3-3-1-7-12 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-3-1-7-12

Otsuse kuupäev

23. aprill 2012

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Jüri Põld

Kohtuasi

Raul Luksi (Luks) kaebus Kaitseväe Peastaabi kohustamiseks

Sotsiaalkindlustusametile pensioni ümberarvutamiseks teatise

väljastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 12. detsembri 2011. a otsus

haldusasjas nr 3-10-1113

Menetluse alus Riigikohtus

Kaitseväe kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Rahuldada Kaitseväe kassatsioonkaebus.

Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 12. detsembri 2011. a otsus haldusasjas nr 3-10-1113.

Jätta jõusse Tallinna Halduskohtu 18. aprilli 2011. a otsus haldusasjas nr 3-10-1113.

Tagastada kautsjon.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Raul Luks esitas 11. detsembril 2009 Kaitseväe Peastaabile avalduse, milles taotles Tallinna

Pensioniametile uue tõendi esitamist tema pensioni ümberarvestamiseks vastavalt 8. detsembril

2009. a vastu võetud kaitseväeteenistuse seaduse (KVTS) § 197 muutmise seadusele. Avalduses

märgiti, et taotleja teenis aastatel 1992 kuni 1993 Kaitseväe Peastaabis brigaadikindrali ametikohal.

Kaitseväe Peastaabi 19. jaanuari 2010. a kirjaga nr J1-1.2-2/1519 keelduti tõendi väljastamisest

põhjendusega, et vastustajal puudub alus väljastada kaebajale teatist pensioni arvestamiseks

brigaadikindrali ametikoha palgataseme keskmise alusel. Kirja kohaselt oli kaebaja ametikoha

(Kaitseväe Peastaabi operatiiv- ja väljaõppeosakonna ülem) auastmeks ajal, mil kaebaja sellel teenis,

kolonel. Brigaadikindrali auaste kehtestati alles 14. märtsil 2000. aastal. Kaebaja taotluse jättis

rahuldamata ka kaitseväe juhataja.

2. R. Luks esitas 28. aprillil 2010. a Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles 26. mail 2010. a esitatud

täpsustust arvestades taotles vastustaja kohustamist esitama Sotsiaalkindlustusametile teatis kaebajale

uue pensioni määramiseks brigaadikindrali auastmega ametikoha palgataseme keskmise alusel.

Kaebust põhjendati järgmiselt:

1) on õige, et kaebaja kõnealusel ametikohal teenimise ajal oli sellele ametikohale vastav auaste

kolonel, kuid kaebaja teenistusest lahkumise ja pensioniõiguse omandamise ajal oli ametikoha auaste

brigaadikindral. Vaidlus seisnebki selles, milline ametikohale vastav auaste tuleb võtta aluseks

pensioni arvestamisel - kas isiku teenistuskäigu kõrgemale ametikohale vastav korduvalt muutunud

isikule soodsaim ja tema pensioniõiguse omandamise ajal kehtinud auaste või tema ametikohal

teenimise ajal kehtinud auaste;

2) KVTS § 197 lg 2 kehtiv redaktsioon sätestab sõnaselgelt, et "[---] ja eruväelane võivad valida

pensioni taotlemiseks väljateenitud aastate pensioni [---] suuruse arvestamise aluseks oma lepingulise

teenistuse aja viimase viie aasta kõrgeima ametikoha auastmele vastava [---] palgataseme keskmise".

Riigikogu poolt võeti 8. detsembril 2009. a vastu KVTS § 197 täiendus, et viimase viie aasta nõuet ei

kohaldata nende eruväelaste suhtes, kelle õigus pensionile tekkis enne 2007. a 1. jaanuari. Seega on

kaebaja kohta seadusega sätestatud valikuõiguse tingimus - oma lepingulise teenistuse aja kõrgeima

ametikoha auastmele vastava palgataseme keskmine.

3. Tallinna Halduskohus jättis kaebuse rahuldamata, põhjendades otsust järgmiselt:

1) kaebaja soovib teatise väljastamist talle uue pensioni määramiseks brigaadikindrali auastmega

ametikoha palgataseme keskmise alusel. Kaebaja tugineb 21. detsembril 2006. a vastu võetud ja

1. jaanuaril 2007. a jõustunud kaitseväeteenistuse seaduse, tulumaksuseaduse ja välismaalaste

seaduse muutmise seadusega (§ 1 p 54) muudetud ja ümbersõnastatud KVTS §-le 197. Selle

paragrahvi lg 1 kohaselt on kaadrikaitseväelasele, reservväelasele ja eruväelasele pensioni suuruse

arvestamise aluseks tema viimase ametikoha auastmele vastav KVTS § 153 lg 3 alusel Vabariigi

Valitsuse määratud palgataseme keskmise ja auastmetasu summa ning lg 2 kohaselt võivad

kaadrikaitseväelane, reservväelane ja eruväelane valida pensioni taotlemiseks väljateenitud aastate

pensioni või töövõimetuspensioni suuruse arvutamise aluseks oma lepingulise teenistuse aja viimase

viie aasta kõrgeima ametikoha auastmele vastava KVTS § 153 lg 3 alusel Vabariigi Valitsuse

määratud palgataseme keskmise. 8. detsembril 2009. a vastu võetud ja 26. detsembril 2009. a

jõustunud kaitseväeteenistuse seaduse § 197 muutmise seaduse §-ga 1 täiendati KVTS § 197 lg-t 2

teise lausega järgmises sõnastuses: "Viimase viie aasta nõuet ei kohaldata nende eruväelaste suhtes,

kelle õigus pensionile tekkis enne 2007. a 1. jaanuari";

2) asjas on tuvastatud, et vastustaja 30. jaanuaril 2007. a Tallinna Pensioniametile väljastatud

teatisega on kaebaja pension vastavalt KVTS §-le 197 ning ülalnimetatud kaitseväeteenistuse

seaduse, tulumaksuseaduse ja välismaalaste seaduse muutmise seadusega kaitseväeteenistuse seadust

täiendatud §-ga 2262, mille lg 2 kohaselt võib enne 2007. a 1. jaanuari määratud pensioni

pensioniõigusliku isiku avalduse alusel arvestada kaitseväeteenistuse seaduses sätestatud uutel

alustel, ja mille lg 3 kohaselt tekib eruväelaste ja reservväelaste õigus pensionile uutel alustel alates

2007. a 1. jaanuarist, juba uutel alustel ümber arvestatud. Kaebajal puudub õigus nõuda pensioni

ümberarvutamist ja selle kohta uue teatise väljastamist, sest kaebaja jaoks ei ole pensioni määramise

alused käesolevaks ajaks muutunud. Nimelt toimub kaitseväelase pensioni ümberarvutamine KVTS

§ 209 lg 1 järgi pensioni vähendamist või suurendamist tingivate asjaolude tekkimisel. Puuduvad

andmed, et sellised asjaolud esineksid;

3) 8. detsembril 2009. a vastu võetud ja 26. detsembril 2009. a jõustunud KVTS § 197 lg 2 täiendus

ei anna kaebajale alust nõuda pensioni ümberarvestamist brigaadikindrali auastmega ametikoha

palgataseme keskmise alusel. Poolte vahel on vaidlus selles, kuidas mõista KVTS § 197 lg-s 2

märgitud kõrgeima ametikoha auastet. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et KVTS § 197 lg-s 2

sätestatud kõrgeima ametikoha auastme kindlaks määramisel saab arvestada sellise ametikoha

auastet, millel kaitseväelane reaalselt teenis. Sellise seisukoha õigsust kinnitab selgelt seaduse enda

tekst. Nimelt räägib KVTS § 197 lg 2 kaitseväelase "oma lepingulise teenistuse aja" kõrgeima

ametikoha auastmest. Seega saab pensioni arvestamise aluseks olla üksnes sellise kõrgeima

ametikoha auaste, millel isik ise teenis. Pole vaidlust, et kaebaja valitud kõrgeima ametikoha

(Kaitseväe Peastaabi operatiivosakonna ülem - peastaabi ülema asetäitja) auaste oli tol ajal kehtinud

regulatsiooni järgi kolonel, mitte brigaadikindral. Et nimetatud ametikoha auaste on hiljem

muutunud, ei oma käesolevas vaidluses tähtsust.

4. R. Luks palus apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja uue otsusega kaebus

rahuldada.

5. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas R. Luksi apellatsioonkaebuse, tühistas halduskohtu otsuse ja

tegi uue otsuse, millega rahuldas R. Luksi kaebuse ning kohustas Kaitseväe Peastaapi välja andma

teatise R. Luksi pensioni ümberarvutamiseks brigaadikindrali auastmele vastava palgataseme

keskmise alusel. Ringkonnakohus põhjendas otsust järgmiselt:

1) kuni 1. detsembrini 2007 sätestas KVTS § 197 järgmist. KVTS § 197 lg 1 p 1 kohaselt oli pensioni

suuruse arvestamise aluseks kaadrikaitseväelasele, reservväelasele ja eruväelasele tema viimase 12

kuu teenistustasu üldsumma, mille hulka ei arvata korteri- ja toiduraha, mis on jagatud 12-ga, või kui

isik on teeninud vähem kui 12 kuud, siis teenitud kuude teenistustasu üldsumma, mis on jagatud

kuude arvuga (pensioni arvestamise teenistustasu). KVTS § 197 lg 2 nägi ette, et kaadrikaitseväelane

võis valida pensioni taotlemiseks väljateenitud aastate pensioni või töövõimetuspensioni suuruse

arvestamise aluseks: a) oma lepingulise teenistuse ajast temale soodsaima 12 kuu teenistustasu

üldsumma, mis on jagatud 12-ga, ametikoha järgi, millel ta teenis vähemalt 12 kuud järjest või b)

oma viimase teenistuses oleku kuu teenistustasu, mille hulka ei arvata puhkusetoetust ja puhkusetasu;

2) KVTS § 197 kehtiv redaktsioon sätestab järgmist. KVTS § 197 lg 1 p 1 kohaselt on pensioni

suuruse arvestamise aluseks kaadrikaitseväelasele, reservväelasele ja eruväelasele tema ametikoha

auastmele vastav sama seaduse § 153 lg 3 alusel Vabariigi Valitsuse määratud palgataseme keskmise

ja auastmetasu summa (pensioni arvestamise summa). KVTS § 197 lg 2 näeb ette, et

kaadrikaitseväelane, reservväelane ja eruväelane võivad valida pensioni taotlemiseks väljateenitud

aastate pensioni või töövõimetuspensioni suuruse arvutamise aluseks oma lepingulise teenistuse aja

viimase viie aasta kõrgeima ametikoha auastmele vastava sama seaduse § 153 lg 3 alusel Vabariigi

Valitsuse määratud palgataseme keskmise ja pensioni määramise hetkel oleva auastmetasu summa.

Viimase viie aasta nõuet ei kohaldata nende eruväelaste suhtes, kelle õigus pensionile tekkis enne

2007. aasta 1. jaanuari (viimase lausega täiendati KVTS § 197 lg-t 2 8. detsembril 2009. a ning

täiendus jõustus 26. detsembrist 2009. a);

3) kuni 1. jaanuarini 2007. a sätestas KVTS § 209 järgmist. KVTS § 209 lg 1 nägi ette, et

kaitseväelasele pensioni määramise aluseks olnud pensioni vähendamist või suurendamist tingivate

asjaolude tekkimisel arvutatakse pension ümber. Sama sätestab KVTS § 209 lg 1 ka kehtivas

redaktsioonis. KVTS § 209 lg 2 p 1 nägi ette, et pensioni ümberarvutamine pensioni suuruse

arvestamise aluse muutumisel toimub kaadrikaitseväelase, reservväelase või eruväelase pensioni

arvestamisel aluseks olnud teenistustasu koosseisu arvatud ametipalga ja auastmetasu suuruse

muutumisel. KVTS § 209 kehtiva redaktsiooni lg 2 p 1 näeb ette, et pensioni ümberarvutamine

pensioni suuruse arvestamise aluse muutumisel toimub kaadriväelase, reservväelase või eruväelase

pensioni arvestamisel aluseks olnud ametikoha auastmele vastava sama seaduse § 153 lg 3 alusel

Vabariigi Valitsuse poolt määratud palgataseme keskmise ja auastmetasu muutumisel;

4) Kaitseväe Peastaabi 9. veebruari 2010. a vastusest kaebajale nähtub kaebaja valitud ametikoha ja

kaebaja sellel ametikohal teenimise kohta järgnev. Kaitsejõudude Peastaabi ülema 1. novembri

1991. a käskkirjaga nr 2 kinnitati peastaabi esimene koosseis ilma ametikoha auastmeteta, ametikoha

nimetuseks oli I osakonna ülem - peastaabi ülema asetäitja. Kaitseväe juhataja 18. novembri 1993. a

käskkirjaga nr 70TS kinnitati Kaitsejõudude Peastaabi koosseis, ametikoha nimetus oli operatiiv- ja

väljaõppeosakonna ülem, peastaabiülema asetäitja, ametikoha auaste oli kolonel. Kaitseväe juhataja

kinnitas 30. novembril 1994. a Kaitsejõudude Peastaabi koosseisu käskkirjaga nr 1/94 KV

kehtivusega alates 1. jaanuarist 1995. a. Ametikoha nimetus oli operatiivosakonna ülem - peastaabi

ülema asetäitja, ametikoha auaste oli kindralmajor. Alates 1. augustist 1997. a oli ametikoha auaste

kolonel, alates 1. septembrist 1998. a kindralmajor. Kaitseväe juhataja 19. detsembri 2000. a

käskkirjaga nr 56-AK/684 kinnitati Kaitsejõudude Peastaabi koosseisutabel, ametikoha nimetus oli

operatiivosakonna ülem, Kaitsejõudude Peastaabi ülema asetäitja, ametikoha auaste brigaadikindral;

5) kaebaja määrati Kaitsejõudude Peastaabi ülema 2. jaanuari 1992. a käskkirja nr 2 p 4 alusel I

osakonna ülema kohusetäitjaks alates 1. jaanuarist 1992. a. Ametikohalt vabastati ta 31. detsembrist

1993. a kaitseväe juhataja 31. detsembri 1993. a käskkirjaga nr 40;

6) asjas ei ole vaidlust, et kaebaja valitud ametikoha auaste ajal, mil ta ametikohal teenis, oli kolonel,

ning alates aastast 2000 on sama ametikoha auaste brigaadikindral. KVTS § 2262 lg 2 näeb ette, et

enne 2007. a 1. jaanuari määratud pensioni võib pensioniõigusliku isiku avalduse alusel määrata

uuesti samas seaduses sätestatud uutel alustel. Tuginedes 26. detsembril 2009. a jõustunud KVTS

§ 197 lg 2 muudatusele, millega kõrvaldati eruväelaste, kelle õigus pensionile tekkis enne 2007. a

1. jaanuari, suhtes piirang valida pensioni suuruse arvutamise alus oma lepingulise teenistuse aja

viimase viie aasta hulgast, esitas kaebaja 11. detsembril 2009. a avalduse, milles palus lähtuda

ametikohast, millel ta teenis 1992-1993 ning mille auaste on brigaadikindral. Vastustaja on

seisukohal, et kuna ametikoha auaste ajal, mil kaebaja sellel ametikohal teenis, oli kolonel, tuleb

lähtuda koloneli auastmest. Halduskohus nõustus KVTS § 197 lg-le 2 vastustaja antud tõlgendusega

ning leidis samuti, et kuna kaebaja valitud kõrgeima ametikoha auaste oli kolonel, tuleb lähtuda

koloneli auastmest ning asjaolul, et ametikoha auaste on hiljem muutunud, ei ole tähtsust;

7) ringkonnakohus halduskohtu tõlgendusega KVTS § 197 lg 2 ei nõustu. Ringkonnakohus mõistab

sätet nii, et isik võib valida pensioni taotlemiseks väljateenitud aastate pensioni arvutamise aluseks

oma lepingulise teenistuse aja kõrgeima ametikoha auastmele vastava palgataseme keskmise,

kusjuures rõhuasetus on ametikohal, mitte auastmel. Seega ei ole oluline, milline oli valitud

ametikoha auaste siis, kui isik sellel ametikohal teenis. Kui pensioni küsimuse otsustamise ajal oli

ametikoha auaste kõrgem, tuleb lähtuda kõrgemast auastmest.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6. Kaitseväe juhataja esitas kassatsioonkaebuse, milles palub tühistada ringkonnakohtu otsus ja jätta

jõusse halduskohtu otsus. Kassaator väidab järgmist:

1) vaidlust pole, et R. Luksi suhtes ei kohaldata KVTS § 197 lg-s 2 sätestatud viimase viie aasta

nõuet;

2) vaidlus on selle üle, kuidas mõista KVTS § 197 lg-s 2 märgitud kõrgeima ametikoha auastet.

KVTS § 197 lg-s 2 märgitud kõrgeima ametikoha auastme kindlaksmääramisel tuleb lähtuda isiku

ametikohal teenimise ajal kehtinud ametikoha auastet. Eristada tuleb isiku enda auastet ja selle

ametikoha auastet, millel isik teenis. Seadusandja on erinevalt määranud ajahetke, mis tuleb võtta

pensioni arvestamisel aluseks isiku enda auastme puhul ja ametikoha auastme puhul. Isiku enda

auastme määratlemisel tuleb lähtuda pensioni määramise hetkel isikul olevast auastmest. Kõrgeima

ametikoha auastme määratlemiseks pole seadusandja sätestanud pensioni määramise hetke. Aluseks

tuleb võtta isiku lepingulise teenistuse aja kõrgeima ametikoha auaste. R. Luksi ametikoha auaste

teenistuse ajal oli kolonel. 2000. aastast on sama ametikoha auaste brigaadikindral. Seega tuleb

R. Luksi pensioni arvestamisel arvesse võtta kõrgeima ametikoha auastmena koloneli auaste. R. Luks

pole reaalselt brigaadikindrali auastmega ametikohal teeninud;

3) vastupidisel lähenemisel tekiks isikul põhjendamatult õigus soodsamale pensionile pelgalt seetõttu,

et pärast ametikohalt lahkumist muudeti tema endise ametikoha auaste kõrgemaks. Samas võidakse

pärast ametikohalt lahkumist ametikoha auastet muuta madalamaks. Seega tekiks vastupidise

tõlgenduse korral ühtedel juhtudel põhjendamatu soodustus, teistel aga väljateenitud soodustuse

põhjendamatu ära võtmine,

4) ametikoha auaste näitab ametikoha vastutuse määra, mis võib ajas muutuda. Kaitseväele pandud

ülesannetest lähtuvalt ning arvestades üha suurenevat rahvusvahelise sõjalise koostöö raames

täidetavate funktsioonide mahtu on ametikohtade vastutuse määra muutumine ja sellest tulenevalt

ametikohtade auastmete muutmine olnud loomulik osa organisatsiooni arengust. Pensioni määramisel

arvestamisel tuleb aluseks võtta isiku enda panus ja vastutuse määr ehk ametikoha auaste, mis kehtis

tema vastaval ametikohal teenimise ajal.

7. R. Luks ei nõustu kassatsioonkaebusega ja väidab järgmist:

1) ringkonnakohtu otsus on õiglane, sest kaitseb isiku õigusi ametivõimu omavoli eest;

2) arutlus ametikoha vastutuse määra muutumist aja möödumisel ja kõikvõimalike erijuhtumite puhul

ei oma juriidilist jõudu. Seadusandja on objektiivselt ja võrdselt hinnanud teenistust kaitseväe

taasloomisel ja pärast liitumist NATO-ga.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Vaidlus sai alguse sellest, et Kaitseväe Peastaap keeldus R. Luksile esitamast viimase taotletud

tõendit. R. Luks taotles Tallinna Pensioniametile uue tõendi esitamist tema pensioni

ümberarvestamiseks vastavalt 8. detsembril 2009. a vastu võetud kaitseväeteenistuse seaduse § 197

muutmise seadusele. R. Luksi avalduses märgiti, et taotleja teenis aastatel 1992 kuni 1993 Kaitseväe

Peastaabis brigaadikindrali ametikohal. Kaitseväe Peastaap keeldus tõendi väljastamisest

põhjendusega, et tal puudub alus väljastada kaebajale teatist pensioni arvestamiseks brigaadikindrali

ametikoha palgataseme keskmise alusel. Kirja kohaselt oli kaebaja ametikoha (Kaitseväe Peastaabi

operatiiv- ja väljaõppeosakonna ülem) auastmeks ajal, mil kaebaja sellel teenis, kolonel.

Brigaadikindrali auaste kehtestati alles 14. märtsil 2000. aastal. Kaebaja taotluse jättis rahuldamata ka

Kaitseväe juhataja.

Vaidlust ei ole selles, et R. Luksil on koloneli sõjaväeline auaste ja ta teenis koloneli ametikohal.

Vaidlust pole ka selles, et praegu on nimetatud ametikoht brigaadikindrali ametikoht ning

brigaadikindrali auaste kehtestati kaitseväeteenistuse seadusega pärast R. Luksi lahkumist

teenistusest, samuti selles, et KVTS § 197 lg-s 2 sätestatud viimase viie aasta nõuet R. Luksile

kohaldada ei saa.

Vaidlus taandub lõppkokkuvõttes KVTS § 197 lg 2 tõlgendamisele. Täpsemalt sellele, kas KVTS

§ 197 lg 2 võimaldab pärast koloneli ametikoha muutmist brigaadikindrali ametikohaks pensioni

uuesti arvutada brigaadikindrali palgast lähtuvalt isikule, kes teenis koloneli ametikohal.

Halduskohus ja Kaitsevägi on seisukohal, et R. Luksile ei ole võimalik pensioni uuesti määrata

KVTS § 197 lg 2 alusel ja seetõttu oli talle taotletud tõendi andmisest keeldumine õiguspärane.

Ringkonnakohus ja R. Luks on vastupidisel seisukohal. Halduskohtu arvates on KVTS § 197 lg-s 2

rõhuasetus "oma teenistuse aja" kõrgeima ametikoha auastmel, mistõttu saab pensioni arvestamise

aluseks olla üksnes sellise kõrgeima ametikoha auaste, millel isik teenis. Ringkonnakohtu arvates

tuleb sätet mõista nii, et rõhuasetus on ametikohal, mitte auastmel.

9. KVTS § 197 lg-s 2 sätestatakse: "Kaadrikaitseväelane, reservväelane ja eruväelane võivad valida

pensioni taotlemiseks väljateenitud aastate pensioni või töövõimetuspensioni suuruse arvutamise

aluseks oma lepingulise teenistuse aja viimase viie aasta kõrgeima ametikoha auastmele vastava

käesoleva seaduse § 153 lõike 3 alusel Vabariigi Valitsuse määratud palgataseme keskmise ja

pensioni määramise hetkel oleva auastme auastmetasu summa. Viimase viie aasta nõuet ei kohaldata

nende eruväelaste suhtes, kelle õigus pensionile tekkis enne 2007. aasta 1. jaanuari."

10. Kolleegium on alljärgnevatel põhjendustel seisukohal, et KVTS § 197 lg-t 2 ei saa tõlgendada

selliselt, et pärast ametikohalt lahkumist toimunud ametikoha auastme muutumist võetakse arvesse

KVTS § 197 lg 2 kohaldamisel. Kolleegiumi arvates tuleb seda sätet tõlgendada selliselt, et

lähtutakse sellest ametikoha auastmest, mis kehtis isiku teenistuses oleku ajal.

11. Kolleegium on seisukohal, et KVTS § 197 lg 2 tõlgendamisel omab praegusel juhul keskset

tähendust KVTS § 153 lg 3 teine lause ja selle alusel antud Vabariigi Valitsuse määrus.

KVTS § 153 lg-s 3 sätestatakse: "Kaadrikaitseväelase teenistustasu koosneb ametipalgast koos

seaduses sätestatud lisatasudega, puhkusetasust ja puhkusetoetusest. Kaadrikaitseväelaste

ametikohtade auastmetele vastavad palgatasemed, sealhulgas palgamäärade diferentseerimise alused,

ning lisatasude maksmise alused ja ulatuse täiendavate teenistusülesannete täitmise, nõutavamast

tulemuslikuma teenistuse ning teenistuse eripära eest ning nende maksmise korra kehtestab Vabariigi

Valitsus."

KVTS § 153 lg 2 teisest lausest ei saa teha järeldust, et selles sättes nimetatud Vabariigi Valitsuse

määrusega tuleb ametikoha auaste seostada konkreetse ametikohaga, ehkki esmapilgul on võimalik

vastupidine järeldus. Vastupidise järelduse välistab KVTS § 21 lg 5, milles sätestatakse järgmist:

"Nende ametikohtade vastavus põhiametikohale, mille nimetus ei lange kokku käesoleva seaduse §-

des 22-25 kehtestatud põhiametikohtade nimetusega, määratakse kindlaks kaitseväe struktuuriüksuse

koosseisus põhiametikohtadele ettenähtud auastmete alusel." Ametikohta, millel teenis R. Luks, ei

ole nimetatud KVTS §-des 22-25.

Seost konkreetse ametikoha ja ametikoha auastme vahel ei ole loodud ka KVTS § 153 lg 3 alusel

kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrusega. Vabariigi Valitsuse 21. jaanuari 2005. a määrusega nr 12

vastu võetud "Kaadrikaitseväelaste teenistuse tasustamine" on sätestatud ametikoha auaste, palgatase,

palgataseme madalaim määr, palga keskmine määr ning palga kõrgeim määr. Näiteks on

brigaadikindrali palgatase K 15, palgataseme madalaim määr 1215,86, keskmine määr 1336,39 ja

kõrgeim määr 1455,20 eurot; koloneli palgatase K 14, palgataseme madalaim määr 1015,94,

keskmine määr 1165,88 ja kõrgeim määr 1315,81 eurot.

Kui ametikoha auaste tuleks Vabariigi Valitsuse määrusega seostada konkreetse ametikohaga, siis

mõjutaks konkreetse ametikoha auastme muutmine vältimatult ja ühemõtteliselt pensioni arvutamist

KVTS § 197 lg 2 alusel. Praegusel juhul see ei ole nii. Vabariigi Valitsuse määrusega ei ole seostatud

ametikoha auastet konkreetse ametikohaga. Praegusel juhul on konkreetse ametikohaga ametikoha

auaste seostatud KVTS § 21 lg 5 alusel antud ametkondliku aktiga.

12. Kolleegiumi arvates on praegu analüüsitavas kontekstis KVTS § 197 lg 2 esimeses lauses rõhk

sõnadel "oma lepingulise teenistuse aja". Seega peetakse silmas seda ametikoha auastet, mis kehtis

isiku teenistuse ajal, ja ignoreeritakse hilisemaid muudatusi.

13. KVTS § 197 lg-s 2 viidatakse KVTS § 153 lg 3 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrusele.

Viimane, nagu eelpool märgitud, ei seosta ametikoha auastet ühegi konkreetse ametikohaga.

14. Konkreetse ametikoha auastet võidakse muuta ja ongi praegusel juhul muudetud. Kolleegium ei

näe alust kahelda Kaitseväe seisukohas, et praegusel juhul on suurenenud vastava ametikoha

ametivastutuse ulatus ja sellega seonduvalt on tõstetud ametikoha auastet. Kolleegiumi arvates on

KVTS § 197 lg 2 tõlgendamisel põhjendatud arvestada Kaitseväe seisukohta, mille järgi pensioni

arvutamisel tuleb aluseks võtta isiku enda panus ja vastutuse määr ehk ametikoha auaste, mis kehtis

tema vastaval ametikohal teenimise ajal.

15. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kolleegium Kaitseväe kassatsioonkaebuse, tühistab

ringkonnakohtu otsuse ja jätab jõusse halduskohtu otsuse.

Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Jüri Põld