3-2-1-34-12 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-34-12

Määruse kuupäev

Tartu, 18. aprill 2012. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Peeter Jerofejev, liikmed Jaak Luik ja Tambet Tampuu

Kohtuasi

Kiviõli Keemiagrupp OÜ (pankrotis) hagi OÜ Ühtekuuluvus

(pankrotis) ja KIVIÕLI KEEMIATÖÖSTUSE

OSAÜHINGU vastu kinnisasja kaasomandi lõpetamiseks ja

kinnistu reaalosadeks jagamiseks ning KIVIÕLI

KEEMIATÖÖSTUSE OSAÜHINGU vastuhagi Kiviõli

Keemiagrupp OÜ (pankrotis) ja OÜ Ühtekuuluvus

(pankrotis) vastu kinnisasja kaasomandi lõpetamiseks ja

kinnistu reaalosadeks jagamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 17. novembri 2011. a määrus tsiviilasjas

nr 2-08-13839

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

KIVIÕLI KEEMIATÖÖSTUSE OSAÜHINGU määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja KIVIÕLI KEEMIATÖÖSTUSE OSAÜHING

(registrikood 10186158), esindaja vandeadvokaat Küllike Namm

Kostja Kiviõli Keemiagrupp OÜ (pankrotis) (registrikood

10928401), esindaja pankrotihaldur Tarmo Villman

Kostja OÜ Ühtekuuluvus (pankrotis) (registrikood 10957804),

esindaja pankrotihaldur Erik Savi

Asja läbivaatamise kuupäev

26. märts 2012. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada tsiviilasjas nr 2-08-13839 tehtud Tartu Ringkonnakohtu 17. novembri 2011. a

määrus ja jätta jõusse Viru Maakohtu 27. novembri 2008. a määrus.

2. Määruskaebus rahuldada.

3. Tagastada OÜ-le Advokaadibüroo Küllike Namm 2. detsembril 2011 KIVIÕLI

KEEMIATÖÖSTUSE OSAÜHINGU määruskaebuselt tasutud kautsjon 25 (kakskümmend

viis) eurot.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kiviõli Keemiagrupp OÜ (pankrotis) esitas 14. aprillil 2008 Viru Maakohtule hagi

OÜ Ühtekuuluvus (pankrotis) ja KIVIÕLI KEEMIATÖÖSTUSE OSAÜHINGU vastu kinnisasja

kaasomandi lõpetamiseks ja kinnistu reaalosadeks jagamiseks.

2. KIVIÕLI KEEMIATÖÖSTUSE OSAÜHING (edaspidi ka hageja) esitas 25. novembril 2008 Viru

Maakohtule vastuhagi Kiviõli Keemiagrupp OÜ (pankrotis) ja OÜ Ühtekuuluvus (pankrotis)

(edaspidi ka kostja) vastu kinnisasja kaasomandi lõpetamiseks ja kinnistu reaalosadeks jagamiseks.

Koos vastuhagiga esitas hageja hagi tagamise taotluse. Hageja taotles kostja kaasomandi osale vara

käsutamise keelumärke seadmist. Hagi tagamata jätmine võib välistada vastuhagi rahuldamise, mille

tagajärjel jääksid hageja õigused kaitseta. Taotluse kohaselt on kostja pankrotistunud äriühing, vara

võõrandamise korral pole tagatud hageja kui kaasomaniku mõttelise osa ostueesõigus.

3. Viru Maakohus rahuldas 27. novembri 2008. a määrusega hagi tagamise taotluse ja seadis kostjale

kuuluvale kinnistu kaasomandi osale keelumärke hageja kasuks.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 377 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagada,

kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks

teha. Ühe hagi tagamise abinõuna näeb TsMS § 378 lg 1 p 2 ette kostjale kuuluva vara arestimise,

muu hulgas käsutamise keelumärke tegemise vararegistris. TsMS § 378 lg 4 kohaselt tuleb hagi

tagava abinõu valikul arvestada, et kohaldatav abinõu koormaks kostjat üksnes niivõrd, kuivõrd seda

võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks.

Maakohus leidis, et vara käsutamise keelumärke seadmine kostjale kuuluvale kinnistu kaasomandi

osale ei koorma kostjat põhjendamatult. Hagi tagamata jätmisel ja kostja kaasomandi osa

võõrandamisel pankrotimenetluses ei oleks tagatud hageja võlaõiguslik ostueesõigus

võlaõigusseaduse (VÕS) § 251 lg 1 järgi.

4. Viru Maakohtu kinnistusosakonna kohtunikuabi keeldus 2. detsembri 2008 määrusega

kinnistusraamatusse keelumärke kandmisest, kuna 28. septembril 2007 oli kinnistusraamatusse juba

kantud keelumärge V. Barkanovi kasuks. Keelumärge kanti kaasomandi osale 27. juulil 2011, mil

registriosast oli kustutatud keelumärge V. Barkanovi kasuks.

5. Kostja esitas 12. augustil 2011 maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles taotles maakohtu

määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega jätta hagi tagamise taotlus rahuldamata.

Määruskaebuse kohaselt piirab rakendatud hagi tagamise viis liialt kostja õigusi. Seatud käsutamise

keelmärkest tulenevalt on täielikult piiratud kostja võimalused kogu oma omandit käsutada.

Rakendatud hagi tagamise abinõuga on piiratud kogu kostjale kuuluva kinnistu mõttelise osa

käsutamine. Sellega on sisuliselt piiratud ka kostja võimalust müüa osa pankrotivarast või anda seda

üürile. Pankrotihaldurilt on varem soovitud üürida asfaltväljakuid, kuid käsutamise piirangud

takistavad vastavate tehingute tegemist.

6. Hageja vaidles määruskaebusele vastu ja taotles selle rahuldamata jätmist, leides mh, et

määruskaebus on esitatud tähtaega rikkudes. Kiviõli Keemiagrupp OÜ (pankrotis) palus

määruskaebuse rahuldada.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

7. Tartu Ringkonnakohus tühistas 17. novembri 2011. a määrusega maakohtu määruse ja jättis uue

määrusega hagi tagamise taotluse rahuldamata.

Ringkonnakohtu määruse põhjenduste kohaselt sai kostja pankrotihaldur määruskaebuse kohaselt

hagi tagamise määrusest teada alles 9. augustil 2011. Määruskaebus esitati 12. augustil 2011.

Tsiviilasja toimikust ei nähtu, et kohus oleks hagi tagamise määruse edastanud kostja

pankrotihaldurile. Kostjale edastati küll vastuhagi, mis sisaldas hagi tagamise taotlust, kuid hagi

tagamise määrust ei ole kostjale edastatud. Ei saa järeldada, et kostja pankrotihaldur teadis hagi

tagamise määrusest, ning seetõttu tuleb lugeda, et kostja sai hagi tagamise määruse kätte 9. augustil

2011. Seega on määruskaebus esitatud tähtaegselt.

Ei ole alust kohaldada taotletud hagi tagamise abinõu. Võõrandamise keelumärke kohaldamiseks hagi

tagamise abinõuna ei ole piisav hageja väide, et keelumärke seadmine on vajalik, sest ei ole

välistatud, et toimub menetlusosaliste järjekordne vahetumine. TsMS § 210 lg 1 kohaselt ei puuduta

hagi esitamine ja menetlemine poole õigust võõrandada vaidlusalune ese või loovutada vaidlusalune

nõue. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt ei mõjuta vaidlusaluse eseme omandi või muu sellesarnase

õiguse üleandmine või nõude loovutamine kolmandale isikule (eriõigusjärglus) iseenesest asja

menetlust. TsMS § 460 lõike 1 esimene lause sätestab jõustunud kohtuotsuse kehtivuse

menetlusosalise õigusjärgluse korral, eristamata üld- ja eriõigusjärglust.

Järelikult ei ole asja lahendamisel ei materiaal- ega menetlusõiguse seisukohalt iseenesest oluline, kas

pool asendatakse menetluse käigus selle eriõigusjärglasega või mitte. Sõltumata sellest, kas poole

eriõigusjärglane astub menetlusse kostjana või kolmanda isikuna, kehtib kohtulahend jõustumise

korral poolte ja nende eriõigusjärglaste suhtes.

Hageja väide, et hagi tagamata jätmisel ei ole hagejal kaasomandi osa ostueesõigust VÕS § 251

kohaselt, ei ole asjakohane põhjendus hagi tagamiseks. Nõustuda tuleb kostja seisukohaga, et hagi

tagamise määruses ei ole põhjendusi, kuidas ostueesõiguse puudumine saaks välistada või raskendada

kohtulahendi täitmist. Hageja ei ole esitanud nõuet kostjale kuuluva mõttelise osa omandi suhtes,

vaid on esitanud vastuhagi kinnisasja kaasomandi lõpetamiseks ja kinnistu reaalosadeks jagamiseks.

Põhjendatud ei ole kohaldada taotletud hagi tagamise abinõud selleks, et hagejale oleks tagatud

kinnisasja ostueesõigus olukorras, kus hageja soovib kaasomandi lõpetada ja jagada kinnisasi

reaalosadeks.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

8. Hageja esitas Riigikohtule määruskaebuse, milles palub tühistada ringkonnakohtu määruse ja teha

uue määruse, millega rahuldada hagi tagamise avaldus ning edastada hagi tagamise määrus täitmiseks

Viru Maakohtu kinnistusosakonnale.

Hageja leiab määruskaebuses, et pole tagatud, et kostja teavitaks käimasolevast kohtumenetlusest

kinnistu mõttelise osa võõrandamisel mõttelise osa omandajat. Kui mõttelise osa omandaja ei ole

kohtumenetlusest või kohtuotsusest teadlik, ei kehti TsMS § 460 lg 2 kohaselt tema suhtes asjas

tehtav otsus. Hagi tagamata jätmise korral ei ole teada, kas praeguses asjas tehtav lahend kehtib

mõttelise osa omandaja suhtes, mistõttu ei ole välistatud, et hageja peab veelkord kohtusse pöörduma

ning kulusid kandma.

Õigusjärglane võib omandiõiguse üleandmisel TsMS § 210 lg 3 alusel asuda menetlusse kostja

asemel, kuid seda ainult juhul, kui Kiviõli Keemiagrupp OÜ (pankrotis) (põhihagi hageja) ja kostja

kui õiguseelneja selleks nõusoleku annavad. Hageja ei saa tagada, et see nõusolek antakse.

Kuna kostja on pankrotistunud äriühing, asuks pankrotihaldur hagi tagamata jätmise korral kohe

kostjale kuuluvat mõttelist osa kinnisasjast võõrandama. Kuna mõttelist osa saab käsutada vaid

tervikuna, võõrandab pankrotihaldur kogu kostjale kuuluva mõttelise osa. Samas ei ole hagejal

võimalik ega majanduslikult põhjendatud ostueesõigust kasutada, kuna kostja mõtteline osa

moodustab ca 89,086% kogu kinnistust, aga hageja tootmishoone asub üksnes katastriüksusel

30901:001:0005 (s.o hageja omandis on väike mõtteline osa).

Hagi tagamata jätmisel ei ole hagejale sisuliselt tagatud asjaõigusseaduse § 76 lg-s 1 sätestatud õigust

nõuda igal ajal kaasomandi lõpetamist. On ilmne, et kostja ei ole kinnisasja reaalosadeks jagamisest

huvitatud ning soovib kohe pankrotimenetluses võõrandada mõttelise osa kinnisasjast.

9. Kostja palub jätta määruskaebuse rahuldamata.

Kiviõli Keemiagrupp OÜ (pankrotis) leiab vastuses määruskaebusele, et kaebus ei ole põhjendatud.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

10. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 695 ja § 692 lg 1 p 2 alusel tühistada

menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Kolleegium jätab TsMS § 691 p 5 ja § 695 alusel

jõusse maakohtu määruse.

11. Kolleegium peab esmalt vajalikuks analüüsida ringkonnakohtule esitatud määruskaebuse

esitamise lubatavust.

Praeguses tsiviilasjas tegi Harju Maakohus hagi tagamise määruse 27. novembril 2008, kostja esitas

määruskaebuse ringkonnakohtule 12. augustil 2011. Ringkonnakohus leidis, et määruskaebus on

esitatud tähtaegselt, kuna kostja sai hagi tagamise määrusest teada 9. augustil 2011.

Kolleegium leiab, et ringkonnakohus on määruskaebuse õigeaegsust kontrollides jätnud ekslikult

tähelepanuta TsMS § 661 lg 2 kolmandas lauses sätestatu, mille kohaselt ei saa määruskaebust esitada

viie kuu möödumisel hagimenetluses või hagita menetluses määruse tegemisest, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti. Praegusel juhul esitas kostja määruskaebuse ca 2 aastat ja 9 kuud pärast hagi

tagamise määruse tegemist.

TsMS § 661 lg 2 kolmandas lauses sätestatud viiekuulise tähtaja eesmärk on välistada ebakindlus

kohtumääruse jõusoleku suhtes juhtudel, mil määrust ei ole mingil põhjusel kätte toimetatud, ning

tagada seeläbi õiguskindlus. Sama eesmärki täidab TsMS § 632 lg 1 kohtuotsuse korral. Vastasel

korral tekiks ebamõistlik tagajärg, et kohtuotsus puuduva kättetoimetamise tõttu ei jõustukski, sest

edasikaebetähtaeg ei hakkagi kulgema (vt TsMS § 456 lg 2 p 1). Siiski on viiekuulise tähtaja reeglit

võimalik kohaldada vaid nende isikute suhtes, kes on kohtumenetlusest teadlikud, s.o eelkõige hageja

suhtes. Kostja on kohtumenetlusest teadlik nt juhul, kui talle on kätte toimetatud (hagi)avaldus või ta

on kohtumenetluses teinud menetlustoiminguid. Seejuures ei ole TsMS § 661 lg 2 kolmas lause

kohaldatav, kui kostjale teatati kohtumenetlusest hagiavalduse avaliku kättetoimetamisega

TsMS § 317 järgi.

Praegusel juhul on kostja asja materjalide kohaselt olnud vastuhagist teadlik, kohus on selle talle

kätte toimetanud (vt kohtutoimiku I kd, tl-d 143, 145) ja ta on sellele vastanud (vt kohtutoimiku I kd,

tl 154 jj). Veelgi enam, kuna hagi tagamise avaldus esitati ühes dokumendis vastuhagiga, siis oli

kostja teadlik ka hagi tagamise avaldusest. Seega tulnuks praeguses asjas kohaldada TsMS § 661 lg 2

kolmandat lauset.

12. Samas leiab kolleegium, et TsMS § 661 lg 2 kolmandas lauses määruskaebuse esitamiseks

ettenähtud 5 kuuline tähtaeg on menetlustähtajana ka ennistatav tähtaeg.

Seega ei oleks iseenesest olnud välistatud kostja määruskaebuse esitamise tähtja ennistamine juhul,

kui kostja oleks sellise taotluse maakohtule esitanud ning kui ta oleks põhistanud, et ta jättis

määruskaebuse õigeaegselt esitamata mõjuval põhjusel.

Kolleegium märgib, et menetlustähtaja ennistamise taotluse korral tuleb arvestada TsMS § 67 lg-ga 2,

mille kohaselt võib tähtaja ennistamist taotleda 14 päeva jooksul alates päevast, mil

menetlustoimingu tegemise takistus ära langes, aga mitte hiljem kui kuue kuu jooksul, alates

möödalastud tähtaja lõppemisest (praegusel juhul 5 kuu möödumisel määruse tegemisest). Nimetatud

kuue kuu pikkune tähtaeg ei ole ennistatav tähtaeg. Pärast kohtulahendi jõustumist on

menetlusosalisel TsMS § 702 aluste olemasolul võimalik taotleda kohtulahendi teistmist.

Praegusel juhul tuleb lugeda, et määruskaebuse esitamise tähtaeg lõppes kostja jaoks 5 kuu

möödumisel hagi tagamise määruse tegemisest, mille järel oleks tal olnud veel kuus kuud aega

esitada tähtaja ennistamise avaldus. Kostja ei ole selle tähtaja jooksul määruskaebuse esitamise

tähtaja ennistamise avaldust esitanud. Kostja oli menetlusest ning hagi tagamise avaldusest teadlik,

tal oli piisavalt aega (11 kuud), et saada kohtult teavet hagi tagamise avalduse rahuldamise või

rahuldamata jätmise kohta ning vajadusel see määrus vaidlustada.

Seega on kostja kokkuvõttes minetanud õiguse esitada hagi tagamise määruse peale määruskaebus

või määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamise avaldus. Ringkonnakohus oleks pidanud seetõttu

jätma määruskaebuse läbi vaatamata. Ringkonnakohtu määrus tuleb tühistada TsMS § 661 lg 2

ja § 67 lg 2 järgimata jätmise tõttu ning jõusse tuleb jätta maakohtu hagi tagamise määrus.

Kolleegium peab siiski vajalikuks märkida, et erandjuhtudel võib TsMS § 67 lg 2 kuue kuu pikkuse

tähtaja kohaldamine olla siiski välistatud, nt juhul, mil tähtaja ennistamise avalduse esitanud isiku

vastaspool ei tohi enda käitumise tõttu (nt mõjutas oma pahatahtliku käitumisega teist poolt

kuuekuulist tähtaega mööda laskma) sellele sättele tugineda. Praegusel juhul ei ole selliseid

asjaolusid esitatud.

13. Järgnevalt vastab kolleegium määruskaebuse väitele TsMS § 460 lg 2 kohta kui kaebuse

olulisimale õiguslikule väitele. Muudele väidetele ei pea kolleegium vajalikuks menetlusökonoomia

huvides vastata.

Ringkonnakohus on määruses märkinud, et asja lahendamisel ei ole oluline, kas pool asendatakse

menetluse käigus eriõigusjärglasega või mitte, kuna kohtulahend kehtib TsMS § 460 lg 1 järgi

jõustumise korral poolte ja nende eriõigusjärglaste suhtes. Kolleegium selle järeldusega ei nõustu.

Ringkonnakohus on määruses jätnud analüüsimata TsMS § 460 lg 2. Nimetatud sätte kohaselt ei kehti

otsus menetlusosalise õigusjärglase suhtes, kes on omandanud vaidlusaluse eseme ega teadnud

omandamise ajal kohtuotsusest või hagi esitamisest. See säte kaitseb kohtumenetluse osas heauskse

omandaja õigusi. Seega ei ole välistatud olukord, mil hageja peab esitama uuesti hagi kostja

eriõigusjärglase vastu, kelle suhtes tehtav kohtulahend (nt vastuhagi rahuldamise korral) TsMS § 460

lg 2 järgi ei kehtiks. Sellise ebaökonoomse lahenduse vältimiseks on kaasomandi lõpetamise

vaidlustes sobilik hagi tagamise vahend keelumärke seadmine.

14. Kolleegium peab vajalikuks juhtida maakohtu tähelepanu sellele, et asja materjalide kohaselt on

lahendamata Kiviõli Keemiagrupp OÜ (pankrotis, põhiasjas hageja) taotlus tema asendamiseks

eriõigusjärglasega, millega ülejäänud menetlusosalised on nõustunud.

Samuti juhib kolleegium kohtu tähelepanu asjaolule, et hageja on esitanud vastuhagi ja hagi tagamise

avalduse isiku (OÜ Ühtekuuluvus (pankrotis)) suhtes, kes ei saa olla TsMS § 373 järgses vastuhagis

kostjaks, sest ta ei olnud põhihagis hageja. Seega ei saaks tema suhtes hageja avalduse alusel

kohaldada ka hagi tagamise abinõusid. Siiski on see võimalik, kui hagiasja olemust arvestades

(kaasomandi lõpetamise vaidlus, milles peaksid osalema kõik kaasomanikud) lugeda esitatud

vastuhagi iseseisva nõudega kolmanda isiku hagiks TsMS § 212 lg 1 alusel.

15. Menetluskulud jäävad TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel asja lõplikult lahendava kohtu otsustada,

kuna hagi tagamise kohta tehtav määrus ei ole kohtuasja menetlust lõpetavaks määruseks (vt ka

Riigikohtu 4. aprilli 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-4-11).

16. Määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel

hagejale tagastada.

Peeter Jerofejev, Jaak Luik, Tambet Tampuu