3-3-1-8-12 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-3-1-8-12

Määruse kuupäev

19. aprill 2012

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Jüri Põld ja Harri Salmann

Kohtuasi

Vjatšeslav Julini kaebus Tartu Vangla direktori 28. juuli 2008. a

käskkirja nr 1-4/1011 ja selle alusel kaebaja eraldi kambrisse

paigutamise õigusvastasuse tuvastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 29. detsembri 2011. a määrus haldusasjas

nr 3-08-2653

Menetluse alus Riigikohtus

Vjatšeslav Julini määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Rahuldada Vjatšeslav Julini määruskaebus ja tühistada Tartu Ringkonnakohtu 29. detsembri

2011. a määrus haldusasjas nr 3-08-2653.

Vabastada Vjatšeslav Julin riigilõivu tasumisest apellatsioonkaebuse esitamisel ja saata asi

menetlusse võtmise otsustamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Vangla direktori 28. juuli 2008. a käskkirja nr 1-4/1011 alusel paigutati Vjatšeslav Julin

(varasemalt kandis perekonnanimesid Požarski ja Džanashija) vangistusseaduse (VangS) § 63 lg 4

alusel eraldi kambrisse. Käskkirja kohaselt pani V. Julin toime raske distsipliinirikkumise, mis seisnes

selles, et ta 28. juulil 2008 kella 10.30 paiku hävitas katki rebimise ja WC-potist veega allalaskmise

teel talle inspektor-kontaktisiku poolt tutvumiseks toodud distsiplinaarmenetluse materjalid. Selle

teoga näitas ta üles ükskõikset ja negatiivset suhtumist vangla administratsiooni ja kehtivate

õigusaktide suhtes. Käskkirjas märgiti, et eraldi kambrisse paigutamisel arvestatakse

distsipliinirikkumise iseloomu ning distsiplinaarmenetluse korrektse ja põhjaliku läbiviimise huve.

Justiitsministeerium jättis 25. septembri 2008. a vaideotsusega V. Julini vaide rahuldamata.

2. V. Julin esitas eelnimetatud käskkirja peale Tartu Halduskohtule hiljem korduvalt täiendatud

kaebuse, milles palus tunnistada käskkirja ja selle alusel tema eraldi kambrisse paigutamise

õigusvastaseks.

3. Tartu Halduskohus jättis kaebuse rahuldamata. Kohus leidis, et vaidlustatav käskkiri ja selle alusel

Tartu Vangla poolt teostatud toimingud on õiguspärased.

4. V. Julin esitas apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus,

millega kaebus rahuldada.

Koos apellatsioonkaebusega esitas V. Julin taotluse enda vabastamiseks riigilõivu tasumisest

maksejõuetuse tõttu.

5. Tartu Ringkonnakohus jättis V. Julini taotluse apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivust

vabastamiseks rahuldamata ja tagastas apellatsioonkaebuse, põhjendades määrust järgmiselt:

1) V. Julini maksejõuetus on tõendatud, kuid ainuüksi maksejõuetus ei ole piisav alus isiku

vabastamiseks riigilõivu tasumisest;

2) riigilõivu tasumise kohustusest vabastamata jätmise aluseks on ka kaebuse perspektiivitus (vt nt

Riigikohtu halduskolleegiumi 23. septembri 2010. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-25-10, p 8).

Apellatsioonkaebuses vaidlustab V. Julin halduskohtu otsust põhjusel, et tema arvates ei olnud tema

poolt toimepandud distsipliinirikkumine raske, mistõttu ei olnud selle eest eraldi kambrisse

paigutamine õiguspärane ning et halduskohus on menetluse läbi viinud rikkumistega;

3) ringkonnakohus V. Julini seisukohtadega ei nõustu. Vaidlust ei ole, et V. Julini eraldatud kambrisse

paigutamise aluseks olnud distsipliinirikkumine seisnes selles, et ta hävitas talle tutvumiseks toodud

distsiplinaarmenetluse materjalid. V. Julin seda tegu ei eita. Halduskohus on veenvalt põhjendanud,

miks V. Julini tegu saab hinnata kui rasket distsipliinirikkumist. Ringkonnakohus nõustub

halduskohtuga, et vangla on õigesti määratlenud, et V. Julin pani temale tutvumiseks toodud

distsiplinaarmenetluse materjalide hävitamisega toime raske distsipliinirikkumise, takistades sellega

vanglaametnike kohustuste täitmist, ning seega oli olemas piisav alus VangS § 63 lg 4

kohaldamiseks. Alusetu on V. Julini apellatsioonkaebuses esitatud väide, et halduskohus on

põhjendamatult viidanud jõustunud otsusele haldusasjas nr 3-09-33. Halduskohus ei ole antud

otsusele viidates lähtunud sellest, et selles tuvastati V. Julini rikkumise raskus. Halduskohus on

õigesti leidnud, et antud otsuses tuvastatud 20-ööpäevase kartserikaristuse õiguspärasus näitab, et

V. Julini teo puhul oli tegu pigem raske kui kerge distsipliinirikkumisega;

4) väär on V. Julini apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht, mille kohaselt näitab karistusseadustikus

dokumentide rikkumise eest ette nähtud rahaline karistus seda, et V. Julini distsiplinaarsüütegu ei

olnud raske. Kuigi V. Julini distsiplinaarsüütegu ei vasta üks-üheselt karistusseadustiku dokumentide

hävitamise süüteokoosseisule, näitab ainuüksi see, et karistusseadustiku eriosas on ette nähtud

vastutus dokumentide rikkumise eest, et tegemist on raske rikkumisega. See, et antud rikkumist

sanktsioneeritakse karistusseadustikus rahalise karistusega, ei näita, et V. Julini distsiplinaarsüüteo

puhul oleks tegemist olnud kerge rikkumisega;

5) halduskohtu otsuse muutmiseks ei anna alust ka V. Julini viited menetluslikele rikkumistele, mis

seisnesid selles, et halduskohus väidetavalt takistas menetlust, saates asja vahepeal arhiivi. On

kahetsusväärne, et menetlus haldusasjas sisuliselt seisis alates Tartu Ringkonnakohtu 14. aprilli

2009. a määrusest kuni septembrini 2011, kuid see asjaolu ei saanud mõjutada asja otsustamist ning

ilmselgelt ei olnud tegemist kohtu pahatahtlikkusega V. Julini suhtes. Tartu Halduskohus on

V. Julinile viivituse põhjustanud asjaolusid selgitanud ning ringkonnakohtu hinnangul ei olnud

viivitus haldusasja menetlemisel nii pikk, et oleks rikutud kaebaja õigust menetlusele mõistliku aja

jooksul. Samuti ei ole V. Julin näidanud, kuidas asja lahendamisega viivitamine võis mõjutada asja

otsustamist ega välja toonud ühtegi negatiivset tagajärge, mida menetluse mõningane viibimine talle

põhjustas;

6) eeltoodust tulenevalt on V. Julini apellatsioonkaebus ilmselgelt perspektiivitu ja tema taotlus

riigilõivu tasumisest vabastamiseks jääb seetõttu rahuldamata. Kuna apellatsioonkaebus on ilmselgelt

perspektiivitu, puudub vajadus V. Julinile riigilõivu tasumiseks täiendava tähtaja andmiseks ning

ringkonnakohus tagastab kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku § 33 lg 3 p 3 alusel.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6. V. Julin esitas määruskaebuse, milles palub tühistada ringkonnakohtu määruse. Määruskaebuses

väidetakse, et apellatsioonkaebus on perspektiivikas, sest V. Julin paigutati eraldi kambrisse

õigusvastaselt.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7. Halduskohtus vaieldi selle üle, kas on õiguspärane Tartu Vangla direktori käskkiri, millega V. Julin

paigutati VangS § 63 lg 4 alusel distsiplinaarmenetluse ajaks eraldi kambrisse. Halduskohus jättis

V. Julini kaebuse rahuldamata, pidades eraldi kambrisse paigutamist õiguspäraseks. Ringkonnakohus

jättis V. Julini taotluse apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivust vabastamiseks rahuldamata ja

tagastas apellatsioonkaebuse, kuna nõustus halduskohtuga ja pidas apellatsioonkaebust ilmselgelt

perspektiivituks. Seega peab kolleegium lahendama küsimuse, kas apellatsioonkaebus oli ilmselgelt

perspektiivitu.

8. Ajal, mil vangla direktor andis vaidlustatud käskkirja, kehtis VangS § 63 lg 4 järgmises sõnastuses:

"Raske distsipliinirikkumise korral on vangla direktoril või kõrgemal kohalviibival vanglaametnikul

õigus paigutada distsipliinirikkuja eraldi kambrisse enne distsiplinaarmenetluse lõpetamist." Sätte

praegune redaktsioon erineb toonasest vaid selle poolest, et nimetatud meedet kohaldab

vanglateenistus.

9. VangS § 63 lg 4 ei mõtesta lähemalt lahti, mida kujutab endast eraldi kamber. VangS § 8 lg 1 järgi

on kinnipeetaval lubatud liikuda kinnise vangla territooriumil vangla sisekorraeeskirjas ja kodukorras

sätestatud kohtades ning ajal. Vangla sisekorraeeskirja § 8 lg-st 4 tulenevalt ei ole vanglasisest

liikumisõigust kinnipeetaval, kes viibib raske distsiplinaarrikkumise korral enne

distsiplinaarmenetluse lõpetamist eraldi kambris, nagu ka kinnipeetaval, kes viibib kartseris,

eraldatud lukustatud kambris, vastuvõtuosakonnas, vangla meditsiini- või tervishoiuosakonna

statsionaaris või seoses kohtuistungi või menetlustoiminguga ajutiselt teises vanglas. Kolleegium on

seisukohal, et VangS § 8 lg 1, kasutades formuleeringut "kohtades ja ajal", võimaldab vangla

sisekorraeeskirjaga piirata kinnipeetava liikumisvabadust ajal, mil viimane viibib eraldi kambris.

Vangistusseadus, kõneldes eraldi kambrist, seostab eraldi kambrisse paigutamise raske

distsipliinirikkumise ja distsiplinaarmenetlusega, jättes avamata eraldi kambrisse paigutamise

eesmärgi.

Kuna eraldi kambrisse paigutamine ei ole VangS § 63 lg-s 1 nimetatud distsiplinaarkaristusena, siis ei

tohi sellel meetmel olla karistuslikku iseloomu. Ka ei arvata eraldi kambris viibitud aega

kartserikaristuse ajast maha.

VangS § 69 lg 2 p 4 kõneleb täiendava julgeolekuabinõuna eraldi lukustatud kambrist. VangS § 69

lg 1 kohaselt tohib täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldada kinnipeetavale, kes süstemaatiliselt

rikub käesoleva seaduse või vangla sisekorraeeskirja nõudeid, kahjustab oma tervist või on suitsiidi-

või põgenemiskalduvustega, samuti kinnipeetavale, kes on ohtlik teistele isikutele või vangla

julgeolekule; täiendavaid julgeolekuabinõusid võib kohaldada ka raske õigusrikkumise

ärahoidmiseks. Kuna VangS § 69 lg 2 p 4 kõneleb täiendava julgeolekuabinõuna eraldi lukustatud

kambrist, siis peab VangS § 63 lg 4 mõttes eraldi kambrisse paigutamise eesmärk erinema eraldi

lukustatud kambrisse paigutamise eesmärgist.

Kuna kinnipeetava eraldi kambrisse paigutamine ei oma karistuslikku eesmärki ega täida täiendava

julgeolekuabinõu eesmärki, siis peab kinnipeetava eraldi kambrisse paigutamine seonduma

distsiplinaarmenetluse läbiviimise huvidega, näiteks vajadusega vältida tunnistajate mõjutamise ohtu,

süüteos süüdistatavate kinnipeetavate kokkulepet jmt.

Kolleegium on seisukohal, et pelgalt raske distsipliinirikkumine, millega on üles näidatud ükskõikset

ja negatiivset suhtumist vangla administratsiooni ja kehtivate õigusaktide suhtes, et saa olla aluseks

VangS § 63 lg 4 kohaldamiseks.

10. Vaidlustatud käskkirjas on V. Julini eraldi kambrisse paigutamist põhjendatud sellega, et V. Julin

pani toime raske distsipliinirikkumise, mis seisnes selles, et ta hävitas katki rebimise ja WC-potist

veega allalaskmise teel talle inspektor-kontaktisiku poolt tutvumiseks toodud distsiplinaarmenetluse

materjalid, näidates selle teoga üles ükskõikset ja negatiivset suhtumist vangla administratsiooni ja

kehtivate õigusaktide suhtes. Käskkirjas märgiti, et eraldi kambrisse paigutamisel arvestatakse

distsipliinirikkumise iseloomu ning distsiplinaarmenetluse korrektse ja põhjaliku läbiviimise huve.

11. Milles distsiplinaarmenetluse korrektse ja põhjaliku läbiviimise huvid praegusel juhul seisnevad,

vaidlustatud käskkirjast ei selgu. Ka pole vastavaid põhjendusi esitatud kohtumenetluses.

Seepärast on kolleegium on seisukohal, et praegusel juhul puudus ringkonnakohtul alus pidada

V. Julini apellatsioonkaebust ilmselgelt perspektiivituks, jätta rahuldamata tema taotlus riigilõivu

tasumisest vabastamiseks ja tagastada apellatsioonkaebus HKMS § 33 lg 3 p 3 alusel.

V. Julini määruskaebus tuleb rahuldada ja ringkonnakohtu määrus tühistada.

Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann