3-2-1-38-12 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-38-12

Määruse kuupäev

Tartu, 18. aprill 2012. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Tambet Tampuu, liikmed Henn Jõks ja Jaak Luik

Kohtuasi

OAO Bank Sankt-Peterburg kaebus Tallinna kohtutäitur

Urmas Tärno 22. novembri 2010. a otsuse peale täiteasjas

nr 052/2009/5330

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 21. novembri 2011. a määrus

tsiviilasjas nr 2-10-60584

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Kohtutäitur Urmas Tärno määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Avaldaja OAO Bank Sankt-Peterburg (registrikood

1027800000140), esindajad vandeadvokaat Marko Tiiman ja

advokaat Martti Peetsalu

Puudutatud isik Vene-Balti Sadam OÜ (registrikood 10669603),

esindaja vandeadvokaat Anton Filjajev

Kohtutäitur Urmas Tärno, esindaja vandeadvokaat Siiri

Malmberg

Asja läbivaatamise kuupäev

2. aprill 2012. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 21. novembri 2011. a määrus tsiviilasjas nr 2-10-60584

muutmata.

2. Jätta määruskaebus rahuldamata.

3. Kõikides kohtuastmetes kantud menetluskuludest jätta 80% kohtutäitur Urmas Tärno

kanda ja 20% OAO Bank Sankt-Peterburg kanda.

4. Arvata määruskaebuselt 7. detsembril 2011 tasutud kautsjon 25 (kakskümmend viis) eurot

riigituludesse.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. OAO Bank Sankt-Peterburg (avaldaja) esitas 2. detsembril 2010 Harju Maakohtule kaebuse

Tallinna kohtutäitur Urmas Tärno (kohtutäitur) 22. novembri 2010. a otsuse peale. Avaldaja palus

otsuse tühistada, jätkata peatatud täitemenetlust ja kohustada kohtutäiturit viivitamata korraldama

tulemi jaotamine sissenõudjate ja muude tulemis osalema õigustatud isikute vahel jaotuskava alusel.

Juhul kui kohus leiab, et jaotuskava koostada ei ole enam vaja, palus avaldaja jätkata täitemenetlust ja

kohustada kohtutäiturit viivitamata maksma avaldajale täitemenetluse tulemist 15 484 446 krooni

71 senti.

Samuti esitas avaldaja taotluse reguleerida esialgselt õigussuhet ja kohustada kohtutäiturit

viivitamatult tegema avaldajale väljamakse, mis tuleks talle igal juhul välja maksta

(15 484 446 krooni 71 senti), ja jätta kohtutäituri otsusega esialgu välja mõistetud täitekulu

11 495 473 krooni 29 senti kohtutäituri deposiiti.

2. Kaebuse kohaselt algatas kohtutäitur Bergen Bunkers AS-i avalduse ja Harju Maakohtu 19. augusti

2009. a määruse alusel täitemenetluse arestitud laeva ML OMG TOSNO (laev) müümiseks (täiteasi

nr 052/2009/5330). Laev müüdi 30. aprillil 2010 avalikul kordusenampakkumisel 26 979 920 krooni

eest. Avaldaja ühines täitemenetlusega 2. novembril 2009. Avaldaja oli laeva suhtes seatud hüpoteegi

pidaja (hüpoteek 342 000 000 Vene rubla) ja tema nõue oli kindlaks määratud välisriigi

kohtuotsusega, mida tunnustati Eestis 28. detsembril 2009.

Kohtutäitur on teinud kokku 17 täitekulude väljamõistmise otsust 11 495 473 krooni 29 sendi

ulatuses (koos käibemaksuga). Avaldaja on vaidlustanud täitekulude väljamõistmise otsustele

käibemaksu lisamise ja kaks täitekulude väljamõistmise otsust, mis olid põhjendamatult suured.

Teised täitemenetluse osalised ei ole kohtutäituri otsuseid ega tegevust vaidlustanud.

Kohtutäituril on võimalik teha täitemenetluse tulemist vaidlustamata osas väljamakseid kokku 15 484

446 krooni 71 senti (müügitulemist 26 979 920 krooni lahutada täitekulud 11 495 473 krooni

29 senti). Kohtutäitur ei ole seitsme kuu jooksul pärast enampakkumise edukat toimumist jaotuskava

koostanud, kuigi avaldaja on korduvalt teinud ettepanekuid koostada jaotuskava, viimati 9. novembri

2010 kaebuses. Selle asemel peatas kohtutäitur 9. novembri 2010. a otsusega täitemenetluse.

22. novembril 2010 teatas kohtutäitur, et jaotuskava ei saa koostada, kuna täitemenetlus on peatatud.

Ebaselge olevat, kas jaotuskava alla kuuluvad ka sadamatasud.

Täitemenetluse peatamine on põhjendamatu, kuna täitekulude väljamõistmise otsuse vaidlustamine ei

muuda menetluse käiku ega takista jaotuskava koostamist. Kohtutäituril on võimalik koostada

jaotuskava, mille alusel saab täitemenetluse tulemist teha vaidlustamata osas väljamakseid ja

vaidlustatud osa hoiustada kohtu deposiidis (ja teha sealt väljamakseid pärast kohtuvaidluste

lõppemist). Deposiidis hoiustatud täitemenetluse tulem on avaldaja vara ning sellest väljamaksete

tegemata jätmine piirab avaldaja põhiseaduslikku õigust oma vara vallata ja käsutada.

Täitekulud märgitakse jaotuskavas n-ö null-järjekohal enne sissenõudjate nõudeid ja seetõttu ei ole

täitekulude vaidlustamine takistuseks jaotuskava koostamisel. Kohtutäituril on võimalik koostada

jaotuskava, märkides, et null-järjekohal olevad täitekulud on vaidlustatud ja selles osas väljamakseid

ei tehta. Ülejäänud osas on võimalik teha väljamakseid nõuete järjekorrast lähtudes.

28. juuni 2011. a avalduses teatas avaldaja kohtule, et täiteasjas nr 052/2009/5330 osalenud teine

sissenõudja Bergen Bunkers AS loobus oma nõudest võlgniku vastu ning kohus lõpetas menetluse,

seega ei ole nimetatul enam ka nõuet täitemenetluses. Kuna avaldaja on täitemenetluses ainus

sissenõudja, on kohtutäituril võimalik teha avaldajale väljamakse jaotuskava koostamata ning

deponeerida ülejäänud osa (täitekulud) kohtutäituri deposiidis.

3. Kohtutäitur vaidles kaebusele vastu. Täitemenetluse peatamise aluseks on asjaolu, et maakohtu

menetluses on kaebus kohtutäituri otsuse peale ning kaebemenetluses otsuse jõustumiseni ei ole teada

jaotuskava koostamisel olulised asjaolud. Ei ole teada, kas kohus tühistab kohtutäituri otsuse ja Vene-

Balti Sadam OÜ (kellele kuuluvas sadamas arestitud laev seisis ja kes on esitanud nõude

sadamatasude hüvitamiseks täitekuludena; edaspidi puudutatud isik) nõue jääb menetlusse

täitekuluna või kui kohus ei tühista kohtutäituri otsust, siis on puudutatud isiku merivõlg jaotuskavas

esimesel järjekohal. Ei ole võimalik koostada jaotuskava, teadmata, millised nõuded rahuldatakse

täitekuludena, millised jaotuskava alusel. Senise praktika järgi rahuldab kohtutäitur sadamatasud

alates arestimisest kuni arestimise lõpuni (sh arestitud laeva müümiseni) täitekuluna ja merivõlad

tuleb rahuldada järjekohast lähtudes. Kui avaldaja ei nõustunud täitekulu suurusega, pidades

sadamakulusid liiga suureks, siis kohtutäitur tühistas oma otsuse ja teavitas pooli, et õige on

sissenõudjate (kuna ka puudutatud isik on sissenõudja oma sadamatasude osas merivõlaga tagatud

nõudega) vaidlust nõuete suuruse osas lahendada hagimenetluses. See oleks ainuõige viis lahendada

vaidlust, kas puudutatud isiku nõue on liiga suur või väike.

4. Puudutatud isik leidis, et avaldaja kaebus tuleb rahuldada, kohtutäitur peab täitemenetlusega

jätkama ning korraldama tulemi jaotamise kõikide sissenõudjate vahel.

5. Harju Maakohus jättis 30. juuni 2011. a määrusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja

kanda. Rahuldamata jäi ka taotlus kohaldada esialgset õiguskaitset.

Määruse kohaselt on avaldaja lisaks kohtutäituri otsuse tühistamisele palunud jätkata

täitemenetlusega ja kohustada täiturit viivitamata korraldama tulemi jaotamise sissenõudjate ja

muude tulemis õigustatud isikute vahel jaotuskava alusel, kui aga jaotuskava koostamine ei ole enam

vajalik, siis kohustada täiturit viivitamata tegema avaldajale täitemenetluse tulemist väljamakse

15 484 446 krooni 71 senti. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 218 kohaselt on kaebuse eesmärgiks

kohtutäituri tegevuse seaduslikkuse kohtulik kontroll täitemenetluse korraldamisel. Seega saab kohus

kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse asjakohastel põhjendustel rahuldada või jätta rahuldamata.

Viimasel juhul tühistab kohus kohtutäituri otsuse, kuid seadus ei anna alust kohustada kohtutäiturit

mingeid täitetoiminguid tegema - taolisel juhul asuks kohus ise täitemenetlust korraldama. Osutatud

põhjendusel tuleb jätta rahuldamata avaldaja taotlused jätkata täitemenetlust, kohustada kohtutäiturit

viivitamata korraldama tulemi jaotamine jaotuskava alusel või kui selle koostamine ei ole vajalik, siis

tegema avaldajale väljamakse avaldaja nimetatud ulatuses.

Maakohus vaatas läbi kohtutäituri 22. novembri 2010. a vastuse (tl 40) avaldaja 9. novembri 2010. a

kuupäeva kandva kaebuse kohta, käsitledes seda vastust kui täituri otsust võlgniku kaebuse

rahuldamata jätmise kohta.

TMS § 46 lg 2 p 1 järgi võib kohtutäitur täitemenetluse peatada kohtutäituri tegevuse peale kaebuse

esitamise korral. Tuvastatud on, et avaldaja on esitanud Harju Maakohtule 8. novembri 2010. a

kuupäeva kandva kaebuse kohtutäituri 18. oktoobri 2010. a otsuse peale, millega kohtutäitur jättis

rahuldamata avaldaja kaebuse kohtutäituri 30. augusti 2010. a täitekulude väljamõistmise otsuse

peale. Seega on täidetud TMS § 46 lg 2 p-s 1 sätestatud eeldus täitemenetluse peatamiseks. Õige on

avaldaja seisukoht, et viidatud sättest ei tulene kohtutäiturile kohustust tema tegevuse peale kaebuse

esitamisel täitemenetlust peatada ning tegemist on kohtutäituri kaalutlusotsusega, kus hinnatakse

kohtutäituri tegevuse vaidlustamise mõju käimasoleva täitemenetluse tulemusele. Avaldaja heidab

kohtutäiturile ette, et viimane on alusetult täiteasjas täitemenetluse peatanud olukorras, kus tal tuleks

koostada jaotuskava.

Kui sundtäitmisel asjade müügist laekunud rahast jätkub kõigi täiteasjas sundtäitmisel olevate nõuete

rahuldamiseks, jaotab täitur TMS § 105 lg 1 kohaselt asjade müügist laekunud tulemi sissenõudjate ja

muude tulemis osalema õigustatud isikute vahel pandiõiguse tekkimise järjekorras või sissenõudjate

kokkuleppe alusel. Ühel ajal tekkinud pandiõigustel on tulemi jaotamisel sama järjekoht. TMS § 106

lg 1 kohaselt, kui saadud tulemist ei jätku kõigi nõuete rahuldamiseks ning sissenõudjad ei jõua raha

jaotamise suhtes kokkuleppele, korraldab kohtutäitur tulemi jaotamise täitemenetluses osalevate

sissenõudjate vahel jaotuskava alusel. Sama paragrahvi lõike 2 järgi koostatakse jaotuskava ja tulem

jaotatakse, lähtudes pandiõiguste järjekohast. Täitekulud arvatakse jaotuskava kohaselt jagatavast

tulemist maha. Seega on tulenevalt viidatud sättest oluline, et sundtäitmise tulemusel asjade müügist

saadud tulemist arvataks täitekulud maha kehtiva täitekulude väljamõistmise otsuse alusel

(täitekulude üle ei tohiks olla vaidlust), sest nimetatud otsuse alusel määratud täitekulude

mahaarvamisel jääb alles tulem, mis tuleb sissenõudjate vahel jaotuskava alusel jaotada. Olukorras,

kus avaldaja on vaidlustanud 30. augusti 2010. a täitekulude väljamõistmise otsuse, taotledes selle

tühistamist põhjusel, et kohtutäitur on arvanud täitekulude hulka laeva hoidmiseks tehtud kulutused

6 055 392 krooni 82 senti, ja leides, et puudutatud isiku tehtud kulutuste katteks tuleks välja mõista

1 535 757 krooni, ning vaieldakse ka selle üle, milliseid täitemenetlusega seotud kulusid tuleb üldse

täitekuludena käsitleda, ei ole kohtutäituril võimalik üheselt kindlaks teha, milline rahasumma saadud

tulemist tuleks jaotuskava alusel sissenõudjate vahel jaotada. Seega võib niisugustel asjaoludel

jaotuskava koostamine ja selle alusel väljamaksete tegemine täitemenetluse käiku mõjutada.

Kohtutäitur on 9. novembri 2010. a otsuses täitemenetluse peatamist põhjendades leidnud, et

täitemenetluse jätkamine olukorras, kus toimub kohtuvaidlus jaotuskavva kuuluva nõude suuruse ja

jaotuskavva kuulumise üle, on otstarbetu ning kohtutäitur ei saa teha kannet Harju Maakohtu

näidatud Rahandusministeeriumi arvelduskontole, kuna ei ole teada täitekulude suurus täiteasjas,

mida kohtutäitur peab rahuldama. Seega on kohtutäitur ka otsuse põhjendamise kohustust järginud.

6. Avaldaja esitas Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse

tühistada ja kaebuse rahuldada.

7. Puudutatud isik palus jätta määruskaebuse rahuldamata. TMS ei näe ette esialgse jaotuskava

koostamist enne tulemi arvel rahuldatavate nõuete üle peetavate vaidluste lõppu. Esialgse jaotuskava

koostamine ja selle alusel avaldajale väljamaksete tegemine enne sadama operaatori nõude

rahuldamist oleks vastuolus seadusega kehtestatud merivõlgade rahuldamise järjekorraga.

8. Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle lahendamiseks Tallinna

Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

9. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 21. novembri 2011. a määrusega maakohtu määruse osaliselt.

Kohtumääruse resolutsiooni tervikliku sõnastuse kohaselt tuleb kaebus osaliselt rahuldada.

Kohtutäituri 22. novembri 2010. a otsus tuleb tühistada. Kohtutäiturit on kohustatud jätkama

täitemenetlust ja uuesti läbi vaatama avaldaja 9. novembri 2010. a kaebuse kohtutäituri tegevusetuse

peale. Kaebus tuleb jätta rahuldamata osas, millega taotleti kohustada kohtutäiturit viivitamata

korraldama tulemi jaotamine jaotuskava alusel või alternatiivselt, kui jaotuskava koostamine ei ole

enam vajalik, siis maksma avaldajale viivitamata välja 15 484 446 krooni 71 senti. Esialgse

õiguskaitse kohaldamise taotlus tuleb jätta rahuldamata. Menetluskuludest tuleb jätta 80%

kohtutäituri kanda ja 20% avaldaja kanda. Ringkonnakohus rahuldas ka määruskaebuse osaliselt ning

jättis määruskaebuse menetluses kantud menetluskuludest 80% kohtutäituri kanda ja 20% avaldaja

kanda.

Määruse põhjenduste järgi ei vaidle pooled järgmiste käesolevas lõigus nimetatud asjaolude üle:

Bergen Bunkers AS-i taotlusel tagas Harju Maakohus nimetatu hagi enne selle esitamist ning

kohaldas 10. detsembri 2009. a määrusega tsiviilasjas nr 2-08-84087 ML OMG TOSNO suhtes aresti;

laeva arestis kohtutäitur Urmas Tärno 11. detsembril 2008. Harju Maakohtu 19. augusti 2009. a

määrusega lubati täituril laev müüa ning kohustati teda hoiustama müügist saadud raha

Rahandusministeeriumi kontol. 25. septembril 2009 alustas täitur Bergen Bunkers AS-i avalduse ja

Harju Maakohtu 19. augusti 2009. a määruse alusel täitemenetlust arestitud laeva müümiseks (täiteasi

nr 052/2009/5330). 2. novembril 2009 ühines täitemenetlusega avaldaja, kelle õiguse kohta laevale

seatud hüpoteegi realiseerimiseks on 15. oktoobril 2009 tehtud Marshalli Saarte Vabariigi kõrgema

astme kohtu otsus, mida Harju Maakohtu 28. detsembri 2009. a määrusega on tunnustatud ja mis

selle määrusega on Eesti Vabariigis tunnistatud täidetavaks. Kohtutäitur müüs 30. aprillil 2010 laeva

26 979 920 krooni eest.

Avaldaja esitas 9. novembril 2010 kohtutäiturile kaebuse tema tegevusetuse peale ning taotles

jaotuskava koostamist. Sama kuupäeva kannab kohtutäituri määrus täitemenetluse peatamise kohta.

22. novembri 2010. a e-kirjas vastas kohtutäitur avaldajale, et kuna täitemenetlus on peatatud kaebuse

esitamise tõttu kohtutäituri tegevuse peale, siis ei saa ta koostada jaotuskava, aga samuti, et momendil

on selgusetu, mis kuulub jaotuskava alla ja mis mitte. Maakohus leidis õigesti, et kohtutäituri

22. novembri 2010. a e-kirja tuleb käsitada kui kohtutäituri otsust, millega avaldaja kaebust täituri

tegevusetuse, muu hulgas täitemenetluse peatamise otsuse peale ei rahuldatud.

Maakohus leidis õigesti, et kaebuse läbivaatamise eesmärgiks on kohtutäituri tegevuse seaduslikkuse

kontroll, mitte täituri asemel täitemenetlust korraldama asumine. TMS § 11 lg 1 p 4 võimaldab kohtul

hinnata kohtutäituri otsuste (tegevuse või tegevusetuse) vastavust seaduse nõuetele, ei anna kohtule

aga alust kohustada kohtutäiturit täitemenetluses toiminguid tegema. Selle üle, mil viisil

täitetoiminguid teha, otsustab täitur kaalutlusõiguse alusel. Seega on maakohus avaldaja kaebuse

eespool märgitud nõuded jätnud põhjendatult rahuldamata.

Õiged ei ole maakohtu määruse järeldused täitemenetluse peatamise ja täituri tegevusetuse

seaduslikkust puudutavas osas. Täitemenetlust peatades on kohtutäitur tuginenud TMS § 46 lg 2 p-

le 1 ning põhjendanud menetluse peatamist asjaoluga, et kohtutäitur on teinud täitekulu

väljamõistmise otsuse, mille peale avaldaja on esitanud kaebuse, mille kohtutäitur on rahuldanud,

kuid kuna avaldaja on ka selle otsuse peale esitanud kohtule kaebuse, siis selgub selle kaebuse

lahendamisel, kas puudutatud isikul saada olevad sadamatasud on käsitatavad merivõlana või

täitekuluna. Samuti ei ole kohtutäituril jaotuskava koostamisel teavet nõude kuulumise kohta

jaotuskava alusel makstava merivõla hulka. Jaotuskava koostamine, kui ei ole teada nõuete suurused

ja paiknemine jaotuskavas, toob kaasa järjekordse vaidluse; kahte menetlust korraldada ei ole

mõistlik. Viidatud põhjendus ei ole täitemenetluse peatamiseks piisav.

TMS § 46 lg 2 p 1 kohaselt võib kohtutäitur täitemenetluse peatada kohtutäituri tegevuse peale

kaebuse esitamise puhul. Seega ei kohusta osutatud norm kohtutäiturit tema tegevuse peale kaebuse

esitamise korral täitemenetlust peatama, kuid võimaldab seda teha. Õige on maakohtu seisukoht, et

ka siin on tegemist kohtutäituri kaalutlusotsusega ning et selle tegemisel tuleb kohtutäituril hinnata

tema tegevuse vaidlustamise mõju käimasoleva täitemenetluse tulemusele. Õige ei ole aga maakohtu

järeldus, nagu oleks vaidlusaluses täitemenetluses kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebusel

käimasoleva täitemenetluse tulemusele selline mõju, mille tõttu menetlust jätkata oleks

ebaotstarbekas.

Nii ei nähtu täitemenetluse peatamise otsusest, millise otsuse peale esitatud kaebust, mis

täitemenetlust väidetavalt takistab, on kohtutäitur silmas pidanud. Samas võib asja materjalide põhjal

mõista, et tegemist on kohtutäituri 18. oktoobri 2010. a otsusega, millega täitur tühistas täielikult oma

varasema, 30. juuni 2010. a täitekulude väljamõistmise otsuse. 18. oktoobri 2010. a otsuse peale

esitatud kaebuses ei vaidlustanud avaldaja otsust osas, millega täitur oma varasema otsuse täielikult

tühistas: kaebuses taotleti otsuse tühistamist üksnes osas, millega täitur jättis uues otsuses täitekulud

üldse kindlaks määramata. Seega, isegi kui kohus kaebust lahendades leiaks, et kohtutäituri

18. oktoobri 2010. a otsus tuleb vaidlustatud osas tühistada, ei oleks ikkagi olemas täitekulude kohta

tehtud otsust, mille õigsust saaks kohus kontrollida. Kaebuses esitas avaldaja küll ka nõude kohustada

kohtutäiturit uue otsusega kindlaks määrama täitekulud avaldaja taotletud suuruses, eespool on aga

ringkonnakohus põhjendanud seda, miks saab kohus kontrollida üksnes täituri otsuste seaduslikkust

ega saa täiturile ette kirjutada seda, milliseid otsuseid tal tuleb täitemenetluses teha. Kohtutäituril ei

ole ka seaduses sätestatud alust enne täitetoimingute tegemist oodata kohtult ettekirjutusi küsimustes,

mille lahendamine kuulub kohtutäituri enda pädevusse. Ka juhul, kui avaldaja kaebus jäetakse

rahuldamata ja kohtutäituri 18. oktoobri 2010. a otsus muutmata, ei selgu kaebuse lahendamise

tulemusena asjaolud, millest lähtudes tuleb kohtutäituril edasises täitemenetluses täitetoiminguid

teha, sest sel juhul muutmata jääv täituri otsus ei sisalda täituri otsustusi edasise täitemenetluse kohta.

Eespool toodud põhjendusel ei andnud TMS § 46 lg 2 p 1 kohtutäiturile piisavat alust vaidlusalust

täitemenetlust peatada ja selle tegemisel on kohtutäitur oma kaalutlusõiguse piire ületanud. Kuna

täitemenetlus on peatatud alusetult, tuleb täitemenetlust jätkata.

Kohtutäituri 22. novembri 2010. a otsus ei ole seaduslik ega põhjendatud samuti osas, millega

avaldaja kaebus täituri tegevusetuse peale on jäetud rahuldamata. Kooskõlas TMS §-ga 137

kohalduvad kinnisasja müügist saadud tulemi jaotamisel jaotuskava koostamisele TMS-i 6. peatüki

3. jao sätted, arvestades 8. peatüki 5. jaos sätestatud erisusi. TMS § 174 lg 1 kohustab kohtutäiturit

jaotama kinnisasja müügist saadud tulemi sissenõudjate ja muude tulemi jaotamises osalema

õigustatud isikute vahel, seejuures ei tulene kohtutäiturile ühestki sättest alust keelduda tulemit

õigustatud isikute vahel jaotamast põhjendusel, et õiguslik olukord on talle selgusetu. TMS § 106 lg-

s 1 on sätestatud põhimõte, mille kohaselt juhul, kui asjade müügist laekunud tulemist ei jätku kõigi

nõuete rahuldamiseks ning sissenõudjad ei jõua raha jaotamises kokkuleppele, korraldab kohtutäitur

tulemi jaotamise täitemenetluses osalevate sissenõudjate vahel jaotuskava alusel. Sissenõudjaks

mitteoleva isiku nõuete rahuldamist käsitletakse TMS §-s 108, milles muu hulgas nähakse ette

jaotuskava koostamisel sellise nõudega arvestamine olenevalt sellest, kas sissenõudjad vaidlevad

nõudele vastu või mitte (lg 6), aga samuti avalduse esitaja õigus esitada hagi nõude tunnustamiseks

juhul, kui tulemi jagamisel või jaotuskava koostamisel tema nõudega ei arvestata (lg 7).

Ka sissenõudjal on kooskõlas TMS §-s 109 sätestatud põhimõtetega võimalik tulemi jaotamist

vaidlustada üksnes jaotuskava vaidlustamise teel (lg 1). Seega on seaduses sätestatud põhimõtete

kohaselt müügitulemist raha saama õigustatud isikute vaheliste vaidluste lahendamise eelduseks

jaotuskava olemasolu, selle koostamise kohustus on aga kohtutäituril, kes ei saa oma kohustust jätta

täitmata lootuses, et kohus jagab talle õigusliku olukorra kohta näpunäiteid. Kohtutäitur peab tagama

täitemenetluse sujuva toimumise ega tohi keelduda täitetoimingut tegemast seaduses sätestatud

põhjuseta (TMS § 7 lg 1). Seaduses sätestatud kohtu õigus peatada hagi menetlemise ajaks

vaidlustatud jaotuskava alusel vaidlustatud ulatuses väljamaksete tegemine (TMS § 109 lg 2)

võimaldab seejuures vältida jaotuskava ennatlikku täitmist, kui selleks on vajadus. Lähtudes eespool

viidatud normide koosmõjust ja arvestades asjaolu, et täitemenetluse tulemi õigustatud isikute

vahelise jaotamisega viivitamine võib tekitada õigustatud isikutele varalist kahju, ei või see olla

takistatud muul kui seaduses sätestatud alusel. Kuna vaidlusaluses asjas ei ole avaldaja kaebuse

rahuldamata jätmisel sellisele alusele tuginetud, on kohtutäitur jätnud avaldaja 9. novembri 2010. a

kaebuse tema tegevusetuse peale ekslikult rahuldamata ja tal tuleb kaebus uuesti läbi vaadata.

27. aprilli 2011. a määrusega lõpetas Harju Maakohus menetluse tsiviilasjas nr 2-08-84087, kuna

Bergen Bunkers AS loobus hagist. Seega ei ole Bergen Bunkers AS avaldaja kaebuse läbivaatamisel

kohtumenetluses puudutatud isik.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

10. Kohtutäitur esitas Riigikohtule määruskaebuse, milles palub tühistada ringkonnakohtu määruse ja

teha uue määruse, millega jätta jõusse maakohtu määrus.

Määruskaebuse järgi on ringkonnakohus tõlgendanud vääralt TMS § 46 lg 2 p 1 ning oluliselt

rikkunud menetlusõiguse normi (TMS § 11 lg 1 p 4). Ringkonnakohus on väljunud kohtuliku

kontrolli piiridest ja asunud ise korraldama täitemenetlust, milleks kohtul ei ole pädevust.

Ringkonnakohus on ebaõigesti TMS § 11 lg 1 p 4 ja TMS § 46 lg 2 p 4 tõlgendades leidnud, et

otsuses toodud põhjendus ei olnud täitemenetluse peatamiseks piisav. Kohus on asunud sisuliselt ise

kohtutäituri asemel õiguslikke otsustusi vastu võtma ja menetlust korraldama. Kohtutäituril ei ole

võimalik koostada jaotuskava ja teha väljamakseid olukorras, kus on teadmata, kui suures osas jätkub

raha nõuete rahuldamiseks.

Vale on ringkonnakohtu arvamus, et ükskõik millise otsuse kohus teeb 18. oktoobri 2010. a otsuse

kohta, siis ei ole olemas täitekulude kohta tehtud otsust ning täitemenetlus ei ole sellisel juhul

takistatud. Olukorras, kus avaldaja on vaidlustanud 30. augusti 2010. a täitekulude väljamõistmise

otsuse ja vaieldakse ka selle üle, milliseid kõnesoleva täitemenetlusega seotud kulusid tuleb üldse

täitekuludena käsitleda, ei ole kohtutäituril võimalik üheselt kindlaks teha, milline rahasumma saadud

tulemist tuleks jaotuskava alusel sissenõudjate vahel jaotada. Seega võib jaotuskava koostamine ja

selle alusel väljamaksete tegemine täitemenetluse käiku oluliselt mõjutada.

TMS § 11 lg 1 p 4 ei võimalda ringkonnakohtul kohustada kohtutäiturit täitemenetlust jätkama.

Täitemenetlust jätkama kohustamisel on tegemist juba täitemenetluse korraldamisega. Avaldaja

kaebuse rahuldamisel ja kohtutäituri otsuse tühistamisel saab kohtu otsustus piirduda üksnes

kohtutäituri kohustamisega avaldust uuesti läbi vaatama, nagu ka ringkonnakohus on määruse

resolutsioonis leidnud.

Ringkonnakohtu määrus on vastuoluline. Ringkonnakohus on põhjendustes nõustunud maakohtuga,

et täitemenetlust on õigustatud korraldama kohtutäitur, kuid samas on leidnud, et kohtul on õigus

kohustada kohtutäiturit täitemenetlust jätkama.

Ringkonnakohus asus ebaõigesti seisukohale, et täituri 22. novembri 2010. a otsus ei ole põhjendatud

ka osas, millega avaldaja kaebus täituri tegevusetuse peale jäeti rahuldamata. Kohtutäitur ei ole

jätnud kaebust kohtutäituri tegevusetusele rahuldamata, vaid kohtutäitur on teavitanud menetluse

pooli, et ei saa kaebust läbi vaadata, kuna täitemenetlus on peatatud. Tsiviilasjas nr 2-10-55567 otsuse

jõustumisel koostab kohtutäitur jaotuskava, juhindudes jõustunud kohtumäärusest.

11. Avaldaja leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata, kuid ringkonnakohtu määruse põhjendusi

tuleb täiendada. Avaldaja ei nõustu ringkonnakohtu seisukohaga, et TMS ei võimalda kohtutel

kohustada kohtutäiturit konkreetset toimingut tegema.

12. Puudutatud isik toetab kohtutäituri määruskaebust.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

13. Kolleegium leiab, et määruskaebus ei anna alust kohtumääruste tühistamiseks, ja jätab

määruskaebuse TsMS § 691 p 1 ja TsMS § 695 alusel rahuldamata. Kolleegium järgib TsMS § 689

lg 5 järgi valdavas osas ringkonnakohtu määruse põhjendusi ega pea vajalikuks neid korrata.

14. Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga selles, et kohtutäituril ei olnud alust peatada

täitemenetlust ega jätta avaldaja kaebust rahuldamata.

Ringkonnakohtu määruse kohaselt ei ole vaidlustatud asjaolusid, et täitemenetluse käigus Bergen

Bunkers AS-i avalduse alusel müüdud laeva eest saadi 26 979 920 krooni ja et avaldajal on õigus

hüpoteegipidajana hüpoteek realiseerida. Vaidlustatud ei ole ka seda, et kohtutäitur on teinud

täitekulude väljamõistmise otsuseid 11 495 473 krooni 29 sendi ulatuses (koos käibemaksuga). Kaks

avaldaja väitel põhjendamatult suurt täitekulude otsust on vaidlustatud.

Ringkonnakohus on määruses märkinud, et algselt kohtumenetluses osalenud Bergen Bunkers AS

(kes oli laeva täitemenetluses sissenõudja) on loobunud tsiviilasjas nr 2-08-84087 esitatud hagist ega

ole seetõttu enam avaldaja kaebuse läbivaatamisel kohtumenetluses puudutatud isik. Avaldaja

kaebuse läbivaatamisel oli Bergen Bunkers AS puudutatud isik aga sissenõudjana. Kohtulahendite

infosüsteemi andmete kohaselt loobus Bergen Bunkers AS tsiviilasjas nr 2-08-84087 hagist seetõttu,

et kostja Vyborg Shipping Co. Ltd on pankrotistunud ja kuna avaldaja on esitanud laevahüpoteegiga

tagatud nõude, mis ületab laeva müügihinna, siis on Bergen Bunkers AS lõplikult kaotanud

võimalused saavutada nõude täitmist ka positiivse kohtulahendi korral. Maakohus võttis loobumise

vastu ning lõpetas menetluse 27. aprilli 2011. a määrusega. Kuigi kohtulahendite infosüsteemi

kohaselt ei ole nimetatud määrus edasikaebamise tõttu jõustunud, ei ole seda määrust vaidlustanud

Bergen Bunkers AS, vaid avaldaja, kes soovis enda kaasamist menetlusse iseseisva nõudeta

kolmanda isikuna. Avaldaja iseseisva nõudeta kolmanda isikuna ei saa aga väärata hageja õigust

hagist loobuda ega kostja õigust hagist loobumisega nõustuda. Kohtutäitur pole väitnud, et

täitemenetluses osaleks rohkem sissenõudjaid; samuti ei ole Bergen Bunkers AS nõude kohta olemas

täitedokumenti (tsiviilasjas nr 2-08-84087 tehtud hagi tagamise määrus laeva arestimise kohta ja

määrus laeva müümise kohta TsMS § 389 lg 5 alusel on täitedokumendina täidetud). Seega on

põhjendatud avaldaja väited, et kohtutäituril on võimalik teha täitemenetluse tulemist vaidlustamata

osas väljamakseid kokku 15 484 446 krooni 71 senti (müügitulemist 26 979 920 krooni lahutada

täitekulud 11 495 473 krooni 29 senti).

Eespool nimetatud asjaolud kinnitavad ringkonnakohtu määruses tehtud õiguslikku järeldust, et

kohtutäituril puudub TMS järgne õiguslik takistus raha jaotamiseks avaldaja kaebuses märgitud

ulatuses. Täitemenetluse peatamise osas ei pea kolleegium vajalikuks ringkonnakohtu seisukohti

korrata. Vastuseks kohtutäituri täiendavates seisukohtades esitatud väitele, et tal puudub alus tulemi

jaotamiseks, kuna Harju Maakohtu 19. augusti 2009. a kohtumääruse resolutsiooni kohaselt tuli laeva

müügist saadud tulem hoiustada kohtu deposiidis, märgib kolleegium, et kohtulahendite infosüsteemi

andmete kohaselt on kohustus tulem hoiustada tühistatud Harju Maakohtu 10. juuni 2011. a

määrusega.

15. Kolleegium märgib, et kui kinnisasja täitemenetluses osaleb raha jaotamise staadiumis vaid üks

sissenõudja, siis ei saa eelduslikult probleeme tekkida ka jaotuskava koostamisega selles ulatuses,

milles ei ole vaidlust täitekulude suuruse osas. Jaotuskava koostatakse TMS § 174 järgi. TMS § 106 jj

järgne jaotuskava koostatakse TMS § 106 lg 1 järgi siis, kui tulemist ei jätku kõigi nõuete

rahuldamiseks ning sissenõudjad ei jõua raha jaotamise suhtes kokkuleppele. Praeguses asjas ei ole

asjaolusid, mis välistaksid osalise jaotuskava koostamise.

Seega on põhjendamatu määruskaebuse väide, et täitekulude otsuste vaidlustamise tõttu ei ole

võimalik jaotuskava koostada. Jaotada on võimalik see osa tulemist, mis jääb üle täitekuludest.

Vajadusel saab hiljem korraldada täiendava jaotamise, kui vaidlustatud täitekulud peaksid olema

nt osaliselt põhjendamatud. Muu hulgas tähendab see järeldus seda, et osaliselt oli kohtutäituril õigus

jaotuskava mitte koostada (st täitekulude osas), mis omab tähendust menetluskulude jaotamisel.

Kolleegium lisab, et ka mitme sissenõudja korral on võimalik eelduslikult jaotuskava koostada, kui

vaidlus puudutab vaid täitekulude suurust.

16. Kolleegium ei nõustu määruskaebuse väitega, et ringkonnakohus on väljunud kohtuliku kontrolli

piiridest ja asunud korraldama täitemenetlust. Riigikohus on mitmes lahendis (nt 6. aprillil 2010

tsiviilasjas nr 3-2-1-14-10 tehtud määruses ja 14. märtsil 2011 tsiviilasjas nr 3-2-1-176-11 tehtud

määruses) pidanud võimalikuks tühistada kohtutäituri otsus ja kohustada kohtutäiturit võlgniku või

sissenõudja kaebust uuesti läbi vaatama. See ei ole täitemenetluse korraldamine, vaid kohtutäituri

tegevuse peale esitatud kaebuse lahendamine. Ringkonnakohus on õigesti leidnud, et täitemenetluse

peatamise alust ei olnud. Järelikult on sellest põhjendusest tulenevalt ka loogiline ringkonnakohtu

resolutsioonis märgitu, et täitemenetlust tuleb jätkata. Täitemenetluse peatamise otsuse tühistamisel

teisi valikuvõimalusi ei olegi. Osaliselt seisneb täitemenetluse jätkamine ka avaldaja kaebuse uuesti

läbi vaatamises.

Ka see, et ringkonnakohtu määruse põhjendavast osast tuleneb sisuliselt seisukoht, et kohtutäitur on

jätnud kaebuse ebaõigesti rahuldamata, s.o tulem tuleks osaliselt jaotada, tähendab vaid kohtutäituri

tegevusetuse peale esitatud kaebuse lahendamist. Seega ei ole ringkonnakohtu määrus ka

vastuoluline. Kohus ei ole kohustanud kohtutäiturit viivitamata koostama jaotuskava, kuid on andnud

hinnangu avaldaja kaebuse väidetele, et kohtutäituri tegevusetus on alusetu.

17. Kolleegium ei nõustu määruskaebuse väitega, et kohtutäitur ei ole jätnud avaldaja kaebust

rahuldamata. 22. novembri 2010. a otsuses on kohtutäitur selgitanud mh seda, et ta ei saa jaotuskava

koostada, kuna on ebaselge, kas sadamatasud kuuluvad jaotuskava alla. Sellega on aga rahuldamata

jäetud 9. novembri 2010. a kaebuse taotlus koostada osaline jaotuskava.

18. Menetluskulud kõigis kohtuastmetes tuleb TsMS § 171 lg 1 ning § 172 lg 1 teise lause ja lg 10

ning § 173 lg 3 esimese lause alusel jätta 80% ulatuses kohtutäituri kanda ja 20% ulatuses avaldaja

kanda. Kolleegium märgib, et TsMS § 175 lg 31 kohaselt ei hüvitata kohtutäituri otsuse peale esitatud

kaebuse lahendamise menetluses kohtutäituri kantud õigusabikulusid. Kuna kohtutäituri otsuse peale

esitatud kaebus saab puudutada vaid täitemenetluslikke küsimusi, ei saa kohtutäituri vastaspoolelt

eeldada kohtutäituri kasutatud lepingulise esindaja kulude kandmist.

Menetlusosalised võivad TsMS § 174 lg 1 esimese lause järgi nõuda asja lahendanud maakohtult

menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul

alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

19. Kuna kolleegium jätab määruskaebuse rahuldamata, tuleb TsMS § 149 lg 4 teise lause alusel

arvata määruskaebuselt tasutud kautsjon riigituludesse.

Tambet Tampuu, Henn Jõks, Jaak Luik