3-2-1-31-12 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-31-12

Määruse kuupäev

Tartu, 2. mai 2012. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Villu Kõve, liikmed Peeter Jerofejev ja Jaak Luik

Kohtuasi

Petromaks Spediitori AS-i hagi Aktsiaseltsi SCANTRANS

(pankrotis), Aktsiaseltsi SCANTRANS (pankrotis)

pankrotihaldur Peep Lillemäe ja Scantrans Terminal AS-i

vastu kinnistu mõttelise osa väljanõudmiseks ebaseaduslikust

valdusest, Aktsiaseltsi SCANTRANS (pankrotis)

pankrotihaldur Peep Lillemäe vastuhagi Petromaks

Spediitori AS-i vastu kohustuse täitmiseks ja tahteavalduse

asendamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 25. oktoobri 2011. a määrus tsiviilasjas

nr 2-11-19730

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Aktsiaseltsi SCANTRANS (pankrotis) pankrotihaldur Peep

Lillemäe määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja Petromaks Spediitori AS (registrikood 10179715),

esindaja vandeadvokaat Raino Paron

Kostja Aktsiaseltsi SCANTRANS (pankrotis) (registrikood

10037211) pankrotihaldur Peep Lillemäe (isikukood

xxxxxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Timo Kullerkupp

Asja läbivaatamise kuupäev

2. aprill 2012. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 25. oktoobri 2011. a määrus tsiviilasjas nr 2-11-19730 ja

Harju Maakohtu 13. septembri 2011. a määrus samas tsiviilasjas. Saata asi samale maakohtule

menetlusse võtmise otsustamiseks.

2. Määruskaebus rahuldada.

3. Tagastada MAQS Law Firm Advokaadibüroo OÜ-le Aktsiaseltsi SCANTRANS (pankrotis)

pankrotihaldur Peep Lillemäe määruskaebuselt 11. novembril 2011 tasutud kautsjon

25 (kakskümmend viis) eurot.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Petromaks Spediitori AS (hageja) esitas 28. aprillil 2011 Harju Maakohtule hagi Aktsiaseltsi

SCANTRANS (pankrotis) (kostja I) ja Aktsiaseltsi SCANTRANS (pankrotis) pankrotihaldur Peep

Lillemäe (kostja II) vastu kinnistu mõttelise osa väljanõudmiseks ebaseaduslikust valdusest.

31. augusti 2011. a määrusega kaasati hageja taotlusel menetlusse kostjana ka Scantrans

Terminal AS.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja I ja OÜ Reactor Invest 25. novembril 2009 kinnistu mõttelise

osa võlaõigusliku müügilepingu ilma asjaõiguslepinguta. Selle esemeks oli 3020/9301 suurune

mõtteline osa kinnistust asukohaga Nõlva 11g, Tallinn. Müügilepingu p 3.1 kohaselt on kinnistu

mõttelise osa otsene valdus ning selle päraldiseks olevad dokumendid kostja I otseses valduses alates

28. veebruarist 2006. Müügilepingu p 4.1 järgi pidid OÜ Reactor Invest ja kostja I sõlmima

asjaõiguslepingu kinnistu osa omandi üleandmiseks OÜ-lt Reactor Invest kostjale I hiljemalt ühe

aasta jooksul arvates müügilepingu sõlmimisest (s.o 25. novembriks 2010) tingimusel, et kostja

täidab oma müügilepingust tulenevad kohustused OÜ Reactor Invest ees vastavalt müügilepingule.

Müügilepingu p-s 4.3 sätestati, et kui hiljemalt müügilepingu punktis 4.1 nimetatud tähtpäevaks

(s.o 25. novembriks 2010) ei ole asjaõiguslepingut sõlmitud, siis müügileping lõpeb ning OÜ Reactor

Invest ei ole kohustatud kostjaga I müügilepingu alusel asjaõiguslepingut sõlmima. OÜ Reactor

Invest ja kostja I ei sõlminud asjaõiguslepingut kinnistu osa omandamiseks, sest kostja I ei täitnud

müügilepingu p-s 3.5 sätestatud kohustust tasuda OÜ-le Reactor Invest kuutasu kinnistu koosseisu

kuulunud kaid nr 34 läbiva, st sellel laaditud või lossitud kauba eest. Kuna asjaõiguslepingut ei

sõlmitud, siis müügileping lõppes 25. novembril 2010. 2. veebruaril 2011 kuulutas Harju Maakohus

välja kostja I pankroti. Pankrotihalduriks nimetati Peep Lillemäe.

9. märtsil 2011 sai OÜ-ga Reactor Invest sõlmitud müügitehingu tulemusena kinnistu omanikuks

hageja.

2. Kostjad esitasid 20. juunil 2011 vastuhagi hageja vastu kohustuse täitmiseks ja tahteavaldust

tegema kohustamiseks, menetlusabi taotluse ning vastuhagi tagamise avalduse. OÜ Reactor Invest

keeldumine kinnistu suhtes asjaõiguslepingu sõlmimisest kostjaga I oli alusetu ja õigusvastane, kuna

kostja I on täitnud müügilepingust tulenevad kohustused ning seega olid asjaõiguslepingu sõlmimise

eeldused täidetud. Kostja leiab, et kuivõrd OÜ Reactor Invest on teadlikult ja alusetult keeldunud

asjaõiguslepingu sõlmimisest, siis ei ole müügilepingust tuleneva täitmisnõude esitamise tähtaeg

tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 104 lg 2 kohaselt saabunud. Seega ei ole OÜ-l Reactor

Invest õiguslikku alust jätta täitmisnõudest tulenev kohustus täitmata. Kostja I esitas vastuhagi

müügilepingust tuleneva kohustuse täitmiseks põhjusel, et kostja I arvates andis OÜ Reactor Invest

kinnistuid (sh vaidlusalust kinnistut) müües hagejale ettevõtte tehinguliselt üle. OÜ Reactor Invest

tegutses enne temale kuulunud kinnistute (sh vaidlusaluse kinnistu) võõrandamist tegevusalal,

milleks oli märgitud "temale kuuluva kinnisvara üürile andmine". OÜ Reactor Invest võõrandas kogu

oma vara hagejale. Ettevõtte üleandmisel läks hagejale mh üle ka müügilepingust tulenev kohustus

sõlmida kostjaga asjaõigusleping.

3. Hageja palus jätta vastuhagi menetlusse võtmata. Müügilepingu p 4.1 sõnastuses "hiljemalt ühe

aasta jooksul arvates lepingu sõlmimisest" ei sisaldu edasilükkavat ega äramuutvat tingimust

TsÜS § 102 mõttes, vaid tegemist on tähtajaga. Oluline on siinjuures eelkõige see, et müügilepingu

p 4.3 sidus müügilepingu lõppemise selle p-s 4.1 sätestatud tähtajaga (üks aasta müügilepingu

sõlmimisest), mitte nende tingimustega, mis kostjal I tuli asjaõiguslepingu sõlmimise eeldustena täita.

Kuna OÜ Reactor Invest ja kostja I ei sõlminud müügilepingus ettenähtud tähtpäevaks

asjaõiguslepingut, siis müügileping lõppes. Kuna müügileping on lõppenud, ei saa järelikult kostjad

selle alusel ka täitmisnõuet esitada. Kostja I oleks teoreetiliselt saanud täitmisnõude OÜ Reactor

Invest vastu esitada üksnes müügilepingu kehtivuse ajal. Vastuhagi on esitatud vale isiku vastu, kuna

hageja ei olnud kostja I ja OÜ Reactor Invest vahel sõlmitud müügilepingu pooleks. Hageja ja

OÜ Reactor Invest ei ole teinud ettevõtte üleandmise tehingut. Kinnistu müügileping on tavapärane

müügitehing.

4. Harju Maakohus jättis 13. septembri 2011. a määrusega vastuhagi menetlusse võtmata ning

tühistas 13. juuli 2011. a hagi tagamise määruse alusel kohaldatud vastuhagi tagamise abinõud,

millega kohus määras kanda hagejale kuuluva kinnistu (aadressiga Nõlva 11g, Tallinn) kohta

esimesele vabale järjekohale eelmärge, mis tagab 3020/9301 suuruse mõttelise osa omandiõiguse

üleandmise nõuet kostja I kasuks. Vastuhagi menetlemisega seotud menetluskulud jättis maakohus

kostja I kanda.

Maakohtu määruse kohaselt võib kohus jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2

kohaselt hagi menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi

kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat

eesmärki võimalik saavutada.

Asjas ei vaielda selle üle, et müügilepingu, mille täitmist kostja I nõuab, on sõlminud 25. novembril

2009 kostja I ja OÜ Reactor Invest. Seega esialgu ei olnud hageja, kelle vastu kostja vastuhagi esitas,

nimetatud lepingu pooleks. Kostja väited OÜ Reactor Invest ettevõtte tehingulise üleandmise kohta

hagejale, mille alusel läksid hagejale üle mh ka kõik müügilepingust tulenevad õigused ja

kohustused, on paljasõnalised ja tõendamata. Kostja ei ole põhistanud, et hagejale oleks üle läinud

terviklik majanduslikult seotud õiguste ja kohustuste kogum. Ainuüksi kinnistu müügitehing ei anna

alust väita, et hagejale läks üle terviklik ettevõte. Ettevõtte üleminekuks oleks kostjal tulnud

põhistada mh ka seda, et hagejale läksid üle OÜ Reactor Invest kliendi- ja ärisuhted ning et hageja

jätkas OÜ Reactor Invest senist majandustegevust. Vastasel juhul tuleb eeldada, et tegemist oli

tavapärase kinnistu müügitehinguga. Tulenevalt eeltoodust asus maakohus seisukohale, et vastuhagi

on esitatud vale isiku vastu, kuna kohtule ei ole teada asjaolusid, mis annaksid alust väita, et hageja

on saanud kostja I ja OÜ Reactor Invest vahel 25. novembril 2009 sõlmitud müügilepingu pooleks.

Seega ei ole kostjal I võimalik müügilepingu täitmise eesmärki saavutada hageja vastu esitatud

hagiga. Vastuhagi tuleb TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel jätta menetlusse võtmata. Kohtu hinnangul oleks

kostjal I võimalik müügilepingust tulenevaid nõudeid esitada vaid lepingu teise poole,

s.o OÜ Reactor Invest vastu.

TsMS § 386 lg 4 kohaselt tühistab kohus hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja

määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Sellest tulenevalt

tuleb tühistada 13. juuli 2011. a hagi tagamise määruse alusel kohaldatud vastuhagi tagamise abinõu.

5. Kostjad esitasid maakohtu määruse peale määruskaebuse, paludes maakohtu määrus tühistada ning

teha asjas uus määrus ja võtta vastuhagi avaldus menetlusse. Kostjad palusid tagada määruskaebuse

ja peatada maakohtu määruse täitmine osas, mis puudutab Harju Maakohtu 13. juuli 2011. a

kohtumääruse tühistamist.

6. Hageja vaidles määruskaebusele vastu ning palus jätta selle rahuldamata.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

7. Tallinna Ringkonnakohus jättis 25. oktoobri 2011. a määrusega maakohtu määruse muutmata ja

määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustus täielikult maakohtu põhjendustega ega

pidanud vajalikuks neid tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 korrata. Maakohus keeldus õigesti TsMS § 371

lg 2 p 2 alusel hagi menetlusse võtmast, kuna hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse

ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja

taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Maakohus leidis õigesti, et vastuhagi on esitatud vale isiku

vastu, kuna kostja I ei ole tõendanud asjaolu, et müügilepinguga oleks hagejale üle läinud

OÜ Reactor Invest terviklik majanduslikult seotud õiguste ja kohustuste kogum, millest tulenevalt

oleks kostjal I võimalik esitada hageja vastu müügilepingu täitmise kohustus. Ringkonnakohus ei

nõustu määruskaebuses esitatud väitega, et maakohus ei ole piisavalt kaalunud vastuhagis esitatud

väiteid ja tõendeid ning TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaldamisel määrust piisavalt põhjendanud. Kohus

saab lähtuda üksnes esitatud tõenditest. Vastuhagist ega määruskaebusest ei nähtu, et kostja I sooviks

esitada kohtule ettevõtte ülemineku tõendamiseks täiendavaid tõendeid. Kohtule esitatud tõenditest

järeldub, et tegemist oli tavapärase kinnistu müügilepinguga. Seega on õige maakohtu järeldus, et

kostjal I ei ole võimalik müügilepingu täitmise eesmärki saavutada hageja vastu esitatud hagiga.

Kuivõrd maakohus keeldus vastuhagi menetlusse võtmisest, lähtus maakohus õigesti TsMS § 386 lg-

st 4, tühistades hagi tagamise abinõu.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

8. Kostjad esitasid ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, paludes ringkonnakohtu määrus

tühistada ning saata asi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Samuti paluvad kostjad

tühistada maakohtu määruse, millega tühistati hagi tagamise taotlust rahuldav määrus.

Määruskaebuse kohaselt ei vasta kohtumäärus TsMS § 465 lg 2 nõuetele ja kohus on ebaõigesti

mõistnud TsMS § 371 lg 2 p 2 eesmärki ja sisu. Vastuhagis esitatud nõue on õiguslikult keerukas ning

esitatud asjaolude ja väidete tõendamine nõuab erilist hoolsust ja tähelepanu. Ringkonnakohus ei ole

vaidlustatava määruse tegemisel piisavalt kaalunud vastuhagis ja määruskaebuses esitatud väiteid ja

tõendeid ning on jõudnud seetõttu eksliku lahendini. Kostjad on esitanud koos vastuhagiga kinnistute

võõrandamise lepingu, kinnistusraamatu väljavõtted ja OÜ Reactor Invest majandusaasta aruande.

Eelkõige juhivad määruskaebuse esitajad kohtu tähelepanu viimasele, kus OÜ Reactor Invest on ise

möönnud (majandusaasta aruande lisa 15), et "18.02.2011 müüs osaühing kõik rajatised ning muutis

tegevussuunda, alustades ekspedeerimistegevust". Sisuliselt on määruskaebuse esitajad seega hagile

lisatud tõenditega tõendanud, et müüdi kogu OÜ Reactor Invest vara ja OÜ Reactor Invest lõpetas

vara müügiga seoses tegevuse endises tegevusvaldkonnas. Seega tuleb eeltoodust järeldada, et

kostja I väide kinnistute võõrandamise ja ettevõtte ülemineku kohta vähemalt väärivad täiendavat

uurimist hagimenetluse raames.

Kohus oleks pidanud vaidlustatava määruse tegemisel seega lähtuma tsiviilasjas nr 3-2-1-134-07

antud Riigikohtu juhistest, mille kohaselt tuleb "eelistada hagi menetlusse võtmist ning keeruka

õigusliku küsimuse täiendavat analüüsimist". Isegi juhul, kui koos vastuhagiga esitatud tõendite

põhjal võiks kohus lõpuks järeldada, et vastuhagi esitaja väide ettevõtte ülemineku kohta on väär, ei

saaks see olla aluseks TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaldamisele. Menetluses on põhimõtteliselt võimalik

esitada ka täiendavaid tõendeid, kui see peaks vajalikuks osutuma. Kohus ei saa anda menetlusse

võtmise otsustamisel lõplikke hinnanguid asjas esitatud tõenditele ja nende alusel esitatud väidetele.

Sellised järeldused tuleb teha asja sisuliselt lahendades. Kostjad on esitanud kohtule ka taotluse

koguda tõendeid kohtu kaasabil (7. oktoobri 2011. a menetlusdokument). Taotluses palusid

määruskaebuse esitajad kohtu abi tõendite kogumisel, tõendamaks just ettevõtte ülemineku

asjaolusid. Kohtud ei ole nimetatud taotlust lahendanud. Täiendavaid tõendeid ettevõtte ülemineku

kohta kogutakse. Ei ole alust keelduda vastuhagi menetlusse võtmast. Tühistades hagi tagamise

TsMS § 386 lg 4 alusel, ei ole kohus sisuliselt hinnanud hagi tagamise eelduste täitmist ega nende

äralangemist, vaid on otsustanud hagi tagamise tühistada tulenevalt formaalsest põhjusest, mis

seisneb asjaolus, et hagi, mida tagati, ei ole menetluses.

9. Hageja vaidleb määruskaebusele vastu, paludes jätta see rahuldamata.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

10. Kolleegium leiab, et nii ringkonnakohtu kui ka maakohtu määrus tuleb TsMS § 701 lg 3 alusel

tühistada ja vastuhagi avaldus tuleb saata menetlusse võtmise otsustamiseks samale maakohtule.

Määruskaebus tuleb rahuldada.

11. Esmalt peab kolleegium vajalikuks juhtida tähelepanu sellele, et kohtud on ekslikult märkinud

kostjaks lisaks pankrotis oleva äriühingu pankrotihaldurile ka pankrotis oleva äriühingu.

Pankrotiseaduse § 541 lg 1 kohaselt teeb pankrotihaldur pankrotivaraga seonduvaid tehinguid ja muid

toiminguid. Halduri tegevuse tulemusena tekkivate õiguste ja kohustuste kandjaks on võlgnik, kui

seadusest ei tulene teisiti. Haldur osaleb oma ülesannetest tulenevalt poolena võlgniku asemel kohtus

pankrotivaraga seotud vaidlustes.

12. Pooled vaidlevad selle üle, kas praegusel juhul oli alust kohtul vastuhagi menetlusse võtmisest

keelduda. Hageja leiab, et vastuhagi menetlusse võtmisest keeldumine oli põhjendatud, kostja aga

sellega ei nõustu, leides, et kuna tegemist on keeruka õigusliku küsimusega, oleks kohus pidanud

vastuhagi menetlusse võtma. Samuti leiab kostja, et kohus ei saa vastuhagi menetlusse võtmise

otsustamisel anda lõplikke hinnanguid asjas esitatud tõenditele ja nende alusel esitatud väidetele.

Kohtud on seevastu leidnud, et vastuhagi tuleb TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel jätta menetlusse võtmata,

kuna kostja ei ole põhistanud, et hagejale oleks üle läinud majanduslikult seotud õiguste ja kohustuste

kogum.

13. TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole

esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma

õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kolleegium leiab,

et praegusel juhul ei olnud alust jätta vastuhagi menetlusse võtmata TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel, kuna

tegemist ei olnud hagiga, mille esitamine oleks õiguslikult võimatu. Kohtud on asja menetlusse

võtmise üle otsustamisel asunud hindama kostja esitatud tõendeid selle kohta, kas tegemist on

ettevõtte üleminekuga. Kolleegium leiab, et asja menetlusse võtmise üle otsustamisel ei saa kohtud

hinnata tõendeid ja lahendada asja sisuliselt. Seega on kohtud põhjendamatult keeldunud asja

menetlemisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel, mistõttu tuleb kohtute määrused tühistada. Kolleegium

jääb oma varasemas praktikas väljendatud seisukoha juurde, et kui tegemist on keeruka õigusliku

küsimusega, tuleb eelistada hagi menetlusse võtmist ning keeruka õigusliku küsimuse täiendavat

analüüsimist (vt Riigikohtu 31. jaanuari 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-07, p 13).

14. Kuivõrd nii maa- kui ka ringkonnakohtu määrus tuleb tühistada, tühistatakse maakohtu määrus ka

osas, millega maakohus tühistas 13. juuli 2011. a hagi tagamise määruse alusel kohaldatud vastuhagi

tagamise abinõud, millega kohus määras kanda hagejale kuuluva kinnistu (aadressiga Nõlva 11g,

Tallinn) kohta esimesele vabale järjekohale eelmärge, mis tagab 3020/9301 suuruse mõttelise osa

omandiõiguse üleandmise nõuet kostja I kasuks. Maakohtul tuleb seega lahendada hageja

määruskaebus maakohtu 13. juuli 2011. a hagi tagamise määruse peale.

15. Samuti juhib kolleegium tähelepanu asjaolule, et kuigi 31. augusti 2011. a määrusega kaasati

hageja taotlusel menetlusse kostjana ka Scantrans Terminal AS (III kd, tl 57), kellele on saadetud ka

hagimaterjalid, ei ole kohtud hilisemas menetluses määrustes kostjana Scantrans Terminal AS-i

märkinud. Kolleegium leiab, et kui isik on kostjana menetlusse kaasatud, tuleb pärast kaasamist

tehtud lahendites märkida menetlusosalisena ka kaasatud isik.

16. Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel maakohtu otsustada.

17. Kostja määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4 esimese lause

alusel tagastada. Kostja on kooskõlas TsMS § 149 lg-ga 8 palunud kautsjoni tagastada MAQS Law

Firm Advokaadibüroo OÜ-le.

Villu Kõve, Peeter Jerofejev, Jaak Luik