3-2-1-9-12 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-9-12

Määruse kuupäev

Tartu, 24. aprill 2012. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Ants Kull, liikmed Peeter Jerofejev, Henn Jõks, Villu

Kõve, Lea Laarmaa, Jaak Luik ja Tambet Tampuu

Kohtuasi

Merko Ehitus AS ja Tallinna Teede AS hagi Rakvere Vesi AS

vastu 219 953 euro 3 sendi ja lisanduva viivise saamiseks ning

taganemise kehtivuse, pangagarantii täitmisele pööramise

õiguse puudumise ja pangagarantii tagastamise kohustuse

tuvastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 25. oktoobri 2011. a määrus tsiviilasjas

nr 2-11-43229

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Aktsiaseltsi Rakvere Vesi määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Kostja Aktsiaselts Rakvere Vesi (registrikood 10268413),

esindajad vandeadvokaadid Arne Ots ja Neve Uudelt

Hageja Aktsiaselts MERKO EHITUS (registrikood 11520257),

esindaja vandeadvokaat Kalev Saare

Hageja Tallinna Teede Aktsiaselts (registrikood 10344640),

esindaja vandeadvokaat Kalev Saare

Asja läbivaatamise kuupäev

2. aprill 2012. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Muuta Tartu Ringkonnakohtu 25. oktoobril 2011 tsiviilasjas nr 2-11-43229 tehtud määruse

põhjendusi. Muus osas jätta ringkonnakohtu määrus muutmata.

2. Jätta määruskaebus rahuldamata.

3. Arvata määruskaebuselt 9. novembril 2011 tasutud kautsjon 25 (kakskümmend viis) eurot

riigituludesse.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Aktsiaselts MERKO EHITUS (edaspidi hageja 1) ja Tallinna Teede Aktsiaselts (edaspidi hageja

2) esitasid hagi AS Rakvere Vesi (kostja) vastu 219 953 euro 3 sendi ja lisanduva viivise nõudes.

Hagejad nõudsid lisaks, et tuvastataks hagejate 11. juuli 2011 avaldusega tehtud taganemise kehtivus.

Samuti palusid hagejad tuvastada, et kostjal ei ole õigust pöörata täitmisele hagejate lepinguliste

kohustuste täitmistagatistena antud pangagarantiil, ning kohustada kostjat hagejatele tagastama nende

lepinguliste kohustuste täitmistagatisena antud pangagarantii. Koos hagiavaldusega esitasid hagejad

hagi tagamise taotluse, milles palusid keelata AS-1 Swedbank teha kostjale väljamakseid

6. septembri 2010 garantiikirja alusel kuni hagi suhtes tehtava kohtulahendi jõustumiseni.

Taotluse kohaselt sõlmisid hagejad ja kostja 5. augustil 2010 ehitustöövõtulepingu nr RH 114289

(edaspidi leping). Lepingu p 2 kohaselt kuuluvad kokkuleppe juurde dokumendid, sh organisatsiooni

Federation Internationale des Ingenieurs-Conceils (FIDIC) välja antud "Töövõtulepingu tingimused

seadmestamiseks ja projekteerimiseks-ehitamiseks elektri ja seadmete paigaldamiseks ning ehitus- ja

inseneritöödeks, kui projekteerib töövõtja" (üldtingimused). Üldtingimuste alapunkti 4.2 kohaselt

kohustub töövõtja omal kulul hankima ettenähtud täitmistagatise nii suure summa eest ja sellises

valuutas, nagu on pakkumuse lisas kirjas. Töövõtja peab tagama, et täitmistagatis kehtib ja on jõus

kuni töövõtja on töö lõpetanud ja kõrvaldanud puudused. Üldtingimuste osas on pooled leppinud

kokku eritingimuses, ära on jäetud üldtingimuste p 4.2 teise lõigu teine lause ja asendatud see

järgmise tekstiga: "Täitmistagatis peab olema väljastatud Euroopa Liidu liikmesmaa krediidiasutuste

poolt, kes omab Moody's Investors Service pikaajalist deposiitide reitingut A3." Pakkumuslisa

kohaselt peab täitmistagatise suurus olema 10% heakskiidetud lepingusummast, mis oli

118 917 066 krooni ehk 7 600 185 eurot 73 senti. Seega pidi täitmistagatis olema 11 891 706 krooni

60 senti (760 018 eurot 57 senti).

Swedbank AS andis garandina hagejale 1 (garantii taotleja) 6. septembril 2010 garantiikirja alusel

pangagarantii (edaspidi garantiikiri). Garantiikirja punktide 1 ja 2 kohaselt garanteeris garant kostjale

hagejate lepingust tulenevate tööde tegemise kohustuse täitmist summas 11 891 706 krooni 60 senti

(760 018 eurot 57 senti).

Hagejad lõpetasid lepingu 11. juuli 2011 taganemisteatega kostja olulise lepingurikkumise tõttu.

Taganemine jõustus 26. juulil 2011. Vaatamata taganemisele ei ole kostja täitnud täielikult oma

rahalisi kohustusi ega tagastanud täitmistagatisena antud pangagarantiid. Kostja võib pahatahtlikult

realiseerida pangagarantii ja nõuda garandilt garantiisumma osalist või täielikku väljamaksmist.

Nimetatud abinõu ei ole ka ebaproportsionaalne, mh kui on tagatud, et kostja ei kaota seeläbi faktilist

võimalust garantiinõuet realiseerida, kui hagi jääb rahuldamata. Mainitud abinõu on ka mõistlik, kuna

garantii realiseerimine põhjustaks hagejatele olulisi kulutusi.

2. Viru Maakohus rahuldas 14. septembri 2011. a määrusega hagi tagamise taotluse ja keelas hagi

tagamise korras teha AS-le Rakvere Vesi väljamakseid garantiikirja alusel kuni menetluse

lõppemiseni kohtulahendi jõustumisega.

Maakohtu põhjenduste kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagada tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 377 lg 1 järgi, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada

kohtuotsuse täitmist või teha selle võimatuks.

TsMS § 377 lg 2 kohaselt võib kohus sellise hagi tagamiseks, mille esemeks ei ole rahaline nõue

kostja vastu, hageja taotlusel esialgu reguleerida vaidlusalust õigussuhet, eelkõige asja kasutusviisi,

kui see on vajalik olulise kahju või omavoli vältimiseks või muul põhjusel. Seda võib teha sõltumata

sellest, kas on alust arvata, et hagi tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või teha

selle võimatuks. TsMS § 378 lg 4 alusel tuleb hagi tagava abinõu valikul arvestada, et kohaldatav

abinõu koormaks kostjat üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja

asjaolusid arvestades põhjendatuks.

Kuigi üldjuhul ei ole lubatav hagi tagamisega kolmandate isikute õigustesse sekkuda, mahub hagejate

taotletud hagi tagamise abinõu põhimõtteliselt hagi esemeks oleva vaidlusaluse õigussuhte esialgse

reguleerimise alla. Oma seisukohas toetus maakohus Riigikohtu otsusele tsiviilasjas nr 3-2-1-74-10.

Vaidluse käigus selgub garantii realiseerimise põhjendatus. Garantii realiseerimine põhjustaks

hagejale olulisi kulutusi.

Menetluse ajaks garantiisumma väljamaksmise keelamine ei ole kostjale liialt koormav. Kostja ei

kaota võimalust oma nõudeid garantii arvel rahuldada, kui hagi jääb rahuldamata.

Hagi on tagatud tuvastushagi nõudes, mille puhul ei ole kohustuslik nõuda tagatise maksmist

tulenevalt TsMS § 383 lg-st 1.

3. Kostja esitas määruskaebuse, milles taotles, et maakohtu määrus tühistataks ja tehtaks uus määrus,

millega jäetaks hagi tagamise taotlus rahuldamata.

Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei ole kohtumääruses põhjendusi hagi tagamise kohaldamise

aluse ja vajaduse kohta.

Nõudegarantii realiseerimise keelamine hagi tagamise abil on võimalik äärmuslikult erandlikel

asjaoludel, mida praegusel juhul ei eksisteeri. Hagi tagamise abinõu ei ole proportsionaalne.

Töövõtulepingu lõpetamine võib tekitada kostjale täiendavat olulist kahju, arvestades projekti

finantseerimist Ühtekuuluvusfondi toetusega.

Hagejad vaidlesid määruskaebusele vastu ja taotlesid selle rahuldamata jätmist.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

4. Tartu Ringkonnakohus jättis 25. oktoobri 2011. a määrusega määruskaebuse rahuldamata ja

maakohtu määruse muutmata.

Ringkonnakohus nõustus maakohtu põhjendustega hagi tagamise kohaldamise kohta. Riigikohus on

tsiviilasjas nr 3-2-1-74-10 leidnud, et olukorras, kus kohtul palutakse tuvastada, et kostjatel ei ole

õigust nõuda garandilt garantii väljamaksmist, mahub hageja taotletud hagi tagamise abinõu

põhimõtteliselt hagi esemeks oleva vaidlusaluse õigussuhte esialgse reguleerimise alla. See võib olla

ka mõistlik, kui garantiil on käimasoleva vaidlusega tihe side, garantii realiseerimine põhjustaks

hagejale olulisi kulutusi ning garantii realiseerimise peatamine ei oleks kostjate huve arvestades

ebaproportsionaalne, mh kui on tagatud, et kostjad ei kaota seeläbi faktilist võimalust garantiinõuet

realiseerida, kui hagi jääb rahuldamata.

Garantiist tulenevate nõuete väljamaksmise keelamine on seaduslik ja põhjendatud olukorras, kus

hagis toodud nõue või nõuded on garantiiga tihedalt seotud. Hagi esemeks on mh pangagarantii

täitmisele pööramise õiguse puudumise tuvastamine ja kostja poolt pangagarantii tagastamine, seega

on pangagarantii tihedalt seotud käsiloleva vaidlusega.

Hageja on põhistanud hagi tagamise avalduses asjaolusid, millest saab järeldada, et on vajalik keelata

garandil kostjatele garantii alusel raha maksmine, vältimaks olulist kahju või omavoli.

Hagi tagamise abinõu ei ole ebaproportsionaalne TsMS § 378 lg 4 kohaselt, sest hagi tagamise abinõu

rakendamisel ei ole välistatud kostja nõuete esitamine garandile väljamaksete tegemiseks, vaid

keelatud on väljamaksete tegemine kuni kohtulahendi jõustumiseni.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5. Kostja esitas määruskaebuse, milles palub tühistada ringkonnakohtu määrus ning teha uus määrus,

millega jätta hagi tagamise taotlus rahuldamata.

Ringkonnakohus on kostja arvates rikkunud TsMS § 667 lg-t 1, mille kohaselt tuleb määruskaebus

lahendada põhjendatud määrusega.

Kohtute määrused ei võimalda järeldada, millist haginõuet maakohtu määrus tagas. Kohtud ei ole

analüüsinud hagi tagamise eeldusi, mis on tegelikult täitmata.

Hagejate tuvastusnõudel ei ole materiaalõiguslikku alust. Tuvastusnõuet ehituslepingu alusel esitades

on hageja püüdnud tungida Swedbank AS ja kostja vahelisse garantiisuhtesse, mis pole õiguslikult

võimalik. Selline tuvastusnõue saaks põhineda üksnes võlaõigusseaduse (VÕS) § 155 sätetel ja

garantiikirjal, kuid hageja ei ole selle pooleks. Tuvastusnõude saaks esitada üksnes garantii andja.

Garantiikirja kehtivust ei ole hagejad vaidlustanud.

Asjas tehtaval lahendil ei saa olla Swedbank AS suhtes tähendust materiaalõiguslikus mõttes, kuna

nii VÕS § 155 kui ka garantiikirja enda alusel ei ole tal õigust keelduda garantiikirja täitmisest.

Garantiikirja alusel väljamaksete tegemise keelamine peaks olema lubatud üksnes väga erandlikel

juhtudel ja ainult siis, kui on ilmne, et soodustatud isik kuritarvitab garantiid.

Kostja leiab, et hagi tagamise viis on kostjale tekkida võivat kahju arvestades põhjendamatult

ebaproportsionaalne. Kuna hageja keeldus edasiste lepinguliste tööde tegemisest, siis on vaja

korraldada uus riigihange ja pooleli jäetud tööde jätkamine teise töövõtja poolt on suure tõenäosusega

kallim.

Hagi tagamise abinõu ei ole proportsionaalne. Hagiavalduse rahaline põhinõue

on 219 953 eurot 3 senti. Samas on hagi tagamise raames keelatud välja maksta 760 015 eurot

66 senti.

Hageja leiab, et määruskaebuses toodus väited on põhjendamata ning määruskaebus tuleb jätta

rahuldamata.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6. Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja ringkonnakohtu määruse resolutsioon

muutmata. Määruskaebus ei anna alust ringkonnakohtu määruse tühistamiseks, kuid TsMS § 692 lg 2

ja § 695 alusel tuleb muuta määruse põhjendusi.

7. Hagejad esitasid kostja vastu muu hulgas nõude 1) tuvastada töövõtulepingust taganemise avalduse

kehtivus, 2) tuvastada, et kostjal ei ole õigust pöörata täitmisele hageja lepinguliste kohustuste

täitmistagatisena antud pangagarantiid, ning 3) kohustada kostjat nimetatud pangagarantii hagejatele

tagastama. Koos hagiavaldusega esitasid hagejad hagi tagamise taotluse, paludes keelata AS-

1 Swedbank teha kostjale pangagarantii alusel väljamakseid kuni hagi suhtes tehtava kohtulahendi

jõustumiseni. Maakohus rahuldas hagi tagamise taotluse. Ringkonnakohus jättis maakohtu määruse

muutmata.

8. Kolleegium märgib, et hagejad ei ole hagis täpsustanud, milliste hagis loetletud nõuete tagamiseks

hagi tagamist taotletakse, kuid on leidnud, et hagi tagamine on põhjendatud TsMS § 377 lg 2 alusel

(I kd, tl 20). Seega on hagejad pidanud hagi tagamise avaldusega silmas eelmises punktis nimetatud

mitterahalisi nõudeid kostja vastu, mitte aga rahalist nõuet.

Hagejad tuginevad sellele, et nende ja kostja vahel 5. augustil 2010 sõlmitud ehitustöövõtulepingu

p 2 kohaselt kuuluvad kokkuleppe juurde üldtingimused, mille p 16.4 kohaselt on tellija viivitamatult

kohustatud tagastama töövõtjale täitmistagatise, kui üldtingimuste alapunkti 16.2 (töövõtja õigus

taganeda lepingust) alusel edastatud taganemisteade on jõustunud. Seega tuginevad hagejad sellele, et

töövõtulepingus on kokku lepitud tellija kohustuses garantii tagastada. Kolleegium märgib, et garantii

tagastamise täpsem materiaalõiguslik sisu tehakse kindlaks asja sisulisel läbivaatamisel. Hagejad

nõudsid hagis mh ka nende 11. juuli 2011 avaldusega tehtud taganemise kehtivuse tuvastamist.

9. Hagi tagamise taotluses on hagejad mh tuginenud ka üldtingimuste p-le 16.4, leides, et lepingust

taganemise korral ei või võlausaldaja nõuda garantiisumma väljamaksmist. Kolleegium leiab, et

garantiikirja tagastamise nõuet saab tagada TsMS § 377 lg 1 esimese lause järgi, mille kohaselt võib

kohus hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata et tagamata jätmine võib raskendada

kohtuotsuse täitmist või teha selle võimatuks. Juhul kui hageja on kehtivalt lepingust taganenud, siis

on hagejal lepingu alusel õigus nõuda garantii tagastamist ja selle hagi rahuldamisel oleks

kohtuotsuse täitmine sisuliselt võimatu, kui garant on garantiisumma välja maksnud. Kooskõlas

TsMS § 378 lg 1 p-ga 4 on kohus keelanud teha garandil garantiikirja alusel kostjale väljamakseid

kuni kohtulahendi jõustumiseni tsiviilasjas.

Kuigi hagi tagamise loogika järgi oleks õigem keelata kostjal garandile nõude esitamine, võib see

garantii tähtajalisuse tõttu takistada selle realiseerimist hagi tagamise tühistamisel ja osutuda seega

kostja jaoks ebamõistlikult koormavaks. Seetõttu on põhjendatud kohaldada vähem koormavat hagi

tagamise abinõu ja keelata garantiisumma väljamaksmine. Sellega ei kahjustata ka garandi õigusi.

Kuna kolleegiumi hinnangul on hagi tagamine hagis taotletud viisil lubatud pangagarantii

tagastamise, seega kohustuse täitmise nõude tagamiseks, siis ei käsitle kolleegium teisi hagejate

määruse p-s 7 nimetatud nõudeid hagi tagamise lubatavuse seisukohalt.

10. Kolleegium ei nõustu määruskaebuse väitega, et hagi tagamise abinõu ei ole proportsionaalne,

kuna hagejate väitel on hagiavalduse rahaline põhinõue 219 953 eurot 3 senti, samas kui hagi

tagamise raames on keelatud välja maksta 760 015 eurot 66 senti. Kolleegium märgib, et

väljamaksete tegemise peatamine hagi tagamise viisina ei tagaks mitte hageja rahalisi nõudeid kostja

vastu, vaid olulise kahju tekkimise vältimist hagejale garantii väljamaksmise tagajärjel. Garantiist

tulenevad väljamaksed peatataks kohtumenetluse ajaks. Seega ei ole siinkohal põhjendatud võrrelda

võimalikke pooltevaheliste vastastikuste rahaliste nõuete suurust.

11. Kolleegium märgib täiendavalt, et TsMS § 383 lg 1 kohaselt võib kohus teha hagi tagamise või

tagamise jätkumise sõltuvaks tagatise andmisest vastaspoolele tekkiva võimaliku kahju hüvitamiseks.

Kostja kahju võib sellisel juhul seisneda maksmisele kuuluvalt garantiisummalt arvestatavas viivises.

12. Kolleegium märgib täiendavalt, et hageja on eksinud hagihinna määramisel. Hageja varaline nõue

selles asjas (vt määruse p 1) ei ole seotud määruse p-s 7 nimetatud nõuetega ja TsMS § 134 lg-t 3 ei

saa siin kohaldada. Kohaldada tuleb TsMS § 125.

13. Kuna kolleegium jätab määruskaebuse rahuldamata, tuleb määruskaebuselt tasutud kautsjon

TsMS § 149 lg 4 teise lause alusel arvata riigituludesse.

Ants Kull, Peeter Jerofejev, Henn Jõks, Villu Kõve, Lea Laarmaa, Jaak Luik, Tambet Tampuu