3-2-1-26-12 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-26-12

Määruse kuupäev

Tartu, 23. aprill 2012. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Villu Kõve, liikmed Peeter Jerofejev ja Henn Jõks

Kohtuasi

P. K hagi P. M vastu elatise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 17. oktoobri 2011. a määrus tsiviilasjas

nr 2-11-17699

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

P. K määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja P. K (isikukood xxxxxxxxxxx), seaduslik esindaja P. K

(isikukood xxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat

Heidi Rajamäe-Parik

Kostja P. M (isikukood xxxxxxxxxxx)

Asja läbivaatamise kuupäev

12. märts 2012. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 28. aprilli 2011. a ja Tallinna Ringkonnakohtu 17. oktoobri

2011. a määrus tsiviilasjas nr 2-11-17699 ning saata asi samale maakohtule uueks

läbivaatamiseks.

2. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

3. Tagastada P. K-le P. K määruskaebuselt 31. oktoobril 2011 tasutud kautsjon

25 (kakskümmend viis) eurot.

4. Jätta menetluskulude jaotus asja lahendava maakohtu otsustada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. P. K (hageja, laps) esitas 15. aprillil 2011 P. M (kostja) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt

lapse ülalpidamiseks alates 18. novembrist 2008 välja elatise 253 eurot 68 senti kuus.

Hagiavalduse põhjenduste kohaselt sündis laps x. juunil xxxx. Alates 2007. a maist ei ole kostja lapse

ülalpidamise kohustust täitnud. Hageja seaduslik esindaja esitas 18. novembril 2008 kostja vastu

hagi, milles palus kostjalt lapse ülalpidamiseks välja mõista elatise 4805 krooni 68 senti (307 eurot

14 senti) kuus. Harju Maakohus jättis 5. märtsi 2009. a määrusega tsiviilasjas nr 2-08-82707 hagi läbi

vaatamata, sest 13. jaanuaril 2009 oli välja kuulutatud kostja pankrot.

Lapse seaduslik esindaja esitas kostja pankrotimenetluses pankrotihaldurile nõudeavalduse, milles

märkis, et kostja võlgneb talle kolme võlatunnistuse alusel põhivõlana 84 525 krooni ja viivisena

26 968 krooni. Ühtlasi palus lapse seaduslik esindaja arvestada kostja pankrotimenetluses asjaolu, et

ta esitas lapsele elatise saamiseks kostja vastu maakohtule hagi, milles palus kostjalt välja mõista

4805 krooni 68 senti kuus, sh aasta tagasiulatuvalt alates hagi esitamisest. Hageja seaduslik esindaja

palus pankrotihalduril maksta elatise pankrotiseaduse (PankrS) § 146 lg 1 p 2 alusel välja

massikohustusena. Kostja pankrotimenetluses väljamakseid ei tehtud.

31. jaanuari 2011. a määrusega tsiviilasjas nr 2-08-6016 lõpetas maakohus kostja pankrotimenetluse

raugemise tõttu, kuna pankrotivarast ei piisanud massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks

vajalike väljamaksete tegemiseks. Muu hulgas märkis maakohus määruse resolutsiooni p-s 5

võlausaldajate tunnustatud nõuded, sh p-s 5.2 lapse seadusliku esindaja nõude 294 493 krooni

(18 821 eurot 53 senti).

Kuna 18. novembri 2008. a elatisehagi jäi kostja pankrotimenetluse alustamise tõttu läbi vaatamata ja

nüüdseks on kostja pankrotimenetlus lõppenud raugemise tõttu, tuleb kostjalt elatis välja mõista

alates eelmise hagi esitamise ajast, s.o 18. novembrist 2008.

2. Harju Maakohus keeldus 28. aprilli 2011. a määrusega hagi tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmast osas, millega lapse seaduslik esindaja palus mõista

kostjalt lapsele välja elatise ajavahemiku eest 18. novembrist 2008 kuni 14. aprillini 2010 ja selle

perioodi elatise maksmisega viivitamise eest viivise.

Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt võib õigustatud isik nõuda perekonnaseaduse (PKS) § 108

järgi ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist

tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtusse esitamist. Kuna hagi esitati 15. aprillil

2011, ei saa nõuda tagasiulatuvalt elatist pikema ajavahemiku eest, s.o 18. novembrist 2008 kuni

14. aprillini 2010.

3. Hageja seaduslik esindaja esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada täies

ulatuses või taastada tsiviilasjas nr 2-08-82707 menetluse elatise saamiseks ajavahemiku eest

18. novembrist 2008 14. aprillini 2010.

Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on lapsel õigus saada elatist. Vastasel korral tekib olukord, kus

laps jääb elatisest ilma juriidilise takistuse (kostja pankrotimenetluse) tõttu. Perekonnaseaduses

märgitud tähtaeg on hagi aegumise tähtaeg, mis peatus pankrotimenetluse ajaks. Samuti ei ole kostja

aegumise vastuväidet esitanud. Kohus pidi hagi menetlusse võttes asjaolusid arvestades kaaluma, kas

on alust PankrS § 43 lg 3 järgi tsiviilasja nr 2-08-82707 menetlus taastada.

4. Kostja ei esitanud määruskaebusele vastuväiteid.

5. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 633 lg 5 alusel Tallinna

Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

6. Tallinna Ringkonnakohus jättis 17. oktoobri 2011. a määrusega määruskaebuse rahuldamata ja

maakohtu määruse lõppjäreldustes muutmata.

Ringkonnakohtu määruse põhjenduste kohaselt on maakohtu määrus lõppjäreldustes õige. Lisaks

maakohtu määruses toodud põhjendustele tuleb arvestada elatise tagantjärele väljamõistmisel, et

hagejal on olemas juba seadusjõus täitedokument elatise sissenõudmiseks kostjalt.

Hageja leidis vääralt, et PankrS § 43 lg 3 alusel tuleb menetlus tsiviilasjas nr 2-08-82707 taastada.

Seda sätet võinuks kohaldada siis, kui pankrotimenetluse raugemise ajaks ei oleks toimunud nõuete

kaitsmist. Kostja pankrotimenetluses oli nõuete kaitsmine toimunud ja pankrotimenetlus raugemise

tõttu lõpetatud. Ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud

pankrotimenetluses rahuldamata, on PankrS § 168 järgi pankrotimenetluse lõpetamise määrus

täitedokumendiks, kui võlgnik ei ole esitanud nõudele vastuväidet või kui kohus on võlausaldaja

nõuet vastuväitest hoolimata tunnustanud.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

7. Hageja seaduslik esindaja esitas määruskaebuse, milles palus tühistada maa- ja ringkonnakohtu

määruse, millega keelduti hagi 18. novembrist 2008 kuni 14. aprillini 2010 taotletud elatise osas

menetlusse võtmast, ning teha selles osas uue määruse, millega võtta hagi tervikuna menetlusse.

Määruskaebuse põhjenduste kohaselt jättis ringkonnakohus tähelepanuta, et kostja

pankrotimenetluses kaitsti 5. detsembrist 2007 kuni 4. jaanuarini 2009 makstava elatise nõue, kuid

hageja seadusliku esindaja kaitstud nõude hulka ei arvatud 5. jaanuarist 2009 kuni 28. detsembrini

2010 (mil toimus nõuete kaitsmise koosolek) makstavat elatist. Ringkonnakohus jättis välja

selgitamata, millise perioodi kohta on olemas jõustunud täitedokument ja millise kohta mitte. Kuna

alates 5. jaanuarist 2009 makstava elatise kohta ei ole täitedokumenti (jõustunud kohtulahendit), on

hagejal õigus nõuda elatist alates sellest ajast.

PKS §-s 108 sätestatud üheaastane tähtaeg tagasiulatuva elatise väljamõistmiseks on aegumistähtaeg.

Kuna kostja ei ole aegumise vastuväidet esitanud, ei saanud kohus seda arvestada. Lisaks on

aegumistähtaeg pankrotimenetluse ajaks peatunud. Kehtivat õigust ei saa tõlgendada selliselt, et

pankrotimenetluse toimumine toob endaga kaasa nõuete aegumise või lõppemise sõltumata sellest, et

võlausaldaja on teinud kõik endast oleneva nõude maksmapanekuks.

8. Kostja ei ole määruskaebusele vastanud.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb TsMS § 701 lg 3 alusel rahuldada, maa- ja

ringkonnakohtu määrus tühistada ning asi saata samale maakohtule uueks läbivaatamiseks.

10. Hageja arvates jätsid kohtud hageja elatisenõude vääralt osaliselt menetlusse võtmata. Hageja

arvates on tal õigus saada elatist alates 18. novembrist 2008, mil hageja esitas esimest korda kostja

vastu hagi elatise saamiseks, sest see hagi jäi kostja pankroti väljakuulutamise tõttu läbi vaatamata.

Kohtute arvates on hagejal õigus saada tagasiulatuvalt elatist üksnes aasta eest enne praeguses asjas

elatisehagi esitamist, s.o alates 15. aprillist 2010.

11. Asjas esitatud asjaolude kohaselt esitas lapse seaduslik esindaja kostja vastu lapsele elatise

saamiseks esimest korda hagi 18. novembril 2008. 13. jaanuaril 2009 kuulutati välja kostja pankrot.

Kostja pankroti tõttu jättis Harju Maakohus esitatud elatisehagi 5. märtsi 2009. a määrusega läbi

vaatamata. Lapse seaduslik esindaja esitas kostja pankrotimenetluses pankrotihaldurile

nõudeavalduse, milles märkis, et kostja võlgneb talle põhivõlana 84 525 krooni ja 26 968 krooni

viivist. Samuti palus lapse seaduslik esindaja arvestada pankrotimenetluses asjaolu, et ta esitas

kohtule hagi lapsele elatise saamiseks, ning palus maksta elatise välja massikohustusena. Harju

Maakohus lõpetas 31. jaanuari 2011. a määrusega kostja pankrotimenetluse raugemise tõttu, märkides

kohtumääruse resolutsioonis mh lapse seadusliku esindaja tunnustatud nõudeks 294 493 krooni

(18 821 eurot 53 senti). Lapse seaduslik esindaja esitas 15. aprillil 2011 lapse nimel uuesti hagi

kostjalt elatise saamiseks ja palus välja mõista elatise alates eelmise hagi esitamise ajast,

s.o 18. novembrist 2008.

12. Kolleegiumi arvates on iseenesest õige kohtute arusaam, et PKS § 108 järgi võib õigustatud isik

nõuda üldjuhul ülalpidamiskohustuse täitmist ja täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist

tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist. Asjas esitatud asjaoludel ei

saanud aga kohtud lähtuda üksnes sellest sättest, vaid pidid arvestama ka sellega, et lapse seaduslik

esindaja oli ka varem esitanud lapsele elatise saamiseks hagi, mis jäeti kostja pankroti

väljakuulutamise tõttu läbi vaatamata.

13. Kolleegium selgitab, et elatist maksma kohustatud isiku pankroti väljakuulutamise korral tuleb

tema vastu esitatud elatisehagi jätta PankrS § 43 lg 2 alusel läbi vaatamata. See ei tähenda aga seda,

et elatist saama õigustatud lapse õigused jääksid kohustatud isiku pankroti tõttu kaitseta.

Pärast pankroti väljakuulutamist võivad pankrotivõlausaldajad PankrS § 44 lg 1 järgi esitada oma

nõudeid võlgniku vastu ainult pankrotiseaduses sätestatud korras ning nõuete rahuldamine toimub

samuti pankrotiseaduses sätestatud korras. Seega saab elatist saama õigustatud isik esitada kohustatud

isiku pankroti väljakuulutamise korral elatisenõude pärast elatisehagi läbi vaatamata jätmist

kohustatud isiku pankrotimenetluses.

Kuigi pankroti väljakuulutamisega loetakse võlgniku võlausaldajate kõigi nõuete täitmise tähtpäev

PankrS § 42 järgi saabunuks, ei tähenda see, et elatist saama õigustatud isiku kõik tulevikus tekkivad

elatisenõuded muutuvad pankroti väljakuulutamisega sissenõutavaks. Kolleegium leiab, et

kohustatud isiku pankroti väljakuulutamise järel on sissenõutavad üksnes pankroti väljakuulutamise

eelse aja elatisenõuded, st elatist saama õigustatud isik saab PankrS § 44 lg 1 järgi esitada kohustatud

isiku pankrotimenetluses tavapärases korras tunnustamiseks täitmata elatisenõuded, mis on arvestatud

ülalpidamiskohustuse täitmise katteks kuni pankroti väljakuulutamiseni.

Pankrotimenetluse väljakuulutamisele järgneva aja eest saab elatist saama õigustatud isik nõuda

elatist eelkõige võlgnikult. Kolleegium juhib tähelepanu, et pankrotivara hulka ei kuulu PankrS § 108

lg 3 järgi võlgniku vara, millele seaduse järgi ei või pöörata sissenõuet. Sissenõuet ei saa pöörata

eelkõige täitemenetluse seadustikus (TMS) nimetatud varale, sh võlgniku sissetulekule või

sissetuleku osale. Mh näeb TMS § 132 lg 2 ette, et kui võlgnik peab seadusest tulenevalt ülal teist

isikut või maksab talle elatist, suureneb tema mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta ühe

kolmandiku võrra palga alammäärast kuus, välja arvatud juhul, kui sundtäidetakse lapse elatisenõuet.

Seega saab võlgnik pidada pankrotimenetluse ajal oma ülalpeetavaid ülal eelkõige oma sissetuleku

arvel, mis ei muutu pankrotivaraks.

Kui võlgnik ei täida vabatahtlikult ülalpidamiskohustust või võlgnikul ei ole sissetulekut, mille arvel

elatist maksta, saab elatist saama õigustatud isik nõuda elatise maksmist ka pankrotivara arvel. Kui

füüsilisest isikust võlgnik jääb pankroti tõttu ilma elatusvahenditest, määrab kohus PankrS § 147 lg-

te 1 ja 2 järgi mh võlgniku ülalpeetavatele pankrotivarast hädavajaliku elatise kuni kaheks kuuks

(sh kaalukatel põhjustel võib kohus nimetatud tähtaega pikendada), kui isik, keda võlgnik seaduse

kohaselt on kohustatud ülal pidama, esitab kohtule avalduse. Seega juhul, kui võlgnik ei pea

ülalpidamist saama õigustatud isikut vabatahtlikult ülal, tuleb ülalpeetaval esitada pankrotimenetluse

ajal pankrotivara arvel elatise saamiseks kohtule avaldus.

Kolleegium juhib tähelepanu, et üldjuhul ei arestita täitemenetluses TMS § 132 lg 1 järgi võlgniku

sissetulekut, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala

või päeva sissetulekust. Kui aga sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või

eeldatavalt ei vii lapse elatisenõude täielikule rahuldamisele, võib TMS § 132 lg 11 järgi arestida kuni

pool võlgniku mittearestitavast sissetulekust, ning kui lapse elatisenõude täitmiseks võlgniku

sissetulekust arestitav summa jääb alla poole võlgniku mittearestitavast sissetulekust, võib arestida

kuni ühe kolmandiku võlgniku sissetulekust. Viidatud sätteid saab kolleegiumi arvates PankrS § 108

lg 3 järgi kohaldada ka võlgniku pankrotimenetluses. Seega juhul, kui võlgnik ei maksa

pankrotimenetluse ajal vabatahtlikult lapsele elatist ja kuni pankrotimenetluse väljakuulutamiseni

maksmata elatise saamiseks esitatakse nõue pankrotihaldurile või pankrotimenetluse ajal elatise

saamiseks kohtule, väheneb PankrS § 108 lg 3 mõttes TMS § 132 lg 11 järgi ka võlgniku sissetulek,

millele ei saa pöörata sissenõuet, ja selle arvel suureneb pankrotivara, mille arvel elatisenõuet

rahuldada.

14. Arvestades ülalmärgitut, saab elatist saama õigustatud isik esitada oma nõuded võlgniku vastu

PankrS § 44 lg 1 järgi võlgniku pankrotimenetluses ning esitatud nõuded tuleb pankrotimenetluses ka

rahuldada.

Võlgniku pankroti väljakuulutamisele eelneva aja elatisenõuded, mis on pankrotimenetluses

tunnustatud, tuleb üldjuhul rahuldada võlgniku pankrotivara arvel. Pärast viimast nõuete kaitsmise

koosolekut koostab haldur PankrS § 143 lg 1 p 1 järgi jaotusettepaneku, milles märgitakse mh

tunnustatud nõuded, nende rahuldamisjärgud ja jaotised. Haldur alustab PankrS § 154 lg 2 esimese

lause järgi jaotiste alusel raha väljamaksmist pärast jaotusettepaneku kinnitamist vastavalt raha

laekumisele.

Võlgniku pankroti väljakuulutamisele järgneva aja elatisenõuded tuleb rahuldada pankrotivarast enne

jaotise alusel raha väljamaksmist. PankrS § 146 lg 1 p 2 järgi tuleb enne jaotise väljamaksmist maksta

pankrotivarast pankrotimenetlusega seotud väljamaksena välja võlgnikule ja tema ülalpeetavale

makstav elatis. Kolleegiumi arvates tuleb selle sätte alusel maksta enne jaotist välja üksnes

PankrS § 147 alusel pankrotivarast pankrotimenetluse ajaks väljamõistetud hädavajalik elatis.

15. Kui kohus tuvastab pärast haldurilt aruande saamist, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja

pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, lõpetab kohus halduri

ettepanekul PankrS § 158 lg 4 järgi pankrotimenetluse raugemise tõttu ning kui menetluse lõpetamise

ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue

tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. Selline kohtumäärus on PankrS § 168

järgi üldjuhul täitedokument ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on

jäänud pankrotimenetluses rahuldamata. Ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses

tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on sama sätte järgi täitedokumendiks ka

kohtumäärus, millega pankrotimenetluse lõpparuanne kinnitatakse.

16. Kui enne võlgniku pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses oli võlgniku vastu varaline

nõue, mis jäi võlgniku pankroti väljakuulutamise tõttu PankrS § 43 lg 2 järgi läbi vaatamata, taastab

kohus PankrS § 43 lg 3 järgi hageja avalduse alusel menetluse mh juhul, kui pankrotimenetlus lõppes

raugemise tõttu. Kolleegiumi arvates on alust kohtumenetlus taastada üksnes juhul, kui nõue jäi

pankrotimenetluses tunnustamata ja/või rahuldamata ja selle kohta ei tehtud kohtulahendit kui

täitedokumenti PankrS § 168 mõttes. Kui nõude kohta on tehtud jõustunud kohtulahend, ei ole

menetluse taastamine põhjendatud. Siiski saab kohus taastada menetluse ka juhul, kui nõude kohta on

küll olemas täitedokument, kuid see ei ole tehtud kogu nõude kohta.

17. Asjas esiletoodud asjaolude kohaselt lõpetas Harju Maakohus 31. jaanuari 2011. a määrusega

kostja pankrotimenetluse raugemise tõttu, märkides kohtumääruse resolutsioonis mh lapse seadusliku

esindaja tunnustatud nõudeks 294 493 krooni (18 821 eurot 53 senti). Nimetatud kohtulahend on

PankrS § 168 järgi täitedokument. Õige on ringkonnakohtu arusaam, et kui nõude kohta on olemas

seadusjõus täitedokument, ei ole sama nõude menetlemiseks menetluse taastamine põhjendatud.

Ringkonnakohus jättis aga tähelepanuta, et sellest täitedokumendist ei selgu, kas sellega on

lahendatud hageja elatisenõue, ning kui on, siis millise ajavahemiku kohta on olemas elatisenõude

kohta tehtud täitedokument.

Olukorras, kus pankrotimenetlust lõpetava määruse resolutsioonist ei nähtu selgelt, kas ja millise

ajavahemiku kohta on kostja pankrotimenetluses hageja elatisenõue tunnustatud, on täitedokumendi

toime ebaselge. Selline täitedokument ei takista kolleegiumi arvates enne pankrotimenetluse

väljakuulutamist alustatud elatiseasjas menetluse taastamist. Menetluse taastamise korral saab

selgitada, kas ja millises ulatuses on elatisenõude kohta olemas täitedokument.

Lisaks võib elatist saama õigustatud isik esitada ka täitedokumendi selgitamise hagi. Sissenõudja

võib TsMS § 368 lg 2 järgi esitada teise poole vastu hagi nõudega tuvastada, kas täitedokumendist

tuleneb sissenõudjale mingi konkreetne õigus või kohustus mh juhul, kui täitedokumendi toime üle

on tekkinud menetlusosaliste vahel vaidlus.

Hageja kinnitusel ei ole kaitstud nõuete hulka arvatud elatist ajavahemikul 5. jaanuarist 2009 kuni

28. detsembrini 2010. Kuna hagejal on õigus ka selle aja eest elatist saada, siis annab see kolleegiumi

arvates alust taastada 18. novembril 2008 esitatud elatisehagi menetlus, kuna täitedokument ei hõlma

hageja kogu nõuet. Seega asus ringkonnakohus vääralt seisukohale, et elatiseasjas ei ole alust

menetlust PankrS § 43 lg 3 lausel taastada, kuna nõude kohta on olemas täitedokument.

18. Kolleegium juhib tähelepanu, et kui kohtu menetluses on ühel ajal mitu üheliigilist hagi, milles on

samad pooled, võib kohus TsMS § 374 järgi liita hagid ühte menetlusse, kui nõuded on õiguslikult

omavahel seotud või need nõuded oleks võinud esitada ühes hagimenetluses ja nende ühine

menetlemine võimaldab nende kiiremat lahendamist või lihtsustab nende menetlemist. Praeguses

asjas võttis kohus menetlusse hageja nõude mõista kostjalt välja elatis alates 15. aprillist 2010. Kui

kohus taastab 18. novembri 2008. a hagi alusel elatisenõude menetluse, on kolleegiumi arvates

otstarbekas menetlused liita.

19. Määruskaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel hageja

määruskaebuselt tasutud kautsjon tagastada. TsMS § 149 lg 8 kohaselt tagastatakse kautsjon avalduse

lahendanud kohtu määruse alusel menetlusosalisele, kes selle tasus või kelle eest see tasuti, või tema

korraldusel muule isikule. Asjas esitas hageja seaduslik esindaja määruskaebuse enda nimel ning

tasus sellelt ka kautsjonit. Hoolimata sõnaselge korralduse puudumisest, tuleb kolleegiumi arvates

neil asjaoludel tagastada kautsjon hageja seaduslikule esindajale.

Kuna alama astme kohtute lahendid tühistatakse ja asi saadetakse maakohtule uueks läbivaatamiseks,

jääb menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada.

Villu Kõve, Peeter Jerofejev, Henn Jõks