulude tasumise tähtaja pikendamine pole põhjendatud. Tuleb möönda, et vangistuses

viibimise ajal võib menetluskulude tasumine olla raskendatud, sest töökoht pole kinnipeetavale

tagatud. Samas pole vangistuses viibimine selliseks mõjuvaks põhjuseks, mis annaks aluse

menetluskulude tasumise tähtaja pikendamiseks või ajatamiseks. Maakohtule esitatud taotluses palus

kaitsja pikendada tasumise tähtaega kauemaks, kui seaduses sätestatud maksimaalne tähtaeg, mille

tõttu ei olnud kohtul alust taotluse rahuldamiseks. Ringkonnakohtule esitatud kaebuses on taotlus

seadusega kooskõlla viidud, kuid siiski ei ole alust selle rahuldamiseks, sest puudub mõjuv põhjus

menetluskulude tasumise tähtaja pikendamiseks.

5.2 Vaidlustatud kohtumääruse põhjendused on asjakohased, sest kõvaketas kujutab endast kuriteo

toimepanemise vahendit, mis tuleb jõustunud kohtuotsuse kohaselt hävitada. Kuigi 17. mail 2011

tehtud otsuses, millega lahendati kaitsja esitatud apellatsiooni, ei välistanud Tallinna Ringkonnakohus

olukorda, kus otsuse täitmise käigus süüdistatava jaoks vajalikud failid hävitamisele kuuluvalt

kõvakettalt kopeeritakse, ei tähenda see, et U. Reinastel ongi automaatselt õigus nende failide

kopeerimiseks. Selle üle saab vastavasisulise taotluse alusel kohtulahendi täitmise käigus otsustada

kohus kõiki asjaolusid kaaludes. Failide kopeerimine tähendaks aga põhjendamatut aja ja ressursi

kulu, sest taotletud toimingule tuleb kaasata ekspert, kes hindab kopeeritavate failide keelatust.

Hiljem peab menetleja need failid veel üle kontrollima. Tähelepanuta ei saa jätta sedagi, et taotluses

pole vähimalgi määral põhjendatud, miks kõnealuste failide kopeerimine süüdimõistetule hädavajalik

on ja millistest failidest jutt käib.

MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

6. Tallinna Ringkonnakohtu määruse peale esitas määruskaebuse U. Reinaste kaitsja vandeadvokaat

A. Reinmaa, kes taotleb maa- ja ringkonnakohtu määruste tühistamist ning menetluskulude tasumise

tähtaja pikendamist ühe aasta võrra arvates kohtuotsuse jõustumisest. Samuti taotletakse kaebuses

võimaldada süüdimõistetu määratud isikul kopeerida sülearvuti kõvakettalt lubatud andmed enne

selle hävitamist. Kaitsja põhiseisukohad on järgmised.

6.1 Määruskaebuses olid välja toodud mõjuvad põhjused menetluskulude tasumise tähtaja

pikendamiseks, kuid kohtud jätsid need tähelepanuta, lähtudes pelgalt oletustest. Ka siis, kui

kinnipeetaval oleks võimalik lähiajal asuda vanglas tööle, on ebatõenäoline, et ta saaks töötasu, mille

eest oleks võimalik ühe kuu jooksul tasuda 2330,51 euro suurused menetluskulud. Oletuslikud on

väited sellegi kohta, et mittetöötav isik võib omada sissetulekut muude tulude näol. Kohtud pole

põhjendanud, missugused on süüdimõistetu muud tulud. Vaidlustatud kohtulahenditest ei nähtu

põhjendusi, miks hoiduks U. Reinaste menetluskulude tasumise pikendamisel menetluskulude

tasumisest. Süüdimõistetu peeti kinni eeluurimise teisel päeval ja tal puuduvad varasemast ajast

rahalised vahendid ning muu sissetulek. Üle aasta pole ta saanud töötada, kuid on pidanud tasuma

elukohaga seotud kulusid. Nendel motiividel esineb mõjuv põhjus kriminaalmenetluse kulude

tasumise tähtaja pikendamiseks.

6.2 Puutuvalt kõvakettalt andmete kopeerimisse on kohtud lahendanud taotlust, mis esitati

kriminaalasja sisulisel arutamisel apellatsioonimenetluses. Sellega rikuti kriminaalmenetlusõigust

KrMS § 339 lg 2 mõttes. Kui kohtud otsustasid lähtuda apellatsioonimenetluse käigus esitatud

taotlusest, tulnuks lähtuda ka kriminaalasja arutamisel toodud põhjendustest. Süüdistatav selgitas

apellatsioonimenetluses, et kõvakettal on lisaks keelatud materjalile kümneid tuhandeid faile,

millised sisaldavad tema aastatepikkust tööd. Samuti ei saa nõustuda põhjendusega andmete

kopeerimise kulukuse kohta. Tallinna Ringkonnakohtu 17. mai 2011. a otsuse punktis 6 peeti

võimalikuks, et süüdimõistetu saab failid kopeerida oma kulul. Seega ei saa käesoleva menetluse

käigus kohtud enam otsustada, mis on süüdimõistetu jaoks kulukas või otstarbekas. Olukorras, kus

kohtud lahendasid failide kopeerimise taotluse asemel asitõendi osalise hävitamise taotlust, on

tegemist kriminaalmenetlusõiguse normi rikkumisega.

7. Määruskaebusele esitatud vastuses leiab Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Saskia

Kask, et maa- ja ringkonnakohtu määrused on seaduslikud ning põhjendatud ja kaebuse

rahuldamiseks puudub alus.

7.1 Ringkonnakohtule esitatud kaebuses ei toonud kaitsja menetluskulude tasumise tähtaja

pikendamist taotledes välja ühtegi muud põhjust peale süüdimõistetu kinnipidamisasutuses viibimise.

Kohtu hinnangul ei anna see aga taotluse rahuldamiseks alust. Süüdimõistetu oleks pidanud esitama

tõendid oma majandusliku seisundi kohta tervikuna ja nendest peaks nähtuma, et kohustuste täitmine

oleks tema jaoks praegusel ajal võimatu või vähemalt ebamõistlikult koormav. Sellist

tõendamiskohustust pole U. Reinaste täitnud. Kaitsja räägib küll süüdimõistetul sissetuleku

puudumisest, kuid jätab selgitamata, kas isikul võib olla vara, mille arvelt kohustused täita.

7.2 U. Reinaste on kuriteo toimepanemisega tekitanud olukorra, kus temale kuuluv andmekandja on

rikutud selliselt, et seda enam kasutada ei saa. Kuigi süüdimõistetu nõustub kandma failide

kopeerimisega seotud kulud, seisneb küsimus pigem ajalises ressursis, mida ekspertiisiasutus ja

menetleja peaksid kulutama. Ekspertiisiasutus peaks andmed sorteerima ja ümber kopeerima. Peale

seda tuleks menetlejal (kohtul) kopeeritud materjal enne tagastamist üle kontrollida, sest eksperdil

puudub pädevus hinnata, kas materjal on keelatud. Taotluse esitaja ei oska nimetada, millises mahus

on kõvakettal andmeid, mida kopeerida soovitakse, rääkimata osutamisest konkreetsetele failidele või

kaustadele. Juba kohtueelsel uurimisel selgitas prokurör kaitsjale ja süüdistatavale, et andmeid on

praktikas kopeeritud vaid siis, kui taotleja nimetab konkreetse faili, dokumendi vms asukoha, mille

kopeerimist vajatakse. Süüdimõistetu pole väljendanud, milliseid dokumente, faile vms ja missugusel

olulisel põhjusel tal vaja on.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

I

8. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et ei ole mõjuvat põhjust pikendada süüdimõistetule

menetluskulude tasumise tähtaega. Alusetu on kaitsja väide, mille kohaselt jätsid kohtud enda

määrused kõnealuses küsimuses põhistamata.

9. KrMS § 424 alusel saab kohus rahalise karistuse ja KrMS §-st 423 tulenevalt ka menetluskulu või

muu rahalise sissenõude tasumise tähtaega pikendada või ajatada üksnes mõjuva põhjuse olemasolul.

Mõjuva põhjusena, mis takistab kriminaalasjas kohtu määratud tähtajaks rahaliste sissenõuete

tasumist, tuleb käsitada sellist takistust, mille tõttu on isikul kas objektiivselt võimatu või

ebamõistlikult koormav kohtu määratud rahalisi kohustusi tähtaegselt täita. See asjaolu võib lähtuda

isikust endast, näiteks raske haigus, mille tõttu pole isik võimeline otsust täitma. Mõjuv põhjus võib

aga tuleneda ka isikuvälistest asjaoludest (nt vara kaotus). Ka sissetuleku puudumine võib teatud

juhtudel olla mõjuvaks põhjuseks, et taotleda süüdimõistvast kohtuotsusest tulenevate rahaliste

kohustuste täitmise pikendamist või ajatamist. Kuid sissetuleku puudumist ei saa käsitada otsuse

täitmist takistava mõjuva põhjusena siis, kui isikul on piisavalt vara, mille arvelt kohustused täita.

Mõjuva põhjuse olemasolu tõendamise kohustus lasub isikul, kes taotleb otsuse täitmise tähtaja

pikendamist. Tal tuleb esitada tõendid oma majandusliku seisukorra kohta, millest nähtuvalt oleks

kohustuste täitmine võimatu või vähemalt ebamõistlikult koormav. Mõjuva põhjuse puudumisel tuleb

rahalise karistuse tasumise tähtaja pikendamise taotlus jätta rahuldamata (vt Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 20. veebruari 2012. a määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-2-12, p 9).

10. Käesolevas kohtuasjas leidsid kohtud põhjendatult, et pelgalt kinnipidamisasutuses karistuse

kandmist ei saa käsitada mõjuva põhjusena KrMS § 424 mõttes, mis annaks aluse menetluskulude

tasumise tähtaja pikendamiseks. Kolleegiumi hinnangul on kohtud oma seisukohti piisavalt

põhistanud. Prokurör märgib vastuses määruskaebusele õigesti, et süüdimõistetu oleks pidanud

kohtule esitama tõendid oma majandusliku olukorra kohta, kuid sellist tõendamiskohustust ta täitnud

ei ole. Nii ei selgu taotlusest, kas süüdimõistetul võib olla muud vara, mille arvelt tal oleks võimalik

kohtuotsusest tulenevaid kohustusi täita. Kirjeldatud põhjustel ei anna määruskaebuse väited

menetluskulude tasumise tähtaja pikendamist puudutavas osas ringkonnakohtu määruse tühistamiseks

alust.

II

11. Kaitsja on kohtumäärused vaidlustanud ka hävitamisele kuuluvalt sülearvuti kõvakettalt andmete

kopeerimise taotluse rahuldamata jätmise osas, märkides, et lisaks süüdistuses kirjeldatud

ebaseaduslikule materjalile hoidis süüdimõistetu kõvakettal kümneid tuhandeid faile, mis sisaldavad

tema aastatepikkust tööd ja mis on talle vajalikud.

12. Kriminaalasja materjalist nähtuvalt tunnistati U. Reinaste Harju Maakohtu 4. märtsi 2011. a

otsusega KarS § 178 lg 1 järgi muuhulgas süüdi selles, et ta hoidis enda kasutuses olnud sülearvutis

vähemalt 55 pildifaili, millel on kujutatud nooremaid kui 18-aastaseid isikuid pornograafilistes ja

nooremaid kui 14-aastaseid isikuid erootilistes ning pornograafilistes situatsioonides. Maakohus

otsustas sülearvuti pärast kõvaketta hävitamist süüdistatavale tagastada.

13. Esmalt nõustub kolleegium kohtute seisukohaga, mille kohaselt on arvuti kõvaketas käsitatav

kuriteo toimepanemise vahendina, kuna selle abil oli süüdimõistetul võimalik temale kuuluvas

sülearvutis talletada ja taasesitada lapspornot sisaldavaid pildifaile. Samuti võib põhjendatuks pidada

järeldust, et kuivõrd jõustunud kohtulahendiga otsustati asitõend – sülearvuti kõvaketas – hävitada, ei

saa kohus otsuse täitmise käigus enam rahuldada nõuet, millega soovitakse kõvaketta hävitamise

asendamist ebaseadusliku materjali kustutamisega kõvakettalt ja selle tagastamist süüdimõistetule.

Tulenevalt KrMS §-st 431 saab täitmiskohtunik oma määrusega lahendada vaid kohtulahendi

täitmisel ilmnevaid kahtlusi ja ebaselgusi, mitte muuta juba jõustunud kohtulahendist tulenevaid

õiguslikke järelmeid. Määrus, millega täitmiskohtunik otsustaks KrMS § 431 alusel kohtuotsuse järgi

hävitamisele kuuluva asitõendi hoopis süüdimõistetule tagastada või hävitada selle osaliselt, satuks

jõustunud kohtuotsusega vastuollu. Maakohus tõdes põhjendatult sedagi, et pelgalt ebaseadusliku

materjali kustutamisega ei saa tagada, et kõvaketta tagastamise korral ei osutuks isikul kustutatud

failide taastamine võimalikuks. Vältimaks juba ära võetud ebaseadusliku materjali sattumist

süüdimõistetu kätte, ongi lahenduseks kõvaketta füüsiline hävitamine.

14. Oluline on märkida, et kaitsja ei taotlenud kõvaketta tagastamist või selle osalist hävitamist, vaid

üksnes teatud andmete kopeerimist. Selle taotluse rahuldamine ei tähendaks vastuolu jõustunud

kohtuotsusega. Ei saa aga nõustuda määruskaebuse väitega, et kuna ringkonnakohus pidas varasema

apellatsioonimenetluse

käigus

andmete

kopeerimist

põhimõtteliselt

võimalikuks,

pole

täitmiskohtunik enam pädev lahendama seda, kas vaidlusalust toimingut lubada või mitte. Nimelt

pole ringkonnakohus apellandi selle argumendi osas lõplikku seisukohta kujundanud, vaid üksnes

leidnud, et vaadeldav küsimus tuleb lahendada kohtuotsuse täitmise käigus. Kaitsja taotluse

põhjendatuse kohta märgib kolleegium järgmist.

15. Arvutikuritegevusvastase konventsiooni (RT II 2003, 9, 32) 2. peatüki 2. jao 4. jaotises

sätestatakse läbiotsimise ja arvutiandmete arestimisega seonduvad põhimõtted. Konventsiooni art 19

lg 3 kohaselt võtab konventsiooniosaline tarvitusele seadusandlikke ja muid meetmeid, et volitada

pädevat asutust arestima või turvama andmeid, mis on saadud sama artikli lõigete 1 ja 2 kohaselt.

Artikkel 19 lg 3 punktide a–d kohaselt on asutus volitatud arestima arvutisüsteemi või selle osa või

andmekandja või seda turvama, tegema arvutiandmetest koopia ja seda säilitama või säilitama

arvutiandmete terviklikkuse või muutma andmed ligipääsmatuks või kõrvaldama arvutisüsteemist

need andmed, millele on juurdepääs. Artikkel 19 lg 5 sätestab, et käesolevas artiklis nimetatud

volituste ja korra suhtes kohaldatakse konventsiooni artikleid 14 ja 15. Artikkel 15 lg 1 kohaselt

tagab konventsiooniosaline riik, et konventsiooni teises jaos käsitletud volitusi andes ja kasutades

ning selles jaos sätestatud korda kehtestades ja kohaldades järgitakse tema seadustes ettenähtud

proportsionaalsuspõhimõtet ja asjaomaseid kaitsenõudeid ning inimõiguste kaitse neid sätteid, mis on

tema seadustesse võetud Euroopa Nõukogu 1950. aasta inimõiguste ja põhivabaduste kaitse

konventsiooni ja ÜRO 1966. aasta kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti ning

inimõigusi käsitlevate muude rahvusvaheliste õigusaktide alusel ettenähtud kohustustest tulenevalt.

16. Arvutiandmete läbiotsimisel ja arestimisel proportsionaalsuse põhimõttega arvestamine tähendab,

et ära võtta või arestida võib vaid sellises ulatuses andmeid või andmekandjaid, mis on menetluse

läbiviimiseks ja tõendamiseseme asjaolude selgitamiseks vajalikud. Võimaluse korral tuleks

asjassepuutuvad andmed kopeerida, kahtlustatava arvutist kustutada või talle kättesaamatuks muuta,

mitte aga arvutit, arvutisüsteemi või andmekandjat tervikuna ära võtta. Neid põhimõtteid tuleb

arvestada

ka

kohtul

asitõenditega

toimimise

viisi

silmas

pidades

(vt

ka

Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 20. veebruari 2012. a määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-1-12, p-d 16 ja 17).

17. Praegusel juhul oli kriminaalmenetluse esemeks muuhulgas sülearvuti kõvakettale talletatud, kuid

hiljem sealt kustutatud andmestik, s.t 55 pildifaili. Kolleegium märgib, et kriminaalasja arutamise

raames pole sisuliselt kaalutud võimalust tagastada need sülearvuti kõvakettale talletatud andmed,

millel puudub seos kuriteoga, mille toimepanemises U. Reinaste süüdi tunnistati ja mille eest teda

karistati. Seega on tekkinud olukord, kus süüdlaselt on otsustatud ära võtta ja hävitada asitõend, mis

lisaks keelatud materjalile sisaldab väidetavalt ka muid süüdlase jaoks vajalikke ning õiguspäraseid

andmeid ja millise otsustusega riivatakse kahtlemata ka tema omandipõhiõigust, kuid pole kaalutud,

kas selline toimimisviis on proportsionaalne.

18. Ringkonnakohus märkis, et failide kopeerimine tähendaks põhjendamatut aja ja ressursi kulu, sest

taotletud toimingule tuleb kaasata ekspert, kes hindab kopeeritavate failide keelatust ning hiljem peab

menetleja need failid veel omakorda üle kontrollima. Sellele vaatamata leiab Riigikohtu

kriminaalkolleegium, et olukorras, kus U. Reinaste tunnistati süüdi konkreetsete ebaseaduslikke pilte

sisaldavate failide hoidmises, jääb arusaamatuks, millisel seadusest tuleneval alusel peab täiendavalt

üle kontrollima ülejäänud kõvakettal leiduvad andmed, mille omamist või hoidmist jõustunud

kohtuotsusega karistusõiguslikult talle ette ei heidetud. Lisaks on failide ebaseaduslikkusele õigusliku

hinnangu andmine kohtu, mitte aga eksperdi pädevuses, kuna viimane rakendab üksnes

mitteõiguslikke eriteadmisi.

19. Iseenesest põhjendatud on ringkonnakohtu etteheide, et kaitsja taotlus on jäänud

konkretiseerimata küsimuses, missuguste failide kopeerimist süüdimõistetu taotleb. Väite, mille

kohaselt leidub sülearvuti kõvakettal lisaks keelatud materjalile veel kümneid tuhandeid faile ja mis

on süüdimõistetu jaoks vajalikud, esitas kaitsja kohtuotsuse täitmise menetluses alles Riigikohtule

adresseeritud määruskaebuses. Samas oli täitmiskohtunikul võimalik nõuda taotluse täpsustamist ja

täiendamist, selgitamaks välja, missuguses mahus ning missuguste andmete kopeerimist

süüdimõistetu soovib ning seejärel kujundada seisukoht taotluse põhjendatuse kohta.

20. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et olukorras, kus süüdimõistetule kuuluva asitõendi

äravõtmisega on riivatud tema omandipõhiõigust, kuid kohtulahendi täitmisel pole sisuliselt kaalutud,

kas kõigi andmete hävitamine on proportsionaalne, on oluliselt rikutud kriminaalmenetlusõigust

KrMS § 339 lg 2 mõttes, mille tõttu tuleb maa- ja ringkonnakohtu määrused osaliselt tühistada. Kuna

taotluses esinevate puuduste tõttu pole Riigikohtul võimalik kujundada taotluse põhjendatuse osas

lõplikku seisukohta, tuleb kaitsja taotlus saata uueks läbivaatamiseks samale maakohtule.

21. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1, § 361 lg 1 p-st 6 ning § 362 p-st 2 tühistab

Riigikohtu kriminaalkolleegium Harju Maakohtu 28. detsembri 2011. a ja Tallinna Ringkonnakohtu

18. jaanuari 2012. a määrused osas, millega jäeti rahuldamata U. Reinaste kaitsja taotlus võimaldada

kopeerida hävitamisele kuuluvalt sülearvuti kõvakettalt lubatud andmed enne kõvaketta hävitamist

ning saadab kaitsja taotluse märgitud osas uueks läbivaatamiseks Harju Maakohtule. Muus osas jätab

kolleegium

ringkonnakohtu

määruse

muutmata.

Kaitsja

määruskaebus

kuulub

osaliselt

rahuldamisele.

Ott Järvesaar, Eerik Kergandberg, Lea Kivi