3-2-1-41-12 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-41-12

Otsuse kuupäev

Tartu, 18. aprill 2012. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Jaak Luik, liikmed Villu Kõve ja Tambet Tampuu

Kohtuasi

RMF Group OÜ hagi Riverside OÜ vastu tahteavaldust

andma kohustamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 15. novembri 2011. a otsus tsiviilasjas

nr 2-09-41953

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Riverside OÜ kassatsioonkaebus

Tsiviilasja hind Riigikohtus

1597 eurot 79 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja RMF Group OÜ (registrikood 10905831)

Kostja Riverside OÜ (registrikood 10951725), esindaja

vandeadvokaat Raul Talts

Asja läbivaatamise kuupäev

2. aprill 2012. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 15. novembri 2011. a otsus tsiviilasjas nr 2-09-41953

osas, milles tühistati Harju Maakohtu 25. juuni 2010. a otsuse resolutsiooni p 4 ja saadeti asi

selles osas samale maakohtule uueks läbivaatamiseks.

2. Saata asi tühistatud osas Tallinna Ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

3. Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 15. novembri 2011. a otsus tsiviilasjas nr 2-09-41953

muutmata osas, milles rahuldati hagi ja kohustati Riverside OÜ-d andma nõusolek RMF

Group OÜ omandis olevate kinnistute nr 24502901 ja nr 24503001 registriosade III jakku

kande nr 1 all kantud eelmärgete kustutamiseks.

4. Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

5. Tagastada Advokaadibüroo Lentsius & Talts OÜ-le 12. detsembril 2011 Riverside OÜ

kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon 25 (kakskümmend viis) eurot.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. RMF Group OÜ (hageja) esitas 24. augustil 2009 Harju Maakohtule hagi Riverside OÜ (kostja)

vastu, milles palus kohustada kostjat andma tagasivõtmatu nõusolek hageja kinnistute nr 1117601,

nr 24502901 ja nr 24503001 registriosade III jakku kantud eelmärgete kustutamiseks. 5. märtsi

2010. a hagi täpsustuse kohaselt ei nõudnud hageja enam kostja nõusolekut eelmärke kustutamiseks

kinnistu nr 1117601 registriosast, kuna kostja on nõusoleku andnud ja hageja on selle kinnistu

võõrandanud. Lisaks palus hageja teiste kinnistute puhul asendada kostja tahteavaldus kohtuotsusega.

Hagiavalduse kohaselt on hageja Tallinnas Tähetorni 100f (registriosa nr 1117601), Tähetorni 100g

(registriosa nr 24502901) ja Tähetorni 100h (registriosa nr 24503001) kinnistute omanik. Kinnistud

on moodustatud endise kinnistu Tähetorni 100F (registriosa nr 1117601) jagamise tulemusel.

14. oktoobril 2005 sõlmisid pooled Tähetorni 100F kinnistu 3880/7890 mõttelise osa müügilepingu

(edaspidi müügileping). 13. juunil 2006 sõlmisid pooled müügilepingu muutmise lepingu, millega

muutsid müügilepingu p 1.3 selliselt, et lepingu esemeks on kinnistu jagamise tulemusel tekkiv

iseseisev kinnistu ligikaudse pindalaga 3843 m2 (registriosa nr 24502901, Tähetorni 100g). Lepingu

eseme omandi üleandmise tagamiseks kanti kinnistu Tähetorni 100F registriosa III jakku eelmärge

kostja kasuks. Kinnistu Tähetorni 100F jagamisel kolmeks kinnistuks (Tähetorni 100g, 100h ja 100f)

kanti eelmärge üle jagamise tulemusel moodustatud kinnistute registriosadesse. Kostja on 16. juunil

2009 esitanud hagejale müügilepingust taganemise avalduse, millega ühtlasi keeldus eelmärke

kustutamise nõusolekut andmast. Kostja on ise lepingust taganenud, mistõttu on lõppenud tema nõue

lepingu eseme omandi üleandmiseks. Seetõttu on välistatud eelmärkega tagatud õiguse maksmapanek

ja hageja võib nõuda eelmärke kustutamist. Kostja on keeldunud nõusolekut andmast. Hageja

keeldub kostja väidetavate vastunõuete täitmisest, kuna peab lepingust taganemist õigustamatuks. Ka

ei ole kostja oma nõudeid maksma pannud. Lisaks ei ole kohustused vastastikused ja nende vahel ei

ole piisavat seost.

2. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta see rahuldamata.

Kostja väitel on pooled müügilepingust tuleneva vaidluse raames sõlminud kohtuasjas nr 2-07-41777

kompromissi (Harju Maakohus kinnitas selle 29. mail 2008), mille järgi pidi hageja täitma

asjaõiguslepingu sõlmimise eeldused, mh korraldama Tähetorni 100F kinnistu detailplaneeringu

kehtestamise ja kinnistu jagamise hiljemalt 29. maiks 2009. Kuna hageja kohustust ei täitnud, taganes

kostja müügilepingust. Kostja nõustub eelmärgete kustutamisega pärast seda, kui hageja on

tagastanud kostjale müügilepingu alusel tasutud ostuhinna osa 160 000 krooni ja maksnud

leppetrahvi 200 000 krooni kompromissilepingu p 4 alusel. Kostja võib keelduda nõusoleku

andmisest võlaõigusseaduse (VÕS) §-de 110 ja 111 alusel. Kostja on korduvalt pakkunud hagejale

kohustuste samal ajal täitmist. Kostja nõudel hageja vastu ei ole muid tagatisi, mistõttu ei ole nõue

piisavalt tagatud. Kohustuse täitmisest keeldumine ei eelda hagi esitamist nõude maksmapanekuks,

sest nõue on esitatud juba müügilepingust taganemise avalduses.

3. Harju Maakohus rahuldas 25. juuni 2010. a otsusega hagi ning kohustas kostjat andma nõusoleku

hageja kinnistute registriosade nr 24502901 ja nr 24503001 III jakku kantud eelmärgete

kustutamiseks. Maakohtu otsuse järgi on kostjal õigus keelduda nõusoleku andmisest kuni

360 000 krooni suuruse võlgnevuse tasumiseni.

Pooled ei vaidle, et kostjal on kohustus anda nõusolek eelmärgete kustutamiseks asjaõigusseaduse

(AÕS) § 63 lg 8 alusel. Eelmärked tuleb tagasi täita VÕS § 189 alusel ja nende kustutamisele

kohaldatakse VÕS § 111 lg-t 1. Kostja on müügilepingust õiguspäraselt taganenud. Kuivõrd hageja ei

ole lepingust taganemisele ega sellest tulenevatele nõuetele vastuväiteid esitanud, tuleb lugeda, et

hageja on omaks võtnud kostja eelduse, et asjaõiguslepingu sõlmimise eelduste (detailplaneeringu

kehtestamine ja kinnistu jagamine) saavutamata jätmine kujutas endast olulist lepingurikkumist, mis

võis olla aluseks lepingust taganemisele. Kostja on tasunud müügilepingu alusel ettemaksu

160 000 krooni, mis tuleb VÕS § 189 lg 1 alusel kostjale tagastada. Lisaks on kostjal 200 000 krooni

suuruse leppetrahvi nõudmise õigus, kuna kinnistut kokkulepitud ajaks ei jagatud. Seega on kostjal

hageja vastu 360 000 krooni suurune nõue ja kostjal on õigus keelduda eelmärgete kustutamiseks

nõusoleku andmisest kuni tema nõude rahuldamiseni.

4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, paludes maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega hagi

rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjendustest nähtuvalt vaidlustas hageja maakohtu otsuse osas,

millega tagati hagejale eelmärke kustutamine 360 000 krooni maksmise vastu.

Kostja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata.

5. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 17. jaanuari 2011. a otsusega maakohtu otsuse ja jättis uue

otsusega hagi rahuldamata. Ringkonnakohus leidis, et kostja ei ole maakohtu otsust küll vaidlustanud,

kuid selle on apellatsioonkaebusega täielikult vaidlustanud hageja, kes peab otsust oma õigusi

rikkuvaks. See annab ringkonnakohtule aluse vaidlus kogu ulatuses läbi vaadata.

Ringkonnakohus nõustus maakohtuga, et kostjal on VÕS § 111 alusel õigus keelduda hagetava

tahteavalduse andmisest. Pooled ei vaidle selle üle, et leping on kostja müügilepingust taganemise

tõttu lõppenud. Hageja ei ole toonud esile asjaolusid, mis võimaldaksid teha järeldust, nagu võiks

hageja jätta ettemaksu tagastamata. Seega on hagejal VÕS § 189 lg-st 1 tulenev kohustus tagastada

kostjale saadud ettemaks, kostja võib aga keelduda eelmärgete kustutamiseks tahteavaldust andmast,

kuni hageja on oma kohustuse täitnud. Leppetrahvi sissenõudmine ei ole lepingu tagasitäitmise

käigus lahendatav ja VÕS § 189 ei ole kostja leppetrahvi nõudele kohaldatav. Kuigi kohaldada võiks

VÕS § 110, saanuks kohus selle üle otsustada üksnes juhul, kui kostja oleks esitanud leppetrahvi

nõudmiseks vastuhagi. Asjas ei olnud täitmisreservatsiooniga otsuse tegemiseks piisavat alust ja hagi

oleks tulnud jätta rahuldamata, kuna hageja ei ole põhjendanud ega tõendanud, et kostja oleks tema

õigusi rikkunud.

6. Hageja esitas kassatsioonkaebuse, paludes ringkonnakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega hagi

rahuldada.

7. Riigikohus tühistas 20. juuni 2011. a otsusega (tsiviilasi nr 3-2-1-57-11) ringkonnakohtu otsuse

olenemata kassatsioonkaebuse põhjendustest ja saatis asja samale ringkonnakohtule uueks

läbivaatamiseks.

Riigikohus leidis, et ringkonnakohus eksis oluliselt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 4 lg 2

ja § 651 lg 1 vastu, kui väljus sisuliselt apellatsioonkaebuse piiridest ja tühistas maakohtu otsuse ka

osas, mida hageja tegelikult ei vaidlustanud, s.o hagi rahuldamise osas. Lisaks eksis ringkonnakohus

TsMS § 656 vastu, tühistades maakohtu otsuse olenemata apellatsioonkaebuse põhjendustest. Eelneva

põhjal tuleb ringkonnakohtu otsus tühistada kassatsioonkaebuse põhjendustest olenemata.

Ringkonnakohus leidis ekslikult, et hagejal ei ole õiguskaitsevajadust, ning keeldus põhjendamatult

kummagi poole nõuete lahendamisest. Ka see on piisav alus ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks ja

asja saatmiseks uueks läbivaatamiseks.

Kohtud kohaldasid ekslikult VÕS § 189 lg 1 esimest lauset, kui leidsid, et eelmärge tuleks lugeda

müügilepingu järgi üleantuks, mille kostja peaks hagejale tagastama. Kuna eelmärge tagas

müügilepingust tulenevat omandi ülekandmise nõuet, mis on kohtute otsuste järgi taganemisega

lõppenud, on lõppenud ka eelmärge. Seega ei saa seda tagastada, sh hageja nimele kanda.

Ringkonnakohus leidis õigesti, et kostjal ei ole õigust keelduda VÕS § 111 lg 1 alusel eelmärgete

kustutamiseks nõusoleku andmisest leppetrahvi nõudele tuginedes. Kostjal võib aga olla õigus

keelduda eelmärgete kustutamiseks nõusoleku andmisest VÕS § 110 lg 1 esimese lause alusel, mille

järgi võib võlgnik keelduda kohustuse täitmisest, kuni võlausaldaja on rahuldanud võlgniku

sissenõutavaks muutunud nõude võlausaldaja vastu, kui see nõue ei ole piisavalt tagatud ning selle

nõude ja võlgniku kohustuse vahel on piisav seos. Leppetrahvi nõudele tuginemist ei välista

iseenesest see, et hageja ei tunnusta kostja nõuet. Väär on ringkonnakohtu seisukoht, et leppetrahvi

nõude maksmapanekuks VÕS § 110 lg 1 järgse vastuväitena pidanuks kostja esitama vastuhagi.

Seadusest sellist nõuet ei tulene. Müügilepingu järgi tasutud ettemaksu tagastamise nõude ja

müügilepingu täitmiseks seatud eelmärke kustutamiseks nõusoleku saamise nõude vahel võib olla

piisav seos VÕS § 110 lg 1 teise lause mõttes. Kohtud ei kontrollinud kostja täitmisest keeldumise

õigust viidatud sättele tuginedes.

Asja uuel läbivaatamisel tuleb uuesti hinnata hagi rahuldamise põhjendatust ja kostja täitmisest

keeldumise ja selle ulatuse õigsust. Selleks tuleb hinnata, kas kostja vastunõuded on piisavalt seotud

hageja nõudega, on sissenõutavad ja kas need ei ole piisavalt tagatud, st kas need vastavad

VÕS § 110 lg 1 nõuetele. Kui see on nii, saab kohus asja lahendada VÕS § 110 lg-le 5 tuginedes.

Seejuures tuleb selgeks teha ka hageja positsioon kostja lepingust taganemise kehtivuse osas. Asja

uuel läbivaatamisel saab ringkonnakohus ka hinnata, kas maakohus toimis menetluslikult õigesti, kui

välistas hilinemise tõttu istungil hageja vastuväidete esitamise kostja nõuetele ja luges, et hageja on

kostja väited omaks võtnud. Asja lahendamisel tuleb võrdväärselt tagada kõigi TsMS §-s 2 nimetatud

tsiviilkohtumenetluse ülesannete täitmine.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

8. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 15. novembri 2011. a otsusega maakohtu otsuse osas, milles

maakohus tuvastas, et kostjal on õigus keelduda nõusoleku andmisest kuni 360 000 krooni suuruse

võlgnevuse tasumiseni, ja saatis asja tühistatud osas maakohtule uueks läbivaatamiseks.

Ringkonnakohus jättis maakohtu otsuse muutmata osas, millega kohustati kostjat andma nõusolek

hageja kinnistute registriosade nr 24502901 ja nr 24503001 III jakku kantud eelmärgete

kustutamiseks. Ringkonnakohus märkis, et ta kontrollib otsust vaid hageja apellatsioonkaebuses

vaidlustatud osas, st osas, millega tagati hagejale eelmärke kustutamine raha maksmise vastu.

Ringkonnakohus leidis, et maakohus kohaldas ekslikult VÕS § 189 lg 1 esimest lauset. Samuti ei

kontrollinud maakohus kostja täitmisest keeldumise õigust VÕS § 110 lg 1 järgi. Asja uuel

läbivaatamisel tuleb maakohtul uuesti hinnata hagi rahuldamise põhjendatust ja kostja täitmisest

keeldumise ja selle ulatuse õigsust. Selleks tuleb hinnata, kas kostja vastunõuded on piisavalt seotud

hageja nõudega, on sissenõutavad ja kas need ei ole piisavalt tagatud, st kas nad vastavad VÕS § 110

lg 1 nõuetele. Kui see on nii, saab kohus asja lahendada VÕS § 110 lg-le 5 tuginedes. Seejuures tuleb

selgeks teha ka hageja positsioon kostja lepingust taganemise kehtivuse osas. Maakohus ei toiminud

menetluslikult õigesti, kui välistas hilinemise tõttu istungil hageja vastuväidete esitamise kostja

nõuetele ja luges, et hageja on kostja väited omaks võtnud. Asja lahendamisel tuleb võrdväärselt

tagada kõigi TsMS §-s 2 nimetatud tsiviilkohtumenetluse ülesannete täitmine. Maakohus pidanuks

pärast pooltele õigusliku olukorra selgitamist andma võimaluse väidete ja vastuväidete esitamiseks,

seda on võimalik teha asja uuel läbivaatamisel. Hageja taotles asja saatmist esimese astme kohtule.

Asi tuleb saata maakohtule uueks arutamiseks, sest maakohus ei ole tuvastanud asja lahendamiseks

vajalikke asjaolusid, on teinud seda osaliselt valesti (materiaalõiguse normide ebaõige kohaldamise

tõttu) ning ei ole andnud hagejale võimalust uute väidete esitamiseks 26. mai 2010. a kohtuistungil.

Asja uueks arutamiseks saatmine on põhjendatud muu hulgas sellega, et uute väidete esitamise,

tõendite kogumise (ekspertiisi määramise) ja nende uute faktiliste asjaolude tuvastamisel peab olema

pooltele tagatud edasikaebeõigus (põhiseaduse (PS) § 24 lg 5, TsMS § 688 lg-d 3 ja 4) kohtu

tuvastatud faktiliste asjaolude vaidlustamiseks.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

9. Kassatsioonkaebuses palub kostja ringkonnakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta

maakohtu otsus muutmata.

Kassatsioonkaebuse kohaselt tegi Riigikohus TsMS § 691 p 2 alusel otsuse, leides, et ringkonnakohus

saab asja uuel läbivaatamisel teha ise sisulise lõppotsuse. Ringkonnakohus rikkus TsMS § 693 lg-t 2,

kui jättis asja Riigikohtu seisukohta eirates lahendamata ja saatis selle tagasi maakohtule uueks

lahendamiseks. Kostja arvates saab Riigikohus teha asjas ise lõppotsuse, tühistades ringkonnakohtu

otsuse ja jättes jõusse maakohtu otsuse, sest asjas ei ole selgunud uusi asjaolusid võrreldes Riigikohtu

menetluse ajal teada olnud asjaoludega ning ringkonnakohus jättis tähelepanuta hageja esitatud

täiendavad tõendid.

10. Hageja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu ja leiab, et ringkonnakohus saatis õigesti asja

maakohtule läbivaatamiseks.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

11. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada TsMS § 692 lg 1 p 2 alusel

menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu osas, milles tühistati maakohtu otsuse resolutsiooni p 4

(maakohus otsustas resolutsiooni p-s 4, et kostjal on õigus keelduda nõusoleku andmisest hageja

kinnistute nr 24502901 ja nr 24503001 registriosade III jakku kantud eelmärgete kustutamiseks kuni

360 000 krooni suuruse võlgnevuse tasumiseni) ja saadeti asi selles osas maakohtule uueks

läbivaatamiseks. Asi tuleb saata tühistatud osas samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

Osas, milles rahuldati hagi ja kohustati kostjat andma nõusolek hageja kinnistute registriosadesse

kantud eelmärgete kustutamiseks, jääb ringkonnakohtu otsus muutmata. Kassatsioonkaebus tuleb

rahuldada osaliselt.

12. Kolleegium nõustub kassatsioonkaebuse väitega, et ringkonnakohus rikkus menetlusõiguse

norme, kui jättis asja Riigikohtu seisukohta eirates lahendamata ja saatis selle tagasi maakohtule

uueks läbivaatamiseks.

Ringkonnakohus rikkus TsMS § 693 lg-t 2, kui ei arvestanud samas asja tehtud Riigikohtu otsusega,

mille järgi saadeti asi TsMS § 691 p 2 järgi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Juhul

kui maakohus oleks rikkunud menetlusõiguse norme, oleks Riigikohus ise tühistanud ka maakohtu

otsuse. Riigikohus selgitas 20. juuni 2011. a otsuses materiaalõigust ja leidis, et ringkonnakohus saab

asja ise lahendada. Asjas ei nähtu, et vahepeal oleks ilmnenud uusi asjaolusid, millest tulenevalt võiks

asuda seisukohale, et Riigikohtu otsuse täitmata jätmine oli erandlikel asjaoludel põhjendatud.

Seetõttu ei olnud põhjendatud asja saatmine maakohtule uueks läbivaatamiseks.

13. Ringkonnakohus on oma otsuse põhjendustes märkinud, et hageja taotles asja saatmist esimese

astme kohtule. Eeltoodu ei ole kooskõlas hageja apellatsioonkaebuses, kassatsioonkaebuses,

täiendavates seisukohtades (asja uuel arutamisel ringkonnakohtus) ning ringkonnakohtu istungil

esitatud seisukohtadega (vt vastavalt kohtutoimiku I kd tl 87, 125, 159-160, 169).

14. Kolleegium on korduvalt selgitanud, et menetlusökonoomia põhimõttest (TsMS § 2) lähtudes

peab ringkonnakohus esmajoones püüdma asja ise lahendada ning üksnes erandina saatma asja

maakohtule uueks läbivaatamiseks (vt nt Riigikohtu 24. oktoobri 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-

93-06, p 12; 13. veebruari 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-154-11, p 16).

Kolleegium on 13. aprillil 2011 tsiviilasjas nr 3-2-1-11-11 tehtud otsuse p-s 13 leidnud järgmist:

"TsMS § 656 lg 2 järgi on ringkonnakohtul õigus apellatsioonkaebuse põhjendustest olenemata

tühistada esimese astme kohtu otsus menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu ja saata asi

uueks arutamiseks esimese astme kohtule vaid siis, kui rikkumist ei ole võimalik

apellatsioonimenetluses kõrvaldada. Menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt (TsMS § 2) peab

ringkonnakohus vajadusel hindama uusi tõendeid ja tuvastama asjaolusid. Eelkõige nendel juhtudel,

kus maakohus on olulisel määral rikkunud eelmenetluses selgitamiskohustust (TsMS § 328 lg 2,

§ 329 lg 3, § 351 lg 2 ja § 392 lg 1 p-d 1-4), on põhjendatud asja saatmine maakohtule TsMS § 657

lg 1 p 3 järgi uueks arutamiseks eelmenetluse staadiumist. Uute tõendite vastuvõtmine

ringkonnakohtus ei tingi iseenesest asja uueks arutamiseks saatmist maakohtule. Seda isegi juhul, kui

maakohus oli rikkunud tõendit vastu võtmata jättes menetlusõiguse sätteid (TsMS § 652 lg 3 p 1).

Arvesse võttes menetlusökonoomia tagamise eesmärki leiab kolleegium, et tsiviilkohtumenetluse

seadustiku regulatsioon, mis ei võimalda ringkonnakohtu poolt uute tõendite hindamise ja

materiaalõiguse kohaldamiseks vajalike asjaolude esimest korda tuvastamise korral hinnata

Riigikohtul samu tõendeid ning tuvastada materiaalõiguse kohaldamiseks vajalikke asjaolusid

(TsMS § 688 lg 3-5), on kooskõlas PS § 24 lg-ga 5. Pooltel on muu hulgas õigus vaidlustada

Riigikohtus ringkonnakohtu tuvastatud asjaolusid põhjusel, et ringkonnakohus rikkus tõendite

hindamisel ja asjaolude tuvastamisel oluliselt menetlusõiguse norme (TsMS § 688 lg 4)."

Kolleegium on 22. veebruaril 2011 tsiviilasjas nr 3-2-1-173-11 tehtud määruse p-s 15 leidnud

järgmist: "Apellatsioonkaebuse menetlemisel peab ringkonnakohus TsMS § 652 järgi sisuliselt

hindama kõiki poolte õigel ajal ja nõuetele vastavalt esitatud asjaolusid ja tõendeid. Ringkonnakohtus

asja läbivaatamisel ei oma tähtsust, mis asjaoludel vaidlustas kostja ringkonnakohtu määruse. Juhul

kui pool esitab uusi asjaolusid ja tõendeid, peab ringkonnakohus need vastu võtma, kui uute

asjaolude ja tõendite esitamise tingis maakohtu menetlusõiguse normide oluline rikkumine (vt selle

kohta Riigikohtu 8. veebruari 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-156-11, p 39). Juhul kui maakohus

rikkus menetlusõiguse norme oluliselt (TsMS § 669), peab ringkonnakohus tühistama maakohtu

otsuse sõltumata poolte taotlustest (TsMS § 656). Menetlusõiguse normi olulise rikkumise korral

peab ringkonnakohus, vaatamata TsMS § 652 lg-s 6 sätestatule, tühistama maakohtu otsuse igal juhul,

st ka siis, kui pool ei esitanud sellisele rikkumisele õigel ajal vastuväidet TsMS § 333 järgi."

Kolleegium jääb eelviidatud seisukohtade juurde ning selgitab veelkord, et ringkonnakohus peab

praeguse asja menetlemisel juhul, kui ta tühistab maakohtu otsuse kas menetlusõiguse normi olulise

rikkumise ja/või materiaalõiguse vale kohaldamise tõttu, ise asja lõpuni lahendama. Põhjendatud

juhtudel peab ringkonnakohus andma pooltele võimaluse uute asjaolude ja tõendite esitamiseks.

15. Kuna asi saadetakse ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks, jääb menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi ringkonnakohtu otsustada.

16. Kostja kassatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb talle TsMS § 149 lg 4 esimese lause

alusel tagastada kassatsioonikautsjon. Praeguses asjas on kautsjoni tasunud kostja eest

Advokaadibüroo Lentsius & Talts OÜ. Kostja on kooskõlas TsMS § 149 lg-ga 8 teatanud

Riigikohtule, et kautsjon tuleb selle tagastamise korral kanda kontole, millelt see on tasutud.

Jaak Luik, Villu Kõve, Tambet Tampuu