3-2-1-21-12 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-21-12

Otsuse kuupäev

Tartu, 18. aprill 2012. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Henn Jõks, liikmed Peeter Jerofejev ja Tambet Tampuu

Kohtuasi

Korteriühistu Siilid hagi Mati Riineri vastu kahjuhüvitise

saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 21. oktoobri 2011. a otsus tsiviilasjas

nr 2-10-45973

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Mati Riineri kassatsioonkaebus

Tsiviilasja hind Riigikohtus

1917 eurot 35 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja Korteriühistu Siilid (registrikood 80283383), esindaja

vandeadvokaat Pirkka-Marja Põldvere

Kostja Mati Riiner (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja

vandeadvokaat Andres Hallmägi

Asja läbivaatamise kuupäev

19. märts 2012. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 21. oktoobri 2011. a otsus tsiviilasjas nr 2-10-45973 ning

Harju Maakohtu 29. aprilli 2011. a otsus samas tsiviilasjas ning saata asi uueks läbivaatamiseks

Harju Maakohtule.

2. Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

3. Tagastada Mati Riineri kassatsioonkaebuselt 7. novembril 2011 tasutud kautsjon

25 (kakskümmend viis) eurot Tõnu Metsäärele.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Korteriühistu Siilid (hageja) esitas 21. septembril 2010 Harju Maakohtule hagi Mati Riineri

(kostja) vastu 30 000 krooni väljamõistmiseks.

Hagiavalduse kohaselt toimus 2. juunil 2004 elamuühistu (EÜ) Siilid juhatuse koosolek, kus valiti

EÜ Siilid juhatuse esimeheks Mati Riiner. 24. mail 2006 toimus EÜ Siilid üldkoosolek, kus võeti

vastu põhimõtteline otsus reorganiseerida elamuühistu korteriühistuks.

Kostja tellis 2006. a-l EÜ Siilid juhatuse esimehena ilma teiste juhatuse liikmete teadmise ja

heakskiiduta Juristica OÜ-lt hooneühistu põhikirja kavandi sellest hoolimata, et elamuühistu

üldkoosolek oli enne otsustanud reorganiseerida elamuühistu korteriühistuks.

19. jaanuaril 2007 saatis Juristica OÜ EÜ-le Siilid arve nr 200703, mille alusel tasus kostja

äriühingule hooneühistu põhikirja kavandi koostamise eest 2950 krooni (188 eurot 54 senti).

15. märtsil 2007 esitas Juristica OÜ EÜ-le Siilid ka arve nr 200713, mille alusel tuli tasuda

17 700 krooni (1131 eurot 24 senti) ümberkujundamise üldkoosoleku ettevalmistuse ja läbiviimise

ning notariaalse avalduse koostamise ja notariaalse toimingu tegemise eest. Kostja tasus kogu arve,

kuigi Juristica OÜ nimetatud teenust EÜ-le Siilid ei osutanud. 16. aprillil 2007 esitas Juristica OÜ

EÜ-le Siilid arve nr 200721, mille alusel tasuti äriühingule konsultatsioonide eest 4720 krooni

(301 eurot 66 senti). Kostja tasus kogu arve, kuigi sellist teenust Juristica OÜ EÜ-le Siilid ei

osutanud.

3. mail 2010 loovutas EÜ Siilid KÜ-le Siilid oma nõude kostja vastu 25 370 krooni (1621 euro

44 sendi) suuruse varalise kahju hüvitamise nõudes. Hageja hinnangul on kostja rikkunud juhatuse

liikme hoolsuskohustust, tellides EÜ Siilid nimel teenust, mille tellimine oli otseses vastuolus

elamuühistu üldkoosoleku otsusega. Lisaks tasus kostja Juristica OÜ-le teenuse eest, mida

elamuühistule tegelikult ei osutatud. Eeltoodust tulenevalt on kostja teadlikult tekitanud oma

tegevusega EÜ-le Siilid põhjendamatuid rahalisi kulutusi, mille ta on kohustatud hüvitama. EÜ Siilid

põhikirja p 43 kohaselt kuulub põhikirja ja ühistu reorganiseerimise otsustamine ning muude ühistu

tegevusega seotud küsimuste otsustamine üldkoosoleku pädevusse. KÜ Siilid tehtud kohtuvälised

kulutused õigusabile tuleb kostjalt välja mõista. Hageja on kandnud kulusid kahju hüvitamise nõude

esitamise tõttu kokku 6551 krooni 60 senti (418 eurot 72 senti). Arvestades seda, et hageja põhinõue

on 25 370 krooni (1621 eurot 44 senti), siis vähendab hageja oma õigusabikulude hüvitamise nõuet

4630 kroonini (295 euro 91 sendini). Hageja nõue kostja vastu on seega kokku 30 000 krooni

(1917 eurot 35 senti).

Vaidlusalusel 24. mai 2006. a üldkoosolekul võeti selge suund korteriühistu asutamisele. Ühistu

juhatus pidi oma tegevuses lähtuma elanike tahtest ning elanikud väljendasid üldkoosolekul

ilmselgelt soovi likvideerida elamuühistu ning asutada korteriühistu. Asutamisotsusele eelnebki

tavapäraselt põhimõtteline otsus, mille alusel hakatakse vajalikke dokumente ette valmistama. Sellise

otsusena saabki käsitada 24. mai 2006. a üldkoosoleku otsust. Kostja ei ole ka esitanud ühtegi

mõistlikku põhjendust selle kohta, miks otsustas EÜ Siilid juhatus tellida Juristica OÜ-lt hooneühistu

põhikirja koostamise olukorras, kus hooneühistuks reorganiseerimist pooldas ilmselgelt oluliselt

vähem korteriomanikke kui korteriühistuks reorganiseerimist. Kostja ei ole esitanud kohtule ühtegi

dokumenti, mis tõendaks, et Juristica OÜ osutas elamuühistule kõiki arvetel näidatud teenuseid.

Kostja on menetluse kestel korduvalt püüdnud oma tegevust õigustada sellega, et see oli väidetavalt

kooskõlas elamuühistu juhatuse otsustega. Juhatuse otsused ei vabasta kostjat vastutusest. Kuna

üldkoosolek on elamuühistu kõrgeim organ, ei ole juhatusel pädevust võtta vastu üldkoosoleku

otsustele vastupidiseid otsuseid. Samuti ei saa juhatuse liikmed teha toiminguid ja võtta ühistule

kohustusi, mis võivad küll olla kooskõlas juhatuse otsustega, kuid mis on otseses vastuolus

üldkoosoleku otsuste ja suunistega. Selline tegevus on hoolsuskohustuse rikkumine.

Kostja on heitnud hagejale ette, et hageja ei ole selgitanud, milline alternatiivne käitumine olnuks

hoolsuskohustusega kooskõlas. Kui kostja üksinda või juhatus tervikuna oleks leidnud, et

üldkoosoleku otsuste järgimine oleks olnud vastuolus seadusega või muul viisil võimatu, oleks

juhatus või kostja pidanud üldkoosolekut sellisest olukorrast teavitama ja tegema üldkoosolekule

ettepaneku oma otsust muuta. Alles pärast seda, kui üldkoosolek oleks oma otsust muutnud, oleks

kostja võinud teha toiminguid ja võtta kohustusi hooneühistu moodustamise eesmärgil.

Elamuühistut ei sundlõpetatud vaatamata sellele, et üldkoosolek ei otsustanud seda hooneühistuks

ümber vormistada. Vastupidi - tegelikkuses järgiti üldkoosoleku kui kõrgeima organi tahet ja

moodustati korteriühistu. Ebaõige on kostja viide, justkui oleks elamuühistul olnud seadusest tulenev

kohustus moodustada hooneühistu. Sellist kohustust ei olnud ega ole. Seejuures ei saa selline

kohustus tekkida tulenevalt elamuühistu juhatuse tegevusest või tegevusetusest. Seega ei oleks

üldkoosoleku otsuse järgimine ka kuidagi saanud olla seadusest tuleneva kohustuse rikkumine.

2. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja hinnangul ei saa lugeda ilmselgeks korteriühistu pooldamiseks

42 liikme arvamust 148 liikmega ühistus. 22. aprillil 2007 toimunud üldkoosolekul ei olnud võimalik

hooneühistu põhikirja vastu võtta, kuna koosolekule ei tulnud otsuse tegemiseks vajalikku arvu

liikmeid. Kostja ei ole nõus, et on rikkunud hoolsuskohustuse nõuet. EÜ Siilid likvideerimine on

siiani lõpetamata, seega on arusaamatu, miks nõue loovutati KÜ-le Siilid.

Hageja ei ole kostja hoolsuskohustuse rikkumist tõendanud. Hageja on kostja hoolsuskohustuse

ulatust ja sisu tõendamata üksnes väitnud, et tema arvates rikkus kostja juhatuse liikme

hoolsuskohustust sellega, et tellis Juristica OÜ-lt väidetavalt põhjendamatult hooneühistu

asutamisega seotud õigusteenuseid ning tasus EÜ Siilid rahaga nimetatud õigusteenuste osutamise

eest väidetavalt põhjendamatult Juristica OÜ esitatud arvete alusel 25 370 krooni (1621 eurot

44 senti). Väiteid ja tõendeid selle kohta, milline alternatiivne käitumine olnuks hageja arvates

juhatuse liikme hoolsuskohustuse järgimiseks piisav, ei ole hageja esitanud.

Elamuühistu suhtes sätestatud kohustuste täitmise tagamine ja kohustuse rikkumisega kaasnevate

raskete/kõrvaldamatute tagajärgede (sundlõpetamise oht) vältimine kuulus kostja kui juhatuse liikme

hoolsuskohustuse hulka kõigi elamuühistu liikmete huvides, sh tagamaks ühistu õiguslik säilimine.

Praktikas tähendas hooneühistuseaduse (HÜS) § 20 lg 7 täitmine hooneühistu moodustamist HÜS-s

sätestatud alustel ning korras, mis vältimatult tekitas ühtlasi vajaduse asjakohase professionaalse

õigusnõu ja dokumentatsiooni (sh hooneühistu põhikiri) järele. Kostja on seisukohal, et arvestamine

seaduses sõnaselgelt sätestatud elamuühistu juriidilise kohustuse ja selle rikkumise tagajärgedega

kuulus kostja hoolsuskohustuse hulka ning ta ei tohtinud nimetatud kohustust eirata.

EÜ Siilid juhatus arutas hooneühistu moodustamist ja selleks vajalike õigusteenuste tellimise

asjaolusid, sh kostja osavõtul korduvalt, näiteks: 1) EÜ Siilid juhatuse 13. märtsi 2007. a koosolekul,

millel kostja kui elamuühistu juhatuse esimees tutvustas uut versiooni hooneühistu põhikirjast ja

mille tulemusena juhatus otsustas teha kostjale ülesandeks sõlmida Juristica OÜ-ga leping

elamuühistu ümbervormistamiseks hooneühistuks; 2) EÜ Siilid juhatuse 5. aprilli 2007. a koosolekul,

millel osalenud Juristica OÜ jurist juhtis ühistu juhatuse, sh kostja tähelepanu asjaolule, et

hooneühistuks ümbervormistamata jätmisel toimub elamuühistu riigipoolne sundlõpetamine. Kostja

on seisukohal, et arvestamine teiste juhatuse liikmete seisukohtade, juhatuse otsuste ja koosolekul

osalenud juristi arvamusega kuulus kostja hoolsuskohustuse hulka kõigi elamuühistu liikmete

huvides ja ta ei tohtinud neid asjaolusid eirata.

Hageja on oma käsitluse kostja väidetavast hooletusest rajanud valdavalt kummalistele väidetele,

justkui pidanuks kostja oma tegevuses lähtuma üksnes 26. mai 2006. a üldkoosolekul talle

elamuühistu osa liikmete justkui antud "suunisest", "juhisest" vms õiguslikult ebaselge sisuga

tahteavaldusest hooneühistut mitte asutada. 26. mai 2006. a üldkoosoleku protokollist nähtub, et

42 liiget koosolekul osalenud 66-st elamuühistu liikmest on eelistanud korteriühistut hooneühistule,

20 liiget on leidnud vastupidi ja 4 liiget ei ole üldse midagi arvanud. Küsimust - kas jätta hooneühistu

asutamata - ei ole seega üldse hääletatud. Hääletatud ei ole ka elamuühistu likvideerimise ega

korteriomanditeks jagamise küsimust. Arvestades, et EÜ-s Siilid oli kokku 148 liiget, oli

korteriühistu asutamise poolt seega üksnes 28,3% elamuühistu liikmete üldarvust ehk alla 2/3 kõigist

liikmetest. Asjaolu, et 2009. a-l teevad EÜ Siilid liikmed juriidiliselt kehtiva otsuse asutada

korteriühistu, ei olnud ega saanudki olla kostjale mõistlikult ette teada aastail 2006-2007. See on

käsitatav võlaõigusseaduse (VÕS) § 103 lg-s 2 sätestatud vabandava asjaoluna, isegi kui eeldada, et

kostja on hoolsuskohustust rikkunud.

Isegi kui Juristica OÜ ei olegi (väidetavalt) kõiki EÜ-ga Siilid kokku lepitud teenuseid osutanud, ei

ole selle eest vastutav mitte kostja, vaid väidetav lepingu rikkuja - Juristica OÜ.

3. Harju Maakohus rahuldas 29. aprilli 2011. a otsusega hagi ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja

1917 eurot 35 senti. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda.

Maakohus viitas HÜS § 1 lg-le 2 ning tulundusühistuseaduse (TÜS) § 3 lg-le 1. Äriseadustiku

(ÄS) § 187 lg 2 esimese lause järgi vastutavad oma kohustuste rikkumisega osaühingule kahju

tekitanud juhatuse liikmed kahju hüvitamise eest solidaarselt. ÄS § 187 lg 1 sätestab, et juhatuse liige

peab oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. Analoogne regulatsioon tuleneb

tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 37 lg 1 esimesest lausest. Kuna juhatuse liikme õigussuhe

on olemuslikult tehinguline, kohaldub kohustuste rikkumisel tekitatud kahju hüvitamisel VÕS § 115.

Nõudes kahju hüvitamist tuleb tõendada, et juhatuse liige on oma kohustust rikkunud, et on saadud

kahju ning et rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127). Juhatuse liige vabaneb

ÄS § 187 lg 2 teise lause järgi vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku

ettevõtja hoolsusega. Osaühingu juhatuse liikmetel on seadusest, osaühingu põhikirjast, osanike või

juhatuse otsustest ja võimalikust lepingust tulenevate konkreetsete kohustuste kõrval TsÜS §-st 35

tulenev üldine kohustus täita oma ülesandeid juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega (nn

hoolsuskohustus) ja olla juriidilisele isikule lojaalne (nn lojaalsuskohustus). Osaühingu juhatuse liige

peab ÄS § 187 lg 1 järgi täitma oma kohustusi kõrgendatud hoolsusega, nn korraliku ettevõtja

hoolsusega. Lisaks peavad juhatuse liikmed TsÜS § 32 järgi omavahelistes suhetes ning suhetes

osanikega ja teiste juhtorganite liikmetega järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise

õigustatud huve. Samuti laieneb juhatuse liikmetele TsÜS §-st 138 ja VÕS §-st 6 tulenev üldine hea

usu põhimõtte järgimise kohustus. Hoolsust ja lojaalsust nõuab juhatuse liikmetelt ka VÕS § 620.

Hageja nõude aluseks on asjaolu, et kostja on rikkunud juhatuse liikme hoolsuskohustust, tellides

EÜ Siilid nimel teenust, mis oli otseses vastuolus elamuühistu üldkoosoleku otsusega. Lisaks tasus

kostja Juristica OÜ-le teenuse eest, mida elamuühistule tegelikult ei osutatud. Eeltoodust tulenevalt

on kostja teadlikult tekitanud oma tegevusega EÜ-le Siilid põhjendamatuid rahalisi kulutusi, mille ta

on kohustatud täies ulatuses hüvitama.

Asja materjalide juurde lisatud EÜ Siilid 24. mai 2006. a üldkoosoleku protokollist nähtuvalt

korraldati hääletamine, kas asutada korteriühistu või hooneühistu, ning hääletati korteriühistu poolt

(tl 44). Maakohus nõustus hageja seisukohaga, et koosolekul pooldasid hääletamisest osavõtnud

liikmed korteriühistu loomist, millest võib järeldada, et on võetud suund ka korteriühistu asutamisele.

Seega võib lugeda, et ei olnud mõistlikku põhjust, miks pidi kostja tellima Juristica OÜ-lt teenuseid,

mis olid seotud hooneühistu moodustamisega. Iseenesest on õige, et sellel koosolekul ei olnud

vajalikku kvoorumit, et lõplikult seda küsimust otsustada, kuid see hääletus näitas juhatusele, kuhu

poole soovivad korteriomanikud sel ajal liikuda, nimelt korteriühistu moodustamise poole. Neis

tingimustes oli hooneühistu tarvis teenuste tellimine põhjendamatu.

Kostja on enda tegevust põhjendanud sellega, et arvestas seaduses sõnaselgelt sätestatud elamuühistu

juriidilise kohustuse ja selle rikkumise tagajärgedega, mis kuulus kostja hoolsuskohustuse hulka, ning

ta ei tohtinud nimetatud kohustust eirata. Kostja märgib, et HÜS § 20 lg 7 järgi on kõnealuse

paragrahvi lg-s 1 sätestatud tunnustele vastavad juriidilised isikud kohustatud viima oma põhikirjad

selle seadusega vastavusse hiljemalt 2008. aasta 1. jaanuariks. Selle sätte rikkumise korral oodanuks

elamuühistut ees sundlõpetamine ja/või trahv. Maakohus leidis, et kostja esitatud vastuväited on

ainetud, kuivõrd talle oli teada EÜ Siilid 24. mai 2006. a üldkoosolekul osalenute seisukoht, mistõttu

ei olnud tal mingit vajadust pöörduda Juristica OÜ poole hooneühistu moodustamiseks.

Kuigi kostja on esitanud asja materjalide juurde EÜ Siilid juhatuse koosoleku protokollid, millest

nähtuvalt ei tegutsenud kostja juhatuse teadmata, ei anna see alust asuda seisukohale, et kostjal ei lasu

vastutust EÜ-le Siilid tekitatud kahju eest. Juhatuse liikmed vastutavad oma kohustuste rikkumisega

tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Seega ei ole välistatud hageja nõude esitamine üksnes

kostja vastu. EÜ Siilid põhikirja p 43.2 kohaselt kuulub üldkoosoleku pädevusse ühistu

reorganiseerimise või tegevuse lõpetamise otsustamine. Eeltoodust tuleneb selgelt, et juhatusel ei

olnud pädevust võtta vastu otsuseid, mis puudutavad ülalmärgitud tegevust, seega ei saa juhatus

otsustada selliste küsimuste üle, mis on üksnes üldkoosoleku pädevuses.

Asjakohatu on kostja seisukoht, et isegi siis, kui Juristica OÜ ei olegi kõiki teenuseid osutanud, ei ole

selle eest vastutav mitte kostja, vaid Juristica OÜ. Kõnealune arvamus on ekslik, kuivõrd juhatuse

liige vastutab hoolsuskohustuse rikkumise eest, kuna tasus EÜ Siilid rahaga teenuse eest, mida ei

saadud täies mahus, ning jättis lepingu kohase täitmise kontrollimata.

Praegusel juhul on tõendatud, et kostjal ei ole olnud õigust kohe tellida Juristica OÜ-lt vajalikke

dokumente hooneühistu moodustamiseks, arvestades, et kostja oli teadlik korteriühistu asutamise

pooldamisest ning sellest, et reorganiseerimise üle otsustamine oli üksnes üldkoosoleku pädevuses.

ÄS § 187 lg 2 ja § 327 lg 2 kohaselt on juhatuse liikme vastutuse aluseks juhatuse liikme kohustuste

täitmata jätmine, s.o selliste kohustuste täitmata jätmine, mis on otseselt seotud äriühingu juhtimise

või esindamisega. Nimetatust tulenevalt on välistatud juhatuse liikme vastutus, kuni ei ole tõendatud

sellise vastutuse kohaldamise aluseks olevad asjaolud, s.o kostja õigusvastane tegu, põhjuslik seos

hageja kahju tekkimise ja kostjate käitumise vahel ning kostjate süü. Hageja on tõendanud, et kostja

käitumine on tekitanud hagejale kahju. Hageja esile toodud väited annavad alust järeldada, et

juhatuse hoolsuskohustust on rikutud ning kostja on loonud oma tegevusega olukorra, mille tagajärjel

tekkis hagejale varaline kahju.

Hageja on kandnud kahju hüvitamise nõude esitamise tõttu kulusid ning seega palub lisaks eeltoodule

välja mõista õigusabikulud. Maakohus viitas VÕS § 128 lg-le 3 ning leidis, et hageja 4630 krooni

(295 euro 91 sendi) suurune õigusabikulude hüvitamise nõue on põhjendatud. Hageja on

õigusabikulude suurust tõendanud (tl 62-65).

4. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, paludes maakohtu otsus tühistada ja teha

uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata.

5. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, paludes jätta see rahuldamata.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

6. Tallinna Ringkonnakohus jättis 21. oktoobri 2011. a otsusega maakohtu otsuse muutmata,

apellatsioonkaebuse rahuldamata ja apellatsiooniastmega seotud menetluskulud kostja kanda.

Ringkonnakohtu otsuse kohaselt kordas kostja apellatsioonkaebuses oma maakohtus esitatud

vastuväiteid. Maakohus on nendele oma otsuses vastanud ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 442 lg 8 kohaselt põhjendanud, miks ta kostja väiteid ei arvesta. Ringkonnakohus nõustus

maakohtu otsuse põhjendustega ega korranud neid TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt.

Pooled ei vaidle selle üle, et õigusabiteenust tellis Juristica OÜ-lt kostja ning et Juristica OÜ arvete

alusel oli elamuühistu tasunud 25 370 krooni. See, et õigusabiteenust telliti just nimelt elamuühistu

reorganiseerimiseks hooneühistuks, nähtub esitatud arvetest ja juhatuse 5. juuni 2007. a koosoleku

protokollist, kus oli Juristica OÜ juristi juuresolekul jätkuvalt arutusel ühistu hooneühistuks

vormistamine. Oma järeldust, et need olid tarbetud kulutused, on maakohus otsuses piisavalt

põhjendanud. Hageja enne menetlust kantud õigusabikulude käsitamist menetlusväliste kulutustena

VÕS § 128 lg 3 järgi ei ole kostja vaidlustanud.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

7. Kostja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, paludes ringkonnakohtu otsus

tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

Kassatsioonkaebuse kohaselt on ringkonnakohus rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme.

Ringkonnakohus on jätnud kõik kostja apellatsioonkaebuses esitatud väited käsitlemata.

Ringkonnakohus ei ole menetluses välja selgitanud, mille üle pooled vaidlevad, ja on nõustunud

seega põhjendamatult maakohtu järeldustega. Ei kostja ega hageja ei ole varasemas menetluses

väitnud, et kõnealust õigusabiteenust ei oleks tellitud hooneühistuga seoses. Samuti on pooled olnud

kogu aeg ühel meelel selles, et õigusteenused Juristica OÜ-lt tellis kostja elamuühistu nimel, viimase

juhatuse liikmena.

Ringkonnakohus ei hinnanud kostja väidet, et kostja ei ole rikkunud juhatuse liikme

hoolsuskohustust. Viidates Riigikohtu lahendile tsiviilasjas nr 3-2-1-41-05, leiab kostja, et hageja ei

ole menetluses esitanud väiteid ja tõendeid selle kohta, milline käitumine olnuks hageja arvates

juhatuse liikme hoolsuskohustuse järgimiseks piisav. HÜS § 20 lg 7 järgi oli EÜ Siilid kohustatud

viima oma põhikirja hooneühistuseadusega vastavusse 1. jaanuariks 2008. Selle sätte rikkumise

korral oodanuks elamuühistut ÄS § 59 lg 5 ja § 71 kohaselt vältimatult ees sundlõpetamine ja/või

trahv. Seaduses expressis verbis elamuühistu suhtes sätestatud kohustuste täitmise tagamine ja

kohustuse rikkumisega kaasnevate raskete/kõrvaldamatute tagajärgede (sundlõpetamise oht)

vältimine kuulus kostja kui juhatuse liikme hoolsuskohustuse hulka kõigi elamuühistu liikmete

huvides, sh tagamaks ühistu õiguslik säilimine. Kostja ei tohtinud nimetatud kohustust eirata.

Praktikas tähendas HÜS § 20 lg 7 täitmine hooneühistu moodustamist HÜS-s sätestatud alustel ning

korras, mis vältimatult tekitas ühtlasi vajaduse asjakohase professionaalse õigusnõu ja

dokumentatsiooni (sh hooneühistu põhikiri) järele.

EÜ Siilid juhatus arutas hooneühistu moodustamist ja selleks vajalike õigusteenuste tellimise

asjaolusid, sh kostja osavõtul korduvalt. Arvestamine teiste juhatuse liikmete seisukohtade, juhatuse

otsuste ja koosolekul osalenud juristi arvamusega kuulus kostja hoolsuskohustuse hulka kõigi

elamuühistu liikmete huvides ja kostja ei tohtinud neid asjaolusid eirata.

Hageja on oma käsitluse kostja väidetavast hooletusest rajanud valdavalt väidetele, justkui pidanuks

kostja oma tegevuses lähtuma üksnes 24. mai 2006. a üldkoosolekul talle elamuühistu osa liikmete

justkui antud "suunisest", "juhisest" vms õiguslikult ebaselge sisuga tahteavaldusest hooneühistut

mitte asutada. 24. mai 2006. a üldkoosoleku protokollist nähtub, et 42 liiget koosolekul osalenud 66-

st elamuühistu liikmest on eelistanud korteriühistut hooneühistule, 20 liiget on leidnud vastupidi ja

4 liiget ei ole üldse midagi arvanud. Küsimust - kas jätta hooneühistu asutamata - ei ole seega üldse

hääletatud. Hääletatud ei ole ka elamuühistu likvideerimise ega korteriomanditeks jagamise küsimust.

Arvestades, et EÜ-s Siilid oli 148 liiget, oli korteriühistu asutamise poolt seega üksnes 28,3%

elamuühistu liikmete üldarvust ehk alla 2/3 kõigist liikmetest. HÜS § 18 lg 3 kohaselt pidanuks

elamuühistu (kui HÜS tähenduses hooneühistu) lõpetamise ja korteriomanditeks jagamise poolt

olema 2/3 kohalviibijatest. HÜS § 15 lg-st 1 tulenevalt oli EÜ juhatus kohustatud lähtuma oma

tegevuses üldkoosoleku otsustest ja nendega reguleerimata küsimustes (kõigi) hooneühistu liikmete

huvidest. Seadus ei sätesta, et selleks piisab 28,3% liikmete suunistest.

Asjaolu, et 2009. a-l teevad EÜ Siilid liikmed juriidiliselt kehtiva otsuse asutada korteriühistu, ei

olnud ega saanudki olla kostjale mõistlikult teada aastail 2006-2007. See on käsitatav VÕS § 103

lõikes 2 sätestatud vabandava asjaoluna, mis vabastab kostja vastutusest ka juhul, kui eeldada, et

kostja on hoolsuskohustust rikkunud.

Isegi siis, kui Juristica OÜ ei olegi (väidetavalt) kõiki EÜ-ga Siilid kokku lepitud teenuseid osutanud,

ei ole selle eest esmaselt vastutav mitte kostja, vaid hageja väidetud lepingurikkuja -

Juristica OÜ. Õigussuhte poolteks õigusteenuste tellimisel/saamisel olid EÜ Siilid ja Juristica OÜ,

mitte kostja, kes üksnes esindas EÜ-d Siilid seadusliku esindajana. Asjaolu, et kostja on hiljem

püüdnud Juristica OÜ-lt EÜ Siilid kasuks raha tagasi saada (kahjuks tulutult), ei tähenda, et kostja

peaks hageja ees vastutama selle eest, et Juristica OÜ on jätnud osa teenuseid väidetavalt osutamata.

Maakohus ei ole kostja eelmärgitud seisukohti analüüsinud ega nende kohta võetud seisukohti otsuses

kajastanud, mis on toonud kaasa tsiviilasjas ebaõige kohtuotsuse. Kostja kui juhatuse liikme (ja ka

teiste juhatuse liikmete) hoolsuskohustuse sisu ei piirdu kohustusega arvestada oma tegevuses üksnes

sellega, et 28,3% elamuühistu liikmetest justkui "olid võtnud suuna" ning "soovisid liikuda"

korteriühistu poole. Selline maakohtu seisukoht on ekslik ja meelevaldne. Kostjale said olla

kohustuslikud ainult sellised elamuühistu liikmete (üldkoosoleku) otsused, mis vastasid seaduses

sätestatud nõuetele, sh kvooruminõudele. Täielikult vale ja tõendamata on maakohtu seisukoht,

justkui oleks elamuühistu juhatus, sh kostja otsustanud ise asutada hooneühistu, rikkudes sellega

üldkoosoleku pädevust. Tsiviilasjas ei ole sellise otsuse tegemise kohta mingeid tõendeid, samuti ei

ole ka hageja väitnud, et EÜ Siilid juhatus oli teinud sellise otsuse. Juhatuse otsused piirdusid

tehniliste küsimustega, sh otsusega tellida hooneühistu põhikirja ettevalmistamine ja otsusega see

hiljem läbi arutada. Seadus ei sätesta, et juhatusel puudunuks õigus neid otsuseid teha ning et näiteks

põhikirja tellimine õigusbüroolt oleks EÜ üldkoosoleku, aga mitte EÜ juhatuse pädevuses.

Ringkonnakohus oleks pidanud kostja väiteid vähemalt analüüsima ja võtma otsuses seisukoha, kas

nõustub nendega või mitte.

8. Hageja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu, paludes jätta see rahuldamata ning ringkonnakohtu

otsus muutmata. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 692 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel tühistada

materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu.

TsMS § 692 lg 5 teise lause alusel tuleb tühistada ka maakohtu otsus. Asi tuleb TsMS § 691 p 4

kohaselt saata uueks läbivaatamiseks maakohtule. Kassatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt.

10. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on rikkunud juhatuse liikme hoolsuskohustust ja kas kostja

peab hagejale hüvitama rikkumise tõttu tekkinud kahju. Hageja leiab, et kostja on rikkunud juhatuse

liikme hoolsuskohustust, kuna tellis EÜ Siilid nimel õigusteenuseid, mille tellimine oli otseses

vastuolus elamuühistu üldkoosoleku otsusega, ning tasus teenuste eest, mida elamuühistule tegelikult

ei osutatud. Kostja eelnimetatuga ei nõustu. Maakohus on hageja nõude rahuldanud, leides, et kostja

rikkus EÜ Siilid juhatuse liikmena hoolsuskohustust, kui tellis Juristica OÜ-lt teenust hooneühistu

moodustamiseks ning tekitas sellega varalist kahju.

11. HÜS § 1 lg 2 kohaselt kohaldatakse hooneühistu suhtes tulundusühistuseaduses sätestatut, kui

hooneühistuseadusest ei tulene teisiti. TÜS § 3 lg 1 järgi kohaldatakse ühistule äriseadustikus

osaühingu kohta sätestatut, kui tulundusühistuseadusest ei tulene teisiti. ÄS § 187 lg 1 kohaselt peab

juhatuse liige oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. TsÜS § 35 kohaselt peavad

juriidilise isiku juhtorgani liikmed oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma

juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed. ÄS § 187 lg 2

kohaselt vastutavad juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud osaühingule

kahju, tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab,

et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. TsÜS § 37 lg 1 esimese lause kohaselt

vastutavad juriidilise isiku juhtorgani liikmed, kes on oma kohustuse rikkumisega tekitanud kahju

juriidilisele isikule, juriidilise isiku ees solidaarselt (vt ka Riigikohtu 4. mai 2010. a otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-33-10, p-d 10, 11).

12. Kohtud on hoolsuskohustuse rikkumise tuvastamisel pidanud oluliseks EÜ Siilid 24. mai 2006. a

üldkoosolekul korraldatud hääletamist. Asja materjalide kohaselt toimus 24. mail 2006 EÜ Siilid

üldkoosolek. 24. mai 2006. a üldkoosoleku protokolli kohaselt toimus üldkoosolekul hääletus, kas

reorganiseerida elamuühistu korteri- või hooneühistuks. Protokollist nähtub, et korteriühistu poolt

hääletas 42 ja hooneühistu poolt 20 liiget (arvesse läinud hääletussedeleid oli 66) (I kd, tl 11).

Maakohus on nimetatud protokollile tuginedes nõustunud hagejaga, et koosolekul pooldasid

hääletamisest osavõtnud liikmed korteriühistu loomist, millest võib järeldada, et on võetud suund

korteriühistu asutamisele. Maakohus märkis veel, et iseenesest on õige, et sellel koosolekul ei olnud

vajalikku kvoorumit, et lõplikult seda küsimust otsustada, kuid see hääletus näitas juhatusele, kuhu

poole soovivad korteriomanikud liikuda, nimelt korteriühistu moodustamise poole. Neis tingimustes

oli hooneühistu tarvis teenuste tellimine maakohtu arvates põhjendamatu. Ringkonnakohus nõustus

maakohtu eelnimetatud põhjendustega.

13. Kolleegium ei nõustu kohtute eeltoodud järeldustega. Kolleegium leiab, et kostja kui juhatuse

liikme hoolsuskohustuse rikkumise tuvastamisel on esmalt oluline kindlaks teha, kas oli olemas

kehtiv üldkoosoleku otsus, millega otsustati reorganiseerida elamuühistu korteriühistuks.

HÜS § 20 lg 1 sätestab, et alates hooneühistuseaduse jõustumisest võib liikmetega juriidilisi isikuid,

kelle eesmärk on toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke huve läbi ühise

majandustegevuse kinnisasja või hoonestusõiguse ning selle osaks oleva hoone omamisel ja

valitsemisel, võimaldades liikmetel hoone kindlaksmääratud osade ainukasutust, asutada ainult

hooneühistuseaduses sätestatud korras. HÜS § 20 lg 2 kohaselt kohaldatakse selle paragrahvi lõikes 1

sätestatud tunnustele vastavate enne hooneühistuseaduse jõustumist asutatud juriidiliste isikute suhtes

hooneühistuseadust. Sellise juriidilise isiku põhikirja vastavusse viimist hooneühistuseadusega võib

nõuda iga asjaomase juriidilise isiku liige. HÜS § 1 lg 2 kohaselt kohaldatakse hooneühistu suhtes

tulundusühistuseaduses sätestatut, kui hooneühistuseadusest ei tulene teisiti. HÜS § 18 lg 1 kohaselt

võib erinevalt tulundusühistuseaduse 5. peatükis sätestatust hooneühistu likvideerimisel jagada

liikmete ainukasutuses olevate hooneosadega kinnisasja või hoonestusõiguse vastavalt

korteriomanditeks või korterihoonestusõigusteks ja korteriomandid või korterihoonestusõigused

võõrandada neid liikmesuse alusel kasutavatele hooneühistu liikmetele. TÜS § 46 lg 1 kohaselt võib

üldkoosolek vastu võtta otsuseid, kui kohal või esindatud on üle poole ühistu liikmetest, kui

põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema esindatuse nõuet. HÜS § 18 lg 3 kohaselt on otsus hooneühistu

lõpetamise kohta kinnisasja või hoonestusõiguse vastavalt korteriomanditeks või

korterihoonestusõigusteks jagamisega vastu võetud, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks

kolmandikku üldkoosolekul osalenud liikmetest.

14. Kolleegiumi arvates võiks hooneühistu põhikirja kavandi ja muude ümberkujundamiseks vajalike

toimingute ja dokumentide tellimist käsitada kostja kui juhatuse liikme hoolsuskohustuse

rikkumisena ainult siis, kui 24. mai 2006. a üldkoosolek oleks seaduses sätestatud kvooruminõuet

järgides ja vajaliku häälteenamusega otsustanud elamuühistu korteriühistuks reorganiseerida (p 13).

Ainuüksi asjaolu, et ühel üldkoosolekul avaldati hääletamisega soovi reorganiseerida elamuühistu

korteriühistuks, ei ole kolleegiumi arvates piisav kostja juhatuse liikme hoolsuskohustuse rikkumise

tuvastamiseks, kui üldkoosolekul puudus nõutud kvoorum ja selle küsimuse otsustamiseks vajalik

häälteenamus. Seetõttu ei ole õige ka maakohtu käsitlus, et kuigi koosolekul ei olnud vajalikku

kvoorumit, et küsimust lõplikult otsustada, näitas nimetatud hääletus juhatusele suunda, kuhu poole

asjas liikuda, ja juhatus pidi seda järgima.

15. Hageja on kostjale ette heitnud muu hulgas ka seda, et kostja rikkus juhatuse liikme

hoolsuskohustust sellega, et tasus Juristica OÜ-le ka teenuste eest, mida viimane tegelikult ei

osutanud. Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus tuvastama, kas kostja elamuühistu juhatuse

liikmena Juristica OÜ-ga lepingut sõlmides võttis EÜ-le Siilid ebamõistlikke ja ühistut kahjustavaid

kohustusi või tegutses lepingut täites ühistut kahjustavalt.

16. Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel maakohtu kindlaks määrata

sõltuvalt asja lahendamise tulemusest.

17. Kassatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4 esimese

lause alusel tagastada. Kostja on kooskõlas TsMS § 149 lg-ga 8 palunud kautsjoni tagastada Tõnu

Metsääre pangakontole.

Henn Jõks, Peeter Jerofejev, Tambet Tampuu