3-3-1-17-12 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-3-1-17-12

Otsuse kuupäev

26. aprill 2012

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Jüri Põld ja Harri Salmann

Kohtuasi

Olev Tomsoni (Tomson) kaebus Justiitsministeeriumi vastu

Tartu Maakohtu registriosakonna tekitatud varalise kahju

120 750 krooni hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 24. jaanuari 2012. a otsus haldusasjas

nr 3-10-544

Menetluse alus Riigikohtus

Olev Tomsoni kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Olev Tomsoni kassatsioonkaebus rahuldamata.

Muuta Tartu Ringkonnakohtu 24. jaanuari 2012. a otsuse haldusasjas nr 3-10-544 põhjendusi

vastavalt käesoleva otsuse punktidele 7-12.

Arvata kautsjon riigituludesse.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Olev Tomson esitas 15. juulil 2009 Tartu Halduskohtule kaebuse Justiitsministeeriumi vastu

varalise kahju 120 750 krooni hüvitamiseks.

Kaebuse kohaselt sõlmisid O. Tomson ja Tõrva Tarbijate Ühistu (Tõrva TÜ) nõukogu 15. mail 2008

lepingu Tõrva TÜ juhtimiseks ja seadusjärgseks esindamiseks. Lepingu järgi kehtib leping seni, kuni

O. Tomson on äriregistrisse kantud Tõrva TÜ juhatajana või kuni uue lepingu sõlmimiseni.

Tõrva TÜ nõukogu 3. novembri 2008. a otsusega kutsuti O. Tomson juhatuse liikme kohalt tagasi.

Otsus jõustus 11. detsembril 2008. 12. detsembril 2008 koostati Tartu Maakohtu registriosakonnale

avaldus, milles paluti kustutada registrist kanne juhatuse liige O. Tomsoni kohta. 22. detsembril 2008

tegi Tartu Maakohtu registriosakond muutmiskande.

14. jaanuaril 2010 esitas O. Tomson Justiitsministeeriumile taotluse Tartu Maakohtu registriosakonna

tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks. 1. veebruari 2010. a kirjaga jättis

Justiitsministeerium O. Tomsoni taotluse rahuldamata.

Kaebaja arvates tegi Tartu Maakohtu registriosakond muutmiskande kandeavalduse esitanud isiku

esindusõigust kontrollimata. Äriseadustiku (ÄS) § 309 lg 4 sätestab, et juhatuse väljavahetamise

avaldusele võib alla kirjutada nõukogu esimees. Maakohtu registriosakond ei kontrollinud, kes on

Tõrva TÜ nõukogu esimees ja tegi muutmiskande esindusõiguseta isiku avalduse alusel.

Tõrva TÜ nõukogu tegi otsuse juhatuse tagasikutsumise kohta 3. novembril 2008. ÄS § 33 lg-st 7

tulenevalt möödus äriregistrile 10 tööpäevane avalduse esitamise tähtaeg 17. novembril 2008. Tartu

Maakohtu registriosakond võttis avalduse õigusvastaselt vastu 16. detsembril 2008.

Kande tegemise tulemusena kaotas O. Tomson töökoha ja õiguse saada igakuist töötasu. Kaebaja

hinnangul on sellega talle 29 kuupalga ulatuses kahju tekitatud. Kahju õigusvastases tekitamises peab

O. Tomson vastutavaks veel viit isikut, kelle vastu on ta esitanud nõuded hagimenetluse korras.

Lähtudes riigivastutuse seaduse (RVastS) § 12 lg-s 4 sätestatud solidaarvastutusest, jääb iga võlgniku

osa suuruseks 4,83 kuupalka, s.o 120 750 krooni.

2. Justiitsministeerium vaidles kaebusele vastu, leides, et kaebaja esitatud faktilistel asjaoludel ei

ole registriosakonna poolt kaebaja õiguste rikkumine võimalik. Väär on kaebaja väide, et ta on

kaotanud töötasu registrikande tõttu. Seda põhjusel, et registrikandel ei ole õigustloovat jõudu.

Avalduse esitanud isiku nõukogu esimehe staatus ei oma põhjuslikku seost kaebaja juhatusest

tagasikutsumise ega töötasu nõudega, sest sellest nimetatu ei olene. Nõukogu otsus tehti 3. novembril

2009. Otsuse maakohtu registriosakonnale esitanud V. Lääts oli sel ajal Tõrva TÜ nõukogu liige.

Nõukogul oli kohustus otsus registrile edastada. Seda kohustust kandsid lisaks nõukogu esimehele ka

teised nõukogu liikmed.

3. Tartu Halduskohtu 6. oktoobri 2010. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse

põhjenduste kohaselt on kahju hüvitamise eeldused täitmata, sest vaidlustatud kande tegemisega ei

ole kaebaja õigusi rikutud ning puudub põhjuslik seos registrikande ja saamata jäänud töötasu vahel.

Kandega ei võetud O. Tomsonilt õigust tegutseda ühistu juhatuse liikmena ega jäetud teda ilma

õigusest saada igakuist juhatuse liikme tasu. Kui isik on juhatuse liikme kohalt tagasi kutsutud ning ta

on reaalselt kõrvaldatud juhatuse liikme kohustuste täitmisest, siis on põhjendamatu väita, et igakuise

lepingujärgse tasu mittesaamine sõltus registri kandest. Tõrva TÜ nõukogu kaebaja juhatuse liikme

kohalt tagasikutsumise otsus jõustus 11. detsembril 2008. Kaebaja kõrvaldati ühistu uue juhatuse

poolt juhatuse esimehe kohalt 12. detsembril 2008. O. Tomsoni enda kohtuistungil antud seletuse

kohaselt sai ta lepingust tulenevalt palka samuti 12. detsembrini 2008. Seega ei ole ka tegelikkuses

tasu saamine sõltunud mitte registris kande tegemisest, vaid juhatuse liikme tagasikutsumise otsuse

jõustumisest.

4. O. Tomson esitas apellatsioonkaebuse, milles taotles halduskohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse

tegemist, millega kaebus rahuldada.

Kaebaja leidis, et halduskohus on eksinud, järeldades, et puudub põhjuslik seos registrikande ja

saamatajäänud tasu vahel. Tõrva TÜ nõukogu ja O. Tomsoni vahel sõlmitud lepingu kohaselt kehtib

leping seni, kuni O. Tomson on äriregistrisse kantud Tõrva TÜ juhatajana. Halduskohus on segi

ajanud töötasu saamise õiguse, mis antud juhul sõltus lepingu järgi äriregistri kandest, ning juhatuse

liikme volituste alguse ja lõpu, mis sõltub poolte jaoks nõukogu otsusest.

Tartu Maakohtu registriosakond rikkus kande tegemisel äriseadustiku (ÄS) § 33 lg-t 5, jättes

tagamata, et pärast lubatud tähtaega esitatud avaldust ei võetaks vastu ning et ebaõigeid andmeid

esitanud isikul ei oleks võimalik avaldust esitada. Kande tegemisel ei olnud küll teada, et

O. Tomsoniga sõlmitud lepingus oli tasu saamise õigus seatud sõltuvusse äriregistri kandest, kuid

võlaõigusseaduses (VÕS) puuduvad sätted, mis vabandaksid kahju õigusvastast tekitamist põhjusel,

et kahju tekitamine ei olnud ettearvatav. ÄS § 33 lg 5 üheks eesmärgiks on ka kannatanu kaitsmine,

mistõttu ei kohaldu antud juhul VÕS § 1045 lg 3.

5. Tartu Ringkonnakohtu 24. jaanuari 2012. a otsusega jäeti apellatsioonkaebus rahuldamata ja

halduskohtu otsus muutmata, kuid muudeti halduskohtu otsuse põhjendusi.

Ringkonnakohus pidas halduskohtu otsuse põhjendusi asjakohatuteks. Halduskohus lähtus ebaõigesti

sellest, millal O. Tomsoni volitused juhatuse liikmena lõppesid, ning asjaolust, et äriregistri kandel ei

ole õigustloovat jõudu. Samas jättis halduskohus tähelepanuta kaebajaga sõlmitud lepingu, mille p 7

kohaselt kehtib leping (sh õigus saada tasu), kuni O. Tomson on äriregistrisse kantud Tõrva Tarbijate

Ühistu juhatajana. Seega sõltus O. Tomsoni õigus tasule sellest, mis ajani on ta kantud juhatajana

äriregistrisse, mitte sellest, mis ajani on ta nõukogu poolt ühistu juhatuse liikmeks valitud. Ka

tulundusühistuseaduse (TÜS) § 61 lg 1 sätestab, et juhatuse liikmega sõlmitud lepingust tulenevad

õigused ja kohustused lõpevad vastavalt lepingule. Seetõttu puudus alus kahju hüvitamise kaebuse

rahuldamata jätmiseks põhjusel, et puudub põhjuslik seos äriregistri kande ja väidetava kahju vahel.

Ringkonnakohtu hinnangul ei saa kaebust siiski rahuldada, sest vastustaja tegevus ei olnud

õigusvastane. Äriregistri väljavõttest nähtub küll, et Tõrva TÜ nõukogu esimeheks oli L. Tarsalainen,

kuid kandeavalduse esitas ja allkirjastas V. Lääts, kes oli nõukogu liige, mitte nõukogu esimees.

Vastavalt ÄS § 309 lg-le 4 võib juhatuse liikme volituste lõppemise avaldusele alla kirjutada peale

nõukogu esimehe ka tema poolt volitatud isik. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 118 lg 2

sätestab, et kui esindajana tegutseva isiku avaldused või käitumine mõjutavad teist isikut mõistlikult

uskuma, et esindajana tegutsevale isikule on antud volitus tehingu tegemiseks, ning esindatav teab

või peab teadma, et isik tegutseb tema nimel esindajana ja talub selle isiku sellist tegevust, siis

loetakse, et esindatav on volituse andnud. Nõukogu esimees L. Tarsalainen osales nõusoleku

koosolekul, millel otsustati O. Tomsoni volitused juhatuse liikmena lõpetada. Seetõttu pidi nõukogu

esimees olema teadlik otsusest ja sellest, et see tuleb esitada äriregistrile, ning eelduslikult

aktsepteeris selle allakirjutamist ja esitamist V. Läätse poolt. V. Läätse käitumine andis äriregistri

pidajale TsÜS § 118 lg 2 järgi aluse mõistlikult uskuda, et V. Läätsele on antud volitus kandeavalduse

allkirjastamiseks ja esitamiseks. Seetõttu ei saa Tartu Maakohtu registriosakonna kandeavalduse

vastuvõtmist pidada õigusvastaseks.

Samuti ei ole ringkonnakohtu hinnangul rikutud kandeavalduse esitamise tähtaega. Ühistu nõukogu

otsus O. Tomsoni volituste lõpetamiseks tehti 3. novembril 2008, kuid otsuse kohaselt jõustus otsus

11. detsembril 2008. Kandeavaldus võeti Tartu Maakohtu registriosakonnas vastu 16. detsembril

2008. Avalduse esitamisel nelja päeva jooksul otsuse jõustumisest ei ole eksitud nõude vastu, et

avaldus tuleb esitada viivitamatult. Seega ei saa Tartu Maakohtu registriosakonnale ette heita ka seda,

et menetletud oleks pärast seaduses ettenähtud tähtaega esitatud avaldust.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6. O. Tomson esitas kassatsioonkaebuse, milles taotleb ringkonnakohtu otsuse tühistamist ja asja

saatmist ringkonnakohtule uueks otsustamiseks. O. Tomson põhjendab kassatsioonkaebust sellega, et

ringkonnakohus on rajanud otsuse asjaoludele ja tõenditele, mida ei ole esitanud kaebaja ega

vastustaja ning mida ei ole kohtus kordagi arutatud ega uuritud. Seisukohta, et tulenevalt TsÜS § 118

lg-st 2 oli Tartu Maakohtu registriosakond õigustatud pidama V. Läätse Tõrva TÜ nõukogu esimehe

volitatud esindajaks, ei ole vastutaja menetluses esitanud ja seda ei ole kaebajaga arutatud.

O. Tomson ei nõustu ringkonnakohtu seisukohaga ka sisulistel kaalutlustel. Ringkonnakohus on

jätnud tähelepanuta ÄS § 321, mille kohaselt peab registripidajale esitatav avaldus ja avalduse

allkirjastamiseks antud volikiri olema notariaalselt kinnitatud. Samuti ei ole ringkonnakohus

arvestanud, et nõukogu volitused lõppesid 7. novembril 2008, uus nõukogu valiti 16. jaanuaril 2009

ja L. Tarsalainen valiti nõukogu esimeheks alles 26. veebruaril 2009. Olukorras, kus nõukogu ja selle

esimehe volituste algus ei ole äriregistri elektroonilises andmebaasis fikseeritud, oleks

ringkonnakohus pidanud asjaolu väljaselgitamiseks tegema järelepärimise registripidajale.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7. O. Tomson taotleb vastustajalt viimase õigusvastase tegevusega põhjustatud varalise kahju

hüvitamist.

Avaliku võimu volituste ja muude avalike ülesannete täitmisel tekitatud kahju hüvitamise aluse

sätestab RVastS § 7 lg 1, mille kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase

tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei

olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste

kaitsmise või taastamisega.

Kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks peab kohus seega tuvastama kaebaja õiguste rikkumise ja

haldusorgani õigusvastase tegevuse. Kolleegium on korduvalt (vt Riigikohtu halduskolleegiumi

16. märtsi 2005. a otsus asjas nr 3-3-1-93-04, p 11, ja 9. märtsi 2010. a otsus asjas nr 3-3-1-94-09,

p 9) väljendanud seisukohta, et RVastS § 7 lg-st 1 tuleneb muu hulgas nõue tuvastada ka põhjuslik

seos õigusvastase tegevuse ja kahju vahel.

8. Riigivastutuse seaduse § 7 lg 1 järgi on kahju hüvitamise nõude esitamine lubatud, kui

õigusvastase tegevusega on rikutud isiku õigusi. Sellest saab järeldada, et kahju hüvitamist ei ole

õigust nõuda, kui isiku õigusi ei ole rikutud. Seega puudub alus hüvitisenõudeks ka juhul, kui halduse

õigusvastasel tegevusel on küll seos väidetava kahjuga, kuid halduse tegevus ei riku isiku õigusi.

Näiteks on selline olukord võimalik juhul, kus norm, millele isik tugineb, ei loo ega kaitse isiku

õigust, mille rikkumisest väidetav kahju tekkis.

9. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et Tõrva TÜ nõukogu oli pädev O. Tomsonit tulundusühistu

juhatuse liikme kohalt tagasi kutsuma. Nõukogu pädevuse näeb ette TÜS § 60 lg 1. Tulundusühistu

nõukogu vastava otsusega juhatuse liikme volitused lõpevad.

Maakohtu registriosakonnas peetavas äriregistris kajastatakse muu hulgas andmed tulundusühistu ja

selle juhatuse kohta. Äriseadustiku § 32 kohaselt kantakse äriregistrisse ainult seaduses ettenähtud

andmed. TÜS § 8 p 4 järgi kantakse äriregistrisse muu hulgas juhatuse liikmete nimed ja isikukoodid.

Vastavalt ÄS § 34 lg 2 esimesele lausele kehtib äriregistri kanne kolmanda isiku suhtes õigena, välja

arvatud, kui kolmas isik teadis või pidi teadma, et kanne ei ole õige. Riigikohtu tsiviilkolleegium on

selgitanud (5. jaanuari 2001. a otsus asjas nr 3-2-1-116-10, p 26), et see tähendab, et kolmandad

isikud, kes näevad äriregistrist isikut juhatuse liikmena, võivad seda uskuda ega pea uurima lähemalt

isiku suhteid äriühinguga.

Seega on võimalik, et äriregistri kanded juhatuse liikmete kohta ei vasta tegelikkusele. Selline

olukord võib esineda näiteks juhatuse liikme valimise või tagasikutsumise järel, kui äriregistrisse

kanne tehakse paratamatult ajalise nihkega. Sellises olukorras saab kolmas isik tugineda äriregistri

kandest tekkinud õigusnäivusele ning pidada tulundusühistu juhatuse liikmeks äriregistrist nähtuvaid

isikuid. Sellist õigust ei ole aga juhatuse liikmel ega juriidilisel isikul, kelle juhatuse liiget vastav

kanne puudutab.

Seega ei saa kaebaja ega Tõrva TÜ lähtuda äriregistri kandest tulundusühistu juhatuse liikmete kohta,

vaid üksnes tulundusühistu pädeva organi vastavatest otsustest. Näiteks ei saaks Tõrva TÜ pidada

kaebaja juhatuse liikme volitusi lõppenuks äriregistri kande tõttu, kui nõukogu ei ole kaebajat

juhatuse liikme kohalt tagasi kutsunud.

Seetõttu tulundusühistu juhatuse liikme kohta äriregistris tehtud kanne ei riiva O. Tomsoni õigust olla

Tõrva TÜ juhatuse liige.

10. Vaidlusaluse kande tegemise ajal kehtinud sõnastuses sätestas TÜS § 57, et juhatuse liikmele võib

maksta tema ülesannetele ja ühistu majanduslikule olukorrale vastavat tasu, mille suurus ja maksmise

kord määratakse üldkoosoleku otsusega, nõukogu olemasolu korral aga nõukogu otsusega.

Tulundusühistuseaduses ei ole juhatuse liikme kohustuste täitmise ja sellega kaasnevate õiguste

realiseerimise täpsemat korda määratletud. TÜS § 61 lg 1 kolmanda lause kohaselt lõpevad juhatuse

liikmega sõlmitud lepingust tulenevad õigused ja kohustused vastavalt lepingule. Sellest saab

järeldada, et juhatuse liikme kohustusi ja õigusi puudutavad küsimused tuli reguleerida juhatuse

liikmega sõlmitud lepinguga. Juhatuse liikme kohustusi ja õigusi puudutavate tingimuste hulgas pidid

pooled reguleerima juhatuse liikmele määratud tasu ja selle maksmise korra. Käesolevas asjas on

ringkonnakohus tuvastanud, et 15. mail 2008 sõlmitigi Tõrva TÜ nõukogu ja O. Tomsoni vahel

leping Tõrva TÜ juhtimiseks ja seaduslikuks esindamiseks, mille p 7 sätestas juhatuse liikmele tasu

maksmise.

11. Tulenevalt TÜS §-st 57 ja TÜS § 61 lg 1 kolmandast lausest ei sõltu juhatuse liikme õigus saada

tasu äriregistri kandest juhatuse liikme kohta, vaid tulundusühistu nõukogu otsusest ja juhatuse

liikmega sõlmitud lepingust. Seaduses ei ole ette nähtud nõuet kanda äriregistrisse tulundusühistu

juhatuse liikme volituste alguse ega lõppemise aega, samuti andmeid juhatuse liikme tasu ega selle

maksmise korra kohta. Samuti ei sätesta kehtiv õigus, et juhatuse liikme tasu saamise õigus lõpeks

juhatuse liikme kohta äriregistris tehtud kande kustutamisega.

Seega ei riiva Tõrva TÜ juhatuse liikme kustutamise kohta äriregistris tehtud kanne O. Tomsoni

õigust juhatuse liikme tasule.

12. Ringkonnakohus on asunud seisukohale, et põhjuslik seos O. Tomsoni väidetava kahju ja

äriregistri kande vahel on olemas, kuna O. Tomsoniga sõlmitud lepingu p 7 kohaselt kehtib leping (sh

õigus saada tasu) seni, kuni O. Tomson on äriregistrisse kantud Tõrva TÜ juhatajana.

Kolleegium selle seisukohaga ei nõustu. Tõrva TÜ nõukogu ja O. Tomsoni vahel sõlmitud leping

reguleerib selle lepingu poolte õigusi ja kohustusi. Seetõttu said pooled tulundusühistu juhtimiseks ja

seaduslikuks esindamiseks sõlmitud lepinguga anda äriregistri kandele seadusest erineva tähenduse

poolte omavahelistes suhetes, kuid mitte poolte suhetes registripidajaga. Lepingu pooled ei saanud

panna registripidajale kohustust otsustada juhatuse liikme kohta tehtud kande kustutamisega ka

juhatuse liikme tasu küsimus. Sõltumata Tõrva TÜ nõukogu ja O. Tomsoni kokkuleppest, on

registripidaja kohustuste ja vastutuse aluseks kehtiva õiguse normid. Kuna äriregistri tegevust

reguleerivatest sätetest ei tulene registripidajale kohustust ega õigust otsustada tulundusühistu

juhatuse liikme kohta äriregistrisse kande tegemisel juhatuse liikme volituste tekkimise, lõppemise

või juhatuse liikme tasu saamise õiguse üle, siis ei vastuta registripidaja nimetatud õiguste lõppemise

võimalike kahjulike tagajärgede eest.

Isegi juhul, kui lepingus sätestatu tõttu jäi kaebaja juhatuse liikme tasust ilma alates äriregistris kande

tegemisest, puudub ikkagi RVastS § 7 lg-st 1 tulenev kahjunõude alus - isiku õiguste rikkumine, st

puudub põhjuslik seos kahjuliku tagajärje ja vastustaja väidetava õigusvastase tegevuse vahel.

13. Eeltoodule tuginedes tuleb kassatsioonkaebus jätta rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse

põhjendusi muudetakse vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele.

Kuna kaebus jääb rahuldamata juba ainuüksi põhjusliku seose puudumise tõttu O. Tomsoni väidetava

kahju ja vastustaja tegevuse vahel, siis puudub vajadus tuvastada delikti koosseisu ülejäänud

elementide esinemine. Seetõttu ei käsitle kolleegium kassatsioonkaebuses esitatud väiteid vastustaja

tegevuse õigusvastasuse kohta. Samuti ei too ringkonnakohtu otsuse tühistamist kaasa kassaatori

etteheide ringkonnakohtule üllatusliku otsuse tegemises. Isegi juhul, kui ringkonnakohtu otsus oli

kaebajale üllatuslik, ei mõjuta see asja lahendamist, sest kaebus jääb rahuldamata ringkonnakohtu

otsuses toodust erineval põhjusel.

14. Kassatsioonkaebuse esitamisel tasutud kautsjon tuleb HKMS § 107 lg 4 kolmanda lause alusel

arvata riigituludesse.

Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann