3-1-2-2-12 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-2-2-12

Otsuse kuupäev

9. mai 2012

Kohtukoosseis

Eesistuja Eerik Kergandberg, liikmed Jüri Ilvest ja Hannes

Kiris

Kohtuasi

Kriminaalasi Sergey (Sergei) Andreevi süüdistuses KarS § 141

lg 2 p-de 1 ja 6 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 3. novembri 2006. a ja Viru Ringkonnakohtu 5.

märtsi 2007. a kohtuotsused kriminaalasjas

nr 1-06-7995

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Sergey

Andreevi

kaitsja

vandeadvokaat

Risto

Käbi,

teistmisavaldus

Teised teistmismenetluse pooled

Viru

Ringkonnaprokuratuur,

esindaja

ringkonnaprokurör

Konstantin Rostovtsev

Asja läbivaatamise kuupäev ja viis 11. aprill 2012, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Riigikohtu 9. mai 2007. a määrus, millega jäeti läbi vaatamata Sergey Andreevi

kaitsja kassatsioon ja edastada Sergey Andreevi huvides esitatud kassatsioonid (vandeadvokaat

Kaido Kooga 23. aprilli 2007. a kassatsioon ja vandeadvokaat Risto Käbi 30. jaanuari 2012. a

teistmisavalduses kassatsioonina käsitatavad väited) Riigikohtus eelmenetluse toimetamiseks.

2. Kaitsja teistmisavaldus rahuldada osaliselt.

3. Mõista Eesti Vabariigilt OÜ Advokaadibüroo LEX 1 kasuks välja 627,25 eurot (kuussada

kakskümmend seitse eurot 25 senti) vandeadvokaat Risto Käbi poolt Sergey Andreevile

teistmismenetluses riigi õigusabi osutamise eest.

4. Jätta eelmises punktis nimetatud menetluskulu Eesti Vabariigi kanda.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Maakohtu 3. novembri 2006. a otsusega tunnistati Sergey Andreev lühimenetluses süüdi KarS

§ 141 lg 2 p-de 1 ja 6 järgi ning talle mõisteti karistuseks üheksa aastat vangistust. Karistust

vähendati kolmandiku võrra ja kandmisele kuuluvaks lõplikuks karistuseks jäi kuus aastat vangistust.

22. novembril 2006 avaldas kohus kohtuotsuse tervikteksti, mille resolutiivosa oli täiendatud - lisaks

S. Andreevile algselt mõistetud karistusele kohaldati talle KarS § 54 alusel lisakaristusena Eesti

Vabariigi territooriumilt väljasaatmist sissesõidukeeluga kümneks aastaks. Viru Ringkonnakohtu 5.

märtsi 2007. a otsusega jäeti maakohtu otsus muutmata ja S. Andreevi apellatsioon rahuldamata.

2. S. Andreev esitas ringkonnakohtule kassatsiooniteatise, avaldas riigi õigusabi korras määratud

kaitsjale soovi kassatsiooni esitamiseks ja esitas ka omakäelise kassatsiooni. Tema kaitsja esitas

Riigikohtule kassatsiooni, kuid see jäeti Riigikohtu 9. mai 2007. a määrusega läbi vaatamata

kassatsioonitähtaja möödalaskmise tõttu. S. Andreevi kassatsioon jäeti läbi vaatamata temal

kassatsiooni esitamise õiguse puudumise tõttu. Eesti Advokatuuri 6. märtsi 2008. otsusega tuvastati,

et S. Andreevi kaitsja rikkus kassatsiooni hilinenud esitamisega advokaadi kutsenõudeid. Pärast seda

määrati S. Andreevile uus kaitsja, kes esitas teistmisavalduse, kuid Riigikohus ei võtnud seda

menetlusse.

3. Euroopa Inimõiguste Kohtu 22. novembri 2011. a otsusega asjas nr 48132/07 leiti süüdimõistetu

kaebuse alusel, et Eesti Vabariik rikkus S. Andreevi kriminaalasja läbivaatamisel Euroopa

inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (Konventsioon) artikli 6 lõiget 1. Otsuse kohaselt

anti kaebajale riigi õigusabi Riigikohtusse pöördumiseks ja ta tegi kõik, mida temalt oleks võinud

oodata. Ometi võttis talle riigi õigusabi korras määratud advokaadi kohustuste täitmata jätmine ja

tekkinud olukorda heastavate tõhusate meetmete puudumine kaebajalt juurdepääsuõiguse

Riigikohtule.

4. Riigikohtu 21. detsembri 2011. a määrusega rahuldati S. Andreevi taotlus riigi õigusabi saamiseks

teistmisavalduse esitamiseks ja 28. detsembri 2011. a määrusega peatati Viru Maakohtu 3. novembri

2006. a kohtuotsuse täitmine S. Andreevi väljasaatmise osas kuni tema suhtes tehtud kohtuotsuse

teistmise küsimuse lahendamiseni Riigikohtu poolt.

5. 17. veebruaril 2012 esitas S. Andreev Viru Maakohtule avalduse kohtulahendi täitmisel tekkinud

küsimuse lahendamiseks, milles taotles talle mõistetud lisakaristuse ehk väljasaatmise täitmise

võimatuse tuvastamist. 21. veebruaril 2012 määras Viru Maakohtu täitmiskohtunik, et Viru Maakohtu

3. novembri 2006. a kohtuotsuse täitmisel tuleb lähtuda samal kuupäeval väljakuulutatud otsuse

resolutiivosast, mis ei näe ette S. Andreevi väljasaatmist.

TEISTMISMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

5. S. Andreevi kaitsja vandeadvokaat Risto Käbi esitas Riigikohtule KrMS § 366 p 7 alusel

teistmisavalduse, milles taotleb kohtumenetluse uuendamist ja maa- ning ringkonnakohtu otsuste

tühistamist. Esialgne avaldus esitati 28. detsembril 2011 ja täiendavad põhjendused 30. jaanuaril

2012. Avalduse põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.

5.1 Teistmismenetluse eesmärk on võimaldada S. Andreevil vaidlustada Riigikohtus maa- ja

ringkonnakohtu süüdimõistvaid otsuseid. Seetõttu on süüdimõistetul õigus tugineda nii

materiaalõiguse ebaõigele kohaldamisele kui ka kriminaalmenetlusõiguse olulisele rikkumisele.

5.2 Maakohus rikkus S. Andreevi süüdimõistmisel oluliselt kriminaalmenetlusõigust, kuna kohaldas

talle lisakaristust pärast otsuse väljakuulutamist. Riigikohus on oma otsuses kriminaalasjas nr 3-1-2-

3-09 selgitanud sellise tegevuse lubamatust. Sellega rikuti ühtlaselt ka reformatio in peius põhimõtet,

kuna tema olukord halvenes apellatsiooniõiguse kasutamise tõttu. Samuti ei käsitlenud kohtud

lisakaristuse kohaldamise põhjendatust.

5.3 Ringkonnakohtu otsuses puuduvad põhjendused selle kohta, miks ei ole arvesse võetud

süüdistatava ütlusi selle kohta, et ta ei astunud kannatanuga suguühendusse. Ka maakohtu otsuses

puudub sisuline analüüs, miks kannatanu ütlused on usaldusväärsemad kui süüdistatava omad.

Kordamata saab jätta põhjendusi selles osas, mida maakohtu otsuses on käsitletud. Samuti ei ole

kohtud vastanud S. Andreevi väitele, et kannatanule ei tutvustatud tema õigust mitte anda ütlusi

S. Andreevi vastu. Kannatanu ei osalenud kohtumenetluses ja tema ütlused olid S. Andreevi

süüdimõistmisel määrava tähtsusega.

5.4 Kriminaalmenetluses on toimunud olulised rikkumised seoses kriminaalmenetluse keelega.

Maakohus on tuginenud tõenditele, mida eesti keelde ei tõlgitud (sealhulgas on tõlkimata asitõendi

vaatlusprotokollid tl 129-132). Maakohtu istungiprotokollid on kriminaaltoimikus vaid venekeelsena.

Maakohtu istungi protokollist ei nähtu sedagi, kas kohus uuris menetlusosaliste nõusolekut

kohtumenetluses vene keele kasutamiseks, kuigi vastav nõusolek tulnuks välja selgitada. Samuti

koostati kohtuotsus algselt vene keeles ja seejärel tõlgiti eesti keelde. Eestikeelseid kohtuotsuseid

kohtunik ei allkirjastanud.

5.5 Kohtud ei arvestanud S. Andreevi süüd kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust, kuigi ta

möönis KarS §-le 146 vastava kuriteo toimepanemise.

6. Teistmisavaldusele esitatud vastuses leiab prokurör, et teistmisavalduses esitatu ei anna alust

kriminaalmenetluse uuendamiseks. Kohtuotsuste resolutiivosade vastuolu on kõrvaldatav KrMS §-

des 431-432 sätestatud korras.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7. Kriminaalkolleegium leiab, et teistmisavalduses esitatud seisukohad väärivad tähelepanu

kassatsioonimenetluse uuendamise osas.

7.1 Kriminaalmenetluse seadustiku § 366 p 7 kohaselt on teistmise aluseks teistetavas kriminaalasjas

tehtud kohtuotsuse või -määruse Euroopa Inimõiguste Kohtule esitatud individuaalkaebuse

rahuldamine Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni rikkumise tõttu, kui

rikkumine võis mõjutada asja otsustamist ja seda ei ole võimalik kõrvaldada või sellega tekitatud

kahju hüvitamist muul viisil kui teistmise kaudu. 22. novembri 2011. a otsusega asjas nr 48132/07

leidis Euroopa Inimõiguste Kohus süüdimõistetu kaebuse alusel, et Eesti Vabariik rikkus S. Andreevi

kriminaalasja läbivaatamisel Konventsiooni artikli 6 lõiget 1 sellega, et kaebaja jäeti ilma

Riigikohtule juurdepääsuõigusest.

7.2 Kuna juurdepääsuõiguse puudumine tulenes sellest, et S. Andreevile riigi õigusabi korras

määratud kaitsja ei esitanud tema huvides tähtaegselt kassatsiooni, leiab kolleegium, et kõnealuse

rikkumise kõrvaldamine on võimalik, tagades teistmisavalduse esitajale juurdepääsu Riigikohtule.

KrMS § 373 lg 2 näeb ette, et teistmisavalduse põhjendatuse korral tühistab Riigikohus vaidlustatud

kohtulahendi ja saadab kriminaalasja uueks arutamiseks tühistatud kohtulahendi teinud kohtule või

Riigiprokuratuurile uue kohtueelse menetluse korraldamiseks. Käesolevas asjas vaidlustatakse seoses

Konventsiooni art 6 lg 1 rikkumisega sisuliselt Riigikohtu lahendit, millega teistmisavalduse esitaja

jäeti ilma juurdepääsust kassatsioonimenetlusele. Selleks on Riigikohtu 9. mai 2007. a määrus,

millega jäeti läbi vaatamata S. Andreevi kaitsja kassatsioon kassatsioonitähtaja möödumise tõttu.

Muid konventsiooni rikkumisi kriminaalasja menetlemisel Euroopa Inimõiguste Kohus ei tuvastanud.

Seega peab kolleegium võimalikuks tühistada Riigikohtu 9. mai 2007. a määruse ja suunata S.

Andreevi huvides esitatud kassatsioonid (vandeadvokaat Kaido Kooga 23. aprilli 2007. a kassatsioon

ja vandeadvokaat Risto Käbi 30. jaanuari 2012. a teistmisavalduses kassatsioonina käsitatavad väited)

Riigikohtus eelmenetluse toimetamiseks.

8. Ühtlasi märgib kolleegium, et kriminaalasja teistmine on põhjendatud ainult osas, milles rikkumist

ei ole võimalik kõrvaldada muul viisil kui teistmise kaudu. Viru Maakohtu 21. veebruari 2012. a

täitmiskohtuniku määrusega otsustati kohtulahendi täitmismenetluses, et Viru Maakohtu 3. novembri

2006. a kohtuotsuse täitmisel tuleb lähtuda samal kuupäeval väljakuulutatud otsuse resolutiivosast,

mis ei näe lisakaristusena ette S. Andreevi väljasaatmist. Määrus on jõustunud. Kolleegium leiab, et

maakohtu seisukoht on õige ja täielikult kooskõlas kohtupraktikaga (vt ka Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 2. oktoobri 2009. a kohtuotsus kriminaalasjas nr 3-1-2-3-09 p 6.1). S. Andreevi

teistmisavalduses kirjeldatud lisakaristust puudutav ebatäpsus on seega kõrvaldatud ja S. Andreevi

lisakaristusena väljasaatmine 3. novembri 2006. a kohtuotsuse alusel välistatud.

9. Tulenevalt eeltoodust ja juhindudes KrMS §-st 372 ja § 373 lg-st 2 tühistab Riigikohtu

kriminaalkolleegium Riigikohtu 9. mai 2007. a määruse kriminaalasjas nr 1-06-7995, millega jäeti

läbi vaatamata S. Andreevi kaitsja kassatsioon ja edastab S. Andreevi huvides esitatud kassatsioonid

Riigikohtu eelmenetlusse. Kaitsja teistmisavalduse rahuldab kolleegium osaliselt.

10. Kaitsja on koos teistmisavaldusega esitanud taotluse määrata tema poolt S. Andreevile

teistmismenetluses osutatud riigi õigusabi eest OÜ-le Advokaadibüroo LEX 1 527,72 eurot

(sh käibemaks). Samuti taotleb kaitsja riigi õigusabi osutamisel sõidu- ja majutuskulude 99,53 eurot

(sh käibemaks) hüvitamist. Kriminaalkolleegiumi hinnangul on kaitsja poolt taotluses nimetatud

toimingud ja nendeks kulunud aeg arutatava kriminaalasja asjaolusid arvestades põhjendatud.

Juhindudes riigi õigusabi seaduse § 23 lg-st 1, § 21 lg-st 3 ja Eesti Advokatuuri juhatuse

15. detsembri 2009. a otsuse punktidest 16, 47 ja 52, tuleb taotlus rahuldada.

Eerik Kergandberg, Jüri Ilvest, Hannes Kiris