3-1-1-23-12 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-23-12

Otsuse kuupäev

30. aprill 2012

Kohtukoosseis

Eesistuja Priit Pikamäe, liikmed Eerik Kergandberg ja Hannes

Kiris

Kohtuasi

Kriminaalasi Mati Eliste süüdistuses KarS § 2981 lg 1 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 28. septembri 2011. a kohtuotsus

kriminaalasjas nr 1-10-16417

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Mati Eliste kaitsja vandeadvokaat Aadu Luberg, kassatsioon

Teised kassatsioonimenetluse

pooled

Põhja Ringkonnaprokuratuur, esindaja ringkonnaprokurör

Kadri Väling

Asja läbivaatamise kuupäev ja

viis

7. märts 2012, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 28. septembri 2011. a ja Harju Maakohtu 28. aprilli

2011. a kohtuotsused täies ulatuses, välja arvatud osas, millega Mati Eliste kasuks mõisteti välja

500 (viissada) eurot valitud kaitsjale apellatsioonimenetluses makstud tasu katteks.

2. Mõista Mati Eliste KarS § 2981 lg 1 järgi õigeks süüdistuse selles osas, mis ei seondu Pirita

Linnaosa vanema mõjutamisega 30. juunil 2009. Viimases osas lõpetada M. Eliste suhtes

kriminaalmenetlus KrMS § 274 lg 1 alusel.

3. Kaitsja kassatsioon rahuldada.

4. Mõista Eesti Vabariigilt Mati Eliste kasuks välja 4804 eurot 67 senti (neli tuhat kaheksasada

neli eurot 67 senti) kriminaalmenetluses valitud kaitsjale makstud tasu katteks.

5. Asitõendid - laserplaadid - jätta kriminaalasja juurde.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Mati Eliste anti kohtu alla süüdistatuna KarS § 2981 lg 1 järgi selles, et olles Tallinna

Linnavolikogu liige ja Pirita Linnaosa Halduskogu (edaspidi halduskogu) esimees, seega ametiisik

korruptsioonivastase seaduse (KVS) § 4 lg 2 p-de 14 ja 16 tähenduses, kasutas ta ajavahemikus

oktoober 2008 - oktoober 2009 ebaseaduslikult oma ametiseisunditele omistatavat eeldatavat

mõjuvõimu, rikkudes KVS § 6 lg 1 sätteid - pani toime korruptiivseid tegusid, sõlmis füüsiliste

isikutega korruptsiooniohtlikke suhteid ja sai korruptiivsete tegude toimepanemise eest korruptiivset

tulu. Võttes vara vastutasuna selle eest, et ta kasutab ebaseaduslikult oma eeldatavat mõju eesmärgiga

saavutada avaliku halduse ülesandeid täitvalt ametiisikult tema ametiseisundit kasutades teo

toimepanemine vara andja ja kolmanda isiku huvides, pani M. Eliste toime mõjuvõimuga kauplemise,

tehes seda järgmiselt.

1.1 M. Eliste allkirjastas 29. septembril 2008 Pirita Linnaosa Halduskogu esimehena otsuse aadressil

Tallinnas XXXX X asuva kinnistu detailplaneeringu eskiisi kooskõlastuse kohta. Otsusega

kooskõlastati detailplaneeringu eskiis muudetud kujul, seades tingimuseks ehitusaluse pinna

vähendamise ja lubatud katuse kalde täpsustamise. Selles otsuses toodud tingimuste alusel edastas

Pirita Linnaosa vanem T. T. Pirita Linnaosa kooskõlastuse Tallinnas XXXX X asuva kinnistu

detailplaneeringu eskiisi kohta Tallinna Linnaplaneerimise Ametile. Soovimata muuta kinnistu

detailplaneeringu eskiisi ehitusmahu ja katusekalde osas, pöördus kinnistu omanik V. G. esindaja A.

A. vahendusel M. Eliste poole, leidmaks Pirita Linnaosalt kooskõlastuse saamiseks muud lahendust.

1.2 M. Eliste selgitas A. A.-le halduskogu otsuse tagajärgi ja lubas leida võimaluse detailplaneeringu

kooskõlastamiseks kinnistu omanikule sobivatel tingimustel. Selle käigus küsis M. Eliste 2008. a A.

A. vahendusel kinnistu omanikult mittetulundusühingule M (edaspidi MTÜ M) rahalist toetust. M.

Eliste oli MTÜ M juhatuse liige. V. G. tegi 3. novembril 2008 ülekande MTÜ M arveldusarvele

summas 100 000 krooni. Lubades endiselt leida kinnistu detailplaneeringu eskiisile kooskõlastuste

saamise võimalusi, küsis M. Eliste 2009. a märtsis uuesti A. A.-lt rahalist toetust 30 000 krooni

MTÜ-le M klaveri ostuks. A. A. nõustus sellega osaliselt ja tegi 31. märtsil 2009 ülekande 11 000

krooni suuruses summas. Samas osales M. Eliste halduskogu esimehena 16. märtsi 2009. a

halduskogu istungil, millel arutati teistkordselt vaidlusaluse kinnistu detailplaneeringu eskiisi

kooskõlastamist. Samuti võttis ta osa Tallinna Linnavolikogu 17. septembri 2009. a istungist, kus

otsustati Pirita üldplaneeringu kehtestamine. Vastav otsus oleks mõjutanud ka V. G.-le kuuluva

kinnistu detailplaneeringu kinnitamist. Sellega sõlmis M. Eliste ametiisikuna KVS § 5 lg 2 kohaselt

korruptsiooniohtlikud suhteid V. G. ja A. A.-ga, mis olid tekkinud KVS § 25 lg 1 p-s 6 kirjeldatud

toimingupiirangu rikkumise tagajärjel, kuna ta täitis oma ametiseisundist tulenevaid töökohustusi,

olles samaaegselt mõjutatud MTÜ-le M laekunud rahalistest maksetest. Võttes vastu V. G.-lt ja A. A.-

lt toetussummasid ning lubades samal ajal leida kinnistu detailplaneeringu eskiisile kooskõlastuse

saamise võimalusi, sai M. Eliste KVS § 5 lg 3 p 1 kohaselt rahalise maksena korruptiivset tulu ehk

majanduslikku kasu varjatult korruptiivse teo toimepanemise eest.

1.3 Olles mõjutatud rahaliste toetuste saamisest MTÜ-le M, otsis M. Eliste, kasutades oma

positsioonile Tallinna Linnavolikogu liikme ja Pirita Halduskogu esimehena omistatavat eeldatavat

mõjuvõimu, vastutasuks lahendusi detailplaneeringu eskiisile kooskõlastuste saamiseks. Halduskogu

esimehena pani ta 16. märtsil 2009 halduskogu istungi päevakorda muudetud kinnistu

detailplaneeringu eskiisile uue kooskõlastuse andmise küsimuse. Kuna halduskogu ei muutnud oma

otsust, pöördus M. Eliste Pirita Linnaosa vanema T. T. poole. Kohtumisel 30. juunil 2009 Kohila

bensiinijaamas üritas süüdistatav veenda linnaosa vanemat mitte arvestama halduskogu otsust ja

andma linnaosa nimel Tallinna Linnaplaneerimise Ametile kooskõlastuse kinnistu detailplaneeringu

eskiisile kinnistu omaniku ning planeeringu esindajate poolt halduskogule esitatud muudatuste

kohaselt. Halduskogu otsuse mittearvestamise võimaluse aluse andis Tallinna Põhimääruse § 97 lg 1,

mille kohaselt halduskogu poolt vastu võetud otsused on linnaosa vanemale soovitusliku

iseloomuga. T. T. oli KarS § 288 lg 1 ja Tallinna Põhimääruse § 104 tähenduses avaliku halduse

ülesandeid täitev ametiisik, kelle pädevusse kuulub linnaosa vanemana Tallinna Linnaplaneerimise

Ametile Tallinna linna ehitusmääruse § 14 lg 10 p-st 2 tuleneva kinnistu detailplaneeringu eskiisile

kooskõlastuse andmine. Kuna T. T. ei nõustunud, soovitas M. Eliste A. A.-l oodata Pirita

üldplaneeringu kehtestamiseni, teavitas teda Tallinna Linnavolikogu istungi toimumisest ja koostas

kirjaprojekti, millega kinnistu omanik saaks pöörduda linnapea poole ehitusloa väljastamise palvega.

Sellega pani M. Eliste toime korruptiivse teo KVS § 5 lg 1 tähenduses, kuna ta kasutas oma

ametiseisundit omakasu eesmärgil, tehes põhjendamatuid toiminguid.

2. Harju Maakohtu 28. aprilli 2011. a otsusega mõisteti M. Eliste süüdi KarS § 2981 lg 1 järgi ja teda

karistati rahalise karistusega 70 miinimumpäevamäära, s.o 224 eurot. Otsuse kohaselt nähtub

M. Eliste ütlustest ja A. A. tegevusest, et annetuste tegemise eesmärgiks oli kinnistu osas sobiva

lahenduse saamine. Kohus leidis, et mõjuvõimuga kauplemisel ei ole oluline, et vara andja teaks

täpselt millise mõjuvõimu eeldava konkreetse teo teeb vara vastuvõtja või keda ta mõjutada püüab.

M. Eliste üritas ka tegelikkuses mõjutada T. T.t V. G.-le ja A. A.-le soodsa otsuse vastuvõtmiseks

kinnistu detailplaneeringu osas.

2.1 Maakohus vähendas süüdistuse mahtu, leides, et A. A.-lt 11 000 krooni saamine annetusena ei ole

vaadeldav korruptiivse tuluna, mis oleks ajendanud M. Elistet mõjuvõimuga kauplema ehk veenma T.

T.t tegema teistsugust otsust. Puuduvad tõendid, et A. A. poolt MTÜ-le M annetatud summa 11 000

krooni seonduks M. Eliste lubadusega teha midagi V. G. heaks. Seda kinnitab ka A. A. edasine

käitumine, kes asus tagasi nõudma ainult 100 000 krooni, samas kui 11 000 krooni ta tagasi ei

nõudnud. Seetõttu ei saa väita, et see vara oli seotud V. G.-le antud lubadusega. Ei ole tõendatud, et

muudetud detailplaneeringu eskiisile kooskõlastamise arutamine Pirita Halduskogu 16. märtsi 2009. a

istungil toimus M. Eliste initsiatiivil. Tõendatud ei ole ka see, et M. Eliste osalemine 17. septembril

2009 linnavolikogu istungil oli tingitud saadud annetustest. M. Eliste toimingud A. A.-le

linnavolikogu istungi protokolli saatmisel ja kirjaprojekti koostamisel ei ole käsitatavad

mõjuvõimuga kauplemisena, kuna selle käigus ei lubatud avaldada mõju mingi otsuse

vastuvõtmiseks.

2.2 Maakohtu otsusega konfiskeeriti M. Elistelt KarS § 831 lg 2 p 1 (resolutsioonis KarS § 83 lg 2

p 1) ja § 84 alusel 100 000 krooni (6391 eurot 16 senti). KarS § 831 lg 2 p 1 kohaselt konfiskeerib

kohus erandina tahtliku süüteoga saadud vara, kui see kuulub otsuse tegemise ajal kolmandale isikule

ja kui see on omandatud täielikult või olulises osas toimepanija arvel, kingitusena või muul viisil

turuhinnast oluliselt soodsamalt. KarS § 84 kohaselt, kui süüteoga saadud vara on võõrandatud või

ära tarvitatud, võib kohus välja mõista summa, mis vastab konfiskeerimisele kuuluva vara väärtusele.

Kuivõrd on tuvastatud, et MTÜ-le M, kelle üheks juhatuse liikmeks on M. Eliste, on laekunud V. G.

poolt 3. novembril 2008 toetusena 100 000 krooni, mis oli seotud M. Eliste poolt mõjuvõimuga

kauplemisega, tuleb nimetatud summa KarS § 831 lg 2 p 1 alusel konfiskeerida, kuid kuna summa on

ära tarvitatud tuleb kohaldada KarS § 84.

2.3 Karistust mõistes arvestas maakohus, et kriminaalasjas ei esitatud andmeid süüdistatava

sissetuleku kohta 2008. aastal või sellele eelneval aastal (kriminaalmenetlus alustati 2009. aastal).

Arvestades süüdistatava vanust ja asjaolu, et kohtuotsuse tegemise ajal oli tema ainsaks sissetulekuks

pension, pidas kohus põhjendatuks võtta rahalise karistuse määramisel aluseks rahalise karistuse

miinimumpäevamäär suuruses 3 eurot 20 senti.

3. Maakohtu

otsuse

peale

esitasid

Tallinna

Ringkonnakohtule

apellatsioonid

Põhja

Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Kadri Väling ja M. Eliste kaitsja vandeadvokaat Aadu

Luberg.

3.1 Prokuröri apellatsioonis vaidlustati Harju Maakohtu otsust M. Eliste osalises õigeksmõistmises

talle esitatud süüdistuses ja rahalise karistuse päevamäära vähendamist ning sellest tulenevalt rahalise

karistuse suurust. Kriminaalasjas tuvastatud faktilised asjaolud kinnitavad, et MTÜ-le M annetuse

küsimine ja saamine kinnistu omaniku esindajalt A. A.-lt 2009. a märtsis oli seotud kinnistu

detailplaneeringu menetlemisega. A. A.-lt toetuse saamine ei erinenud 2008.a. oktoobri lõpus ja

novembri alguses A. A. vahendusel V. G.-lt toetuse saamisest. M. Elistele mõistetud karistuse osas ei

saa

pidada

põhjendatuks

kohtu

seisukohta

vähendada

rahalise

karistuse

määra

miinimumpäevamäärani ja pidada erandlikeks asjaoludeks süüdistatava vanust ja sissetuleku allikana

pensionit. Prokurör taotleb apellatsioonis arvestada rahalise karistuse suurus rahalises vääringus välja

tema poolt apellatsioonile lisatud 2008. a teatise alusel, mille kohaselt on keskmise päevasissetuleku

suurus 410 krooni.

3.2 Kaitsja taotles apellatsioonis maakohtu otsuse tühistamist ja M. Eliste õigeksmõistmist, kuna

süüdistatav ei ole rikkunud korruptsioonivastast seadust. Kohtud ei ole põhjendanud T. T. mõjutamise

ebaseaduslikkust, kuigi KarS § 2981 lg 1 koosseis seda obligatoorselt nõuab. Samuti on tunnistajate

ülekuulamisel rikutud kriminaalmenetlusõigust, kuna enne istungit tutvustas prokuratuur neile

kohtueelses menetluses antud ütlusi. KarS § 84 annab õiguse välja mõista summa, mis vastab

konfiskeerimisele kuuluva vara väärtusele. Maakohtu otsuse resolutiivosast ei nähtu, et kohus oleks

kooskõlas KarS §-ga 84 M. Elistelt välja mõistnud konfiskeerimisele kuuluva vara väärtusele vastava

summa. Seetõttu tuleb igal juhul tühistada maakohtu otsus konfiskeerimise osas.

4. Tallinna Ringkonnakohtu 28. septembri 2011. a otsusega muudeti Harju Maakohtu otsuse põhiosa

selle põhjenduste osas ja loeti M. Eliste süüdimõistetuks KarS § 2981 lg 1 järgi kogu talle esitatud

süüdistuse mahus, s.o ka süüdistuse selles osas, mis puudutab korruptiivse tulu saamist 11 000 krooni

ulatuses A. A.-lt. Sellest tulenevalt tühistati maakohtu otsus ka konfiskeerimise osas ja uue otsusega

konfiskeeriti M. Elistelt 111 000 krooni (7094 eurot 20 senti). Resolutiivosas viitas ringkonnakohus

konfiskeerimise õigusliku alusena KarS § 83 lg 2 p-le 1 ja §-le 84. Maakohtu otsuse resolutiivosa

täpsustati ja M. Elistelt mõisteti riigituludesse 111 000 krooni. Kaitsja apellatsioon jäeti rahuldamata

ja prokuröri apellatsioon rahuldati osaliselt. Ringkonnakohtu põhjendused olid kokkuvõtvalt

järgmised.

4.1 Mõjuvõimuga kauplemine KarS § 2981 mõttes eeldab, et ametiisik kasutab ebaseaduslikult oma

tegelikku või eeldatavat mõju. Tegu, mille sooritamist mõju kasutaja mõjutatavalt taotleb, ei pea

olema ebaseaduslik. Seega ei pea olema iseenesest ebaseaduslik ka Pirita linnaosa vanema veenmine.

Käesolevas kriminaalasjas on oluline, et M. Eliste sai korruptiivset tulu MTÜ-le M tehtud annetuste

näol. Tema toimingud detailplaneeringu arutamisel halduskogus ja linnavolikogus ning hilisemas

suhtluses A. A.-ga ei ole süüteokoosseisu täitmise seisukohalt olulised, kuid ilmestavad tema teo

subjektiivset külge ja kinnitavad ekvivalentsussuhte olemasolu tema kui hüve saaja ja hüve andja

vahel. Ka V. G., A. A. ja M. Eliste ütlused ja nende objektiivne käitumine kinnitavad

ekvivalentsussuhet ja selle mõlemapoolset tunnetamist. Alles pärast seda, kui tema poole pöördus A.

A. ja V.G. oli üle kandnud 100 000 kroonise annetuse MTÜ M arvele, asus M. Eliste tegutsema

halduskogu tehtud otsuse muutmiseks V. G.-le soodsas suunas.

4.2 Tunnistajate ülekuulamisel ei ole rikutud kriminaalmenetlusõigust, kuna tunnistajatele nende

ütluste tutvustamise lubatavus tuleneb Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsusest kriminaalasjas nr 3-

1-1-105-06. Alates 1. septembrist 2011 lubab seda selgesõnaliselt ka KrMS § 2763, mis reguleerib

ristküsitluseks ettevalmistamist.

4.3 Soostuda tuleb prokuröri apellatsioonis väljendatuga, et ka A. A.-lt saadud annetus 11 000 krooni

oli seotud mõjuvõimuga kauplemisega, mistõttu tuleb M. Eliste süüdi mõista ka selles osas. Selle

võrra tuleb suurendada ka süüdistatavalt konfiskeeritavat summat. Kuna maakohtu otsuse

resolutsioonist nähtub vaid vara konfiskeerimisotsus, tuleb resolutsiooni täpsustada ja mõista

riigituludesse välja kogu konfiskeeritud rahasumma.

4.4 Prokuröri apellatsioon jäeti rahuldamata M. Elistele mõistetud karistust puudutavas osas. Rahalise

karistuse

summa

arvutamisel

on

maakohus

võtnud

arvesse

seaduses

ettenähtud

miinimumpäevamäära, s.o 3 eurot 20 senti. Maakohus ei saanud lähtuda 2008. a sissetuleku

andmetest, kuna sellist dokumenti kriminaaltoimiku materjalide juures ei olnud. Kriminaaltoimikule

oli lisatud teatis 2009. a keskmise päevasissetuleku kohta, millest lähtus maakohtus karistust

taotledes ka prokurör. See ei ole aga kooskõlas KarS § 44 lg-ga 3, mis näeb üheselt ette, et lähtuda

tuleb kriminaalmenetluse alustamise aastale eelnenud aasta keskmisest päevasissetulekust. Kui selle

aasta andmed ei ole kättesaadavad, võib lähtuda ka sellele aastale eelnenud aasta keskmisest

päevasissetulekust.

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

5. Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni M. Eliste kaitsja A. Luberg, kes taotleb

kohtuotsuste tühistamist ja süüdistatava õigeksmõistmist või konfiskeerimise kohaldamata jätmist.

Kassatsiooni seisukohad on kokkuvõtlikult järgmised.

5.1 Kohtud on ebaõigesti kohaldanud KarS § 2891 lg 1, kuna tuvastatud ei ole, et M. Eliste oleks

ebaseaduslikult kasutanud oma mõju Pirita linnaosa vanema T. T. suhtes. Sellekohaseid andmeid ei

sisalda ka süüdistus. Seega pole oluline, kas süüdistatava suhted V. G.-ga või A. A.-ga olid

ebaseaduslikud korruptsioonivastase seaduse tähenduses. KarS § 2891 lg-st 1 ei nähtu, et mõju

ebaseaduslikkuse tuvastamisel piisab korruptsioonivastase seaduse sätete eiramisest suhetes

kolmandate isikutega.

5.2 M. Eliste ei ole rikkunud ka korruptsioonivastase seaduse sätteid. Ringkonnakohus eksis, kui

leidis, et M. Eliste sai korruptiivset tulu. KVS § 5 lg 3 kohaselt saab korruptiivsest tulust rääkida vaid

siis, kui on toime pandud korruptiivne tegu. Ringkonnakohtu otsuses on viidatud süüdistuses

nimetatud korruptiivsetele tegudele ja leitud, et need ei oma määravat tähtsust M. Eliste tegevusele

karistusõigusliku hinnangu andmisel. Sellest tulenevalt ei ole tegemist ka korruptiivse suhtega.

Samuti ei ole kohtud tuvastanud M. Eliste tahtlust kasutada sponsorabi küsides vastutasuna oma

mõjuvõimu V. G.-le soodsas suunas. Seega puudub põhjuslik seos raha küsimise ja mõjuvõimu

kasutamise vahel.

5.3 Rikutud on kriminaalmenetlusõigust, kuna kriminaalasjas kasutati lubamatult tunnistajate ütlusi.

Süüdistuse kõigile tunnistajatele avaldas prokurör mälu värskendamiseks enne ülekuulamist

maakohtus nende kohtueelses menetluses antud ütluste teksti täies mahus. Selline käitumine oli

vastuolus tunnistajate ülekuulamise ajal kehtinud KrMS § 289 sätestatuga ja Riigikohtu praktikaga.

Ringkonnakohus leidis, et seda lubas Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-

105-06 ja selle vaidluse on lahendanud ka KrMS § 2763. Kaitsja ei ole kunagi avaldanud, et

kohtumenetluse pool ei tohi ristküsitluseks valmistumisel suhelda isikuga, keda ta soovib istungil üle

kuulata. Samas on lubamatu tutvustada tunnistajale varasemalt antud ütluste tervikteksti. Tunnistajate

ülekuulamise ajal kehtinud korra kohaselt tulnuks maakohtus ristküsitluse käigus enne tuvastada

vastuolu tunnistajate ütlustes või vajadus värskendada tunnistaja mälu, seejärel tulnuks kõne alla

tunnistajale mitte tervikuna ülekuulamise protokolli, vaid sellest vajaliku osa avaldamine. Sellistele

ütlustele poleks saanud kohus tugineda.

5.4 Sõltumata M. Eliste süüküsimusest tuleb kohtuotsused tühistada raha konfiskeerimise osas selle

mõjutusvahendi mittevastavuse tõttu kuriteo raskusele ja süüdimõistetu isikule. Kriminaalasjas on M.

Eliste allkirjastatud dokument, mille kohaselt kohustub ta tagastama A. A.-lt laenatud 100 000

krooni. Maakohtu otsuses loetakse tõendatuks, et selle dokumendiga soovis A. A. M. Elistelt tagasi

V. G.-lt saadud annetust. Maakohtus esitas kaitsja tõendina Harju Maakohtu 29. märtsi 2011. a

jõustunud kohtuotsuse tsiviilasjas nr 2-10-15682, milles sama dokumendi alusel mõisteti M. Elistelt

A. A. kasuks välja laenusumma koos viivistega. Seega on 100 000 krooni konfiskeerimine M.

Elistele ebamõistlikult koormav. Samuti viitab kaitsja sellele, et maa- ja ringkonnakohtu otsuse

resolutiivosades on viidatud konfiskeerimisalusena KarS § 83 lg 2 p-le 1 ja §-le 84. Sellist sätet nagu

KarS § 83 lg 2 p 1 ei eksisteeri, mistõttu sellel alusel ei saa ka midagi konfiskeerida.

6. Kassatsioonile esitatud vastuses leiab prokuratuur, et Tallinna Ringkonnakohtu otsus on seaduslik

ja põhjendatud. M. Eliste on vastutasuna annetuste saamise eest kasutanud oma ametiseisundist

tulenevat eeldatavat mõju ebaseaduslikult, rikkudes KVS § 6 lg 1 sätteid. Seega on mõju kasutamise

ebaseaduslikkus õigesti sisustatud korruptsioonivastase seaduse sätete kaudu. Seonduvalt

konfiskeerimisega esineb maakohtu otsuse resolutiivosas trükiviga, mis tingib vastuolu kohtuotsuse

kirjeldava ja resolutiivosa vahel (ekslikult KarS § 83, mitte KarS § 831). Samuti on prokuratuur

seisukohal, et olukorras, kui kolmandale isikule laekunud vara on omandatud täielikult toimepanija

arvel ja see vara on kolmanda isiku poolt heauskselt ära tarvitatud, on õige see summa välja mõista

teo toimepanijalt M. Elistelt.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7. Kolleegium selgitab esmalt mõjuvõimuga kauplemise koosseisu tunnuseid (I), kontrollib seejärel

materiaalõiguse kohaldamise õigsust käesolevas kriminaalasjas (II) ning võtab lõpuks seisukoha

kassatsioonimenetluse tulemuse kohta ja otsustab menetluskulude hüvitamise (III).

I

8.1 Kohtud tunnistasid M. Eliste süüdi KarS § 2981 lg 1 järgi, mis näeb ette vastutuse mõjuvõimuga

kauplemise eest, s.o vara või muu soodustuse lubamisega nõustumise või vastuvõtmise eest

vastutasuna selle eest, et isik kasutab ebaseaduslikult oma tegelikku või eeldatavat mõju eesmärgiga

saavutada avaliku halduse ülesandeid täitvalt ametiisikult tema ametiseisundit kasutades teo

toimepanemine või toimepanemata jätmine vara või muu soodustuse andja või kolmanda isiku

huvides. Kuigi süstemaatiliselt paigutatuna KarS 17. peatükki ehk ametialaste süütegude hulka, on

mõjuvõimuga kauplemine käsitatav n-ö igaühedeliktina ehk süüteona, mis ei nõua karistatavuse

eeldusena erilise isikutunnusega subjekti KarS § 24 lg 1 tähenduses. Seda põhjusel, et erinevalt KarS

§-dest 293-294 (pistise ja altkäemaksu võtmine) ja KarS §-st 299 (ametialane võltsimine) ei eelda

mõjuvõimuga kauplemine erisubjektina ametiisikut. Mõjuvõimuga kauplemise eest võib vastutada

igaüks, sõltumata sellest, kas ta vastab KarS §-s 288 sätestatud ametiisiku mõistele või mitte.

Seevastu arvestades mõjuvõimuga kauplemise koosseisuga kaitstavat õigushüve - avaliku halduse

kandjate otsuste ja toimingute usaldusväärsus ning erapooletus - nõuab süüteokoosseis, et mõjutatav

isik oleks pädev teostama avalikku võimu, s.o oleks avaliku halduse ülesandeid täitev ametiisik.

Seega peab mõjuvõimuga kauplemise koosseis silmas n-ö kolmiksuhet, mis tekib ühest küljest vara

või muu soodustuse ehk hüve andja ja mõjuvõimuga kaupleja kui kõnealuse kuriteokoosseisu

subjekti ning teisest küljest ametiisiku vahel. Altkäemaksu ja pistise koosseisudest erineb

mõjuvõimuga kauplemine selle poolest, et mõjuvõimuga kaupleja võtab hüve vastu mitte oma

ametialase pädevusse kuuluva teo eest, vaid selle eest, et tulenevalt oma ameti- või isiklikust

positsioonist võib ta mõjutada ametiisikut teatud tegu toime panema või sellest hoiduma. Eeltoodust

järeldub ühtlasi, et ametiisikuks mõjuvõimuga kauplemise koosseisu mõttes ei saa reeglina olla

ametiisik KarS § 288 lg 2 tähenduses ehk isik, kes juhib eraõiguslikku juriidilist isikut või tegutseb

selle nimel või tegutseb teise füüsilise isiku nimel, kuna ta ei täida avaliku halduse ülesandeid.

8.2 Käesoleva kriminaalasja keskne vaidlus mõjuvõimuga kauplemise koosseisu kohaldamisel

puudutab tunnuse „ebaseaduslik“ sisustamist. M. Elistele esitatud süüdistusest nähtuvalt on

prokuratuur seisukohal, et mõjuvõimuga kauplemise koosseisu realiseerimiseks piisab sellest, kui

mõjuvõimuga kaupleja jaoks oli hüve lubamisega nõustumine või selle vastuvõtmine ebaseaduslik.

Kaitsja seevastu on kogu kriminaalmenetluse vältel väljendanud arvamust, et kõnealune

kuriteokoosseis eeldab mitte hüve lubamisega nõustumise või selle vastuvõtmise ebaseaduslikkust,

vaid ametiisiku mõjutamise keelatust. Kolleegium märgib, et karistusõiguse kui repressiivse

õigusharu eripära seab karistusõigusnormi tõlgendamisele kindlad piirid. Karistusõigusnormi sisu

avamine ei tohi viia normi piiridest väljumiseni ega nende juhtumite hõlmamiseni karistusnormiga,

mida seadusandja pole soovinud karistatavaks kuulutada. Karistusseadustiku § 2 lg 4 keelab otsesõnu

teo tunnistamise süüteoks seaduse analoogia põhjal, millest tuleneb keeld arendada karistusseaduse

regulatsiooni edasi väljapoole seaduses endas ette antud karistatavuspiire. Viimane kujutaks endast

ühtlasi ka KarS § 2 lg-s 1 ja PS § 23 lg-s 1 sätestatud karistusseaduse määratletuspõhimõtte (nullum

crimen nulla poena sine lege certa) rikkumist. Määratletuspõhimõtte kohaselt peab nii tegu, mille

eest seadus karistuse ette näeb, kui ka karistus olema selgelt määratletud, et igaühel oleks võimalik

ette näha, milline käitumine on keelatud ja karistatav ning milline karistus selle eest ähvardab, et ta

saaks oma käitumist vastavalt kujundada (vt ka Riigikohtu üldkogu 21. juuni 2011 otsus asjas nr 3-4-

1-16-10 p-d 48 jj). Nimetatud põhjustel tuleb iseäranis karistusõigusnormi sisu selgitamisel

esmajoones tugineda selle grammatilisele tõlgendamisele.

8.3 Kolleegium leiab, et võttes aluseks KarS § 2981 lg-s 1 sätestatud mõjuvõimuga kauplemise

koosseisu süntaktilise analüüsi, tuleb asuda seisukohale, et kõnealuses koosseisus kirjeldatud teo

karistatavuseks peab olema tuvastatud mõjuvõimuga kaupleja poolt ametiisiku mõjutamise

ebaseaduslikkus. Taolise järelduse ainuvõimalikkust kinnitab tunnuse „ebaseaduslik“ asukoht KarS §

2981 lg-s 1 sisalduva lause ülesehituses, millest nähtub, et seadusandja on nimetatuga sidunud isiku

poolt oma tegeliku või eeldatava mõju kasutamise, mitte aga vara või muu soodustuse lubamisega

nõustumise või vastuvõtmise. Seega tuleb mõjuvõimuga kauplemise koosseisu tõlgendada selliselt, et

ebaseaduslikkus peab iseloomustama avaliku halduse ülesandeid täitva ametiisiku mõjutamist, mis

peab olema keelatud. Ebaseaduslikkuse näol on tegemist mõjuvõimuga kauplemise kui teo

õigusvastasust iseloomustava tunnusega, mida seadusandja on arvanud koosseisu objektiivsete

elementide hulka ning tuleb teo koosseisupärasuse hindamise käigus positiivse tunnusena tuvastada.

Tunnuse „ebaseaduslik“ kaudu toimub seeläbi ametiisiku lubatud mõjutamise (nt seaduslik lobitöö,

esindaja, sealhulgas kaitsja tegevus kohtu- või haldusmenetluses jms) piiritlemine keelatud

tegevusest. Ametiisiku mõjutamise seaduslikkus välistab KarS § 2981 lg 1 koosseisu. Seetõttu tuleb

nii süüdistuses kui süüdimõistvas kohtuotsuses ära näidata, milliste õigusnormide alusel on

ametiisiku mõjutamine konkreetsel juhtumil loetud ebaseaduslikuks. Silmas tuleb pidada sedagi, et

kui ametiisiku mõjutamine seisneb talle või kolmandale isikule hüve lubamises või andmises, järgneb

mõjutaja vastutus altkäemaksu või pistise andmise või vahendamise eest. Mõjuvõimuga kauplemise

koosseis ei nõua seega hüve lubamisega nõustumise või vastuvõtmise ebaseaduslikkust (tulenevalt

näiteks korruptsioonivastases seaduses või muus seaduses sisalduvast keelust).

8.4 Mõjuvõimuga kauplemise koosseisu taolist grammatilist tõlgendust toetab ka nimetatud koosseisu

objektiivsete tunnuste süstemaatiline käsitlus. Nagu käesoleva otsuse p-s 8.1 juba märgitud, on

seadusandja mõjuvõimuga kauplemise kriminaliseerinud n-ö igaühedeliktina. Seetõttu ei pea selle

kuriteo subjekt olema ametiisik ega isegi mitte isik, kes tegutseb avaliku halduse sfääris kõige

laiemas tähenduses. Sellest järeldub, et seadusandja pole soovinud piirata mõjuvõimuga kauplemise

koosseisu kohaldamisala üksnes nende isikute tegevusega, kelle poolt hüve lubamisega nõustumine

või vastuvõtmine võib eelduslikult kujutada ohtu avaliku võimu toimimise usaldusväärsusele ja

erapooletusele. Mõistetavalt ei saa õiguskord aga sisaldada igaühele laienevat ja üleüldist mis tahes

hüvede lubamisega nõustumise või vastuvõtmise keeldu, kuid seadusandja saab kehtestada vastavad

piirangud avalike teenistujate jaoks, kaitsmaks avaliku võimu toimimise objektiivsust. Sel põhjusel

on nimetatud tegude seaduslikkuse üle võimalik otsustada üksnes ametiisikute korral, kuid mitte

nende isikute puhul, kellel see eriline isikutunnus puudub. Õigust kohaldades saab lähtuda vaid

arusaamast, et seadusandja ei soovi luua normi, millel ei ole praktilist väljundit. Tõlgendades

mõjuvõimuga kauplemise koosseisu selliselt, et „ebaseaduslik“ selle tähenduses peab olema

mõjuvõimuga kaupleja poolt hüve aktsepteerimine, saaksime tulemuseks, et kõnealuse tunnuse

kindlakstegemine igaühe puhul pole võimalik, vaatamata sellele, et seadusandja on mõjuvõimuga

kauplemise tunnistanud karistatavaks üldsüüteona.

9. Lisaks eeltoodule märgib kolleegium järgmist. Mõjuvõimuga kauplemise koosseis toodi Eesti

karistusõigusesse,

viimaks

karistusseadustikku

kooskõlla

korruptsiooni

kriminaalõigusliku

reguleerimise konventsiooni (RT II 2001, 28, 140) sätetega. Konventsioon ratifitseeriti 6. detsembril

2001 ja see jõustus Eesti suhtes 1. juulil 2002. Konventsiooni ratifitseerimise seaduse § 3 kohaselt ei

määratlenud Eesti vastavalt Konventsiooni artikli 37 lõikele 1 kuriteona artiklis 12 nimetatud otsuse

tegemise mõjutamist ehk mõjuvõimuga kauplemist. 13. jaanuaril 2006 jõustunud korruptsiooni

kriminaalõigusliku reguleerimise konventsiooni ratifitseerimise seaduse § 3 kehtetuks tunnistamise

seadusega reservatsioonist loobuti. Kuna Eesti otsustas jätta reservatsiooni pikendamata, muutus

reservatsioon rahvusvaheliselt kehtetuks 1. jaanuaril 2006.

9.1 Konventsiooni artikkel 12 (otsuse tegemise mõjutamine) määratleb karistatava teona keelatud

(lubamatu) hüve lubamise, pakkumise või andmise, kui see on otsese või kaudse tahtlusega toime

pandud isiku suhtes, kes väidab või kinnitab, et tal on võimalik ametiisiku otsuseid enda või teise

isiku huvides oluliselt mõjutada. Konventsiooni kohaselt määratleb selle osaline kuriteona sellise

hüve palumise, vastuvõtmise või lubamise või hüve pakkumise heakskiitmise, mis põhineb isiku

mõjukuse arvestamisel, olenemata sellest, kas isik on oma mõjuvõimu kasutanud või kas see eeldatav

mõjukus viib kavatsetud tulemuseni. Konventsiooni seletuskirja kohaselt soovitakse selle tegevuse

kriminaliseerimisega võidelda selliste isikute korruptiivse käitumise vastu, kes kuuluvad ametiisiku

või erakonna lähiringkondadesse ja püüavad seda positsiooni kuritarvitada. Samas märgitakse, et

sobimatu mõjutamise all ei ole silmas peetud tunnustatud lobitöö vorme. Konventsiooni seletuskiri

kasutab nii sätte tekstist tulenevat mõistet „keelatud (lubamatu) hüve“ ehk „undue advantage“ kui ka

mõistet „improper influence“ ehk „sobimatu mõju“.

9.2 Seega ei kirjuta konventsioon koos seda selgitava materjaliga osalisriikidele täpselt ette, kas

mõjuvõimuga kauplemine tuleb tunnistada karistatavaks rõhuasetusega kaupleja poolt hüve

vastuvõtmise või ametiisiku mõjutamise keelatusele, kuid ühelgi juhul ei taotle konventsioon

ametiisiku kõigi tasuliste mõjutamise vormide keelustamist. Seda kinnitab ka konventsiooni

seletuskirjas märgitu, et mõjuvõimuga kauplemine ei hõlma sotsiaalselt aktsepteeritud lobitööd.

Viimase mõistet konventsioon ei sisusta. Mõjuvõimuga kauplemise koosseisu määratlemine

karistusõiguses sõltub seetõttu üksikasjades konventsiooni iga üksiku liikmesriigi õiguskorras

omaksvõetud lähenemisest ametiisiku mõjutamisvormide seaduslikkuse kohta, sealhulgas lobitöö

õiguslikust regulatsioonist. Karistusseadustiku § 2981 lg 1 kehtestamisega on seadusandja Eesti

õiguses selle koosseisu sõnastusest tulenevalt seadnud esiplaanile ametiisiku mõjutamise

ebaseaduslikkuse. Samas puudub käesoleval ajal Eesti õiguskorras näiteks nii lobitöö definitsioon kui

regulatsioon, mistõttu ametiisiku mõjutamise ebaseaduslikkus on tuletatav eeskätt teatud tegude

süütegudena kriminaliseeritusest (nt altkäemaksu või pistise andmine).

II

10. Eeltoodust tulenevalt leiab kolleegium, et M. Eliste kaitsja kassatsiooni väited materiaalõiguse

ebaõige kohaldamise kohta väärivad tähelepanu.

11. M. Elistele esitatud süüdistuse põhjal tuvastasid nii maa- kui ringkonnakohus, et süüdistatav

nõustus A. A. vahendusel rahalise annetuse tegemisega (hüve vastuvõtmisega) MTÜ-le M, mille

juhatuse liige ta oli. Samuti tegid kohtud kindlaks, et rahalise annetuse tegemine MTÜ-le M oli

kantud soovist, et M. Eliste leiaks võimalusi saada V. G. kinnistu detailplaneeringu eskiisile

kooskõlastus, mille hulka kuulus samuti Pirita Linnaosa vanema T. T. mõjutamine selleks, et viimane

annaks linnaosa nimel Tallinna Linnaplaneerimise Ametile kooskõlastuse kinnistu detailplaneeringu

eskiisile kinnistu omaniku ja planeeringu esindajate poolt halduskogule esitatud muudatuste kohaselt.

Seega leidsid kohtud, et süüdistatav tegutses MTÜ M jaoks rahalist annetust vastu võttes V. G.

huvides. Kolleegium nõustub kohtute hinnanguga, et linnaosa vanemana vastab T. T. avaliku halduse

täitva ametiisiku tunnustele KarS § 2981 lg 1 mõttes. Samas ei ole kohtuotsustega tuvastatud, milles

seisnes M. Eliste poolt ametiisiku mõjutamise ebaseaduslikkus. Kohtud on selles osas nõustunud

süüdistusega, et süüdistatava tegevuse vastavus mõjuvõimuga kauplemise koosseisule tuleneb ühelt

poolt KVS § 5 lg 1 tähenduses korruptiivse teo toimepanemisest ja teiselt poolt KVS § 25 lg 1 p-s 6

sätestatud

toimingupiirangu

rikkumisest.

Seejuures

on

aga

jäetud

tähelepanuta,

et

korruptsioonivastase seaduse nõuete eiramise kaudu on süüdistuses põhjendatud annetuse

vastuvõtmise ebaseaduslikkust, mitte linnaosa vanema mõjutamise õigusvastasust. Sellest aga ei

piisa, hindamaks süüdistatava käitumist mõjuvõimuga kauplemisena, kuna KarS § 2981 lg-s 1

sätestatud kuriteokoosseisu realiseerimise seisukohalt pole oluline mitte hüve lubamisega nõustumise

ja selle vastuvõtmise seaduslikkus või ebaseaduslikkus, vaid ametiisiku mõjutamise keelatus. Hüve

lubamisega nõustumise ja selle vastuvõtmise ebaseaduslikkuse tuvastamine - pidades näiteks MTÜ-le

M tehtud rahalist annetust M. Eliste poolt saadud korruptiivseks tuluks KVS § 5 lg 3 p 1 mõttes - ei

anna iseenesest veel alust järelduseks, et ka ametiisiku mõjutamine oli ebaseaduslik, kuivõrd viimane

tuleb eraldi kindlaks teha. Ametiisiku seaduslik mõjutamine välistab mõjuvõimuga kauplemise

koosseisu. Kuna käesolevas kriminaalasjas ei ole maa- ega ringkonnakohus tuvastanud Pirita

Linnaosa vanema T. T. mõjutamise ebaseaduslikkust M. Eliste poolt, siis on kohtud ebaõigesti

kohaldanud materiaalõigust KrMS § 362 p 1 tähenduses, mis toob endaga kaasa kohtuotsuste

tühistamise.

12. Järgmisena kaalub kolleegium, kas M. Eliste tuleb talle etteheidetavas kuriteos õigeks mõista või

tema suhtes toimetatav kriminaalmenetlus lõpetada KrMS § 274 lg 1 alusel. Nimelt tuleb selle sätte

alates 1. septembrist 2011 jõustunud redaktsiooni kohaselt kriminaalmenetlus lõpetada määrusega,

kui käesoleva seadustiku § 199 lõike 1 punktis 1 nimetatud juhul vastab süüdistatava tegevus väärteo

tunnustele. M. Elistele heideti süüdistuses ette nii KVS § 5 lg 1 mõttes korruptiivse teo

toimepanemist kui ka KVS § 25 lg 1 p-ga 6 kehtestatud toimingupiirangu rikkumist. Nimetatud sätete

nõuete rikkumiste tuvastamine võib endaga kaasa tuua vastutuse väärteo toimepanemise eest

vastavalt KVS §-dele 263 ja 265. Kuna kriminaalmenetluse seadustik ei näe ette võimalust tunnistada

süüdistatav kriminaalmenetluse tulemina süüdi väärteos, mis saab olla üksnes eraldiseisva

väärteomenetluse esemeks, siis saab kolleegium võtta üksnes abstraktselt seisukoha, kas süüdistatava

tegevuses võivad ilmneda väärteo tunnused, jättes süüküsimuse ette otsustamata.

12.1 Süüdistuse kohaselt pani M. Eliste toime korruptiivse teo KVS § 5 lg 1 tähenduses. Ta kasutas

oma ametiseisundit omakasu eesmärgil, pannes kinnistu detailplaneeringule uue kooskõlastuse

andmise halduskogu 16. märtsi 2009. a istungi päevakorda ja pöördudes seejärel 30. juunil 2009

linnaosa vanema T. T. poole palvega muudetud eskiis kooskõlastada. T. T. keeldumisel teavitas ta A.

A.t Tallinna Linnavolikogu istungi toimumisest, kus arutati Pirita linnaosa üldplaneeringut, ja koostas

kirja projekti, et kinnistu omanik saaks pöörduda linnapea poole ehitusloa väljastamise palvega.

Kolleegium märgib esmalt, et maakohtu tuvastatu kohaselt ei toimunud detailplaneeringu arutamine

16. märtsil 2009 halduskogus M. Eliste algatusel, vaid arhitekti taotlusel, kes soovis tutvustada

halduskogule oma seisukohti. Samas kehtestavad KarS § 81 lg 7 p 2 ja lg 8 koosmõjus väärteo

absoluutseks aegumistähtajaks kolm aastat, mistõttu isegi sõltumata asjaolust, et halduskogu 16.

märtsi 2009. a istungi päevakorda lülitati see küsimus M. Eliste poolt, on kõnealune osa M. Elistele

etteheidetavast tegevusest võimaliku väärteona aegunud. Nimelt on Riigikohtu praktikas asutud

seisukohale, et väärteo aegumine on käsitatav sellise menetlustakistusena, mis välistab väärteo

aegumistähtaja möödumisel menetluse alustamise või alustatud menetluse jätkumise mistahes

eesmärgil (nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 27. aprilli 2010. a kohtuotsus väärteoasjas nr 3-1-1-

20-10, p 8). Eeltoodust tulenevalt ei ole nimetatud süüdistuse osas võimalik M. Eliste suhtes

kriminaalmenetluse lõpetamine KrMS § 274 lg 1 alusel, kuivõrd väärteomenetluse alustamine

kõnealuse teo suhtes on aegumise tõttu igal juhul takistatud. Puutuvalt A. A. teavitamisse Tallinna

Linnavolikogu istungi toimumisest ja kirja projekti koostamisse, siis nõustub kolleegium

ringkonnakohtu seisukohaga, et loetletud tegevused ei ole seotud M. Eliste ametiseisundi

kasutamisega, mistõttu need ei vasta KVS § 5 lg-s 1 kirjeldatud korruptiivse teo määratlusele.

12.2 Karistusseadustiku § 81 lg 7 p 2 ja lg 8 mõttes pole aga käesoleva otsuse tegemise ajaks aegunud

M. Elistele omistatav tegevus osas, mis puudutab tema pöördumist 30. juunil 2009. a Pirita Linnaosa

vanema T. T. poole palvega kooskõlastada kinnistu muudetud eskiis. Maakohtu otsuses on leitud, et

üritades T. T.t veenda kinnistu muudetud eskiisi kooskõlastama, kasutas M. Eliste selleks enda

positsiooni halduskogu esimehena. Ringkonnakohus ei ole seda maakohtu seisukohta kummutanud.

Seega on kohtud tuvastanud, et püüdes veenda Pirita Linnaosa vanemat muutma oma seisukohta

kõnealuse kinnistu eskiisi muutmise küsimuses tugines M. Eliste oma ametiseisundile. Võtmata

siinkohal seisukohta nimetatud järelduse õigsuse osas, märgib kolleegium üksnes, et kuna süüdistuse

kohaselt seisnes M. Eliste korruptiivne tegu KVS § 5 lg 1 mõttes selles, et ta ametiseisundit omakasu

eesmärgil kasutades tegi põhjendamatuid toiminguid, siis sõltub küsimus M. Eliste tegevuse

vastavusest Pirita Linnaosa vanema mõjutamisel KVS § 5 lg-s 1 sätestatud korruptiivse teo mõistele

sellest, kas selline mõjutamine on käsitatav põhjendamatu toiminguna M. Eliste kui Tallinna

Linnavolikogu liikme ja Pirita Linnaosa Halduskogu esimehe ametiülesannete täitmise suhtes.

Kuivõrd käesoleva kriminaalmenetluse raames said nii maa- kui ringkonnakohus tuvastada ja hinnata

üksnes neid faktilisi asjaolusid, mis vastasid KarS § 2981 lg-s 1 sätestatud mõjuvõimuga kauplemise

koosseisule, siis ei ole kohtud selles osas seisukohta võtnud. Eeltoodust tulenevalt leiab kolleegium,

et kooskõlas KrMS § 274 lg-ga 1 tuleb kriminaalmenetlus selles osas M. Eliste suhtes lõpetada ja

tema tegevuse vastavust KVS § 5 lg-s 1 ja § 265 sätestatud väärteo tunnustele kontrollida

väärteomenetluses.

12.3 Seoses M. Elistele etteheidetava KVS § 25 lg 1 p-ga 6 kehtestatud toimingupiirangu

rikkumisega märgib kolleegium järgmist. Süüdistuse kohaselt seisnes nimetatud rikkumine selles, et

olles mõjutatud MTÜ-le M laekunud rahalistest maksetest, osales M. Eliste 16. märtsil 2009 Pirita

linnaosa halduskogu istungil, millel arutati kinnistu detailplaneeringu eskiisi kooskõlamist ning 17.

septembril 2009 Tallinna Linnavolikogu istungil, mille käigus otsustati Pirita üldplaneeringu

kehtestamine. Kolleegium osutab esmalt, et tulenevalt juba ülalviidatud KarS § 81 lg 7 p-st 2 ja lg-st

8 on ka M. Elistele etteheidetav 16. märtsi 2009. a Pirita linnaosa halduskogul toimunud aruteludes

osalemine võimaliku väärteona käesoleva otsuse tegemise ajaks aegunud. Hindamaks aga seda, kas

M. Eliste suhtes kehtinud toimingupiirangu rikkumisena võib olla vaadeldav tema osavõtt Tallinna

Linnavolikogu 17. septembri 2009. a istungist, tuleb lähtuda KVS § 25 lg 1 preambulast, mis

määratleb huvide konfliktina olukorda, kui ametiisik peab tegema oma töö- või teenistuskohustuste

raames otsuse või osalema sellise otsuse tegemises, mis oluliselt mõjutab tema enda, tema

lähisugulaste või -hõimlaste või juriidiliste isikute majandushuve. Süüdistatav oli küll MTÜ M

juhatuse liige, kuid käesolevas kriminaalasjas ei ole tuvastatud, et M. Eliste osalemine linnavolikogu

istungil oleks mingilgi viisil mõjutanud MTÜ M majandushuve. Kolleegium märgib, et

toimingupiirangu rikkumisena on vaadeldav vaid osavõtt sellise otsuse tegemisest, mis mõjutab KVS

§ 25 lg 1 p-des 1-8 loetletud juriidiliste isikute majandushuve vahetult ja objektiivse hindaja jaoks

tajutavalt. Kuna Pirita üldplaneeringu kehtestamise otsus ei mõjutanud MTÜ M majandushuve, siis ei

ole M. Eliste oma tegevusega selles osas eiranud ka KVS § 25 lg 1 p-s 6 sätestatud

toimingupiirangut.

12.4 Eeltoodust tulenevalt tuleb KrMS § 274 lg 1 alusel kriminaalmenetlus M. Eliste suhtes lõpetada

osas, mis puudutab Pirita Linnaosa vanema T. T. mõjutamist 30. juunil 2009. Süüdistuse ülejäänud

osas tuleb M. Eliste KarS § 2981 lg 1 järgi õigeks mõista. Nimetatud põhjustel ei käsitle kolleegium

täiendavalt kassatsiooni väiteid, mis puudutavad kriminaalmenetlusõiguse olulist rikkumist

käesolevas kriminaalasjas.

13. Väljaspool käesoleva kriminaalasja lahendamise piire märgib kolleegium järgmist. M. Elistelt

vara konfiskeerides on maa- ja ringkonnakohus viidanud KarS § 831 lg 2 p-le 1 (kohtuotsuste

resolutsioonides on ilmse veana viidatud KarS § 83 lg 2 p-le 1). Selle sätte kohaselt konfiskeeritakse

tahtliku süüteoga saadud vara kolmandalt isikult, kui see on omandatud teo toimepanija arvel,

kingitusena või muul viisil turuhinnast oluliselt soodsamalt. Käesolevas kriminaalasjas ei ole M.

Eliste kolmas isik, vaid süüdistatav. Kolleegium märgib, et karistusseadustiku viidatud säte ei

võimalda süüdistatava poolt tahtliku süüteoga saadud vara konfiskeerimist. Tahtliku süüteo läbi

saadud varana poleks M. Elistelt A. A. vahendusel saadud annetuste ulatuses vara konfiskeerimine

olnud võimalik ka KarS § 831 lg 1 alusel, kuna kriminaalasjas tuvastatu kohaselt annetati vara MTÜ-

le M kui kolmandale isikule.

III

14. Eeltoodust lähtuvalt ja tuginedes KrMS § 361 p-le 7 ja § 362 p-le 1 tühistab Riigikohtu

kriminaalkolleegium maa- ja ringkonnakohtu otsused ja mõistab M. Eliste talle esitatud süüdistuses

KarS § 2981 lg 1 järgi õigeks osas, mis ei seondu Pirita Linnaosa vanema mõjutamisega 30. juunil

2009. Sel põhjusel tühistab kolleegium ühtlasi maa- ja ringkonnakohtu otsused M. Elistelt vara

konfiskeerimise ja konfiskeerimise asendamise osas. Kaitsja kassatsioon rahuldatakse.

15. M. Eliste kaitsja A. Luberg esitas taotluse süüdistatavale valitud kaitsjale makstud tasu

hüvitamiseks. KrMS § 181 lg 1 kohaselt hüvitab õigeksmõistva kohtuotsuse korral menetluskulud

riik, arvestades KrMS §-s 182 (tsiviilhagiga seonduv) sätestatud erandeid. Kokku taotleb kaitsja 5304

euro 67 senti hüvitamiseks (neist 1533 eurot 83 senti kohtumenetluses). Kolleegium märgib, et sellest

summast tuleb maha arvata 500 eurot, s.o apellatsioonimenetluses valitud kaitsjale makstud tasu.

Selle summa hüvitamise osas tuleb ringkonnakohtu otsus jätta muutmata. Täiendavalt peab

kolleegium menetluskulu mõistlikuks suuruseks 4806 eurot 67 senti ja mõistab Eesti Vabariigil

M. Eliste kasuks valitud kaitsjale makstud tasu välja.

Priit Pikamäe, Hannes Kiris, Eerik Kergandberg