3-1-1-43-12 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-1-1-43-12

Määruse kuupäev

15. mai 2012

Kohtukoosseis

Eesistuja Priit Pikamäe, liikmed Jüri Ilvest ja Lea Kivi

Kohtuasi

Kaebuse esitamine kohtuvälise menetleja tegevuse peale

kirjalikus hoiatamismenetluses

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 6. jaanuari 2012. a määrus väärteoasjas

nr 4-11-3611

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Vahur Vene esindaja vandeadvokaat Anti Aasmaa, määruskaebus

Teised määruskaebemenetluse

pooled

Politsei- ja Piirivalveameti Liiklusbüroo, esindaja Toomas

Kaarepere

Asja läbivaatamise kuupäev ja

viis

18. aprill 2012, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Vahur Vene esindaja määruskaebus läbi vaatamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveameti korrakaitsepolitseiosakonna liiklusmenetlustalitus koostas 8. juunil

2010 trahviteate, millega VTMS § 542 lg 1 ja liiklusseaduse (enne 1. juulit 2011 kehtinud

redaktsioonis) § 7466 p 1 alusel määrati Vahur Venele hoiatustrahv 450 krooni. Trahviteade koostati

seoses sellega, et 6. juunil 2010 kell 05.40 sõitis mootorsõiduk Ford Fiesta (XXX XXX), mille eest

vastutav isik oli V. Vene, Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee 94,7 kilomeetril kiirusega 83 km/h

+/- 4 km/h. Lubatud suurim sõidukiirus kõnealusel teelõigul oli 70 km/h. Seega ületas kõnealune

mootorsõiduk lubatud sõidukiirust vähemalt 9 km/h. Kirjeldatud tegu on käsitatav väärteona

liiklusseaduse (enne 1. juulit 2011 kehtinud redaktsioonis) § 7422 lg 1 järgi.

2. Trahviteade edastati tähtkirjaga V. Vene rahvastikuregistri järgsele aadressile. 1. juulil 2010

tagastas Eesti Post tähtkirja põhjusel, et kirja saaja ei ole kättesaadav. Seejärel avaldas kohtuväline

menetleja kahel korral - 2. ja 31. juulil 2010 - trahviteate Ametlikes Teadaannetes. VTMS § 543 lg-

st 3 juhindudes luges kohtuväline menetleja trahviteate kättetoimetatuks teistkordse avaldamise

päevale järgneval päeval ehk 1. augustil 2010. Kuna trahvisumma õigeaegselt ei laekunud, edastas

kohtuväline menetleja trahviteate 29. oktoobril 2010 täitmiseks kohtutäiturile.

3. 7. detsembril 2010 esitas V. Vene Politsei- ja Piirivalveameti korrakaitsepolitseiosakonna

liiklusmenetlustalitusele 8. juuni 2010. a trahviteate peale kaebuse, milles ta taotles trahviteate

tühistamist. Kaebuse esitaja väitel tema väärtegu toime ei pannud, sest trahviteates märgitud ajal

kasutas sõidukit teine isik - S. V. Kaebuse esitaja kinnitusel sai ta trahviteates kirjeldatud rikkumisest

esmakordselt teada 29. novembril 2010 kohtutäituri nõudekirjast.

4. Politsei- ja Piirivalveameti 13. detsembri 2010. a määrusega jäeti V. Vene kaebus VTMS § 546 lg 2

p 1 alusel läbi vaatamata, sest see oli esitatud rohkem kui 30 päeva pärast trahviteate kättetoimetamist

ja kaebetähtaja ennistamise taotlust ei olnud esitatud.

5. 19. detsembril 2010 esitas V. Vene Politsei- ja Piirivalveametile uue kaebuse, milles vaidlustas

8. juuni 2010. a trahviteadet, taotledes seekord ka kaebetähtaja ennistamist.

6. Politsei- ja Piirivalveameti korrakaitsepolitseiosakonna liiklusmenetlustalituse juht vastas V. Vene

kaebusele 27. detsembril 2010 kirjaga, selgitades, et kuna V. Venele trahviteate saatmisel on järgitud

seadust, puudub kohtuvälisel menetlejal alus trahviteatele esitatud kaebuse esitamise tähtaja

ennistamiseks.

7. V. Vene esitas kohtuvälise menetleja tegevuse peale maakohtule kaebuse, milles taotles trahviteate

peale esitatava kaebuse tähtaja ennistamist, tema suhtes väärteomenetluse lõpetamist, samuti tema

õiguste rikkumise tunnistamist ja kõrvaldamist.

8. Harju Maakohtu 3. veebruari 2011. a määrusega rahuldati kaebus osaliselt ja tuvastati, et Politsei-

ja Piirivalveamet rikkus V. Vene 7. ja 19. detsembri 2010. a kaebuste läbivaatamisel V. Vene õigusi.

V. Vene taotluse ennistada trahviteate peale kaebuse esitamise tähtaeg ja taotluse lõpetada tema suhtes

väärteomenetlus jättis maakohus läbi vaatamata. Maakohtu põhiseisukohad olid järgmised.

8.1 Kuna VTMS § 114 lg 2 välistab VTMS § 542 kohaselt tehtud trahviteate peale maakohtule

kaebuse esitamise, puudub maakohtul seaduslik alus lahendada hoiatamismenetluses koostatud

trahviteatele esitatud kaebuse tähtaja ennistamise taotlust. Seetõttu tuleb V. Vene kõnealune taotlus

jätta läbi vaatamata.

8.2 VTMS § 114 lg-st 2 lähtuvalt tuleb läbi vaatamata jätta ka V. Vene taotlus hoiatustrahvi

tühistamiseks ja menetluse lõpetamiseks VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

8.3 Politsei- ja Piirivalveameti korrakaitsepolitseiosakonna liiklusmenetlustalituse juht on V. Vene

kaebust lahendades rikkunud oluliselt väärteomenetluse norme. Tulenevalt VTMS § 77 lg-test 1 ja 2

lahendab kohtuvälise menetleja juht kohtuvälise menetleja tegevuse peale esitatud kaebuse

määrusega. Seega laienevad kaebuse rahuldamata jätmise määrusele kõik VTMS §-s 48 sätestatud

määruse sisu- ja vorminõuded, mh peab määruse põhiosa sisaldama menetlusotsustuse põhjendust

ning menetlusõiguslikku alust. VTMS § 77 lg 3 kohaselt tuleb kaebuse rahuldamata jätmist

põhjendada. Liiklusmenetlustalituse juhi 27. detsembri 2010. a selgitav vastus ei ole vormistatud

määrusena, samuti on see sisuliselt põhjendamata ega vasta määruse suhtes väärteomenetluse

seadustikus

kehtestatud

muudele

nõuetele.

Seega

on

tegemist

olukorraga,

kus

V. Vene 19. detsembri 2010. a kaebust ja taotlust ei ole sisuliselt lahendatud. Lisaks osutas maakohus

sellele, et kohtuvälise menetleja 13. detsembri 2010. a määruses ei ole vaidlustamisviidet. Ka see on

käsitatav menetlusnormide rikkumisena. Kohtuvälise menetleja tegevuses kaebuste läbivaatamisel on

tegemist menetlusõiguse olulise rikkumisega, kuid see rikkumine ei ole kohtu poolt VTMS § 79 lg 3

p 3 alusel kõrvaldatav.

9. 28. märtsil 2011. a esitas V. Vene Politsei- ja Piirivalveametile avalduse, milles ta muu hulgas

taotles Harju Maakohtu 3. veebruari 2011. a määrusele viidates trahviteate tühistamist ja

trahvisumma ning täitekulude tagastamist.

Taotluses juhiti tähelepanu Harju Maakohtu 3. veebruari 2011. a määruses väljendatud seisukohale, et

Politsei- ja Piirivalveamet ei ole V. Vene 19. detsembri 2010. a taotlust sisuliselt lahendanud. Samuti

osutas avaldaja sellele, et maakohtu määrust pole asutud täitma.

10. Politsei- ja Piirivalveamet vastas V. Vene avaldusele 9. mail 2011 peadirektori kirjaga, milles

märgiti, et V. Vene 19. detsembri 2010. a avalduses ei ole esitatud mõjuvaid põhjuseid kaebetähtaja

ennistamiseks ja et 8. juuni 2010. a trahviteate tühistamiseks puudub alus. Ehkki Harju Maakohtu

3. veebruari 2011. a määruse kohaselt rikkus kohtuväline menetleja oluliselt menetlusõigust, ei

toonud need rikkumised kaasa ebaõiget otsust, sest V. Vene 19. detsembri 2010. a kaebetähtaja

ennistamise taotlusest ei nähtunud mõjuvaid põhjuseid kaebetähtaja ennistamiseks.

10.1 Põhjendades, miks kohtuvälise menetleja 13. detsembri 2010. a määruses ei olnud märgitud

vaidlustamise korda, selgitas Politsei- ja Piirivalveamet järgmist. Väärteomenetluse seadustiku

täiendamisel kirjaliku hoiatamismenetlusega ei täiendatud sama seadustiku 10. peatüki 3. jao

6. jaotise sätteid. VTMS § 76 lg 1 sätestab, et menetlusosalisel ja menetlusvälisel isikul on õigus kuni

asjas kohtuvälise menetleja otsuse tegemiseni esitada kohtuvälise menetleja juhile kaebus kohtuvälise

menetleja tegevuse peale. Kui käsitada trahviteadet kohtuvälise menetleja otsusena, siis ei oleks

isikul võimalik kohtuvälise menetleja tegevuse peale kaebust esitada, sest üldjuhul hakkab

mootorsõiduki vastutav kasutaja oma õigusi teostama pärast trahviteate saamist. Kohtuväline

menetleja on seisukohal, et trahviteate adressaadil peab olema õigus esitada kaebus kohtuvälise

menetleja tegevuse peale, kuid kaebuse esitamise tähtaeg peab olema piiritletud. Asjaolu, et

väärteomenetluse seadustik ei reguleeri kirjalikus hoiatamismenetluses kohtuvälise menetleja

tegevuse peale kaebuse esitamise tähtaega, tingiski selle, et 13. detsembri 2010. a määruses ei olnud

ära toodud määruse vaidlustamise korda.

10.2 Maakohtu määruses osutatud kohtuvälise menetleja teine rikkumine, mis seisnes selles, et

V. Vene 19. detsembri 2010. a kaebust ei lahendatud määrusega, vaid sellele vastati kirjaga, oli samuti

tingitud asjaolust, et väärteomenetluse seadustik ei sätesta kirjalikus hoiatamismenetluses kohtuvälise

menetleja tegevuse peale kaebuse esitamise tähtaega.

10.3 Politsei- ja Piirivalveameti 9. mai 2011. a vastuses märgiti, et sellega mittenõustumisel on

V. Venel õigus esitada kaebus Siseministeeriumile või Tallinna Halduskohtule.

11. 9. juunil 2011 esitas V. Vene Tallinna Halduskohtule kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti tegevuse

peale.

12. Tallinna Halduskohtu 29. septembri 2011. a määrusega, mis jäeti Tallinna Ringkonnakohtu

14. detsembri 2011. a määrusega muutmata ja on käesolevaks ajaks jõustunud, tagastati V. Vene

kaebus HKMS § 11 lg 31 p 5 ja lg 4 alusel läbivaatamatult.

12.1 Seoses kaebaja taotlusega tuvastada kaebaja Politsei- ja Piirivalveameti 9. mai 2011. a vastuse

kui haldusakti õigusvastasus märkis halduskohus järgmist. Politsei- ja Piirivalveameti 9. mai 2011. a

vastuse näol ei ole tegemist halduskohtus vaidlustatava haldusaktiga HKMS § 4 lg 1 mõttes.

Tegemist on reaaltoiminguga, mille tühistamise võimalust seadus ette ei näe. Seega on võimalik

taotleda selle õigusvastasuse kindlakstegemist juhul, kui kaebajal on selleks põhjendatud huvi

(HKMS § 7 lg 1, § 10 lg 3). Isegi kui kohus kontrolliks Politsei- ja Piirivalveameti vaidlustatud

vastuse õiguspärasust ning tuvastaks selle õigusvastasuse, ei saaks see anda kaebuse esitajale

mingisugust õiguslikku kasu. Huvi haldusakti või toimingu õigusvastasuses pelgalt veenduda ei ole

põhjendatud huvi halduskohtumenetluse seadustiku mõttes.

12.2 Taotluse kohta kohustada Politsei- ja Piirivalveametit viima oma tegevus õigusaktidega

kooskõlla ja lõpetama V. Vene õiguste rikkumine märkis halduskohus, et selle menetlemine ei kuulu

tema pädevusse. V. Venel oli võimalik oma rikutud õigusi kaitsta väärteomenetluses. Trahviteate osas

läbiviidud väärteomenetlus ja algatatud täitemenetlus ei ole vaidlustatavad halduskohtus ja seega

tuleb kohustamistaotlus kaebajale HKMS § 11 lg 4 alusel tagastada.

12.3 Kaebuse täienduses esitatud kaebaja soov tuvastada, et hoiatamismenetluse regulatsioon on

põhiseadusvastane, ei ole saavutatav halduskohtus. Kaebaja oleks saanud sellise taotluse esitada

väärteomenetluse otsuste ja toimingute vaidlustamisel maakohtus.

13. Tallinna Ringkonnakohtu 14. detsembri 2011. a määrusega jäeti halduskohtu määrus muutmata ja

V. Vene määruskaebus rahuldamata.

13.1 Ringkonnakohus leidis, et väärteomenetluse uuendamise taotluse lahendamist ei saa pidada

haldusõigussuhtes tehtavaks otsuseks, mille peale saaks esitada kaebuse halduskohtule. Trahviteate

tühistamise ning Politsei- ja Piirivalveameti kaebaja õiguste rikkumise lõpetamiseks kohustamise

nõuded ei kuulu seetõttu halduskohtu pädevusse ja halduskohus lõpetas neis nõuetes menetluse

õigesti. Olukorras, kus kirjaliku hoiatamismenetluse raames tehtud otsuste peale esitatud kaebuste

lahendamine

ei

ole

halduskohtu

pädevuses,

pole

halduskohtul

ka

alust

tunnistada

põhiseadusvastaseks väärteomenetluse seadustiku asjakohast regulatsiooni. Küll aga võiks olla

lubatav maakohtule kaebuse esitamine Politsei- ja Piirivalveameti 9. mai 2011. a kirja peale. Kirjaliku

hoiatamismenetluse põhiseaduslikkust sai hinnata Harju Maakohus oma 3. veebruari 2011. a

määruses. Seda isegi olukorras, kus kohtuväline menetleja ei olnud maakohtu arvates teinud

nõuetekohaseid määruseid. Samas tõdes ringkonnakohus, et ta ei saa kontrollida maakohtu

3. veebruari 2011. a määruse seaduslikkust.

13.2 Samas märkis ringkonnakohus veel järgmist. Kaebaja arvates tuleks trahviteade tühistada ka

juhul, kui selle adressaat vaidlustab seaduses ettenähtud tähtaja möödumisel trahviteate, näidates, kes

mootorsõidukit väärteo toimepanemise ajal juhtis. Ringkonnakohtu arvates ei ole hoiatustrahvi

vaidlustamiseks kaebetähtaja kehtestamine põhiseadusega vastuolus, sest vaid nii on võimalik tagada

hoiatustrahvi sundtäitmine ja haldussunni kohaldamine väärtegude vältimise eesmärgil. Kui

hoiatustrahvi oleks võimalik vaidlustada sõltumata trahviteate kättetoimetamisest möödunud ajast,

muutuks selle sissenõudmine ebamõistlikuks. Automaatse liikluskontrolli eesmärgid jääksid sellisel

juhul täitmata, kuna tähtajatu hoiatustrahvi vaidlustamisega kaasneks olukord, kus väärteo eest

karistamine ei pruugi olla enam võimalik väärteo aegumise tõttu. Tähtaja ennistamiseks ei anna alust

pelgalt asjaolu, et kaebajale tehti hoiatustrahv teatavaks Ametlike Teadaannete kaudu. Tähtaja

ennistamise otsustamisel tuleb hinnata ka tagajärge avalikule huvile ja isiku õigustele. Hoiatustrahv ja

selle tasumisega seotud kulud ei ole sedavõrd suured, et pidada kaebaja õiguste piirangut

ülemääraseks. Kaebajale varaliste kohustuste tekkimisel tuleb arvestada ka sellega, et kaebajal on

võimalik nõuda kahju hüvitamist võlaõigusseaduse sätete alusel isikult, kes väidetavalt väärteo toime

pani.

14. 13. septembril 2011 esitas V. Vene kohtuvälise menetleja tegevuse peale maakohtule kaebuse,

milles palus tuvastada enda õiguste rikkumine seoses Politsei- ja Piirivalveameti 9. mai 2011. a

vastusega. Samuti taotles V. Vene Politsei- ja Piirivalveametit kohustamist selleks, et viimane viiks

oma tegevuse õigusaktidega kooskõlla ja lõpetaks V. Vene õiguste rikkumise. Lisaks palus V. Vene

tuvastada, et hoiatustrahvi regulatsioon on põhiseadusega vastuolus.

14.1 Taotlust tuvastada enda õiguste rikkumine seoses Politsei- ja Piirivalveameti 9. mai 2011. a

kirjaga põhjendas V. Vene järgmiselt. Harju Maakohus tuvastas 3. veebruari 2011. a määrusega

kohtuvälise menetleja tegevuses olulised menetlusnormide rikkumised. Politsei- ja Piirivalveameti

kirjas on aga asutud neid rikkumisi sisuliselt õigustama. Kirjas leitakse, et maakohtu tuvastatud

rikkumised ei ole olulised, sest need ei takistanud V. Venel oma õigusi kasutada. Kaebuse esitaja

hinnangul on Politsei- ja Piirivalveameti vastuses väljendatud seisukoht väär ja vastuolus maakohtu

seisukohtadega. Samuti ei ole Politsei- ja Piirivalveamet astunud mingeid samme, et maakohtu

määruses osutatud puudused kõrvaldada ja tuvastada tegelik süüdlane. V. Vene palus kohtul

tuvastada, et Politsei- ja Piirivalveameti tegevus, kus asutakse oma rikkumisi õigustama, on

õigusvastane.

14.2 V. Vene osutas ka sellele, et Politsei- ja Piirivalveamet pole astunud mingeid samme Harju

Maakohtu 3. veebruari 2011. a määruses osutatud puuduste kõrvaldamiseks.

14.3 Põhiseadusega on vastuolus olukord, kus isik ei saa vaidlustada talle tagaselja peale pandud

koormist. Kirjalikus hoiatamismenetluses puudub tõhus õiguskaitsevahend olukorras, kus on

ilmselge, et hoiatustrahv on määratud valele isikule. Isikul peab olema võimalik trahviteadet

vaidlustada ka juhul, kui ta saab sellest teada alles kohtutäiturilt. Samuti peab olema kohtulik

mehhanism kohtuvälise menetleja korralekutsumiseks olukorras, kus viimane jätab menetlus-

otsustused seaduses sätestatud korras põhistatud määrusega vormistamata. Kirjalikus hoiatamis-

menetluses ei ole kohtuvälise menetleja tegevus allutatud kohtulikule kontrollile. Kirjaliku

hoiatamismenetluse regulatsiooni puudulikkust kinnitab seegi, et isegi Politsei- ja Piirivalveamet ei

tea, millises korras tema tegevust saab kohtus vaidlustada.

14.4 Vale isiku karistamise korral on alati olemas alus kaebetähtaja ennistamiseks. Vastupidine

regulatsioon on ebamoraalne ja vastuolus põhiseadusega. Seetõttu on väär Politsei- ja Piirivalveameti

seisukoht, et käesolevas asjas puudus kaebetähtaja ennistamise alus. Samuti osutas kaebuse esitaja

sellele, et seoses töölkäimisega on tal kaks erinevat elukohta. Rahvastikuregistrisse ei ole aga

võimalik mitut elukohta registreerida. Trahviteadet üritati talle toimetada elukohta, kus ta sel

perioodil ei viibinud. Kaebaja hinnangul piirab trahviteate kättetoimetamise korra tuginemine

rahvastikuregistrile liigselt liikumisvabadust.

15. Harju Maakohtu 21. septembri 2011. a määrusega jäeti V. Vene kaebus läbi vaatamata ja tagastati

esitajale. Tallinna Ringkonnakohtu 19. oktoobri 2011. a määrusega rahuldati maakohtu määruse peale

esitatud V. Vene esindaja määruskaebus, Harju Maakohtu 21. septembri 2011. a määrus tühistati ja

V. Vene 13. septembri 2011. a kaebus saadeti maakohtule menetlemiseks.

16. Harju Maakohtu 2. detsembri 2011. a määrusega jäeti V. Vene 13. septembri 2011. a kaebuses

esitatud taotlus - tunnistada V. Vene õiguste rikkumist seoses Politsei- ja Piirivalveameti 9. mai

2011. a vastusega - läbi vaatamata. Sama kohtumäärusega jäeti rahuldamata V. Vene taotlus

kohustada Politsei- ja Piirivalveametit viima oma tegevus õigusaktidega kooskõlla ja lõpetada

V. Vene õiguste rikkumine. Samuti jättis maakohus rahuldamata V. Vene taotluse tunnistada

hoiatustrahvi regulatsioon põhiseadusvastaseks. Maakohtu põhiseisukohad olid järgmised.

16.1 Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori 9. mai 2011. a kiri ei ole käsitatav määrusena VTMS

§ 78 lg 1 mõttes. Tegemist oli vastusega V. Vene 28. märtsi 2011. a avaldusele. Väärteomenetluse

seadustik ei näe ette kohtu pädevust hinnata riigiasutuse poolt kodaniku avaldusele antud vastust.

Seetõttu tuleb V. Vene taotlus Politsei- ja Piirivalveameti 9. mai 2011. a vastust puudutavas osas jätta

läbi vaatamata.

16.2 Seoses taotlusega kohustada Politsei- ja Piirivalveametit viima oma tegevus õigusaktidega

kooskõlla ja lõpetada V. Vene õiguste rikkumine märkis kohus, et on olemas Harju Maakohtu

3. veebruari 2011. a jõustunud kohtumäärus. Määruses on tunnistatud kaebuse esitaja õiguste

rikkumist kohtuvälise menetleja poolt, kuid määruse resolutsioonis ei ole kohtuvälisele menetlejale

pandud kohustusi õiguste rikkumise kõrvaldamiseks. Sama kohtu teine kohtunik ei ole pädev

kohustama kohtuvälist menetlejat kohtuniku määrust täitma, seda eriti olukorras, kus algses

kohtumääruses ei ole kohtuvälist menetlejat üldse kohustatud menetlusnormide rikkumisi

kõrvaldama.

16.3 Seoses taotlusega tunnistada kirjaliku hoiatustrahvi kord põhiseadusvastaseks märkis maakohus

järgmist. Kirjaliku hoiatustrahvi menetlus küll riivab põhiõigusi, kuid põhiseadusega vastuolus see ei

ole. Mootorsõiduki lubatud sõidukiiruse ületamine on sagedane õigusrikkumine ja suur kiirus on üks

väga oluline liiklusõnnetuste põhjus. Seetõttu on vaja lihtsamat menetlust, mille puhul hoiatustrahvi

tegemisele ei eelne tavapärast väärteomenetlust. Kirjaliku hoiatustrahvi menetluse korral puudub

isikul võimalus eelnevalt anda selgitusi ja esitada vastuväiteid, kuid sellise piirangu kaalub üles

vajadus kiiruse ületamisi ökonoomselt ja efektiivselt menetleda. Seetõttu on taoline menetlus lubatav

ja soovitud eesmärgiga proportsionaalne. Hoiatustrahvi näol ei ole tegemist süüteo eest kohaldatava

karistusega, seda ei kanta karistusregistrisse ja see ei too endaga kaasa karistusõiguslikke tagajärgi.

Isikult, kellele hoiatustrahv määratakse, pole ära võetud kaebeõigust. Juhul kui isik ei nõustu

hoiatustrahviga, on tal õigus seda seaduses ettenähtud tähtaja jooksul vaidlustada ja sel juhul

hoiatustrahv ei jõustu. Lisaks võimaldab VTMS § 78 lg 1 isikul kohtuvälise menetleja juhi määrusega

mittenõustumisel see kohtus vaidlustada.

17. Harju Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse V. Vene esindaja A. Aasmaa, kes taotles

maakohtu määruse tühistamist ja V. Vene 13. septembri 2011. a kaebuse rahuldamist.

18. Tallinna Ringkonnakohtu 6. jaanuari 2012. a määrusega jäeti maakohtu määrus muutmata ja

määruskaebus rahuldamata.

18.1 Ringkonnakohus leidis, et maakohus on oma määrust ammendavalt ja õigesti põhjendanud.

Seadusega on ette nähtud, et hoiatustrahvi määramisest teatatakse isikule tema rahvastikuregistrisse

kantud aadressile. Kui isik mingil põhjusel ei saa pikema aja jooksul viibida oma registrisse kantud

elukohas, siis on tal võimalik sellest elukohajärgset postiasutust teavitada ja avaldada, milliselt

aadressilt ta sel perioodil saab posti vastu võtta. Määruskaebuse esitaja seda ei teinud ja kohtuväline

menetleja on kooskõlas seadusega pärast trahviteate tagastamist postiasutusest avaldanud trahvi

määramise kohta teate Ametlikes Teadaannetes.

18.2 Ringkonnakohus ei nõustunud määruskaebuse esitaja seisukohaga, et arvestades V. Vene juhtumi

asjaolusid, oleks menetleja pidanud tema taotluse hoiatustrahvi vaidlustamise tähtaja ennistamiseks

rahuldama. Kohtuväline menetleja ja kohus on leidnud, et V. Vene ei ole esitanud mõjuvaid

põhjuseid, mis annaksid aluse hoiatustrahvi vaidlustamise tähtaja ennistamiseks.

MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

19. Tallinna Ringkonnakohtu määruse peale esitas määruskaebuse V. Vene esindaja vandeadvokaat

A. Aasmaa, taotledes järgmist:

1) tühistada ringkonnakohtu ja maakohtu määrused;

2) tunnistada V. Vene õiguste rikkumist seoses Politsei- ja Piirivalveameti 9. mai 2011. a vastusega;

3) kohustada Politsei- ja Piirivalveametit viima käesolevas asjas oma tegevus õigusaktidega

kooskõlla ja lõpetama V. Vene õiguste rikkumine, ennistades kaebetähtaja;

4) tuvastada, et hoiatustrahvi regulatsioon on põhiseadusvastane ja algatada vastav kohtumenetlus.

Määruskaebuse esitaja põhiseisukohad on järgmised.

19.1 Riigikohtu praktikas on esinenud juhtumeid, mil ebaseaduslik kohtulahend on tühistatud

vaatamata sellele, et menetluskord kohtulahendi vaidlustamist ette ei näe. Sellisteks juhtumiteks on

olukorrad, kui määruskaebusest nähtub ilmselgelt, et ebaseadusliku kohtulahendiga on rikutud isiku

põhiseaduslikke õigusi või kui määrus on õigustühine põhjusel, et on tehtud kohtuniku pädevuse

väliselt. Määruskaebuse esitaja hinnangul rikub vaidlustatud määrus ilmselgelt V. Vene põhiõigusi.

Tal puudub sisuline võimalus hoiatustrahvi vaidlustamiseks, kuna seadusandja pole kehtestanud

selleks efektiivset menetluskorda.

19.2 Praegusel juhul on V. Vene PS §-st 15 tulenevat õigust kohtusse pöörduda piiratud määral, mida

ei saa õigustada kirjaliku hoiatamismenetluse efektiivsuse-nõudega. V. Vene taotlused ei ole

takistanud efektiivset menetlust. V. Vene on osutanud isikule, kes tegelikult lubatud sõidukiiruse

ületamise toime pani. Samuti on tegelik toimepanija oma rikkumist politseile kinnitanud.

19.3 See, et isik ei ole suvel endale kuuluvalt kinnistult kättesaadav, ei anna alust väita, et ta sellel

aadressil ei ela. Menetleja kohustus astuda samme isiku informeerimiseks on kirjalikus

hoiatamismenetluses viidud põhjendamatult miinimumini. Käesolevas asjas saanuks kohtuväline

menetleja kasutada lisaks rahvastikuregistri andmebaasile ka äriregistri andmebaasi, kus on olemas

nii V. Vene äriettevõtte kui ka tema enda kontaktandmed. Rahvastikuregistris ei ole võimalik end

mitmele erinevale aadressile sisse kirjutada. Teda ei üritatud kätte saada ka telefoni teel. Kohtuväline

menetleja ei ennistanud kaebetähtaega vaatamata sellele, et V. Vene asus tegutsema kohe, kui oli

kohtutäiturilt trahviteatest teada saanud.

19.4 Nõustuda ei saa seisukohaga, et kuna maakohtu 3. veebruari 2011. a määruses ei ole kohustatud

politseid puudusi kõrvaldama, siis ei saa seda teha ka teine kohtunik.

20. Vastuses määruskaebusele palub Politsei- ja Piirivalveamet jätta see rahuldamata ja

ringkonnakohtu määrus muutmata.

20.1 Politsei- ja Piirivalveameti 9. mai 2011. a vastus ei ole koostatud ega vaidlustatav

väärteomenetluse raames. Tegemist on vastamisega märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise

seaduse tähenduses.

20.2 Kuna Harju Maakohtu 3. veebruari 2011. a määruses tuvastatud kohtuvälise menetleja

rikkumised ei ole tagantjärele kõrvaldatavad ega takistanud V. Venel oma õigusi teostada, pole

V. Vene taotlus selles osas asjakohane. V. Vene taotlus kaebetähtaja ennistamiseks ei ole eelnimetatud

rikkumistega seotud.

20.3 Trahviteate kättetoimetamise korra peamine printsiip on, et isikule peab olema võimalik posti

kätte toimetada rahvastikuregistri aadressile. Kas isik sellel aadressil elab, ei ole dokumentide

kättetoimetamise aspektist oluline. Trahviteate olemasolu kohta postiasutuses jäetakse isikule

postkasti teatis ja ainult pahatahtlik isik jätab sellise teatise tähelepanuta. Lisaks on

rahvastikuregistrisse võimalik kanda andmed ka isiku sideaadressi kohta. Sideaadressi olemasolul

saadetakse trahviteade ka sellele. Lisaks on riik dokumentide elektrooniliseks kättetoimetamiseks

loonud võimaluse oma e-posti aadressi ühildamiseks riigiportaalis. Kui isiku ametlik e-posti aadress

on seadistatud, saabub trahviteade talle e-postiga ja alles juhul, kui isik elektroonilisele

kättetoimetamisele ei reageeri, edastatakse trahviteade tähtkirjaga. Asjaolu, et V. Vene ei reageerinud

tema rahvastikuregistri järgsele aadressile postkasti jäetud teatisele ega suunanud posti ümber teisele

(tegelikule) aadressile, pole rahvastikuregistrisse andnud oma sideaadressi ega seadustanud ametlikku

e-posti aadressi, ei saa olla mõjuv põhjus, mis annaks alust kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

I

21. Harju Maakohtu 2. detsembri 2011. a määrusega jäeti rahuldamata V. Vene taotlus kohustada

Politsei- ja Piirivalveametit viima oma tegevus õigusaktidega kooskõlla ja lõpetama V. Vene õiguste

rikkumine, samuti V. Vene taotlus tunnistada väärteomenetluse seadustikus ette nähtud kirjaliku

hoiatamismenetluse kord põhiseadusvastaseks. VTMS § 191 p 12 kohaselt ei ole kohtuvälise

menetleja tegevuse peale esitatud kaebuse lahendamisel VTMS § 79 kohaselt tehtud maakohtu

määrus määruskaebe korras vaidlustatav (välja arvatud juhul kui vaidlustatakse konfiskeerimise

kohta tehtud määrust). Eeltoodust tuleneb, et kohtuvälise menetleja tegevuse peale esitatud kaebuse

lahendamisel tehtud kohtu määrus on lõplik ja selle peale esitatava määruskaebuse sisuline

lahendamine välistatud (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 30. jaanuari 2007. a määrus asjas nr 3-1-1-

119-06, p 7). Järelikult ei olnud Harju Maakohtu 2. detsembri 2011. a määrus osas, milles V. Vene

taotlused rahuldamata jäeti, vaidlustatav. Seega pidanuks ringkonnakohus VTMS § 194 lg-st 3, § 142

lg 2 p-st 2 ja § 191 p-st 12 juhindudes V. Vene esindaja määruskaebuse kõnealuses osas jätma läbi

vaatamata. Kuna aga ringkonnakohtu otsustust V. Vene esindaja määruskaebus läbi vaadata ei ole

vaidlustatud ja VTMS § 194 lg 1 kohaselt saab Riigikohus V. Vene kaitsja määruskaebuse läbi

vaadata üksnes kaebuse piires, puudub Riigikohtul alus ringkonnakohtu määruse tühistamiseks.

Samas ei ole Riigikohus VTMS § 191 p-st 12 tulenevalt menetluslikult pädev tühistama

ringkonnakohtu poolt muutmata jäetud maakohtu määrust osas, milles V. Vene taotlused rahuldamata

jäeti.

22. VTMS § 191 p 12 ei välistanud võimalust kaevata maakohtu määrus edasi osas, millega jäeti

V. Vene kaebus läbi vaatamata, s.o osas, milles V. Vene palus tuvastada tema õiguste rikkumine

seoses Politsei- ja Piirivalveameti 9. mai 2011. a vastusega. Samas ei ole V. Vene esindaja

ringkonnakohtule ega Riigikohtule esitatud määruskaebuses vaidlustanud maakohtu seisukohta, et

VTMS §-s 79 sätestatud menetluses ei ole maakohus pädev Politsei- ja Piirivalveameti 9. mai 2011. a

kirja õiguspärasusele hinnangut andma (vt käesoleva määruse punkt 16.1), ega taotlenud, et V. Vene

kaebus saadetaks läbi vaatamata jäetud osas maakohtule uueks lahendamiseks. Seetõttu leiab

kolleegium, et osas, milles maakohus jättis V. Vene taotluse läbi vaatamata, ei ole seda edasi

kaevatud.

23. Eeltoodud põhjustel jätab Riigikohus V. Vene esindaja määruskaebuse tervikuna läbi vaatamata.

II

24. Riigikohus peab vaidlustatud kohtulahenditele õiguslikku hinnangut andmata vajalikuks juhtida

tähelepanu asjaolule, et Politsei- ja Piirivalveamet ei ole täitnud Harju Maakohtu 3. veebruari 2011. a

määrusest (vt käesoleva määruse punkt 8) tulenevat kohustust lahendada V. Vene 19. detsembri

2010. a kaebetähtaja ennistamise taotlus ja kaebus VTMS § 48 nõuetele vastava määrusega. Lugedes

maakohtu 3. veebruari 2011. a määruse resolutiivosa, milles tunnistati menetlejapoolset V. Vene

õiguste rikkumist seoses tema kaebuste läbivaatamisega, koosmõjus määruse põhiosaga, milles

märgiti, et V. Vene 19. detsembri 2010. a kaebust ja taotlust ei ole sisuliselt lahendatud, võib

järeldada, et kohus tuvastas kohtuvälise menetleja õigusvastase tegevusetuse, mis olemuslikult on

kohtuvälise menetleja poolt kõrvaldatav. Maakohtu väidet, et kohtuvälise menetleja rikkumine ei ole

kohtu poolt VTMS § 79 lg 3 p 3 alusel kõrvaldatav, tuleks lugeda koostoimes samas määruses

väljendatud seisukohaga, mille kohaselt ei ole kohus pädev andma sisulist hinnangut trahviteate

vaidlustamise tähtaja ennistamise taotluse põhjendatusele. Seega tuleneb maakohtu 3. veebruari

2011. a määrusest, et kohus ei saa pädevuse puudumise tõttu V. Vene õiguste rikkumist kõrvaldada.

See ei tähenda aga, et kohtuväline menetleja poleks õigustatud ja kohustatud seda tegema. Puudub

mõistlik põhjus arvata, et olukorras, kus maakohus leidis, et kohtuväline menetleja on jätnud V. Vene

19. detsembri 2010. a taotluse ja kaebuse õigusvastaselt lahendamata, pidas kohus võimalikuks, et

kõnealune taotlus ja kaebus jäävadki nõuetekohaselt läbi vaatamata. Eeltoodust tulenevalt on

kolleegium arvamusel, et kohtuväline menetleja oli ja on ka praegu Harju Maakohtu 3. veebruari

2011. a määrusest tulenevalt kohustatud tegema V. Vene 19. detsembri 2010. a kaebetähtaja

ennistamise taotluse ja kaebuse lahendamiseks VTMS § 48 nõuetele vastava määruse.

III

25. Ühtse õiguspraktika kujundamiseks kirjaliku hoiatamismenetluse (väärteomenetluse seadustiku

10. peatüki jagu 11) kohaldamisel märgib Riigikohtu kriminaalkolleegium obiter dictum korras

järgmist.

26. VTMS § 545 lg 1 sätestab, et kui mootorsõiduki eest vastutav isik ei nõustu määratud

hoiatustrahviga, on tal õigus kolmekümne päeva jooksul trahviteate kättesaamisest arvates

trahviteade (VTMS § 542) vaidlustada. Vaidlustamise korral hoiatustrahv ei jõustu. Kaebus

trahviteate peale esitatakse kirjalikult trahviteate koostanud kohtuvälisele menetlejale (VTMS § 545

lg 2).

27. VTMS § 546 lg 2 p 1 kohaselt jätab kohtuväline menetleja kaebuse läbi vaatamata ning tagastab

selle määrusega muu hulgas juhul, kui kaebus on esitatud pärast VTMS § 545 lg-s 1 sätestatud tähtaja

möödumist ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud või kohtuväline menetleja on jätnud tähtaja

ennistamata. VTMS § 546 lg 2 p-st 1 järeldub muu hulgas, et kohtuväline menetleja on õigustatud ja

kohustatud läbi vaatama ja lahendama trahviteate vaidlustamise tähtaja ennistamise taotluse, kui see

on talle koos kaebusega esitatud. VTMS § 38 lg 1 kohaselt peab menetleja kaebetähtaja ennistamisel

juhinduma KrMS §-st 172. Samas on menetlejal KrMS § 172 kohaldamisel vaja arvestada ka

kirjaliku hoiatamismenetluse eripäraga. Otsustus kaebetähtaja ennistamise kui ka ennistamata jätmise

kohta tuleb vormistada VTMS § 48 lg 1 p-s 1 nimetatud määrusega, nagu näeb ette VTMS § 546 lg 2

preambul.

28. Kohtuväline menetleja peab trahviteate vaidlustamise tähtaja ennistamise taotluse läbi vaatama

sõltumata sellest, millise aja jooksul pärast kaebetähtaja möödalaskmist see on esitatud. Samas tuleb

arvestada, et kui kaebust ei esitata mõistliku aja jooksul pärast seda, kui kaebuse tähtaegset esitamist

takistanud mõjuv põhjus on ära langenud, puudub alus trahviteate vaidlustamise tähtaega ennistada.

29. Juhul kui kohtuväline menetleja ei vaata trahviteate vaidlustamise tähtaja ennistamise taotlust

nõuetekohaselt läbi, on taotluse esitajal võimalik kohtuvälise menetleja tegevus (tegevusetus)

vaidlustada väärteomenetluse seadustiku 10. peatüki 3. jao 6. jaotises ette nähtud korras esmalt

kohtuvälise menetleja juhi juures (VTMS §-d 76-77) ja seejärel maakohtus (VTMS §-d 78-79).

Seejuures on maakohus VTMS § 79 lg 3 p 3 alusel pädev kohustama kohtuvälist menetlejat

trahviteate vaidlustamise tähtaja ennistamise taotlust läbi vaatama ja selle kohta nõuetekohast

määrust tegema.

30. Peaks trahviteate vaidlustamise tähtaja möödalaskmiseks olema mõjuv põhjus, tuleb kohtuvälisel

menetlejal taotlus rahuldada ja kaebetähtaeg ennistada. Sellisel juhul on menetlejal järgnevalt vaja

otsustada, milline VTMS § 546 lg-s 1, lg 2 p-des 2-4 või lg-tes 3-4 nimetatud otsustustest kaebuse

kohta või selle alusel teha.

31. Leides, et trahviteate vaidlustamise tähtaja möödalaskmise põhjus ei ole käsitatav KrMS § 172

tähenduses mõjuvana, tuleb kohtuvälisel menetlejal jätta kaebetähtaja ennistamise taotlus põhistatud

määrusega rahuldamata ja trahviteate peale esitatud kaebus VTMS § 546 lg 2 p 1 alusel läbi

vaatamata.

32. Nõustudes käesoleva määruse punktis 13.2 refereeritud Tallinna Ringkonnakohtu õiguslike

argumentidega, leiab kriminaalkolleegium, et trahviteate vaidlustamise tähtaja ennistamiseks ei anna

alust ainuüksi see, kui mootorsõiduki eest vastutav isik lisab kaebusele veenvad tõendid mis

kinnitavad, et trahviteates märgitud ajal kasutas mootorsõidukit teine isik. Mootorsõidukiga toime

pandud liiklusväärteo puhul mootorsõiduki eest vastutavale isikule määratavat hoiatustrahvi ei saa

samastada väärteo eest kohaldatava karistusega (vt ka VTMS § 541 lg 3). Kõnealune hoiatustrahv on

käsitatav sunnimeetmena, mille kohaldamise aluseks võib olla ka asjaolu, et isiku vastutusel oleva

mootorsõidukiga pani liiklusväärteo objektiivse koosseisu tunnustele vastava teo toime teine isik,

kelle kohta mootorsõiduki eest vastutav isik ei taganud menetlejale seaduses sätestatud korras

õigeaegselt teavet.

33. Lahendades trahviteate vaidlustamise tähtaja ennistamise taotlust, tuleb menetlejal kaebuse

esitamise tähtaja möödalaskmise põhjuse mõjuvust hinnates lähtuda eeskätt nendest konkreetsetest

asjaoludest, mis takistasid mootorsõiduki eest vastutaval isikul trahviteadet rahvastikuregistris

märgitud aadressil kätte saamast või trahviteate peale VTMS § 545 lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul

kaebust esitamast. Mõistetavalt peavad need asjaolud olema kaebetähtaja ennistamise taotluses

märgitud. Vajadusel tuleb taotluse esitajal lisada ka kaebetähtaja möödalaskmise põhjust kinnitavad

tõendid.

34. PS § 15 lg 1 esimese lause kohaselt on igaühel õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste

rikkumise korral kohtusse. Riigikohus on kinnitanud kohtusse pöördumise õiguse lünkadeta kaitset,

märkides ühtlasi, et PS §-dest 13, 14 ja 15 tuleneb õigus tõhusale menetlusele enda kaitseks. Õigus

kohtulikule kaitsele hõlmab nii isiku õigust esitada õiguste ja vabaduste rikkumise korral kaebus

kohtule kui ka riigi kohustust luua põhiõiguste kaitseks kohane kohtumenetlus, mis on õiglane ja

tagab isiku õiguste tõhusa kaitse. (Vt lähemalt nt Riigikohtu üldkogu 16. mai 2008. a otsus asjas nr 3-

1-1-88-07, p 41.) Osutatud põhimõtetest lähtudes väärteomenetluse seadustikku tõlgendades asub

kolleegium järgmistele seisukohtadele.

35. Kui isik leiab, et tema õigusi rikub kohtuvälise menetleja määrus, millega tema taotlus trahviteate

vaidlustamise tähtaja ennistamiseks jäeti rahuldamata ja kaebus läbi vaatamata, siis on tal võimalik

see määrus vaidlustada. Kõnealust määrust saab vaidlustada analoogiliselt väärteomenetluse

seadustiku 10. peatüki 3. jao 6. jaotises ette nähtud korrale esmalt kohtuvälise menetleja juhi juures

(VTMS §-d 76-77) ja seejärel maakohtus (VTMS §-d 78-79).

36. VTMS § 76 lg 1 sätestab, et kaebuse kohtuvälise menetleja tegevuse peale saab kohtuvälise

menetleja juhile esitada kuni asjas kohtuvälise menetleja otsuse tegemiseni. Kuna kirjalikus

hoiatamismenetluses kohtuvälise menetleja otsust ei tehta, pole VTMS § 76 lg-s 1 ette nähtud

kaebetähtaeg kirjalikus hoiatamismenetluses kohaldatav. Kui siduda kirjalikus hoiatamismenetluses

VTMS § 76 lg-s 1 nimetatud kaebuse esitamise tähtaeg analoogia korras trahviteate koostamise

ajaga, tekiks olukord, kus VTMS §-s 546 nimetatud kohtuvälise menetleja lahendeid ei saaks kohtus

vaidlustada. See oleks aga vastuolus PS § 15 lg 1 esimese lausega. Seadusandja ei ole kehtestanud

eraldi tähtajalist piirangut trahviteate peale esitatud kaebuse läbi vaatamata jätmise määruse

kohtuvälise menetleja juhi juures vaidlustamiseks. Põhiõigusi saab piirata üksnes juhul, kui seaduses

on olemas õiguslik alus, mis sellise piiramise võimaluse ette näeb (vt Riigikohtu

üldkogu 2. juuni 2008. a otsus asjas nr 3-4-1-19-07, p 25). Eelmärgitust järeldub, et isikul on õigus

vaidlustada VTMS § 546 lg-s 2 nimetatud määruseid kohtuvälise menetleja juhi juures tähtajatult.

Kohtuvälise menetleja juhi määruse vaidlustamisel maakohtus on aga kohaldatavad VTMS § 78 lg-

s 2 ette nähtud kaebetähtajad.

37. Vaadates läbi kaebust kohtuvälise menetleja juhi määruse peale, millega jäeti trahviteate

vaidlustamise tähtaeg ennistamata ja kaebus VTMS § 546 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata, on maakohus

õigustatud ja kohustatud andma kaebuse läbi vaatamata jätmise põhjendatusele sisulise hinnangu.

Vastasel korral muutuks isiku õigus kohtuvälise menetleja määrust kohtus vaidlustada sisutuks ega

vastaks PS §-dest 13, 14 ja 15 tulenevatele nõuetele. VTMS § 546 lg 2 p-s 1 nimetatud määrusele

sisulise hinnangu andmine tähendab esmajoones seda, et kohus peab võtma seisukoha küsimuses, kas

kohtuväline menetleja, leides, et trahviteate vaidlustamise tähtaja möödalaskmise põhjus ei ole

käsitatav mõjuvana, kohaldas KrMS § 172 õigesti. Juhul kui kohus leiab, et kaebuse esitaja osutatud

kaebetähtaja möödalaskmise põhjus on tuvastatud ja seda saab pidada KrMS § 172 tähenduses

mõjuvaks, tuleb kohtul kohtuvälise menetleja ja tema juhi määrused tühistada; trahviteate

vaidlustamise tähtaeg ennistada ning kohustada kohtuvälist menetlejat kaebust uuesti lahendama.

Sarnaselt tuleb kohtul toimida ka siis, kui kohtuväline menetleja on trahviteate peale esitatud kaebust

läbi vaatamata jättes kohaldanud ekslikult mõnd VTMS § 546 lg-s 1 või lg 2 p-des 2-4 sätestatud

alustest.

38. Kui maakohus, lahendades VTMS § 79 korras kaebust kohtuvälise menetleja määruse peale,

millega on trahviteate peale esitatud kaebus läbi vaatamata jäetud, ei anna kohtuvälise menetleja

otsustusele sisulist hinnangut, siis on sõltumata maakohtu määruse resolutiivosa sõnastusest, tegemist

kaebuse läbi vaatamata jätmisega. Seda määrust on võimalik määruskaebe korras ringkonnakohtus

vaidlustada.

39. PS § 15 lg 1 teisest lausest tulenevalt peab isikule olema tagatud õigus taotleda oma kohtuasja

läbivaatamisel mis tahes asjassepuutuva seaduse, muu õigusakti või toimingu põhiseadusvastaseks

tunnistamist (vt nt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 18. juuni 2010. a otsus asjas

nr 3-4-1-5-10, p-d 17-20, 27, 61-62). Näiteks kui isik leiab, et VTMS § 546 lg-tes 1 või 2 sätestatud

alus, millele tuginedes kohtuväline menetleja tema kaebuse läbi vaatamata jättis, on põhiseadusega

vastuolus, saab ta VTMS §-s 78 ette nähtud korras taotleda kaebuse läbi vaatamata jätmise aluse

põhiseadusvastaseks tunnistamist. Maakohus on VTMS § 79 alusel pädev tunnistama kohtuvälise

menetleja kohaldatud kaebuse läbi vaatamata jätmise aluse (vajadusel ka sellega seotud sätted)

asjassepuutuvas osas põhiseadusvastaseks ja jätma selle kohaldamata ning tühistama kohtuvälise

menetleja määruse. Sellise lahendi alusel käivitub ühtlasi põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus

Riigikohtus (PS § 152 lg 2 ja põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 4 lg 3).

Seejuures tuleb silmas pidada, et PS § 15 lg 1 teises lauses sätestatud õigus ei tähenda, et isikule peab

kõikidel

juhtudel

olema

kindlustatud

võimalus

tõstatada

kohaldatava

õigustloova

akti

põhiseaduslikkuse küsimus Riigikohtu ees. PS §-de 15 ja 152 sätte ja mõtte kohaselt peab iga kohus

kohtuasja lahendamisel hindama kohaldatava õiguse põhiseadusele vastavust, kui selle kohta on

tekkinud kahtlused. (Vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 7. detsembri 2009. a

määrus asjas nr 3-4-1-22-09, p 11.)

40. Kohtumenetlust reguleeriva sätte, sh kohtusse pöördumise piirangu, põhiseaduspärasust on

konkreetse normikontrolli vormis võimalik hinnata samas kohtumenetluses, mille käigus vaidlusalust

sätet tuleks kohaldada (vt lähemalt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi

7. detsembri 2009. a määrus asjas nr 3-4-1-22-09, p-d 10 ja 12).

Priit Pikamäe, Jüri Ilvest, Lea Kivi