3-1-1-28-12 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-28-12

Otsuse kuupäev

23. aprill 2012

Kohtukoosseis

Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Jüri Ilvest ja Eerik Kergandberg

Kohtuasi

Kriminaalasi Märt Kandle (Kannel) süüdistuses KarS § 209

lg 2 p 1 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 28. oktoobri 2011. a otsus

kriminaalasjas nr 1-10-6474

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Märt Kandle kaitsja vandeadvokaat Rein Kiviloo, kassatsioon

Teised kassatsioonimenetluse

pooled

Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Kaito Puusepp

Asja läbivaatamise kuupäev ja

viis

21. märts 2012, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 28. oktoobri 2011. a otsus Märt Kandle

süüditunnistamises KarS § 209 lg 2 p 1 järgi.

2. Jõustada Harju Maakohtu 19. aprilli 2011. a kohtuotsus, millega Märt Kannel mõisteti talle

KarS § 209 lg 2 p 1 järgi esitatud süüdistuses õigeks.

3. Mõista Eesti Vabariigilt Advokaadibüroo Kasak ja Missik kasuks välja 95.88 eurot

(üheksakümmend viis eurot ja kaheksakümmend kaheksa senti), sealhulgas käibemaks

15.98 eurot (viisteist eurot ja üheksakümmend kaheksa senti) vandeadvokaat Rein Kiviloo

poolt Märt Kandlele kassatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.

4. Jätta eelmises punktis nimetatud menetluskulu Eesti Vabariigi kanda.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Märt Kandlele esitati KarS § 209 lg 2 p 1 järgi süüdistus selles, et varem varguse toime pannud

isikuna lõi ta OÜ T töötajale teadvalt ebaõige ettekujutuse enda maksevõimest ning kavatsusest

tasuda tarbitavate alkohoolsete jookide eest. Tellides spaa baaris endale alkohoolseid jooke 1435

krooni väärtuses, jättis ta esitatud arve tasumata ja sai nimetatud summas varalist kasu.

2. Harju Maakohtu 19. aprilli 2011. a otsusega mõisteti Märt Kannel lühimenetluses KarS § 209 lg 2

p 1 järgi õigeks. Maakohtu hinnangul puuduvad tõendid, mis kinnitaksid M. Kandle poolt pettuse teel

varalise kasu saamist. Samuti ei ole tuvastatud süüdistatava tahtlust petta klienditeenindajaid ja luua

neile ebaõige ettekujutus maksevõimest. Ei ole tuvastatud, et M. Kannel algusest peale ei

kavatsenudki jookide eest tasuda. Seega puudub kelmuse subjektiivne koosseis. Ühtlasi leidis kohus,

et M. Kandle käitumises ei ole võimalik leida ka ühegi muu karistusseadustikus sätestatud kuriteo

koosseisu.

3. Prokurör esitas maakohtu otsuse peale apellatsiooni, taotledes maakohtu otsuse tühistamist ja

M. Kandle süüditunnistamist KarS § 209 lg 2 p 1 järgi. Apellandi arvates väljendas M. Kannel spaas

endale jooke tellides teda teenindavale spaa töötajale valmisolekut tellitu eest tasuda. Kuna ta teadis,

et tal puuduvad selleks vajalikud vahendid, siis eksitas ta spaa töötajat enda maksevõime osas. Spaa

töötaja tegi jookide üleandmisega varakäsutuse, kuid kuna M. Kandlel ei olnud võimalik nende

jookide eest tasuda, sai ta jookide väärtuse ulatuses varalist kasu ja tekitas spaale vastava varalise

kahju. Prokuröri hinnangul realiseeris M. Kannel kelmuse objektiivse koosseisu tahtlikult.

4. Tallinna Ringkonnakohtu 28. oktoobri 2011. a otsusega maakohtu õigeksmõistev otsus tühistati.

Ringkonnakohus tunnistas M. Kandle KarS § 209 lg 2 p 1 järgi süüdi ja karistas teda vangistusega

üheks aastaks, vähendades mõistetud karistust KrMS § 238 lg 2 alusel ühe kolmandiku võrra. KarS §

64 lg 1 ja § 65 lg 1 alusel loeti mõistetud karistus kaetuks Harju Maakohtu 3. novembri 2009. a

otsusega mõistetud raskema karistusega ja liitkaristuseks mõisteti M. Kandlele vangistus üheksaks

kuuks ja 28 päevaks. Kohus rahuldas täies ulatuses OÜ T tsiviilhagi.

4.1. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus tõendeid hinnanud valikuliselt ja ühekülgselt, mis on

viinud ebaseadusliku otsuse tegemiseni. Kohus ei pidanud usutavaks M. Kandle ütlusi selle kohta,

nagu arvanuks ta, et kinkekaart võimaldab tal 1000-1500 krooni ulatuses spaa baaris alkoholi tarbida.

Kohtu hinnangul olid jookide hinnad süüdistatavale teada ja ta sai aru, et nende eest tuleb eraldi

tasuda. Kohtu hinnangul on üldteada asjaolu, et spaa teenuste hulka ei kuulu klientide jootmine

alkohoolsete jookidega ja alkohoolsed joogid on ujulas saadaval lisatasu eest.

4.2. Tunnistaja R. V.-i ütlustest nähtuvalt esitasid spaasse tulnud noormehed kinkekaardid ja tema

andis neile käepaelad ning lasi nad ujulasse. Seejuures seletas ta neile, et käepaela abil saab muu

hulgas baarist jooke osta. Ostetud joogid salvestatakse käepaela kiibile ja lahkudes tuleb jookide eest

eraldi tasuda. Ka kannatanu esindaja M. E. kinnitas kohtus, et käepaela andmisel selgitatakse alati

klientidele, et selle abil saab osta endale jooke, kuid külastuse lõpus koostatakse käepaelale salvestatu

alusel arve, mis tasutakse kliendi poolt enne lahkumist. Seega teadis M. Kannel juba külastuse

alguses, et baaris tarbitud alkoholi eest tuleb eraldi tasuda.

4.3. Tunnistajate M. Õ., A. I. ja A. A. ütlustega on tuvastatud, et süüdistatav ja temaga kaasas olnud

isikud jõid spaas enda kaasatoodud alkoholi. Kui süüdistatav arvanuks, et võib spaas tasuta alkoholi

tarvitada, puudunuks tal vajadus seda sinna ise kaasa võtta. Alkoholi kaasavõtmine spaasse viitab

seega teadmisele, et kohapeal tuleb alkoholi osta.

4.4. Eeltoodud põhjendustel leidis ringkonnakohus, et M. Kannel realiseeris kelmuse objektiivse

koosseisu. M. Kannel, teades, et tal puuduvad piisavad rahalised vahendid tellitud jookide eest

tasumiseks ja siiski tellides baaris kalleid alkohoolseid jooke, väljendas oma maksejõulisust ja

valmisolekut arve tasuda, luues baari töötajal väära ettekujutuse, et ta kavatseb jookide eest tasuda.

Seega viis ta spaa töötaja eksimusse, mille ajel tegi töötaja spaad kahjustava varakäsutuse, andes talle

1435 krooni eest alkohoolseid jooke. Jättes jookide eest tasumata, sai M. Kannel varalist kasu.

Seejuures tegutses M. Kannel otsese tahtlusega, sest ta teadis, et baarist tellitud alkoholi eest tuleb

eraldi tasuda. Samuti teadis ta, et tal ei ole selleks piisavalt raha.

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

5. Ringkonnakohtu otsuse peale esitas M. Kandle kaitsja vandeadvokaat Rein Kiviloo kassatsiooni,

taotledes ringkonnakohtu otsuse tühistamist ja maakohtu õigeksmõistva otsuse jõustamist. Kassaatori

hinnangul ei esita ringkonnakohus veenvaid põhjendusi, miks tuleb hinnata tõendeid maakohtust

sedavõrd erinevalt, et süüdistatav süüdi mõista. Kaitsja hinnangul on maakohus põhjendanud kuriteo

objektiivse ja subjektiivse koosseisu asjaolude puudumist M. Kandle käitumises, leides õigesti, et

tema süüd kinnitavad tõendid puuduvad. M. Kannel ei ole jätnud teadvalt ebaõiget muljet oma

maksevõimest ja -valmidusest. Ainuüksi asjaolu, et ta esitatud arvet tasuda ei suutnud, ei anna alust

vastupidiseks järelduseks. Ei ole tuvastatud, et juba spaasse sisenedes oli M. Kandlel kavatsus jätta

tasuliste teenuste eest maksmata. Seega ei ole tuvastatud tema käitumises kelmuse objektiivne ega

subjektiivne koosseis. Kuna asjas on kõrvaldamata kahtlusi, tuleb need tuleb tõlgendada süüdistatava

kasuks ja M. Kannel õigeks mõista.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6. Kriminaalkolleegiumi hinnangul tuleb ringkonnakohtu otsus materiaalõiguse ebaõige kohaldamise

tõttu tühistada ja jõustada maakohtu otsus.

7. Kolleegium nõustub ringkonnakohtu arutluskäiguga kelmuse objektiivse koosseisu olemasolu

kohta M. Kandle käitumises. Kriminaalasjas on tuvastatud, et M. Kannel tarvitas OÜ T spaa baarist

tellitud jooke. Selline käitumine lõi baari töötajale konkludentselt mulje, et ta on võimeline ja

kavatseb jookide müümisele teha ka endapoolse vastusoorituse - jookide eest tasuda. Tegelikult aga

M. Kandlel jookide eest tasumiseks vajalikud vahendid puudusid ja tehingusse astumise hetkel -

jookide ostmisel - puudus tal ka maksevalmidus. Varakäsutuse tulemusel sai M. Kannel tarvitatavate

jookide näol varalist kasu.

8. Kannatanu eksitusse viimise ja tema poolt ennast kahjustava varakäsutuse tegemine üksi ei ole

siiski piisavad, kvalifitseerimaks isiku käitumist kelmusena. Kelmus on karistatav üksnes tahtliku

teona. Isiku kelmuses süüditunnistamiseks võib ta küll varalist kasu saada kaudse tahtlusega, kuid

kannatanu eksitusse viimiseks on vajalik otsene tahtlus. Arutatava kriminaalasja kontekstis tähendab

see vajadust tuvastada, et M. Kannel, teades spaa baarist jooke tellides, et ta peab nende eest eraldi

tasuma, lõi otsese tahtlusega baari töötajale mulje endast kui maksejõulisest ja maksevalmidusega

kliendist, kuigi tal puudus tasumiseks tahe ja võimalus. Kelmus kui varavastane kuritegu erinebki

tsiviilõiguslikust vaidlusest lepingu sõlmimise ja selle täitmise tingimuste üle selle poolest, et

kelmuse puhul peab olema kahtlusteta tõendatud süüdlase tahe viia teine pool eksitusse. Seega võib

eksitav käitumine ja isegi selle tagajärjel teise isiku eksitusse sattumine olla iseenesest piisav kelmuse

objektiivse koosseisu tuvastamiseks, kuid sellest ei piisa veel subjektiivse koosseisu olemasolu

jaatamiseks.

8.1. Ringkonnakohus on peamiselt R. V.-i ütlustele tuginedes tuvastanud, et M. Kandlele selgitati

spaasse sisenemisel käepaela funktsioone, sh võimalust tellida nende abil baarist alkohoolseid jooke,

mille eest tuleb hiljem eraldi arve alusel tasuda. Kriminaalkolleegium leiab, et pelgalt selline

teavitamine ei pruugi olla kelmuse subjektiivse koosseisu olemasolu tõendamiseks piisav. Selleks

tuleb tõendada ka asjaolu, et süüdistatav tajus oma elukogemusest lähtuvalt seda selgitust

adekvaatselt. Tähelepanuta (ja seega ka ümber lükkamata) on seejuures jäänud maakohtu poolt

tuvastatu, et süüdistatav, külastades elus esimest korda spaad, arvas, et joogid on kinkekaardi hinnaga

kaetud, samuti temaga koos viibinud T. T. ja S. S.-i ütlused selle kohta, et nad arvasid „luksusliku

spaakülastuse“, nagu see oli kirjas kinkekaardil, hinnas sisalduvat ka alkohoolseid jooke, ning et neile

ei selgitatud, et jookide eest tuleb eraldi tasuda. Ka tunnistaja M. Õ. kinnitas, et süüdistatav ja tema

kaaslased ei teatanud arve esitamisel üheselt kavatsusest see tasumata jätta, lihtsalt arve suurus näis

neid üllatavat. Seetõttu ei ole ringkonnakohus andnud hinnangut maakohtu lõppjäreldusele, et

tõendite kogumise võimalused selles asjas on ammendatud, kuid esinevad kõrvaldamata kahtlused M.

Kandle tahtluse suhtes, mis KrMS § 7 lg 3 kohaselt tuleb tõlgendada tema kasuks.

8.2. KrMS § 60 lg 1 kohaselt tugineb kohus kriminaalasja lahendades asjaoludele, mis ta on

tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks. Nähtuvalt sama paragrahvi lg-st 3 võib kohus üldtuntuks

tunnistada asjaolu, mille kohta saab usaldusväärset teavet kriminaalmenetlusvälistest allikatest.

Arutatavas asjas on kohus lugenud üldtuntuks selle, et spaa baaris tuleb jookide eest eraldi tasuda.

Kolleegium niisuguse hinnanguga ei nõustu ja märgib järgnevat. Üldtuntuks saab kohus tunnistada

sellised faktilised asjaolud, mille kohta on arusaamisega ja kogenud inimestel reeglina olemas

teadmine või mille kohta on võimalik üldsusele ligipääsetavatest ja usaldusväärsetest allikatest ilma

eriteadmisi kasutamata ja ilma raskusteta kindlat teavet saada. Seega ei piisa mingi asjaolu üldtuntuks

tunnistamiseks paljasõnalisest faktiväitest, vaid see väide peab olema kontrollitav. Arutatavas asjas

ringkonnakohus spaas jookide eest tasumise üldtuntuks tunnistamisel eelmärgitud kriteeriume ei

järginud. Kõigepealt jäeti tähelepanuta M. Kandle ja temaga koos spaad külastanud noormeeste

väited selle kohta, et nad viibisid spaas esmakordselt ja arvasid, et kinkekaart võimaldab neil

kasutada kõike seal pakutavat. Siinkohal tuleb tähele panna ka kriminaalasjas tuvastatut, et OÜ-l T on

kahte liiki kinkekaarte, ühtedele on märgitud kindel summa, mille ulatuses saab spaa teenuseid

tarbida, teistele aga, et see sisaldab luksusliku Aqua Spa külastust ühele inimesele. Seega ei ole

sugugi vastuvaidlematult selge, et viimatinimetatud kinkekaardi alusel spaad külastav isik pidi olema

teadlik mõne teenuse eest eraldi tasumise kohustusest.

9. Kriminaalkolleegiumi hinnangul pole usaldusväärselt tõendatud M. Kandle elukogemustele

tuginev teadlikkus sellest, et spaa baarist tellitud jookide eest tuleb eraldi tasuda. Kuna KrMS § 7 lg 3

alusel tuleb kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus

tõlgendada tema kasuks, leiab kriminaalkolleegium, et M. Kandle käitumises ei ole tõendatud

kelmuse subjektiivne koosseis. Otsuse p-s 8.2. tuvastatud kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine

ei anna kolleegiumi hinnangul põhjust saata kriminaalasja ringkonnakohtule uueks arutamiseks, sest

otsuse p-s 8.1. sedastatud kahtlus M. Kandlel kelmuse subjektiivse koosseisu realiseerimise kohta ei

ole kõrvaldatav ka tõendite veelkordsel hindamisel.

10. Eeltoodule tuginedes ja juhindudes KrMS § 361 lg 1 p-st 5 ja § 362 p-st 1 tühistab Riigikohtu

kriminaalkolleegium Tallinna Ringkonnakohtu 28. oktoobri 2011. a otsuse ja jõustab Harju Maakohtu

19. aprilli 2011. a otsuse, millega M. Kannel mõisteti talle KarS § 209 lg 2 p 1 järgi esitatud

süüdistuses õigeks.

11. Kaitsja on koos kassatsiooniga esitanud taotluse määrata tema poolt M. Kandlele

kassatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest Advokaadibüroole Kasak ja Missik makstavaks

tasuks 79 eurot ja 90 senti, millele lisandub 20% käibemaksu. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal

kassatsiooni koostamiseks viis pooltundi. Kriminaalkolleegiumi hinnangul on kaitsja poolt taotluses

nimetatud toimingud ja nendeks kulunud aeg arutatava kriminaalasja asjaolusid arvestades

põhjendatud. Juhindudes riigi õigusabi seaduse § 23 lg-st 1, § 21 lg-st 3 ja Eesti Advokatuuri juhatuse

15. detsembri 2009. a otsuse punktidest 2, 4 ja 16, tuleb taotlus rahuldada. Kuna kriminaalkolleegium

teeb kassatsiooni rahuldades KrMS § 361 lg 1 p-s 5 nimetatud lahendi, jääb kaitsjale väljamõistetud

summa riigi kanda.

Hannes Kiris, Jüri Ilvest, Eerik Kergandberg