3-1-1-37-12 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-1-1-37-12

Määruse kuupäev

12. aprill 2012

Kohtukoosseis

Eesistuja Eerik Kergandberg, liikmed Jüri Ilvest ja Lea Kivi

Kohtuasi

Riigi õigusabi tasu menetluskulude hulka arvamise vaidlustamine

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 12. detsembri 2011. a määrus

kriminaalasjas nr 1-11-12932

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

N. G. kaitsja vandeadvokaat Anti Aasmaa, määruskaebus

Teised määruskaebemenetluse

pooled

Prokuratuur, esindaja Viru Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi

Aita Ploom

Asja läbivaatamise kuupäev ja

viis

4. aprill 2012, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 12. detsembri 2011. a kohtumäärus osaliselt, s.o osas,

millega arvati kaitsja tasu vandeadvokaat Anti Aasmaa poolt osutatud õigusabi eest 57 euro ja

53 sendi suuruses summas, sealhulgas käibemaks 9 eurot ning 59 senti, menetluskulude hulka.

2. Jätta eelmises punktis nimetatud summa Eesti Vabariigi kanda.

3. Kaitsja määruskaebus rahuldada.

4. Määrata OÜ-le Anti Aasmaa Advokaadibüroo makstava riigi õigusabi tasu suuruseks N. G.-

le määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest 38 (kolmkümmend kaheksa) eurot ja 36

(kolmkümmend kuus) senti, sealhulgas käibemaks 6 (kuus) eurot ning 40 (nelikümmend) senti.

5. Jätta eelmises punktis nimetatud menetluskulu Eesti Vabariigi kanda.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 22. novembril 2011 peeti kriminaalasjas nr 11240105904 kahtlustatavana KarS § 121 järgi

kvalifitseeritavas kuriteos kinni alaealine N. G.

2. Viru Maakohtu 24. novembri 2011. a määrusega anti luba N. G. vahistamiseks. Kohus leidis, et

kuriteokahtlus on põhjendatud kannatanu ja tunnistajate ütluste, kannatanu patsiendikaardi ning

röntgenuuringuga. Samuti esineb põhjendatud kahtlus, et N. G. võib vabaduses olles jätkata

kuritegude toimepanemist. Selliseks järelduseks annab alust toimepandud kuriteo julmus ja jõhkrus.

Kahtlustatavat iseloomustatakse ettearvamatu käitumisega õpilasena, kes on konfliktne ja vägivaldne

ning keda kardetakse. Koolisisesed ja kodused kasvatusmeetmed pole tema puhul olnud piisavad,

hoidmaks ära vägivaldsust ja kuriteo toimepanemist.

3. Viru Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse N. G. kaitsja vandeadvokaat Anti Aasmaa,

taotledes määruse tühistamist.

4. Tartu Ringkonnakohtu 12. detsembri 2011. a määrusega maakohtu vahistamismäärus tühistati, N.

G. vabastati viivitamatult vahi alt ja kaitsja määruskaebus rahuldati. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel arvati

kaitsja tasu, s.o 57 eurot ja 53 senti, sealhulgas käibemaks 9 eurot ning 59 senti, menetluskulude

hulka. Ringkonnakohus asus seisukohale, et kriminaalasjas on kogutud piisavalt tõendeid,

kahtlustamaks N. G.-d KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Samas ei esine

kahtlustatava puhul selliseid asjaolusid, mille pinnalt võiks järeldada, et ta võib vabaduses viibides

jätkata kuritegude toimepanemist. Kuigi kahtlustatava kohta antud iseloomustuse järgi on tegemist

ettearvamatu ja vägivaldse õpilasega, on tema käitumise suunamiseks võimalik kasutada leebemaid

mõjutusvahendeid kui seda on vahistamine. Käesolevas asjas ei esine selliseid erandlikke asjaolusid,

mis tingiksid alaealise vahi alla võtmise.

MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

5. Tartu Ringkonnakohtu määruse peale esitas määruskaebuse N. G. kaitsja, taotledes ringkonnakohtu

määruse tühistamist osas, millega arvati KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsja tasu, s.o 57 eurot ja 53

senti, sealhulgas käibemaks 9 eurot ning 59 senti, menetluskulude hulka. Määruskaebuse esitaja

palub jätta selle summa riigi kanda. Kaebuses märgitakse, et KrMS § 187 lg 1 kohaselt kannab

määruskaebuse lahendamise menetluses kohtumääruse tühistamise korral menetluskulud riik.

Ringkonnakohtu määrusest ei nähtu põhjendusi, miks otsustati kaitsja tasu arvata menetluskulude

hulka. Senises kohtupraktikas on seda peetud võimalikuks üksnes vahistamismääruse peale esitatud

määruskaebuse rahuldamata jätmisel, mil vahistatult mõistetakse määruskaebemenetlusega seotud

kulud välja alles süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel või kriminaalmenetluse lõpetamisel sellisel

alusel, mille korral jäävad menetluskulud kahtlustatava või süüdistatava kanda. Praegusel juhul pole

tegemist olukorraga, kus määruskaebus oleks jäänud rahuldamata ja maakohtu määrus jõusse. Seega

tuli ringkonnakohtul kohaldada KrMS § 187 lg-t 1. Isegi siis, kui tulevikus võidakse teha N. G.

suhtes süüdimõistev otsus, ei saa ebaseadusliku ja põhjendamatu vahistamismääruse tõttu toimunud

määruskaebemenetlusega seotud kulusid tema kanda jätta.

6. Määruskaebusele esitatud vastuses peab Viru Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Aita Ploom

kaitsja kaebust põhjendatuks ja leiab, et kuivõrd ringkonnakohus ei jätnud kaitsja tasu KrMS § 187 lg

1 kohaselt riigi kanda, on sellega rikutud kriminaalmenetlusõigust.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et määruskaebuse väited on põhjendatud ja kaitsjale

makstud riigi õigusabi tasu arvamisega menetluskulude hulka rikkus ringkonnakohus oluliselt

kriminaalmenetlusõigust.

8. KrMS § 187 lg 1 sätestab, et määruskaebuse lahendamise menetluses kohtumääruse tühistamise

korral kannab menetluskulud riik. See säte rajaneb põhimõttel, mille kohaselt on kahtlustataval või

süüdistataval õigus eeldada, et tema kriminaalasi lahendatakse kõigis küsimustes lõplikult õigesti

esimese astme kohtus ja ta on kohustatud hüvitama üksnes põhjendamatust kaebusest tingitud

menetluskulud (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 12. veebruari 2007. a otsus asjas nr 3-1-1-94-

06, p 10.2 ja 22. mai 2008. a otsus asjas nr 3-1-1-26-08, p 14). Praegusel juhul tühistas

ringkonnakohus kaitsja kaebust läbi vaadates maakohtu määruse vahistamisaluse puudumise tõttu ja

vabastas N. G. vahi alt. Seega tuli lähtuvalt KrMS § 187 lg-st 1 jätta määruskaebuse lahendamise

menetlusega seotud kaitsjale makstav tasu riigi kanda, mitte arvata seda menetluskulude hulka.

Eirates KrMS § 187 lg 1 nõudeid, rikkus ringkonnakohus oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS §

339 lg 2 mõttes.

9. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1, § 361 lg 1 p-st 7 ning § 362 p-st 2 tühistab

Riigikohtu kriminaalkolleegium Tartu Ringkonnakohtu 12. detsembri 2011. a määruse osaliselt, s.o

osas, millega arvati kaitsja tasu 57 euro ja 53 sendi suuruses summas, sealhulgas käibemaks 9 eurot

ning 59 senti, menetluskulude hulka ja jätab selle summa KrMS § 187 lg 1 alusel riigi kanda. Kaitsja

määruskaebus tuleb rahuldada.

10. Kaitsja on esitanud taotluse riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks 57 euro ja 53 sendi suuruses

summas, sealhulgas käibemaks 9 eurot ning 59 senti. Taotluse kohaselt on määruskaebuse

koostamiseks kulutatud kolm pooltundi. Kriminaalkolleegium leiab, et taotlus tuleb rahuldada

osaliselt. Määruskaebuse sisuline osa on mahutatav ühele leheküljele, millest õiguslikud põhjendused

ja taotlus hõlmavad ligikaudu poolt lehekülge. Tegemist pole õiguslikult keerulise vaidlusega, mille

tõttu tuleb mõistlikuks ajakuluks lugeda maksimaalselt kaks pooltundi. Lähtudes eeltoodust ja

juhindudes riigi õigusabi seaduse § 23 lg-st 1, § 21 lg-st 3 ja § 22 lg-test 6 ning 7 ja

Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009. a otsusega kinnitatud korra p-dest 2 ning 23, määrab

Riigikohtu kriminaalkolleegium OÜ-le Anti Aasmaa Advokaadibüroo makstava riigi õigusabi tasu

suuruseks N. G.-le määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest 38 eurot ja 36 senti

(sh käibemaks 6 eurot ning 40 senti). KrMS § 187 lg 1 alusel tuleb see menetluskulu samuti jätta

Eesti Vabariigi kanda.

Eerik Kergandberg, Jüri Ilvest, Lea Kivi