3-2-1-32-12 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-32-12

Otsuse kuupäev

Tartu, 12. aprill 2012. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Ants Kull, liikmed Henn Jõks ja Villu Kõve

Kohtuasi

Toomas-Andres Sullingu hagi osaühingu ASFALDITEENUS

ja OÜ G-Floors vastu kahjuhüvitise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 9. novembri 2011. a otsus tsiviilasjas

nr 2-09-36079

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Toomas-Andres Sullingu kassatsioonkaebus

Tsiviilasja hind Riigikohtus

8761 eurot 61 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja Toomas-Andres Sulling (isikukood xxxxxxxxxxx),

esindaja vandeadvokaat Andres Past

Kostja osaühing ASFALDITEENUS (registrikood 10152254)

Kostja OÜ G-Floors (registrikood 10521444), esindaja

vandeadvokaat Madis Mahlapuu

Asja läbivaatamise kuupäev

19. märts 2012. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 9. novembri 2011. a otsus ja Harju Maakohtu 25. aprilli

2011. a otsus (tsiviilasi nr 2-09-36079) osas, milles rahuldati hagi OÜ G-Floors vastu ja mõistis

viimaselt Toomas-Andres Sullingu kasuks välja 8731 eurot 61 senti. Saata asi tühistatud osas

samale maakohtule uueks läbivaatamiseks. Maakohtu otsus tuleb tühistada samuti osas, milles

menetluskuludest jäeti 43% OÜ G-Floors kanda.

2. Muus osas (osas, milles rahuldati hagi osaühingu ASFALDITEENUS vastu ja mõisteti

viimaselt Toomas-Andres Sullingu kasuks välja 11 734 eurot 18 senti, samuti osas, milles

menetluskuludest jäeti 57% osaühingu ASFALDITEENUS kanda) jääb Harju Maakohtu

25. aprilli 2011. a otsus muutmata.

3. Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

4. Tagastada osaühingule Advokaadibüroo Concordia Toomas-Andres Sullingu

kassatsioonkaebuselt 9. detsembril 2011 tasutud kautsjon 87 (kaheksakümmend seitse) eurot

32 senti.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Toomas-Andres Sulling (hageja) esitas 24. juulil 2009 Harju Maakohtule hagi osaühingu

ASFALDITEENUS (kostja I) ja OÜ G-Floors (kostja II) vastu, milles palus kostjatelt solidaarselt

välja mõista varalise kahju hüvitamiseks 320 220 krooni.

Hagiavalduse kohaselt soovis hageja 2007. aastal renoveerida Räbi külas Palupera vallas Valga

maakonnas asuva Tooma talu kinnistul asuva tenniseväljaku. Hageja sõlmis tööde tegemiseks suulise

lepingu kostjaga I, kes pidi valmistama tenniseväljaku aluse, ja kostjaga II, kes pidi hankima ning

paigaldama kunstmuru. Tööde maksumus pidi olema umbes 100 000 krooni. Kostjad ei nõudnud

hagejalt tööde tegemiseks projekti ega tööjooniseid, ehitus- ega kasutusluba ning omanikujärelevalvet

tööde tegemise üle. Kostja I lõpetas tööd 2007. aasta sügisel. Hageja tasus kostjale I tehtud tööde eest

25. jaanuaril 2008 183 600 krooni. Seejärel alustas kostja II tenniseväljakul murukatte paigaldustöid.

Hageja tasus kostjale II tehtud tööde eest 1. novembril 2007 136 620 krooni 40 senti. Kostjad ei

määranud töö vastuvõtmiseks tähtaega ega kutsunud hagejat valminud tööd vastu võtma.

Hageja vaatas tenniseväljaku üle 2008. aasta kevadel pärast lume sulamist ja leidis, et see on

kasutuskõlbmatu (väljak on ebatasane ja tekitab pallide valepõrkeid). Hageja nõudmisel lubasid

kostjad puudused kõrvaldada 2008. aasta sügiseks. 2008. aasta suvel saabusid kostja II töömehed, kes

otsustasid murukatte lahti lõigata. Hiljem selgus, et see muutis muru kasutuskõlbmatuks. Kui selgus,

et puudusi ei kõrvaldatud, tellis hageja Unigrass OÜ-lt ekspertiisi. Ekspertiisi kohaselt on kostjad

teinud töö puudustega. Töö ei vasta lepingutingimustele ega sobi otstarbeks, milleks hageja seda

vajab. Kuna hageja ei saa hinnata eraldi kummagi kostja osa kahju tekitamises, tuleb kahju kostjatelt

välja mõista solidaarselt.

2. Kostjad ei tunnistanud hagi.

Kostja I leidis, et ta tegi kõik kokkulepitud tööd nõuetekohaselt ja vastavalt tellimusele. Seega saab

tenniseväljak olla kasutuskõlbmatu ainult temast sõltumatutel põhjustel. Tööde lõpetamisel andis

kostja I objekti hagejale üle. Tööde tegemise käigus ning ka enne hagiavalduse esitamist ei ole hageja

esitanud kostjale I ühtegi pretensiooni. Hageja ei saa lepingutingimuste mittevastavusele tugineda,

sest ta ei ole teavitanud kostjat I lepingutingimustele mittevastavusest mõistliku aja jooksul.

Tenniseväljakule antud eksperdihinnang on puudulik.

Kostja II selgitas, et ta lõpetas väljaku kunstmuruga katmise 2007. aasta sügisel ja andis töö hagejale

üle. Kokkuleppe kohaselt pidi kostja II esitama arve ja hageja pidi selle tasuma pärast tööde tegemist.

Hageja on arve tasunud ning sellega on tõendatud ka tööde vastuvõtmine. Hageja ei ole kostjat II

teavitanud lepingutingimustele mittevastavusest mõistliku aja jooksul. Hageja ei ole ka tõendanud, et

kunstmuru paigaldus ei vasta lepingutingimustele. Kostja II ei vastuta lepingutingimustele

mittevastavuse eest, tuginedes võlaõigusseaduse (VÕS) § 641 lg-le 3. Kostja II paigaldas kunstmuru

eeldusel, et tenniseväljaku alus on ehitatud nõuetekohaselt.

3. Harju Maakohus rahuldas 25. aprilli 2011. a otsusega hagi ja mõistis kostjalt I hageja kasuks välja

11 734 eurot 18 senti (183 600 krooni) ning kostjalt II hageja kasuks välja 8731 eurot 61 senti

(136 620 krooni).

Maakohus tuvastas, et hageja oli kummagi kostjaga sõlminud eraldi suulised töövõtulepingud.

Tegemist ei ole tarbijatöövõtulepinguga (VÕS § 635 lg 4), sest tenniseväljak on kinnisasi (ruumiliselt

piiritletud maatükk). VÕS § 636 lg 1 kohaselt peab töövõtja tööna valmistatud asja tellijale üle

andma. Tööde üleandmise kohta ei ole kohtule tõendeid esitatud.

VÕS § 217 lg 1 järgi peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele. Kohtu määratud

ekspertiisiga (edaspidi eksperdiarvamus) on tõendatud, et tenniseväljak ei sobi omadustelt

tenniseväljakuks (väljak on pehme ja ebatasane). Ekspert leidis, et kunstmuru materjal vastab üldiselt

tunnustatud nõuetele, kuid kunstmuru katteks olev liiv ja liivatäide ei vasta üldiselt tunnustatud

nõuetele ja tootetehnilistele andmetele. Ka ei vasta kunstmuru esteetiline välimus nõuetele.

Ühenduskohad on nähtavad. Kunstmuru alus (konstruktsioonikihtide materjal ja paksus) ei vasta

tunnustatud nõuetele. Konstruktsioonikihtide paksused ei ole ühtlased ning kasutatud on raskesti vett

läbilaskvat kruusliiva. Seda, et tehtud tööd ei vasta lepingutingimustele, kinnitab ka Unigrass OÜ

esindaja Andrus Kivi arvamus (edaspidi Unigrass OÜ arvamus). Tarbijakaitse kontrollaktist nähtub,

et selle koostamise ajal 27. mail 2009 viibisid kohapeal Anne Sulling, Andrus Kivi ja kostjate

esindajad. Aktis fikseeriti töös esinenud puudused, mille kõrvaldamiseks kokkulepet ei saavutatud.

Kostja I nõustus aluskatte korda tegema, kuid kostja II ei nõustunud uut murukatet paigaldama. Vana

murukatte ülesvõtmise ja uuesti paigaldamisega hageja aga ei nõustunud. Maakohus leidis esitatud

tõendite alusel, et hageja teatas lepingutingimustele mittevastavusest mõistliku aja jooksul pärast

seda, kui ta sai lepingutingimustele mittevastavusest teada.

Hagejal on õigus nõuda VÕS § 115 lg 1 järgi kostjate kohustuse rikkumisega tekitatud kahju

hüvitamist. Hageja otseseks varaliseks kahjuks on 320 220 krooni. Selle summa tasus hageja

tenniseväljaku rekonstrueerimise eest, kuid ta ei saanud vastu väljakut, millel oleks võimalik tennist

mängida. Kummagi kostja kohustus tenniseväljaku rajamisel oli kindlaks määratud ning seetõttu

vastutavad kostjad eraldi enda tekitatud kahju eest (kostjalt I tuleb hageja kasuks välja mõista

183 600 krooni ja kostjalt II tuleb hageja kasuks välja mõista 136 620 krooni).

4. Kostja II esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus teda puudutavas osas

maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta kostja II vastu esitatud hagi rahuldamata.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

5. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 9. novembri 2011. a otsusega maakohtu otsuse osas, milles

maakohus rahuldas hagi kostja II vastu. Ringkonnakohus tegi tühistatud osas uue otsuse, millega

jättis kostja II vastu esitatud hagi rahuldamata. Kuna hageja ja kostja I ei ole maakohtu otsust

vaidlustanud, ei pidanud ringkonnakohus vajalikuks kontrollida maakohtu otsuse põhjendatust

kostjat I puudutavas osas.

Ringkonnakohus ei nõustunud maakohtu seisukohaga, et kogutud tõenditest järelduvalt on kostja II

töövõtulepingut rikkunud. Maakohus hindas ebaõigesti 8. oktoobri 2010. a eksperdiarvamuse

tulemust ja tegi sellest ekslikud järeldused. Eksperdiarvamuses on ekspert vastuses kohtu küsimusele

nr 1 märkinud, et tenniseväljaku pehmuse tingib asjaolu, et murukatte aluseks on sobimatu

konstruktsioonikiht, mis on veega küllastunud ja tihendamata. Tenniseväljaku ebatasasus tuleneb

murukatte aluskonstruktsioonide ebatasasusest. Kohtu küsimustele nr 2 ja 3 vastates on ekspert teinud

järelduse, et konstruktsioonikihid ja kihtide materjal kunstmuru all ei vasta üldiselt tunnustatud

nõuetele ning konstruktsioonikihid ei ole ühtlase paksusega. Kohtu küsimusele nr 4 vastates on

ekspert leidnud, et tenniseväljaku murukatte paigaldamisel on aluspinnasel suur mõju.

Konstruktsioonikihtide ülesandeks on moodustada aluspinnase peale ühtlane, tasane ja kandev pind,

mille peale laotakse pinnasekattematerjal ehk murukate. Murukate jäljendab aluspinnasest tulenevaid

konarusi ja ebatasasusi.

Eeltoodust tulenevalt sõltus kostja II töö kostja I tehtud tööde kvaliteedist. Kostja II paigaldatud

kunstmuru jäljendas kostja I tehtud ebakvaliteetsest aluspinnasest tulenenud puudujääke ning talve

jooksul aluspinnases tekkinud ebatasasused mõjutasid paratamatult kostja II tehtud töö tulemusi.

Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et enne aluspinnases toimunud muutusi oleks kostja II

tehtud töös esinenud puudujääke. Asjaolust, et ekspert on teinud etteheiteid ka paigaldatud

kunstmurukatte liivaga täitmisele, ei saa teha järeldust, et see on mõjutanud väljakualuste

konstruktsioonikihtide kvaliteeti. Kostja II selgituse kohaselt oli vajalik liivatäide tenniseväljaku

juures olemas ning 2007. aasta sügisel ei paigaldatud seda kunstmurule põhjusel, et algasid

sügisvihmad ja seetõttu peeti õigeks lõpetada muru liivaga täitmine kevadel. Kunstmuru katteks

kasutatava materjali kohta on ekspert asunud seisukohale, et see vastab üldiselt tunnustatud nõuetele.

Ringkonnakohus leidis, et kostja II tehtud töö kvaliteetsuse üle otsustamisel ei saa anda otsustavat

kaalu Unigrass OÜ, kes on kostja II konkurent, arvamusele. Maakohus on jätnud hindamata kostja II

esitatud Aivar-Oskar Saare arvamuse (edaspidi spetsialisti arvamus). Vastupidiselt Unigrass OÜ

arvamusele, et kostja II paigutas kunstmuru ebakvaliteetselt, leiab spetsialist, et kunstmuru kohta

esitatud pretensioonidega ei saa nõustuda. Spetsialist on arvamusel, et tenniseväljakut ei saa kasutada

üksnes vääralt ehitatud väljaku aluse tõttu. See on kooskõlas eksperdiarvamuse tulemustega ja

seetõttu usutavam.

VÕS § 641 lg 3 järgi ei vastuta töövõtja töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tulenes

tellija juhistest, tellija muretsetud materjali puudustest või kolmanda isiku eeltöödest, kui töövõtja

juhiseid, materjali või eeltöid piisavalt kontrollis. Hageja tellis väljaku aluse rajamise tööd sellele

spetsialiseerunud ettevõtjalt ja kostja II sai hagejalt korralduse paigaldada murukate enne rajatud

alusele. Seega oli kostja II õigustatud tuginema eeldusele, et spetsialisti rajatud ja tööde jätkamiseks

hageja heaks kiidetud tenniseväljaku alus on kunstmuru paigaldamiseks kõlblik. Kosjale II ei saa ette

heita, et väljaku aluse kihid ei olnud ühtlase paksusega ja piisavalt tihendatud, ning et väljaku alus

küllastub talve jooksul veega ning muutub ebatasaseks. Tegemist on varjatud puudusega, mis selgus

alles talve möödumisel. Kostja II ei saanud selle puudusega arvestada ning selle ilmnemine ei

sõltunud kostja II tehtud tööde kvaliteedist. Kuna kostja II ei ole lepingut rikkunud, siis ta hagejale

tekkinud kahju eest ei vastuta. Seetõttu ei ole vajalik anda hinnangut küsimusele, kas hageja teavitas

puudusest kostjat II õigel ajal (VÕS § 644 lg 1).

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6. Kassatsioonkaebuses palub hageja ringkonnakohtu otsuse tühistada ja jätta jõusse maakohtu

otsuse, millega rahuldati hageja nõue kostja II vastu. Hageja palub juhul, kui uut otsust ei ole

võimalik teha, saata asi ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

Ringkonnakohus rikkus kohtuotsuse põhjendamise kohustust, kui jättis asjas tähtsad asjaolud ja

väited analüüsimata. Ringkonnakohus on jätnud kostja II kohustuse nõuetekohaselt tuvastamata.

Kostja II pidi paigaldama kunstmuru, mille oluline osa oli liivatäide, seda aga ei tehtud ei

nõuetekohase materjaliga ega ka nõuetekohases mahus. Ringkonnakohus jättis tähelepanuta, et

kostja II rikkus oma kohustust ka sellega, et rikkus pöördumatult ära murukatte, lõigates selle

kääridega katki ning liimides katki lõigatud kohad uuesti kokku. Ringkonnakohtu järeldus ei ole

kooskõlas esitatud tõenditega. Eksperdiarvamust, Unigrass OÜ arvamust ja spetsialisti arvamust on

hinnatud valikuliselt. Eksperdiarvamust on võetud arvesse vaid osas, milles sellest tuleneb kostja I

töö mittevastavus lepingutingimustele. Eksperdiarvamusest tuleneb aga ka see, et kunstmurukattes oli

liivatäide tehtud osaliselt ja see oli ebaühtlase paksusega ning täiteliiv ei vastanud nõuetele.

Eksperdiarvamusest ei tulene, et kostja I puudulik töö välistaks kostja II vastutuse, kuivõrd kostja II

tegi tööd, mis ei olnud nõuetekohane. Ka Unigrass OÜ arvamuses ja spetsialisti arvamuses on jõutud

järeldusele, et kunstmuru sees puudus osaliselt liivatäide.

Ringkonnakohus kohaldas valesti VÕS § 641 lg-t 3, kui leidis, et kostjale II ei saa ette heita eelnevate

puudustega mittearvestamist. Viidatud säte paneb töövõtjale kohustuse kontrollida piisavalt eeltööd,

ringkonnakohtu arvates aga töövõtjal kontrollikohustust ei ole (töövõtja võib pelgalt eeldada, et

eelnev töö on nõuetekohane). Ringkonnakohus leidis ekslikult, et tegemist oli varjatud puudustega.

Puudused olid ilmsed.

7. Vastuses kassatsioonkaebusele nõustub kostja I kaebuse väidetega ning leiab, et tühistada tuleks nii

ringkonnakohtu kui ka maakohtu otsus ning asi tuleks saata maakohtule uueks läbivaatamiseks.

8. Vastuses kassatsioonkaebusele vaidleb kostja II sellele vastu, leides, et ringkonnakohus ei

kohaldanud valesti materiaalõiguse normi ega rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 692 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel materiaalõiguse normi väära kohaldamise ning menetlusõiguse

normi olulise rikkumise tõttu kostjat II puudutavas osas. Samuti tuleb tühistada TsMS § 692 lg 5 teise

lause alusel maakohtu otsus kostjat II puudutavas osas. Asi tuleb saata selles osas TsMS § 691 p 4

ja § 692 lg 5 alusel maakohtule uueks läbivaatamiseks. Alama astme kohtute otsused jäävad

muutmata kostjat I puudutavas osas.

10. Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal on kostjate vastu 320 220 krooni nõue tulenevalt poolte

sõlmitud töövõtulepingute rikkumisest (kostjate tehtud töö ei vastanud lepingutingimustele). Kostja I

ei esitanud apellatsioonkaebust maakohtu otsuse peale. Seega on asjas TsMS § 456 lg-te 1 ja 4 järgi

jõustunud kohtuotsus, millega rahuldati hagi kostja I vastu ja mõisteti viimaselt hageja kasuks välja

11 734 eurot 18 senti (183 600 krooni). Kassatsiooniastmes vaieldakse selle üle, kas hagejal on

kostja II vastu 8731 euro 61 sendi (136 620 krooni) nõue.

11. VÕS § 101 lg 2 esimese lause järgi võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi

või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab korraga kasutada,

kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Hageja leiab hagiavalduses, et ta on tasunud kostjatele

tenniseväljaku rekonstrueerimise eest kokku 320 220 krooni (sh kostjale II 136 620 krooni), kuid

väljakut, millel oleks võimalik tennist mängida, ei ole ta saanud. Hageja nõuab 136 620 krooni

kostjalt II varalise kahju hüvitisena.

Kolleegium juhib tähelepanu sellele, et kahju hüvitamise nõude (VÕS § 115) eesmärgiks on

VÕS § 127 lg 1 järgi kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale,

milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Seega tuleks

viidatud sätte alusel tellijale hüvitada eelkõige puuduse kõrvaldamise kulud ja töö puudustest tingitud

asja väärtuse vähenemine (puudusteta ja puudustega lepingueseme väärtuste vahe). Hageja ei ole

nõudnud kostjalt II puuduste kõrvaldamise kulusid, vaid kostjale II tehtud töö eest tasutud summat,

mis ei ole hageja kahjuks.

Hageja nõue võib olla käsitatav hinna alandamise nõudena (nõue VÕS § 112 lg 3 alusel ülemäära

makstu tagastamiseks). Hinna alandamise eesmärgiks on VÕS § 112 järgi mittekohase täitmisega

rikutud pooltevaheliste kohustuste tasakaalu taastamine olukorras, kus lepingutingimustele

mittevastava soorituse saanud lepingupool on mittekohase täitmise vastu võtnud ja ei soovi lepingust

taganeda. Viidatud sätte lg 1 kohaselt, kui lepingupool võtab vastu kohustuse mittekohase täitmise,

võib ta alandada tema poolt selle eest tasumisele kuuluvat hinda võrdeliselt kohustuse mittekohase

täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse. Kohase ja mittekohase täitmise väärtused

määratakse kohustuse täitmise aja seisuga. Kui kohase ja mittekohase täitmise väärtusi ei saa täpselt

kindlaks teha, otsustab väärtuste suuruse asjaolusid arvestades kohus. Seega võib tellija

lepingutingimustele mittevastava töö üleandmise korral vähendada selle eest töövõtjale makstavat

tasu (tasu vähendamise piirangud sätestab VÕS § 648). Kolleegium on selgitanud, et hinna

alandamise avalduse võib teha ka kohtumenetluses, mh hagis, kui see jõuab kostjani (vt nt Riigikohtu

14. juuni 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-59-06, p 16; 10. juuni 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-

55-09, p 12). Samuti on kolleegium selgitanud, et hinna alandamist võrdeliselt kohustuse mittekohase

täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse saab väljendada valemina: alandatud hind =

lepingu eseme väärtus koos puudustega (mittekohase täitmise väärtus) * lepingus kokkulepitud hind :

lepingu eseme väärtus ilma puudusteta (kohase täitmise väärtus) (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi

27. aprilli 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-29-10, p 12).

12. Hageja nõudeõiguse tekkimise eelduseks on töö lepingutingimustele mittevastavus (VÕS § 641)

ning töövõtja vastutus selle eest (VÕS § 642). Kolleegium nõustub hageja kassatsioonkaebuse

väitega, et ringkonnakohus rikkus kohtuotsuse põhjendamise kohustust ning ei hinnanud tõendeid

igakülgselt ja täielikult, kui asus seisukohale, et kostja II ei vastuta töö lepingutingimustele

mittevastavuse eest.

Ringkonnakohus hindas asja lahendamisel eksperdiarvamust, Unigrass OÜ arvamust ja spetsialisti

arvamust. Andes hinnangu maakohtus hindamata jäänud spetsialisti arvamusele ja leides, et

Unigrass OÜ arvamusele ei saa anda otsustavat kaalu, jättis ringkonnakohus hindamata

eksperdiarvamuse järeldused, mis puudutavad kostja II tehtud tööde mittevastavust

lepingutingimustele. Nii on eksperdiarvamuses (vastuses küsimusele 1) peale ringkonnakohtu osutatu

märgitud see, et tenniseväljaku pehmuse ja ebatasasuse tingib murukatte aluskonstruktsiooni

ebatasasuse kõrval ka asjaolu, et tenniseväljaku kunstmurukate on ainult osaliselt liivaga täidetud ja

see on ebaühtlase paksusega. Vastates küsimusele 2 ja 3, on ekspert peale ringkonnakohtu märgitu

osutanud, et kunstmuru liivatäide ei vasta üldiselt tunnustatud nõuetele ja tootmistehnilistele

andmetele, sest kvartsliiva fraktsiooniga 0,3-1,5 mm asemel on kasutatud keskliiva fraktsiooniga 0-

5 mm ning paigaldamata on nõutav kogus täiteliiva kulunormiga 25 kg/m2 kohta ehk 17 mm. Samuti

leiab ekspert, et kunstmurukatte esteetiline välimus ei vasta tunnustatud nõuetele, ühenduskohad on

nähtavad. Eksperdiarvamuse (vastus küsimusele 4) kohaselt on murukatte paigaldamisel aluspinnasel

suur mõju (murukate jäljendab aluspinnasest tulenevaid konarusi ja ebatasasusi), kuid see ei muuda

eksperdi arvamust kostja II tehtud tööde ebakvaliteetsuse kohta (vt vastused eelnevatele küsimustele).

Samasugused kostja II tehtud töö puudused, millele osutatakse eksperdiarvamuses, on esile toodud ka

Unigrass OÜ arvamuses. Ringkonnakohus märgib küll kunstmurusse paigaldatava liiva kohta, et

algavate sügisvihmade tõttu peeti õigeks lõpetada muru liivaga täitmine kevadel, ja murukatte

materjal vastas eksperdi arvates tunnustatud nõuetele, kuid asjas on jäänud tähelepanuta ka eksperdi

teised esiletoodud kostja II tööd puudutavad puudused (liiva ning kunstmuru välimuse (nähtavad

ühenduskohad) mittevastavus tunnustatud nõuetele). Pooled ei vaidle selle üle, et kostja II

kohustuseks oli kunstmuru (mille oluline osa on liivatäide) paigaldamine.

Kolleegium järeldab eeltoodust, et ringkonnakohus ei järginud asja lahendamisel TsMS § 232 lg-s 1

sätestatut.

13. Jättes hagi kostja II vastu rahuldamata, tugines ringkonnakohus VÕS § 641 lg-le 3, märkides muu

hulgas, et kostja II oli õigustatud tuginema eeldusele, et spetsialisti rajatud ja tööde jätkamiseks

hageja heaks kiidetud tenniseväljaku alus on kunstmuru paigaldamiseks kõlblik. Kosjale II ei saa ette

heita, et väljaku aluse kihid ei olnud ühtlase paksusega ja piisavalt tihendatud ning et väljaku alus

küllastub talve jooksul veega ning muutub ebatasaseks. Tegemist on varjatud puudusega, mis selgus

alles talve möödumisel. Kostja II ei saanud selle puudusega arvestada ning selle ilmnemine ei

sõltunud kostja II tehtud tööde kvaliteedist. Kolleegium eeltooduga ei nõustu.

VÕS § 641 lg 3 kohaselt ei vastuta töövõtja töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tulenes

tellija juhistest, tellija muretsetud materjali puudustest või kolmanda isiku eeltöödest, kui töövõtja

juhiseid, materjali või eeltöid piisavalt kontrollis. Kolleegium nõustub kassatsioonkaebuse väitega, et

ringkonnakohus kohaldas viidatud sätet valesti. VÕS § 641 lg 3 järgi tuleb töövõtjal, kes tegi oma

tööd varem tehtud tööde jätkuna, kontrollida, kas eeltööd sobivad selleks, et ta saaks teha enda töid

lepingu nõuetekohaseks täitmiseks, või on eeltöödel puudusi, mis ohustavad ka tema tehtud tööde

vastavust lepingutingimustele. Selliste puuduste esinemisel tuleb tellijat neist informeerida. Asjas on

tuvastatud, milline mõju on tenniseväljaku aluse paigaldamisel (kostja I tööd) tenniseväljaku

murukatte paigaldamisele (kostja II tööd). Eksperdiarvamuse kohaselt on alusel suur mõju, sest

konstruktsiooni kihtide ülesandeks on moodustada aluspinnase peale ühtlane, tasane ja kandev pind,

mille peale laotakse murukate (mis jäljendab aluspinnasest tulenevaid konarusi ja ebatasasusi). Seega

tuli kostjal II vastutusest vabanemiseks tõendada, et ta on kostja I tehtud eeltööde sobivust enda tööde

tegemiseks piisavalt kontrollinud ning hagejat mittesobivusest informeerinud. Ringkonnakohtu

seisukoht, et kostja II oli õigustatud tuginema eeldusele, et kostja I rajatud ja hageja poolt tööde

jätkamiseks heaks kiidetud tenniseväljaku alus on kunstmuru paigaldamiseks kõlblik, on eeltooduga

vastuolus.

Ringkonnakohtu otsusest ei selgu, millistele tõenditele tuginedes kohus leidis, et kostja I tööde

puudused olid varjatud puudused, millega kostja II ei saanud arvestada.

14. Maakohtul tuleb asja uuel läbivaatamisel, järgides TsMS §-s 351 sätestatut, esmalt kindlaks teha,

millisele õiguskaitsevahendile hageja oma nõudes tugineb (vt otsuse p 11). Seejärel tuleb maakohtul

esitatud tõendeid ja poolte väiteid ning vastuväiteid hinnates otsustada, kas hageja nõude eeldused on

täidetud (kas kostja II on oma lepingulisi kohustusi rikkunud ja kas ta vastutab oma lepinguliste

kohustuse rikkumise eest).

15. Kolleegium jätab TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel menetluskulude jaotuse maakohtu otsustada

sõltuvalt asja lahendamise tulemusest.

16. Hageja kassatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb talle TsMS § 149 lg 4 esimese lause

alusel tagastada kassatsioonikautsjon. Kautsjoni on tasunud hageja eest osaühing Advokaadibüroo

Concordia. Hageja on kooskõlas TsMS § 149 lg-ga 8 teatanud Riigikohtule, et kautsjon tuleb

tagastada osaühingule Advokaadibüroo Concordia.

Ants Kull, Henn Jõks, Villu Kõve