3-2-1-36-12 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-36-12

Määruse kuupäev

Tartu, 18. aprill 2012. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Ants Kull, liikmed Peeter Jerofejev ja Jaak Luik

Kohtuasi

Swedbank AS-i hagi AS-i TOOMPEAMAJA, VF

Investeeringud OÜ ja Kodumajagrupi aktsiaseltsi (pankrotis)

pankrotihaldur Toomas Saarma vastu nõude tunnustamiseks

Kodumajagrupi aktsiaseltsi (pankrotis) pankrotimenetluses

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 24. oktoobri 2011. a määrus tsiviilasjas

nr 2-10-64381

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Kodumajagrupi aktsiaseltsi (pankrotis) pankrotihaldur Toomas

Saarma määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja Swedbank AS (registrikood 10060701), esindaja

vandeadvokaat Vesse Võhma

Kostjad AS TOOMPEAMAJA (registrikood 10523561), VF

Investeeringud OÜ (registrikood 11575436), mõlema esindaja

vandeadvokaat Eerik Entsik, Kodumajagrupi aktsiaseltsi

(pankrotis) (registrikood 10234934) pankrotihaldur Toomas

Saarma

Asja läbivaatamise kuupäev

26. märts 2012. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 24. oktoobri 2011. a määrus tsiviilasjas nr 2-10-64381

osas, milles ringkonnakohus määras tsiviilasja hinnaks Kodumajagrupi aktsiaseltsi (pankrotis)

pankrotihalduri Toomas Saarma apellatsioonkaebuse esitamisel 72 729 eurot 90 senti.

2. Teha selles osas uus määrus, millega määrata tsiviilasja hinnaks Kodumajagrupi aktsiaseltsi

(pankrotis) pankrotihalduri Toomas Saarma apellatsioonkaebuse esitamisel 0 (null) eurot.

3. Lugeda Tallinna Ringkonnakohtu 24. oktoobri 2011. a määruse resolutsioon tervikuna

sõnastatuks järgmiselt:

3.1 Määrata tsiviilasja hinnaks VF Investeeringud OÜ apellatsioonkaebuse esitamisel

72 729 (seitsekümmend kaks tuhat seitsesada kakskümmend üheksa) eurot ja 90 senti.

3.2 Määrata tsiviilasja hinnaks Kodumajagrupi Aktsiaseltsi (pankrotis) pankrotihalduri

Toomas Saarma apellatsioonkaebuse esitamisel 0 (null) eurot.

4. Kodumajagrupi aktsiaseltsi (pankrotis) pankrotihalduri Toomas Saarma määruskaebus

rahuldada.

5. Tagastada Kodumajagrupi aktsiaseltsi (pankrotis) pankrotihaldurile Toomas Saarmale

10. novembril 2011 määruskaebuselt tasutud kautsjon 25 (kakskümmend viis) eurot.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Swedbank AS (hageja) esitas 17. detsembril 2010 Harju Maakohtule AS-i TOOMPEAMAJA

(kostja I), VF Investeeringud OÜ (kostja II) ja Kodumajagrupi aktsiaseltsi (pankrotis) pankrotihalduri

Toomas Saarma (kostja III) vastu hagi, milles palus tunnustada enda 17 057 521 krooni 74 sendi

suurust nõuet Kodumajagrupi aktsiaseltsi (pankrotis) (võlgnik) pankrotimenetluses pandiga tagatud

nõudena.

Hagiavalduse kohaselt esitasid kostjad I ja II võlgniku pankrotimenetluse nõuete kaitsmise

koosolekul hageja 17 057 521 krooni 74 sendi suurusele nõudele vastuväite 7 549 810 krooni

67 sendi osas ning kostja III 4 000 000 krooni suuruses osas.

Tsiviilasja hinna määramisel saab, juhindudes Riigikohtu tsiviilasjas nr 3-2-1-120-09 tehtud

lahendist, lähtuda pankrotihalduri 17. detsembri 2010 kirjalikust seisukohast, mille järgi on hageja

nõude rahuldamise maksimaalne võimalik suurus 10 625 000 krooni. Sellest tuleb lahutada hageja

nõue osas, milles see loeti nõuete kaitsmise koosolekul osaliselt tunnustatuks, st 9 487 024 krooni

32 senti. Seega on tsiviilasja hinnaks 1 137 975 krooni 68 senti.

2. Harju Maakohus tunnustas 9. septembri 2011. a otsusega hageja nõudest 7 549 810 krooni 67 sendi

suurust osa eesõigusnõudena ja luges koos varem tunnustatud osaga nõude suuruseks

17 036 834 krooni 99 senti. Maakohus märkis tsiviilasja hinnaks 482 520 eurot 85 senti

(7 549 810 krooni 67 senti).

3. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsioonkaebuse kostja II, kes palus maakohtu otsuse tühistada ja

teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Samuti palus kostja II määrata tsiviilasja hinnaks

72 730 eurot 10 senti.

4. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsioonkaebuse ka kostja III, kes palus tühistada kogu maakohtu

otsuse ning teha uus otsus, millega jätta hagist 4 000 000 krooni suurune osa rahuldamata. Kostja III

taotles ka menetlusabi apellatsioonkaebuselt riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

5. Tallinna Ringkonnakohus määras 24. oktoobri 2011. a määrusega tsiviilasja hinnaks mõlema

apellatsioonkaebuse esitamisel 72 729 eurot 90 senti.

Ringkonnakohus leidis, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 137 lg-s 1 sätestatu kohaselt on

apellatsioonkaebuse esitamise puhul tsiviilasja hind sama mis esimeses kohtuastmes, arvestades

kaebuse ulatust. Kuna kaebustes vaidlustatakse kogu maakohtu otsust, siis peaks apellatsioonkaebuse

esitamisel olema tsiviilasja hind sama mis maakohtus. TsMS § 137 lg 11 kohaselt võib aga kõrgema

astme kohus asja hinda muuta, kui see on alama astme kohtus määratud ebaõigesti. Praeguses asjas

on maakohus tsiviilasja hinna määranud valesti. Hageja on hagiavalduse esitamisel õigesti

juhindunud Riigikohtu lahendist tsiviilasjas nr 3-2-1-120-09 ning toonud esile hüve, millele ta

tõenäoliselt nõude tunnustamise teel õiguse saab. Hageja märkis, et vaidlus käib tunnustamata nõude

osa üle, mille suuruseks on 7 549 810 krooni 67 senti, kuid pankrotihalduri 17. oktoobri 2010

kirjaliku seisukoha järgi on kogu hageja nõude rahuldamise võimalik suurus mitte rohkem kui

10 625 000 krooni. TsMS § 125 esimese lause kohaselt määratakse tuvastushagi hind hüve

väärtusega, mida hageja on eeldatavalt õigustatud saama hagi rahuldamise korral. TsMS § 125

tähenduses tuleb hüve väärtusena käsitada summat, mis on saadud, lahutades nõude rahuldamise

maksimaalsest võimalikust suurusest (10 625 000 krooni) võlausaldaja osaliselt tunnustatud nõue

(9 487 024 krooni 32 senti), mis teeb 1 137 975 krooni 68 senti ehk 72 729 eurot 90 senti. Arvestades

apellatsioonkaebuse ulatust, on tsiviilasja hind mõlema apellatsioonkaebuse esitamisel 72 729 eurot

90 senti.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6. Kostja III esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub selle tühistada ja teha

uus määrus, millega määrata kostja III apellatsioonkaebuse esitamisel tsiviilasja hinnaks 38 525 eurot

94 senti.

Kostja III leiab, et kuivõrd ringkonnakohus kohustas teda 18. oktoobri 2011. a kirjaga esitama

täiendavad põhistused ja selgitused menetlusabi taotlusele hiljemalt 4. novembriks 2011, siis ei

võinud ringkonnakohus tsiviilasja hinda määrata enne seda kuupäeva. Sellega rikuti kostja III õigust

olla ära kuulatud. Samuti ei ole kostja III esitanud asja hinna määramise taotlust.

Ringkonnakohus on kostja III apellatsioonkaebuse hinda määrates jätnud tähelepanuta selle, et

kostja III vaidlustas maakohtu otsust üksnes 4 000 000 krooni osas, kuid kostja II 7 549 810 krooni

67 sendi osas. Kuivõrd hagi hinnaks oli 1 137 975 krooni 68 senti (72 729 eurot 90 senti), mis

moodustab 15,07% pankrotimenetluses esitatud nõude suurusest, on kostja III apellatsioonkaebuse

hind, arvestades apellatsioonkaebuse ulatust, 4 000 000 krooni * 15,07% = 602 800 krooni

(38 525 eurot 94 senti).

7. Hageja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

8. Kostjad I ja II toetasid määruskaebust ja leidsid, et see tuleks rahuldada.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 701 lg 3 esimese lause alusel tühistada

osas, milles ringkonnakohus määras tsiviilasja hinnaks kostja III apellatsioonkaebuse esitamisel

72 729 eurot 90 senti. Selles osas on võimalik teha uus määrus, millega määrata tsiviilasja hinnaks

kostja III apellatsioonkaebuse esitamisel 0 eurot. Ülejäänud osas tuleb ringkonnakohtu määrus jätta

muutmata.

10. Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga selles, et pankrotimenetluses tuleb TsMS § 125 esimese

lause järgi nõude tunnustamise hagi hind määrata hüve väärtusega, mida hageja on eeldatavalt

õigustatud saama hagi rahuldamise korral. TsMS § 125 esimese lause õigeks kohaldamiseks on

kohtul vajalik hinnata, milline on pankrotimenetluses hageja nõude rahuldamise tõenäoline ulatus

(vt ka Riigikohtu 28. oktoobri 2009. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-120-09, p 12). Ringkonnakohus on

seejuures põhjendatult lähtunud pankrotihalduri seisukohast nõude rahuldamise võimaliku suuruse

kohta, mille kohaselt ei ole hageja nõudest võimalik rahuldada rohkem kui 10 625 000 krooni.

Kuivõrd nõuete kaitsmise koosolekul tunnustati hageja nõudest 9 487 024 krooni 32 sendi suurust

osa, on ringkonnakohus õigesti lugenud hagihinnaks 72 729 eurot 90 senti (1 137 975 krooni

68 senti).

11. TsMS § 137 lg 1 kohaselt on apellatsioonkaebuse esitamisel tsiviilasja hind sama, mis esimeses

kohtuastmes, arvestades kaebuse ulatust. Ringkonnakohus on ekslikult leidnud, et kostja III

vaidlustas apellatsioonkaebusega maakohtu otsust tervikuna. Apellatsioonkaebuses palus kostja III

jätta hagist rahuldamata üksnes 4 000 000 krooni suuruse osa. Kostja III apellatsioonkaebuse

rahuldamise puhul oleks hageja nõudest seega tunnustatud 13 057 521 krooni 74 sendi suurune osa,

mis ületab pankrotihalduri arvamusest tulenevat nõude rahuldamise võimalikku suurust. Seega on

nendest andmetest lähtudes võimalik määrata kostja III apellatsioonkaebuse hinnaks 0 eurot.

Kuivõrd kostja II vaidlustas maakohtu otsuse tervikuna, on ringkonnakohus tema apellatsioonkaebuse

hinna määranud õigesti.

12. Kolleegium märgib, et TsMS § 136 lg 1 kohaselt ei ole kohus tsiviilasja hinna määramisel seotud

menetlusosaliste taotlustega. TsMS § 136 lg 4 kohaselt võib tsiviilasja hinna kohta tehtud määrust

muuta kuni asja lahendamiseni selles kohtuastmes. Hinda võib TsMS § 137 lg 11 kohaselt muuta ka

kõrgema astme kohus. Seega on võimalik muuta ka praeguse asja hinda hageja nõude rahuldamise

võimaliku suuruse kohta, kui kohtule saab teatavaks täiendavaid andmeid.

13. Määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb kostjale III TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel

tagastada tasutud kassatsioonikautsjon.

14. Kuivõrd asja menetlus jätkub ringkonnakohtus, jääb menetluskulude jaotus ringkonnakohtu

otsustada, lähtudes asja lahendamise tulemusest.

Ants Kull, Peeter Jerofejev, Jaak Luik