3-3-1-1-12 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-3-1-1-12

Otsuse kuupäev

24. aprill 2012

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Ivo Pilving

Kohtuasi

J. S. (S.) kaebus Tartu Vangla kohustamiseks kaebaja isiklike

asjade (fotod, palvehelmed ja prillitoos) tagastamiseks ning

toimingu (kahju hüvitamise taotlusele mitteõigeaegne

vastamine) õigusvastasuse tuvastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 18. oktoobri 2011. a otsus haldusasjas

nr 3-10-2064

Menetluse alus Riigikohtus

J. S. kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Rahuldada J. S. kassatsioonkaebus osaliselt.

Tühistada Tartu Halduskohtu 21. detsembri 2010. a otsus ja Tartu Ringkonnakohtu

18. oktoobri 2011. a otsus haldusasjas nr 3-10-2064 fotode ning palvehelmeste tagastamiseks

kohustamise nõude osas. Saata haldusasi tühistatud osas uueks läbivaatamiseks ning vangla

tegevuse (kaebaja väärikuse alandamine) õigusvastasuse tuvastamise nõude

osasläbivaatamiseks Tartu Halduskohtule.

Tagastada J. S.-le kassatsioonimenetluses esitatud tõendid.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Vanglas 8. juulil 2010 toimunud läbiotsimise tulemusena paigutati keelatud esemetena lattu J.

S.-le kuulunud esemed: kaks fotot, prillitoos ja kaelakee. J. S. esitas vanglale kaks taotlust, milles

palus nimetatud esemed talle tagastada. Taotluste kohaselt ei ole prillitoos ohtlik ese ning on vajalik

prillide korrektseks hoidmiseks. Kaelakeeks nimetatud eset pidas J. S. kingituseks saadud

palvehelmesteks, mida tal on varem lubatud kambris hoida, ning fotode kohta märkis ta, et tegemist

ei ole pornograafiliste teostega, vaid aktifotodega, millel on kujutatud tema abikaasat.

Tartu Vangla rahuldas 6. augusti 2010. a vastusega taotlused osaliselt. J. S.-le tagastati prillitoos

põhjendusega, et see ei kujuta julgeolekuriski ning kuulub kinnipeetavale lubatud esemete hulka.

Kaelaehte ja fotode osas leidis Tartu Vangla, et tegemist on keelatud esemetega ning need jäetakse

kinnipeetava isiklike asjade juurde lattu hoiule. Kaelakee puhul ei ole vastuse kohaselt tegemist

palvehelmestega, vaid umbes 60 cm pikkuse ehtega, millel on nööri otsas ümarad plastmasskuulid ja

kolm tähekest. Ehe sisaldab nööri, mistõttu on vangla sisekorraeeskirja (VSE) § 641 p 1 kohaselt

tegemist keelatud esemega. Nagu vastusest nähtuvalt selgus fotode kontrollimisel, on neil kujutatud

isikul suguelundite piirkonnad katmata, mistõttu "[---] lähevad antud fotod vangla mõistes

pornograafia alla". Seega on need VSE § 641 p 15 järgi vanglas keelatud.

Vastuseks taotluse esitaja etteheitele, et tema abikaasa aktifotosid vaatasid meessoost

vanglaametnikud, märgiti vangla vastuses, et läbiotsimise üheks eesmärgiks on leida keelatud

esemeid ja õigus läbiotsimiseks tuleneb vangistust reguleerivatest õigusaktidest. Ametnikud peavad

läbiotsimisel muu hulgas veenduma, ega leitavad fotod, pildid jms pole vanglas keelatud. Selleks

tuleb pilte ka sellisel määral vaadata, et nende lubatavuses veenduda.

2. 11. augustil 2010 esitas J. S. kaebuse Tartu Halduskohtule. Kaebusest ja selle täiendustest järeldas

halduskohus, et kaebaja taotleb vangla kohustamist esemete (palvehelmed, prillitoos ja fotod)

tagastamiseks ning kahju hüvitamise nõude lahendamisega (prillitoosi lõhkumisega tekitatud kahju)

viivitamise õigusvastasuse tuvastamist.

Kaebaja leidis, et vangla pidas põhjendamatult keelatud esemeteks fotosid, mis on tema perepildid ja

pigem erootika, kuid mitte vanglas keelatud pornograafilised teosed. Asjaolu, et abikaasa fotod võtsid

kaebajalt ära meessoost vanglaametnikud, tekitas talle närvivapustuse ning füüsilisi kannatusi ning

alandas tema ja tema abikaasa väärikust. Seeläbi on sekkutud kaebaja eraellu. Palvehelmeste

äravõtmisega on takistatud kaebaja võimalus lugeda õhtuseid palveid. Prillitoosi äravõtmise tõttu

purunesid tema prillid ning tekkis varaline kahju.

Vastustaja rikkus vanglale kahju hüvitamise nõuete läbivaatamiseks seaduses sätestatud kahekuulist

tähtaega. Kaebaja oli esitanud taotluse 100 krooni suuruse hüvitise saamiseks prillitoosi lõhkumise

tõttu tekkinud kahju eest. Kaebuse täienduse (tl 26-28) kohaselt leidis kaebaja, et kuna vangla ei ole

kahju hüvitamise nõuet tähtaegselt läbi vaadanud, tuleb see lahendada kohtul.

3. Tartu Halduskohus jättis 21. detsembri 2010. a otsusega haldusasjas nr 3-10-2064 kaebuse

rahuldamata.

Tuvastamisnõude osas leidis kohus, et J. S. taotluse kahju hüvitamiseks on Tartu Vangla lahendanud

nõuetekohaselt riigivastutuse seaduse (RVastS) § 18 lg-s 1 ette nähtud kahekuulise tähtaja jooksul.

J. S. esitas taotluse 24. augustil 2010 ning vangla lahendas taotluse 20. oktoobril 2010. Vaidlust ei

ole, et kaebaja sai vangla otsuse taotluse lahendamise kohta kätte 26. oktoobril 2010.

Kohustamiskaebuse rahuldamiseks puudus halduskohtu arvates samuti alus. Nii fotod kui ka kaebaja

poolt palvehelmesteks nimetatud kaelakee on vangla sisekorraeeskirja järgi keelatud esemed ning

need on paigutatud kinnipeetavate isiklike asjade lattu ja kaebaja saab need kätte vanglast

vabanemisel. VSE § 641 p 1 kohaselt on vanglas keelatud esemed, millega saab tekitada või on

võimalik tekitada vigastusi (sh nöörid ja niidid, võtmed), ning p 15 kohaselt pornograafilised teosed.

Kohus märkis, et eelkõige on vangla pädev andma hinnangut, millised teosed kvalifitseeruvad VSE

§ 641 p-s 15 loetletuteks. Kohtu hinnangul on vangla õigesti määratlenud pornograafilisteks teosteks

selle sätte tähenduses J. S.-lt ära võetud fotod, millel eksponeeritakse naissoost isiku katmata

suguelundeid. Tuginedes kohtuistungil toimunud fotode vaatlusele ja Tartu Vangla vastuses esitatule

märkis kohus, et vaidlusalustest fotodest ühel on jäädvustatud naissoost isik duši all ja teisel

käterätiga. Kummalgi fotol ei ole äratuntavalt näha neil kujutatud isiku nägu, seega on fotograaf

taotluslikult soovinud fotodel kujutada isiku keha. Pornograafilise sisuga ja vägivalda või julmust

propageerivate teoste leviku reguleerimise seaduse (PorTS) § 1 lg 2 p 3 kohaselt on pornograafia

selline kujutamisviis, mis teisi inimlikke seoseid kõrvale või tahaplaanile jättes seksuaalsed

toimingud labaselt ja pealetükkivalt esiplaanile toob. Nagu vastustaja on märkinud, võib vangistuse

tingimustes selliste teoste omamine, mis vabaduses viibiva täiskasvanu puhul pole õiguslikult

piiratud ega ohtlik, osutuda mittesobivaks või kujutad endast isegi ohtu vangla sisekorrale ja

julgeolekule. Pornograafiliste teoste levik vanglas võib põhjustada vägivalda. Vanglas viibivatel

isikutel ja ühiskonna teistel liikmetel peab olema kindlustunne, et vanglas viibivate isikute ja vangla

julgeolek on tagatud. Pornograafiliste teoste keelamine vanglas aitab selle eesmärgi saavutamisele

kaasa ning on seetõttu sobiv ja vajalik abinõu. Kohus osutas ka vastustaja väitele, et kohtuotsuse

tegemise ajaks on kaebaja ja fotodel kujutatud isiku abielu lahutatud ning ka seetõttu pole fotosid

põhjust pidada perepiltideks.

Kaebaja poolt palvehelmesteks nimetatud eseme osas märkis kohus, et tegemist on niidile või nöörile

lükitud plastikpärlitest naiste kaelakeega.

Kontrollimisel ära võetud prillitoos anti kaebajale tagasi 23. augustil 2010 pärast tuvastamist, et see

ei sisalda metalli ega ole keelatud ese. Kuna kaebaja keeldus prillitoosi vastu võtmast, paigutati see

kinnipeetavate isiklike asjade lattu ja kaebajal on võimalik eset soovi korral kätte saada.

4. Apellatsioonkaebuses märkis J. S., et jääb esialgse kaebuse juurde ja palub see rahuldada.

Apellant peab ekslikuks kohtu seisukohta, et vangla lahendas tema kahju hüvitamise taotluse

tähtaegselt. Tähtaegsuse hindamisel tuleb oluliseks pidada vastava otsuse kättesaamise, mitte aga

otsusel märgitud kuupäeva. Kuna otsuse 24. augusti 2010. a taotluse lahendamise kohta sai kaebaja

alles 26. oktoobril 2010, on kahekuulist tähtaega ületatud.

Temalt keelatud esemete äravõtmise kohta märkis apellant järgmist. Palvehelmed koosnevad

plastmasshelmestest ega kujuta endast ohtu. Palvehelmed koosnevad alati nöörile aetud helmestest.

Fotosid on apellandi arvates põhjendamatult peetud pornograafilisteks teosteks ning ta taotles fotode

määratlemiseks eksperdi kaasamist. Apellant märkis ka, et palvehelmed on talle kingitud ning samuti

nagu fotodki, on need tema jaoks emotsionaalse väärtusega. Kohus ei ole käsitlenud väärikuse

alandamisega seotud väiteid. Tema abielu on aga lahutatud majanduslikel põhjustel, et abikaasal

oleks võimalik saada toetusi lapse kasvatamiseks.

5. Tartu Ringkonnakohus jättis 18. oktoobri 2011. a otsusega apellatsioonkaebuse rahuldamata ja

halduskohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus esitas järgmised põhjendused:

1) haldusasja materjalidest nähtuvalt viibib kaebaja ringkonnakohtu otsuse tegemise ajal Tallinna

Vanglas. Kuna temalt ära võetud palvehelmed asuvad kaebaja isiklike asjade hulgas Tallinna Vanglas

ja fotod asuvad haldusasja juures, poleks võimalik rahuldada Tartu Vangla vastu esitatud

kohustamiskaebust. Küll aga on võimalik anda hinnang esemete äravõtmise õiguspärasusele;

2) osutades haldusasja materjalide hulgas olevatele fotodele (tl 30, millel kujutatakse naissoost isikut

käterätiga ja alasti naist istuvas asendis) ei nõustu ringkonnakohus halduskohtu hinnanguga, et isiku

nägu pole äratuntav ja fotograafi eesmärgiks on kujutada vaid tema keha ja suguelundeid. Seega on

põhjendamatu järeldus, et tegemist on pornograafiliste teostega PorTS § 1 lg 1 p 3 mõttes ja nende

äravõtmine pornograafiliste teoste keelu alusel ei olnud õigustatud. Vastustaja pole ka esitanud

tõendeid, et ümber lükata kaebaja väidet, et tegemist on tema abikaasaga;

3) samas ei saa pidada fotode äravõtmist ja isiklike asjade lattu paigutamist õigusvastaseks. Tuleb

nõustuda vastustajaga, et lubades kõnelauseid fotosid hoida kambris, pole välistatud nende sattumine

teiste kinnipeetavate kätte. Taolised fotod võivad mõjutada meessoost kinnipeetavate

seksuaalfantaasiaid ning seeläbi tingida intsidente ja ohtu nõrgematele kinnipeetavatele. Kuna

kohtuotsuse tegemise ajal viibib kaebaja Tallinna Vanglas, võimaldaks fotode lubamine neile veelgi

suurema isikuteringi juurdepääsu;

4) perekondlike sidemete säilitamiseks puudub kaebajal vajadus hoida kambris kõnealuseid fotosid,

tal on võimalus hoida enda juures ka teisi abikaasat kujutavaid fotosid. Fotode sattumine kõrvaliste

isikute kätte võib rikkuda aga kaebaja abikaasa inimväärikust;

5) isegi kui vastab tõele kaebaja väide, et temalt ära võetud kaelakee kujutas endast palvehelmeid, ei

ole nende kambrisse mittelubamine õigusvastane. Pole vaidlust, et kaebajal olid kambris ka teised

palvehelmed. Seega ei ole vastustaja kaelakeed kambrisse mitte lubades sekkunud kaebaja õigusesse

täita religioosseid kombetalitusi. Vastustajal puudub kohustus tagada kaebajale erinevate

palvehelmeste olemasolu erinevate palvete lugemiseks;

6) halduskohus jättis õigesti rahuldamata taotluse prillitoosi lõhkumisega tekitatud kahju

hüvitamiseks. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid, et prillitoos talle lõhutuna tagastati ja üldse

parandamist vajas. Ringkonnakohtu istungil kinnitas kaebaja, et prillitoosi parandasid tema

kaaskinnipeetavad ja ta pole parandamisega seoses kulutusi teinud;

7) 24. augustil 2010 esitatud kahju hüvitamise taotluse lahendas Tartu Vangla 20. oktoobri 2010. a

kirjaga. Asjaolu, et vastus jõudis taotlejani alles 26. oktoobril 2010, ei tähenda, et oleks rikutud

RVastS § 18 lg-s 1 sätestatud kahekuulist tähtaega.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6. Kassatsioonkaebuse kohaselt vaidlustab J. S. ringkonnakohtu otsuse osas, mis puudutab fotode ja

palvehelmeste tagastamiseks kohustamist ning märgib, et ei soovi seda kasseerida prillitoosi

puudutavas ulatuses.

Kassaator peab põhjendamatuks ringkonnakohtu seisukohta, et fotode kui keelatud esemete

äravõtmine ja isiklike esemete lattu paigutamine on õiguspärane sõltumata sellest, et need pole

käsitatavad pornograafiliste teostena, mis on keelatud VSE § 641 p 15 järgi. Nimetatud fotosid pole

põhjust pidada keelatud esemeteks ja nende äravõtmine oli põhjendamatu. Põhjendatud pole ka

seisukoht, et õiguspärane oli palvehelmeste mittelubamine isegi juhul, kui need ei kujuta endast ohtu.

Seadusest ei tulene keeldu hoida kambris ka teisi palvehelmeid. Nende keelamine takistab kassaatoril

palvuste läbiviimist. Kassaatorile jääb arusaamatuks, kuidas sõltub kohustamiskaebuse rahuldamise

võimalikkus sellest, millises vanglas ta kohtuotsuse tegemise hetkel viibib.

Kassaator palub õigusvastaseks tunnistada ka Tartu Vangla tegevuse, mis seisnes selles, et

läbiotsimisel vaatasid tema abikaasa aktifotosid meessoost vanglaametnikud, tekitades seeläbi

kassaatorile hingelisi ja füüsilisi kannatusi ning riivasid nii tema kui ka abikaasa au.

7. Tartu Vangla märgib kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele, et ringkonnakohus pole otsuse

tegemisel rikkunud ei materiaalõigus- ega menetlusnorme ning kohtuotsus on põhjendatud ja tugineb

tuvastatud asjaoludele. Kaebaja isiklike asjade hulgas Tallinna Vanglas asuvaid palvehelmeid ega

kohtuasjas asuvaid fotosid ei saaks kohustada tagastama Tartu Vanglat, kelle vastu kaebus on

esitatud.

8. Vastuseks Riigikohtu teatisele asjas kirjaliku menetluse toimumise kohta märgib kassaator, et ta

jääb oma varasemate seisukohtade juurde. Kassaator rõhutab, et tema kaebusest ajendatud vaidlus ei

toimu mitte nende fotode üle, mis ta ise saatis tõendina kohtule ja mis asuvad haldusasja toimikus,

vaid nende kahe foto üle, mis asuvad kaebaja isiklike asjade hulgas kinnipeetavate isiklike asjade

laos. Kassaator palub talle tagastada haldusasja toimikusse lisatud fotod.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Kassaator on selgesõnaliselt märkinud, et ta soovib ringkonnakohtu otsust vaidlustada vaid osas,

mis puudutab fotode ja palvehelmeste tagastamiseks kohustamist.

10. Kassaator palub õigusvastaseks tunnistada ka Tartu Vangla tegevuse, mis seisnes selles, et

läbiotsimisel vaatasid tema abikaasa aktifotosid meessoost vanglaametnikud, tekitades seeläbi

kassaatorile hingelisi ja füüsilisi kannatusi ning riivasid nii tema kui ka abikaasa au. J. S. on

halduskohtule esitatud kaebuses märkinud, et vangla tegevusega fotode äravõtmisel on põhjustatud

talle füüsilisi kannatusi, alandatud tema ja tema abikaasa väärikust ning sekkutud kaebaja eraellu.

Halduskohtu istungil kinnitas ta, et soovib väärikust alandava vangla tegevuse õigusvastasuse

tuvastamist eesmärgiga esitada kahjunõue. Halduskohus lahendas J. S. kaebust fotode, palvehelmeste

ja prillitoosi tagastamiseks kohustamiseks ning kahjunõude lahendamisega viivitamise

õigusvastasuse tuvastamiseks.

Apellatsioonkaebuses märkis J. S., et halduskohus ei ole käsitlenud väärikuse alandamisega

seonduvaid väiteid. Ringkonnakohtu otsusest ei nähtu, et apellatsioonimenetluses oleks analüüsitud

eelnimetatud tuvastusnõude läbi vaatamata jätmist halduskohtus. Halduskohtu otsuse tegemise ajal

kehtinud HKMS § 25 lg 3 ls 2 sätestas, et kui asjas on esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi

nõuete kohta. Praeguses asjas ei ole halduskohus seisukohta võtnud nõude osas, millega kaebaja

soovib väärikuse väidetavat alandamist põhjustanud vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamist.

Samuti pole kaebust selle nõude osas tagastatud. Seega tuleb kõnealuse tuvastusnõude osas

halduskohtul võtta seisukoht asja uuel läbivaatamisel.

11. Vanglas on keelatud esemed vastavalt VangS § 15 lg-le 2 ja VangS § 15 lg 3 alusel kehtestatud

määrusele. VangS § 15 lg 2 kohaselt on kinnipeetavale keelatud ained ja esemed, mis ohustavad

inimese julgeolekut, sobivad eriti vara kahjustamiseks või võivad ohustada vangla julgeolekut. VangS

§ 15 lg 3 alusel on VSE §-s 641 kehtestatud kinnipeetavale vanglas keelatud esemete ja ainete loetelu.

VangS § 15 lg 4 alusel võib vanglateenistus keelata täiendavalt aineid ja esemeid, mis ei ole keelatud

asjade loetelus, kuid vastavad § 15 lg-s 2 sätestatud tingimustele. Isegi juhul, kui ese pole keelatud

esemeks eelnimetatud sätetest tulenevalt, on piiravaks normiks ka VSE § 57 lg 3, millega on

sätestatud kinnipeetava juures olevate ja laos olevate asjade kaal kokku (30 kg). VangS § 41 lg-st 2

tulenevalt võib vangla, kui seadus ei sätesta konkreetset piirangut, kohaldada vaid selliseid

piiranguid, mis on vajalikud vangla julgeoleku kaalutlustel.

12. Palvehelmesteks nimetatud eseme tagastamata jätmist on vastustaja põhjendanud VSE § 641 p-

ga 1, mille kohaselt on kinnipeetavale vanglas keelatud esemed, millega saab tekitada või on

võimalik tekitada vigastusi, nagu relvad ja laskemoon, erivahendid, sõjariistad, torke- lõike- ja

raierelvad, nõelad, vardad, nöörid, niidid, võtmed, köied ja traadid.

Kolleegium asus 21. juuni 2010. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-24-10 (p 12) seisukohale, et VSE

§ 64¹ p-s 1 on toodud näitlik loetelu esemetest, millega saab või on võimalik tekitada vigastusi. Seega

ei ole mitte iga VSE § 64¹ p-s 1 nimetatud ese kinnipeetavale keelatud, vaid üksnes sellised, millega

saab või on võimalik tekitada vigastusi. Otsuse p-s 13 rõhutas kolleegium, et eseme ohtlikkuse

hindamisel ning VSE § 64¹ p-s 1 märgitud keelatud esemena käsitamisel on vanglal ulatuslik

hindamisruum.

Vastustaja põhjendas palvehelmesteks nimetatud eseme VSE § 641 p 1 mõttes keelatud esemena

käsitamist sellega, et see sisaldab nööri. Vastustaja ei andnud põhjenduses hinnangut eseme

ohtlikkusele. Ei halduskohus ega ringkonnakohus ole analüüsinud, kas Tartu Vangla teostas eseme

ohtlikkuse hindamisel kaalutlusõigust õiguspäraselt. Halduskohus nõustus vastustajaga, märkides, et

tegemist on niidile või nöörile lükitud plastikpärlitest naiste kaelakeega. Ringkonnakohus aga leidis,

et isegi kui kaebajalt ära võetud kaelakee kujutas endast palvehelmeid, ei ole nende kambrisse

mittelubamine õigusvastane. Pole vaidlust, et kaebajal olid kambris ka teised palvehelmed ja seega ei

ole vastustaja ringkonnakohtu arvates eseme kambrisse mittelubamisel sekkunud kaebaja õigusesse

täita religioosseid kombetalitusi.

13. Kuna senises kohtumenetluses ei ole vaidlusaluse eseme tagastamata jätmise õiguspärasuse

kontrollimisel tähelepanu pööratud sellele, kas vastustaja on kaalutlusõigust teostanud õigesti ja

andnud hinnangu eseme ohtlikkusele, tuleb käesolev haldusasi saata tagasi uueks läbivaatamiseks

halduskohtule.

Kolleegium peab seejuures vajalikuks märkida, et kuigi iseenesest võib olla põhjendatud

ringkonnakohtu seisukoht, et vaidlusaluse eseme tagastamata jätmisega ei sekkuta isiku õigusesse

usuliste kombetalituste täitmisel, kui tema kasutuses on olemas teised palvehelmed. Kui aga

vangistusõiguse normide järgi puudub alus eseme keelamiseks, ei saa kambris teist samasugust eset

keelata vaid seetõttu, et kambris juba on kinnipeetaval samasugune ese.

14. J. S.-le fotode tagastamata jätmist põhjendas vangla VSE § 641 p-ga 15, mille kohaselt on

kinnipeetavale vanglas keelatud "vägivalda, vihkamist, rassismi jne propageerivad trükised ning

pornograafilised teosed".

Halduskohus nõustus vastustajaga, et kõnealused fotod kujutavad endast vanglas kinni peetavale

isikule keelatud pornograafilisi teoseid. Ringkonnakohus aga leidis, et tegemist pole pornograafiliste

teostega PorTS § 1 lg 1 p 3 mõttes.

15. Halduskohtu istungil vaatles kohus vangla esindaja poolt esitatud fotosid, mis olid J. S.-lt ära

võetud ja paigutatud tema asjade hulka isiklike asjade laos (halduskohtu 2. detsembril 2010

menetluskonverentsina peetud kohtuistungi protokoll, tl 56 pöördel). Kohtuistungi protokollist

nähtuvalt tagastas kohus fotod vangla esindajale ning neid ei lisatud kohtuasja materjalide hulka.

Ringkonnakohus viitab fotodele hinnangut andes aga toimiku lk-le 30. Selliselt on nummerdatud

ümbrik, mis sisaldab kümmet fotot, mis J. S. on kohtumenetluse ajal saatnud kohtule tõendamaks, et

temalt ära võetud fotodel on kujutatud sama isikut (tema abikaasat) ja seetõttu on need käsitatavad

perefotodena. Ringkonnakohtu istungi protokollist (tl 117-118) ei nähtu, et vastustaja oleks

halduskohtu istungil esitatud fotosid ringkonnakohtu istungil taas esitanud ning et kohus oleks neid

uurinud. Samuti ei nähtu kohtuasja toimikust, et ringkonnakohus oleks vaidluse ajendanud kaks fotot

vastustajalt välja nõudnud ja neid oleks saadud uurida. Seega on alust arvata, et haldus- ja

ringkonnakohtu erinev hinnang küsimuses, kas tegemist on pornograafiliste teostega või mitte,

põhineb erinevate fotode uurimisel. Ka kassaator märgib oma täiendavas seisukohas Riigikohtule, et

vaidlus ei toimu mitte nende fotode üle, millised ta ise kohtule saatis ja mis asuvad haldusasja

toimikus, vaid nende kahe foto üle, mis asuvad kaebaja asjade hulgas kinnipeetavate isiklike asjade

laos.

16. HKMS § 198 lg 1 ls 2 sätestab, et kui on vajalik asja õigeks lahendamiseks, võib ringkonnakohus

halduskohtus esitatud tõendeid ja tuvastatud asjaolusid ümber hinnata. Praeguses asjas toimunud

varasema kohtumenetluse ajal tuli lähtuda tsiviilkohtumenetluse seadustiku asjakohastest sätetest.

TsMS § 652 lg-st 5 tuleneb, et ringkonnakohus kogub, uurib ja hindab uuesti esimese astme kohtu

menetluses kogutud, uuritud ja hinnatud tõendeid, kui pool vaidlustab esimese astme kohtu otsuses

vastava tõendi hindamise alusel tuvastatud asjaolu või vastava asjaolu tõendamise menetluse

menetlusnormide olulise rikkumise tõttu ja ringkonnakohus peab tõendi uut uurimist ja hindamist

vajalikuks. TsMS § 653 sätestab, et kui apellatsioonkaebuses vaidlustatakse esimese astme kohtu

otsust mõnel tõendil põhineva asjaolu osas, peab ringkonnakohus kohtuotsust selles osas muutes

märkima põhjuse, miks tõendit tuleb hinnata esimese astme kohtust erinevalt. Kolleegium rõhutab, et

halduskohtu poolt tõenditele antud hinnangut muutes peab ringkonnakohus olema uurinud samu

tõendeid nagu esimese astme kohuski.

Kehtiva HKMS § 61 lg-st 1 tuleneb kohustus hinnata tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt.

Sama nõude sätestas ka praeguses asjas apellatsioonimenetluse ajal kohaldunud TsMS § 232 lg 1.

Kolleegiumi hinnangul on ringkonnakohus rikkunud TsMS § 46 lg 2, mille kohaselt rajab kohus

otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kui kohus lahendab asja kohtuistungil, rajab kohus

otsuse ainult nendele tõenditele, mida istungil uuriti.

17. Kuigi nimetatud menetlusnormi rikkumise saaks asja uuel läbivaatamisel kõrvaldada ka

ringkonnakohus, kellel on võimalus nõuda vastustajalt tema valduses olevate asjakohaste fotode

esitamist, peab kolleegium otstarbekaks saata haldusasi kogu tühistatavas osas (nii fotode kui ka

palvehelmeste tagastamiseks kohustamine) uueks läbivaatamiseks halduskohtule.

18. Kolleegium peab seoses tõendite uurimise ja hindamisega vajalikuks märkida järgnevat. HKMS

§ 56 lg 2 kohaselt võib halduskohtumenetluses olla tõendiks ka asitõend (TsMS §-d 285-289) või

dokumentaalne tõend, sh foto (TsMS-d § 272-284). Vastavalt TsMS § 287 lg-le 1 võetakse asitõend

asja juurde määrusega. Asitõendit säilitatakse toimikus või antakse kohtu asitõendite hoiukohta, mille

kohta tehakse märge toimikus (lg 2). Asitõendit, mida ei saa kohtusse toimetada, hoitakse selle

asukohas või antakse hoiule menetlusosalisele või kolmandale isikule, kes peab tagama asitõendi

säilimise (lg 3).

Kolleegium on varem (haldusasjas nr 3-3-1-24-10, p 13) märkinud, et endast väidetavalt ohtu

kujutavaid esemeid (keelatud ese), mille omadusi tuleb vanglal vahetult hinnata, tuleb säilitada,

võimaldamaks seda tõendit ka kohtumenetluses vahetult hinnata. Kohtuistungil asitõendi vaatlemisel

kirjeldatakse asitõendit üksikasjalikult (TsMS § 288 lg-d 1 ja 4) ning vaatluse andmed kajastatakse

kohtuistungi protokollis (HKMS § 85 lg 1 p 8). Praeguses asjas on kohus esitanud asitõendi

kirjelduse kohtuotsuses, kuid halduskohtu istungi protokoll sellist kirjeldust ei sisalda.

19. Eeltoodu tõttu tuleb halduskohtu ja ringkonnakohtu otsused tühistada fotode ning palvehelmeste

tagastamiseks kohustamise nõude osas. Haldusasi tuleb tühistatud osas saata uueks läbivaatamiseks

ning vangla tegevuse (kaebaja väärikuse alandamine) õigusvastasuse tuvastamise nõue

läbivaatamiseks Tartu Halduskohtule.

20. Kuigi Riigikohus ei võta seisukohta esitatud kohustamisnõuete rahuldamise osas ning haldusasi

saadetakse uueks läbivaatamiseks, peab kolleegium oluliseks peatuda veel järgneval.

Ringkonnakohus märkis, et haldusasja materjalidest nähtuvalt viibib kaebaja ringkonnakohtu otsuse

tegemise ajal Tallinna Vanglas, temalt ära võetud palvehelmed asuvad kaebaja isiklike asjade hulgas

Tallinna Vanglas ja vaidlusalused fotod asuvad haldusasja juures. Seetõttu poleks ringkonnakohtu

arvates võimalik rahuldada kohustamisnõudeid, mis on esitatud Tartu Vangla vastu.

Kui kohtuotsuse tegemise ajal kehtiv õigus ei võimalda haldusorganil toimingut sooritada, tuleb

kaebus toimingu sooritamiseks jätta RVastS § 6 lg-st 1 tulenevalt rahuldamata (Riigikohtu üldkogu

7. detsembri 2009. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-5-09, p 44). Muu hulgas ei saa kohus kohustada

vanglat tagastama kinnipeetavale eset, mille valdamise kehtiv õigus välistab. Kohustamiskaebuse

rahuldamine võib võimatuks osutuda ka kohtumenetluse ajal muutunud faktiliste asjaolude tõttu;

vangistusega seotud asjades näiteks juhtudel, kus kinnipeetav isik on vanglast vabanenud või

vahistatust on saanud kinnipeetav (nt halduskolleegiumi 14. detsembri 2009. a määrus haldusasjas

nr 3-3-1-77-09, p 12). Pelgalt ühest vanglast teise ümberpaigutamine ei pruugi aga mõjutada vangla

vastu esitatud kohustamisnõude rahuldamise võimalikkust (vt 19. novembri 2009. a otsus haldusasjas

nr 3-3-1-62-09, p 14).

Juhul kui kohus leiab, et kohustamisnõue on põhjendatud, kuid kinnipeetav ei viibi enam vanglas,

kelle vastu kohustamisnõue on algselt esitatud, tuleb vangla, kus kinnipeetav kohustamisnõude

rahuldamise üle otsustamise ajal viibib, kaasata HKMS § 18 lg 2 alusel täiendava vastustajana.

Kolleegium leiab, et juhul, kui vangla kaasatakse vastustajana põhjendusel, et faktilise olukorra

muutumise (kinnipeetava üleviimine) tõttu pole võimalik menetluses seni osalenud vastustajat

kohustada kohustamisnõude rahuldamise korral kohtuotsust täitma, ei toimu analoogselt HKMS § 18

lg 3 teises lauseosas sätestatud erandjuhtudega asja arutamist algusest peale.

Lisaks märgib kolleegium, et praeguse vaidluse tinginud fotod ei asu haldusasja juures, vaid asja

materjalidest (tl 21) nähtuvalt kinnipeetava isiklike asjade juures laos.

21. Kassaator on saatnud Riigikohtule tõenditena käsitatavad ajaleheväljalõiked, millega ta soovib

tõendada, et temalt ära võetud fotod on olemuselt võrreldavad vanglas kättesaadavates ajalehtedes

avaldatutega, mida pole vanglas pornograafilise teosena määratletud. HKMS § 229 lg 2 kohaselt

arvestab Riigikohus kassatsioonkaebuse põhjendatuse kontrollimisel faktilisi asjaolusid, mis on

tuvastatud alama astme kohtu otsusega. Erandlikult arvestab Riigikohus ka asjaolusid, mis on esitatud

ringkonnakohtupoolse menetlusõiguse normi olulise rikkumise kohta esitatud väite põhjendamiseks,

sealhulgas kohtuistungi protokollist nähtuvaid asjaolusid. HKMS § 229 lg-st 3 tulenevalt on

Riigikohus seotud ringkonnakohtu tuvastatud faktiliste asjaoludega, välja arvatud juhul, kui asjaolu

tuvastamine on vaidlustatud kassatsioonkaebusega ning asjaolu tuvastamisel on oluliselt rikutud

menetlusõiguse norme. Kuna praegusel juhul pole tegemist nimetatud sätetest tuleneva erandiga, ei

ole esitatud tõenditel kassatsioonimenetluses tähtsust ning need tuleb HKMS § 62 lg-te 2 ja 3 alusel

tagastada.

Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Ivo Pilving