3-2-1-37-12 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-37-12

Määruse kuupäev

Tartu, 12. aprill 2012. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Lea Laarmaa, liikmed Henn Jõks ja Villu Kõve

Kohtuasi

Aktsiaseltsi Abobase Systems avaldus riigilõivu

tagastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 4. jaanuari 2012. a määrus tsiviilasjas

nr 2-07-22119

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Aktsiaseltsi Abobase Systems määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Aktsiaselts Abobase Systems (registrikood 10285877), esindaja

vandeadvokaat Ants Mailend

Asja läbivaatamise kuupäev

2. aprill 2012. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 4. jaanuari 2012. a määrus tsiviilasjas nr 2-07-22119 ja

saata asi samale ringkonnakohtule uueks lahendamiseks.

2. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

3. Tagastada Advokaadibüroo VARUL AS-le (konto nr 221025347530 AS-s Swedbank)

Aktsiaseltsi Abobase Systems eest 11. jaanuaril 2012 tasutud kautsjon 25 (kakskümmend viis)

eurot.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Aktsiaselts Abobase Systems (hageja) esitas 28. detsembril 2011 Tallinna Ringkonnakohtule

taotluse tagastada 6437 eurot enam tasutud riigilõivu.

Taotluse järgi esitas hageja 8. juunil 2007 Harju Maakohtule hagi Eesti Vabariigi (Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi kaudu) (kostja) vastu, paludes kostjalt välja mõista põhivõla

11 678 689 krooni 70 senti ja viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 järgses määras. Harju

Maakohus jättis 28. augusti 2009. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

21. septembril 2009 esitatud hageja apellatsioonkaebuse alusel tühistas Tallinna Ringkonnakohus

26. veebruari 2010. a otsusega maakohtu otsuse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks samale

maakohtule. Maakohus jättis 30. juuni 2010. a otsusega hagi uuesti rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda. Hageja 29. juulil 2010 esitatud apellatsioonkaebuse jättis Tallinna Ringkonnakohus

17. detsembril 2010 rahuldamata ja apellatsiooniastme menetluskulud hageja kanda. 14. jaanuaril

2011 esitatud hageja kassatsioonkaebuse jättis Riigikohus 30. märtsil 2011 menetlusse võtmata.

Hageja on tasunud esitatud apellatsioonkaebustelt mõlemal korral riigilõivu 350 361 krooni,

s.o kokku 700 722 krooni ehk 44 784 eurot 30 senti. Riigikohus on kohtuasjades nr 3-4-1-1-11 ja

nr 3-2-1-62-10 tehtud lahendites tunnistanud riigilõivuseaduse (RLS) § 56 lg 1 ja lg 9 ning lisa 1

viimase lause nende koostoimes põhiseadusega vastuolus olevaks osas, milles apellatsioonkaebuselt

tsiviilasja hinna puhul üle 10 000 000 krooni tuli tasuda riigilõivu 3% tsiviilasja hinnast, kuid mitte

rohkem kui 1 500 000 krooni. Mõlemas lahendis on märgitud, et lähtuvalt lähima regulatsiooni

põhimõttest tuleb kohaldada RLS lisaks 1 oleva tabeli järgset maksimumlõivu 300 000 krooni

(19 173 eurot 49 senti). Seetõttu on hageja tasunud apellatsioonkaebustelt riigilõivu rohkem, kui tal

seaduse järgi tuli tasuda, s.o 300 000 krooni. Hageja on tasunud enam riigilõivu 100 722 krooni (kaks

korda tasutud 350 361 krooni - 300 000 krooni) ehk 6437 eurot, mis tuleb talle tagastada.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

2. Tallinna Ringkonnakohus jättis 4. jaanuari 2012. a määrusega taotluse rahuldamata.

Määruse järgi ei tulene seadusest alust taotluse rahuldamiseks. Hageja on tasunud

apellatsioonkaebustelt sel ajal kehtinud RLS lisale 1 vastava riigilõivu. Kassatsioonkaebuses

vaidlustas hageja ka asjaolu, et ringkonnakohus nõudis riigilõivu ülemäära, kuid Riigikohus ei võtnud

kaebust menetlusse.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

3. Hageja palub määruskaebuses ringkonnakohtu määruse tühistada ja tagastada talle enam tasutud

riigilõiv 6437 eurot.

Hageja väitel jättis ringkonnakohus määruse põhjendamata, ei ole viiteid õigusnormidele. Riigikohus

on mitmes lahendis tunnistanud põhiseadusega vastuolus olevateks sätted, mille alusel tasus hageja

apellatsioonkaebustelt riigilõivu. Hagejal on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 150 lg 1 p 1

ja viidatud Riigikohtu lahendite koosmõjust tulenevalt õigus tagasi saada enam tasutud riigilõiv

6437 eurot (100 722 krooni). Normistik on olnud põhiseadusega vastuolus ja kehtetu kogu selle

kehtivuse perioodil. Hageja on teinud endast oleneva, et RLS regulatsiooni põhiseaduse vastasus

oleks tuvastatud juba varem, hagimenetluses.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

4. Kolleegium leiab, et kaevatav ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 701 lg 3 esimese ja teise lause

alusel tühistada ning hageja taotlus tuleb saata tagasi samale ringkonnakohtule uueks

läbivaatamiseks. Määruskaebus tuleb osaliselt rahuldada.

5. Tulenevalt TsMS § 150 lg 1 p-st 1 ja RLS § 15 lg 1 p-st 1 tuleb menetluses tasutud riigilõiv enam

tasutud osas tagastada, kui lõivu on makstud ettenähtust rohkem. Hageja taotles ringkonnakohtult

6437 euro riigilõivu tagastamist, kuid viimane jättis taotluse rahuldamata. Sellise määruse peale saab

TsMS § 150 lg 8 esimese lause järgi esitada Riigikohtule määruskaebuse.

6. Kolleegium märgib, et kostja ei ole määruskaebuse lahendamisel menetlusosaline ja hagejale

riigilõivu tagastamine teda ei puuduta. Kostja ei ole menetluses riigilõivu tasunud ega ole ka hageja

makstud riigilõivu temalt menetluskuludena hageja kasuks välja mõistetud. Oluline ei ole, et kostja

kui Eesti Vabariik on ühtlasi riigilõivu saaja. Menetlussuhtest tuleneva küsimuse lahendamisel osaleb

Eesti Vabariik kui menetlusosaline samadel alustel teistega. Erinevalt nt riigilõivu täiendavast

väljamõistmisest TsMS § 179 alusel ei ole riigilõivu tagastamise asjades seaduses ette nähtud ka Eesti

Vabariigi kui riigilõivu saaja kaebeõigust.

Seega ei ole kostja menetlusosaline ja Riigikohus küsis talt ekslikult seisukohta määruskaebuse

kohta.

7. Hageja tasus riigilõivu, mille osalist tagastamist ta taotleb, apellatsioonimenetluses kokku kolmel

korral - esimeselt kaebuselt tasus ta 18. septembril 2009 lõivu 350 361 krooni (VI kd, tl 17), teiselt

kaebuselt aga 28. juulil 2010 lõivu 1000 krooni (VI kd, tl 125) ja 18. augustil 2010 veel

349 360 krooni 67 senti (VI kd, tl 138).

Riigilõivu tagastamise taotluse esitas hageja ringkonnakohtule 28. detsembril 2011 (VII kd, tl 1-7).

Seega on riigilõivu tagastamise taotlus esitatud kahe aasta jooksul maksmisest alates, st TsMS § 150

lg 6 järgi tähtaegselt.

8. Hageja palus hagis mõista kostjalt välja enda kasuks 11 678 689 krooni 70 senti põhivõlana ja

viivise VÕS § 113 lg 1 järgses määras. Hagi esitamise seisuga hindas hageja oma viivisenõudeks

191 498 krooni 50 senti (I kd, tl 17).

Hagi esitati 8. juunil 2007. Kuna nõue oli rahaline, oli asja hind lähtuvalt TsMS § 124 lg 1 esimesest

lausest ja § 133 lg-test 1 ja 2 maakohtus seega võrdne põhinõudega, s.o 11 678 689 krooni 70 senti.

Tulenevalt TsMS § 137 lg-st 1 oli asja hind sama ka apellatsiooniastmes. Kuna asja hind määratakse

TsMS § 123 järgi hagi esitamise seisuga, ei muutnud asja hinda apellatsiooniastmes ka 1. jaanuarist

2009 jõustunud TsMS § 137 lg 4, mille järgi arvestatakse asja hinnas apellatsiooniastmes ka

kõrvalnõudeid.

Seega oli asja hind kõigis kohtuastmetes 11 678 689 krooni 70 senti ehk 746 404 eurot 31 senti. Sama

hinna on hageja märkinud ise ka hagis (I kd, tl 17). Maakohus oma 28. augusti 2009. a otsuses asja

hinda ei märkinud, 30. juuni 2010. a otsuse järgi oli asja hind maakohtus 11 678 689 krooni. Sama

hind on märgitud ka ringkonnakohtu 26. veebruari 2010. a otsuses ja 17. detsembri 2010. a otsuses.

9. Apellatsioonkaebuselt pidi hageja TsMS § 139 lg 2 p 3 järgi tasuma riigilõivu. Lõiv tuli RLS § 56

lg-te 1 ja 19 (nende koostoimes) järgi tasuda, lähtudes asja hinnast, ulatuses, milles tuleks lõivu

tasuda hagi maakohtusse esitamisel. RLS lisa 1 viimase lause (kummagi apellatsioonkaebuse

esitamise aegses redaktsioonis) järgi tuli apellatsioonkaebuselt asja hinna puhul üle

10 000 000 krooni tasuda riigilõivu 3% tsiviilasja hinnast, kuid mitte rohkem kui 1 500 000 krooni.

Seega pidi hageja seaduse järgi kummagi apellatsioonkaebuse esitamisel tasuma riigilõivu

350 360 krooni 69 senti.

Hageja tasus esimeselt kaebuselt 18. septembril 2009 riigilõivu 350 361 krooni ja teiselt kaebuselt

kokku 350 360 krooni 67 senti. Kokkuvõttes tasus hageja apellatsioonkaebustelt riigilõivu seega

tollal kehtinud seaduses ettenähtud suuruses.

10. Hageja põhjendab taotlust sellega, et ta maksis apellatsiooniastmes rohkem riigilõivu, kui oli selle

põhiseaduspärane määr, ja taotleb seda ületavas osas lõivu tagastamist.

Kolleegiumi arvates on sellise väite esitamine riigilõivu tagastamise taotluses lubatav. Hageja ei ole

kaotanud riigilõivu põhiseaduse vastasusele tuginemise õigust põhjusel, et Riigikohus tema

kassatsioonkaebust ei menetlenud. Riigilõivu tasumise või tagastamise küsimus ei olnud selle

kaebuse esemeks, vaid üksnes esitatud vastuväitena ringkonnakohtu tegevusele (vt VI kd, tl 207).

11. Riigikohtu üldkogu 12. aprilli 2011. a otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-62-10 resolutsiooniga on

tunnistatud, et RLS § 56 lg-d 1 ja 19 ning lisa 1 viimane lause (1. jaanuarist 2009 kuni

31. detsembrini 2010 kehtinud redaktsioonis) nende koostoimes (seega ka praeguses asjas kohaldatud

regulatsioon) olid vastuolus põhiseadusega osas, milles need nägid ette kohustuse tasuda tsiviilasjas

hinnaga üle 10 000 000 krooni apellatsioonkaebuselt riigilõivu 3% tsiviilasja hinnast, kuid mitte

rohkem kui 1 500 000 krooni.

Riigikohus ei tunnistanud regulatsiooni põhiseaduse vastaseks alates Riigikohtu üldkogu otsuse

tegemisest 12. aprillil 2011, mistõttu saab ka hageja oma kohtuasjas asjassepuutuva regulatsiooni

põhiseaduse vastasusele tugineda (vt ka Riigikohtu üldkogu 10. märtsi 2008. a otsus asjas nr 3-3-2-1-

07, p 19).

12. Eelneva põhjal leidis ringkonnakohus ekslikult, et taotletud lõivu ei tule tagastada. Hageja tasutud

lõivu suuruse määramise aluseks olnud regulatsioon oli põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistatud

ja määrata tuleb põhiseaduspärane riigilõiv, mida kohus saab teha ka väljaspool põhiseaduslikkuse

järelevalve menetlust.

Kolleegium leiab, et põhiseaduspärast lõivu ei ole praeguses asjas põhjust hinnata teisiti kui asjas

nr 3-2-1-62-10, kus lõivu määrates lähtuti RLS lisaks 1 oleva tabeli viimasest reast, st tabelijärgsest

maksimumlõivust (vt Riigikohtu üldkogu otsus asjas nr 3-2-1-62-10, p 51). Seetõttu määrab

kolleegium tasumisele kuulunud põhiseaduspäraseks lõivuks 300 000 krooni (19 173 eurot 49 senti),

mida on taotlenud ka hageja. Sellest mõlema apellatsioonkaebuse esitamisel rohkem tasutud riigilõiv

tuleb tagastada.

13. Lähtudes TsMS § 150 lg 4 esimesest lausest, peab riigilõivu tagastama kohus, kelle menetluses

asi viimati oli. Viimati menetles hageja apellatsioonkaebust Tallinna Ringkonnakohus, Riigikohus

hageja kassatsioonkaebust menetlusse ei võtnud. Seega oli asi viimati Tallinna Ringkonnakohtu

menetluses ja tema peab otsustama ka lõivu tagastamise. Seetõttu ei lahenda kolleegium tagastamist

ise, nagu soovib hageja, vaid saadab taotluse lahendamiseks tagasi samale ringkonnakohtule.

14. Määruskaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4 esimese lause

alusel tagastada.

Lea Laarmaa, Henn Jõks, Villu Kõve