3-2-1-28-12 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-28-12

Määruse kuupäev

Tartu, 4. aprill 2012. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Lea Laarmaa, liikmed Henn Jõks ja Jaak Luik

Kohtuasi

Korteriühistu Kaptenimaja Ühistu hagi Elle Kulli vastu

9. juuni 2009. a üldkoosoleku otsuste täitmise kohustuse

tuvastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 20. oktoobri 2011. a määrus tsiviilasjas

nr 2-09-69605

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Korteriühistu Kaptenimaja Ühistu määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja Korteriühistu Kaptenimaja Ühistu (registrikood

80080214), esindaja vandeadvokaat Rando Maisvee

Kostja Elle Kull (isikukood xxxxxxxxxxx)

Asja läbivaatamise kuupäev

5. märts 2012. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 20. oktoobri 2011. a määrus tsiviilasjas nr 2-09-69605

osas, millega ringkonnakohus jättis maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulu

Korteriühistu Kaptenimaja Ühistu kanda ning mõistis Korteriühistult Kaptenimaja Ühistu Elle

Kulli kasuks välja menetluskulu 7358 eurot 33 senti. Muus osas jätta ringkonnakohtu määrus

muutmata.

2. Teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta poolte maa- ja ringkonnakohtus kantud

menetluskulud poolte endi kanda.

3. Jätta kassatsiooniastme menetluskulud poolte endi kanda.

4. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

5. Tagastada Korteriühistule Kaptenimaja Ühistu määruskaebuselt 3. novembril 2011 tasutud

kautsjon 25 (kakskümmend viis) eurot.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Korteriühistu Kaptenimaja Ühistu (hageja) esitas 21. detsembril 2009 Harju Maakohtule Elle Kulli

(kostja) vastu hagi, milles palus tuvastada kostja kohustus täita hageja 9. juuni 2009. a üldkoosoleku

otsuseid (tagada juurdepääs kostja ainukasutuses olevale pööninguosale vajalike tööde tegemiseks -

mitte takistada pööningu väljaehitamist, pööningul asuva vaheseina lammutamist ning pööningu

vahelae terastaladele puitlaagide, heliisolatsiooni puitkiudplaatide ning alusvineeri paigaldamist kogu

pööningu ulatuses ja kostja korteriga nr 15 piirneva kandva seina ava kinnimüürimist).

2. Kostja vaidles hagile vastu.

3. Harju Maakohus jättis 18. aprilli 2011. a otsusega hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja

kanda. Maakohus tühistas Harju Maakohtu 1. aprilli 2010. a kohtumääruse alusel seatud hagi

tagamise, millega keelati kostjal ehitustegevus Tallinnas Xxxxxxxxx x/Xxxxxxxx x asuva elamu

pööningul.

4. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, paludes maakohtu otsus tühistada ja teha

uus otsus, millega hagi rahuldada, või saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks või tühistada

maakohtu otsus menetluskulude jaotuse osas ja jätta menetluskulud kostja kanda.

5. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse

muutmata.

6. Tallinna Ringkonnakohus jättis 1. juuli 2011. a otsusega maakohtu otsuse muutmata,

apellatsioonkaebuse rahuldamata ning maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud hageja kanda.

7. Hageja esitas 14. juulil 2011 Tallinna Ringkonnakohtule hagist loobumise avalduse ja palus muu

hulgas jätta menetluskulud 10 293 eurot 39 senti kostja kanda, kuna 22. juunil, 7. juulil ja 8. juulil

tehti 9. juuni 2009. a üldkoosolekul otsustatud tööd ilma kostja vastuseisu ja pretensioonideta

(tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 168 lg 5). Sündmustik filmiti ning sellest nähtub, et

kostja oli küll häiritud tööde tegemise ajast, kuid soovis, et hageja esindajad võtaksid kaasa töid

takistanud ukse ja töid tehtaks kiiresti. Kostjal on jätkuvalt vaba ligipääs pööningule, kus töid

tehakse. Hageja sai kostja vastuväite töödele alles kohtu vahendusel. Asjas on pooled vaielnud muu

hulgas selle üle, kas kostjal on tööde tegemisega kaasnevate kulude kandmise kohustus ja kas kostja

võib tööde tegemist takistada. Kuna vaidlusalused tööd tehti kostja vastuseisuta ja hageja 30. mai

2011. a üldkoosolekul kinnitati veelkord vaidlusaluse otsuse sisu, on ilmne, et oma käitumisega

rahuldas kostja sisuliselt nõude. Ebaõige on jätta menetluskulud ka seetõttu hageja kanda, kuna kostja

on leidnud, et tema esindaja R. Küttim oli menetluses ebapädev ning M. Arm ülekoormatud ja haige.

R. Küttimi 10. märtsi 2010. a arve on fiktiivne, osa kostja taotlustest on kohus jätnud rahuldamata

ning tähtaegselt ei ole esitatud Advokaadibüroo Mägi Kraavi ja Partnerid ja Advokaadibüroo Aivar

Pilv arveid.

8. Kostja nõustus hagist loobumise avaldusega, kuid vaidles vastu taotlusele jätta menetluskulud

kostja kanda, sest vaidlusaluseid töid ei tehtud kostja nõusolekul ja pretensioonideta. 22. juuni

2011. a hommikul lõhkusid hageja esindajad kostja korteri ja pööningu vahelise ukse ja müürisid

selle kohe kinni. Kostjat ukse kinnimüürimisest ei teavitatud ega küsitud tema nõusolekut. Kostja tegi

juhtunu kohta politseile 26. juunil 2011 avalduse. Hiljem tehtud tööde üle ei olnud kostjal kontrolli,

kuna pööningule viiv uks on alates 22. juunist 2011 kinni müüritud. Tööde tegemisel ei ole asjas

sisulist tähendust, kuna kohtud lahendasid tuvastushagi, mitte asjaõiguslikku vaidlust tööde tegemise

lubamiseks pööningul. Asjaõiguslik vaidlus lahendati tsiviilasjas nr 2-10-32327 hageja kasuks, see

otsus jõustus 14. juunil 2011 ja vaidlusalune ruum läks korteriomanike valdusse. Kostja ei takistanud

pärast otsuse jõustumist seaduskuuleka inimesena tööde tegemist. Kostja taotles hagejalt 7382 euro

29 sendi suuruste menetluskulude väljamõistmist. Kostjal oli mitu esindajat, kuna R. Küttim leidis

vaidluse mahu ja keerukuse suurenedes, et tema teadmised on ebapiisavad, ning M. Arm loobus

tervislikel põhjustel.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

9. Tallinna Ringkonnakohus võttis 20. oktoobri 2011. a määrusega hageja loobumise hagist vastu,

tühistas maa- ja ringkonnakohtu otsuse, lõpetas asjas menetluse, jättis maa- ja ringkonnakohtus

kantud menetluskulu hageja kanda ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulu 7358 eurot

33 senti. Ringkonnakohus määras samuti, et pärast määruse jõustumist tuleb hagejale tagastada pool

apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 159 eurot 77 senti.

Ringkonnakohus viitas TsMS § 429 lg-le 1, § 645 lg-le 1 ja § 4511 lg-le 1, leides, et asjas ei ilmne

hagi vastuvõtmisest keeldumise aluseid ning kuna hageja on hagist loobunud, tuleb asjas tehtud maa-

ja ringkonnakohtu otsus tühistada.

TsMS § 168 lg 4 järgi kannab hageja hagist loobumise korral kostja menetluskulud, välja arvatud

juhul, kui ta loobub hagist seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Viimati

nimetatud juhul kannab kostja hageja menetluskulud (TsMS § 168 lg 5). Kuivõrd üldjuhul jäetakse

hagist loobumise korral menetluskulud hageja kanda ja sellest põhimõttest erinev menetluskulude

jaotus on erandlik, mis saab kõne alla tulla üksnes juhul, kui tuvastatakse, et kostja hagi esemeks

oleva nõude pärast hagi esitamist täitis, saab kohus TsMS § 230 lg-st 1 tulenevalt määrata

TsMS § 168 lg-s 4 sätestatust erineva menetluskulude jaotuse üksnes siis, kui hageja esitab asjaolud,

mille alusel saab kohus tõendatuks lugeda, et kostja täitis pärast hagi esitamist just selle hagi esemeks

oleva nõude.

Hageja taotles hagis, et tuvastataks kostja kohustus täita korteriühistu 9. juuni 2009. a üldkoosoleku

otsuseid (tagada juurdepääs kostja ainukasutuses olevale pööninguosale vajalike tööde tegemiseks).

Isegi juhul, kui tõlgendada, et kostja kohustust oleks võimalik tunnistada ka kohustuse täitmisega,

peavad esinema asjaolud, mille alusel saaks järeldada, et kostja täitis just selle kohustuse. Selleks

peaks esinema kas mingi, just selle kohustuse täitmisele suunatud tegevus või tegevusest hoidumine.

See, kui hageja saavutab mingil viisil eesmärgi, mida ta hagiga väidetavalt soovis, ei tähenda veel, et

kostja oleks soovinud teha hagi esemeks oleva nõude täitmise sooritust hagejale. Sooritusena tuleb

käsitada teise isiku tahtlikku ja eesmärgipärast rikastamist. Sooritus võib seisneda ka tegevusest

hoidumises. Seega peab lisaks objektiivsele tagajärjele esinema ka subjektiivne pool - soorituse tegija

tahe. Tahet võib väljendada nii sõnaselge tahteavaldusega kui ka konkludentselt - tähendusliku

käitumisega. Viimasel juhul saab tahet tuvastada siiski vaid juhul, kui konkreetse tähendusliku

käitumise alusel saab järeldada, et kostja tahe oli suunatud just selle hagi esemeks oleva nõude

täitmisele. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa hageja esitatud tõendite alusel, arvestades muu hulgas

ka kostja vastuväiteid ja kostja esitatud tõendeid, sellist järeldust teha.

Asjaoludest nähtub, et hageja võttis maha kostja korteri ja vaidlusaluse pööninguruumi vahelise ukse

ja müüris selle kohe kinni. Kostjat teavitati tööde tegemisest vahetult enne tööde algust. Hageja

esitatud videolindist nähtub kohtule, et kostja ei soovinud tööde tegemist, ta väljendas oma vastuseisu

suuliselt, kuid ei takistanud hagejat. Kohtu hinnangul ei olnud kostjal ka võimalik oma vastuseisu

muul viisil väljendada. Tööde tegemine häiris kostjat. 30. septembril 2011 toimunud kohtuistungil

hageja antud seletustest nähtuvalt läks hageja töid tegema ilma ette teatamata. See, kui kostja ei osuta

tööde tegemisele füüsilist vastupanu ja kui kostja ei kinnita kogu tööde tegemise aja jooksul, et ta on

töödele vastu, ei tähenda, et kostja soovis täita selles kohtuasjas esitatud nõuet. Harju Maakohtu

11. mai 2011. a otsusega tsiviilasjas nr 2-10-32327, mis jõustus 14. juunil 2011, kohustati kostjat

andma vaidlusalune pööninguruum elamu kaasomanike kaasvaldusesse. Seega oleks kostja hageja

tegevust füüsiliselt takistama asudes jätnud jõustunud kohtuotsuse täitmata.

Asjaolu, et kostja laskis hagejal teda otseselt takistamata täita 11. mai 2011. a kohtuotsust, ei tähenda,

et kostja on konkludentselt väljendanud tahet täita selle tsiviilasja esemeks olevat kohustust tagada

tööde tegemise jaoks juurdepääs ruumile korteriühistu 9. juuni 2009. a üldkoosoleku otsuse alusel.

Kuigi tööde tegemise takistamisest hoidumise nõue ja ruumi ainuvaldusest kaasvaldusesse andmise

nõue võivad osal juhtudel olla erinevad nõuded, siis praegusel juhul ei soovinud kostja tööde tegemist

põhjusel, et ruum oli tema valduses. Eelnimetatud asjaolud viitavad hoopis sellele, et kostja tahe

takistamisest hoidumisel, kui kostja tegevusetust saab üleüldse käsitada eesmärgistatud ja tahtliku

sooritusena, oli kantud muudest eesmärkidest, näiteks teises tsiviilasjas tehtud otsuse täitmise tahtest.

Asjaolu, et hageja 30. mai 2011. a üldkoosolekul kinnitati veelkord 9. juuni 2009. a otsuste sisu, ei

oma asjas tähtsust. Kohtule esitatud protokollist ilmneb üheselt, et kostja oli vastuvõetud otsuse vastu

ning teiste korteriühistu liikmete käitumist ei saa tõlgendada kostja nõude rahuldamisena. Samuti ei

saa hageja ühepoolselt deklareerides anda 9. juuni 2009. a koosolekul tehtud tahteavaldusele hageja

soovitud sisu.

Eeltoodust tulenevalt jättis ringkonnakohus kostja menetluskulud TsMS § 168 lg 4 kohaselt hageja

kanda. Kostja taotles lepingulise esindaja kulude menetluskuludena väljamõistmist koos

käibemaksuga, kokku 7382 eurot 29 senti, esitades FIE Rein Küttimi, Advokaadibüroo Mägi Kraavi

ja Partnerid ning Advokaadibüroo Aivar Pilv esitatud arved. Kostja kinnitas, et kõik taotletavad kulud

on kostja kandnud praeguse kohtumenetluse tõttu ning ta ei ole käibemaksukohustuslane, mistõttu

taotleb kulude väljamõistmist koos käibemaksuga. Ringkonnakohus viitas TsMS § 175 lg-tele 1 ja 3,

leides, et lepingulise esindaja kulud tuleb kostjale tervikuna välja mõista, välja arvatud 375 krooni,

mis on arvestatud Rein Küttimi osutatud õigusabi eest, kus Rein Küttim esitas kohtule esialgse

õiguskaitse taotluse. Kohus selgitas kostjale, et esialgse õiguskaitse taotluse saab esitada üksnes

hageja. Kui sellise taotluse esitab kostja, on tegemist ilmselgelt perspektiivitu taotlusega, mida ei saa

kuidagi rahuldada. Sellel põhjusel ei saa seda kulu pidada põhjendatud kuluks.

Hageja 17. veebruari 2010. a taotlus (I kd, tl 142-145) jätta kostja 2. veebruari 2010. a taotlusega

seotud menetluskulud kostja kanda tuleb jätta rahuldamata, kuna taotlus kontrollida teise

menetlusosalise esindaja esindusõigust tuleneb seadusest ja nimetatud taotlus ei põhjustanud

menetluse olulist venimist. Samuti oli kostja lepingulise esindaja vahetamine põhjendatud ega

pikendanud asja läbivaatamist. Hageja väited arve nr 4-10-10 võltsimise kohta on alusetud, kuna

atribuutides looja nime ja aja näitamisel ei ole õiguslikku tähendust ning loomise aeg võib muutuda

nii arve ümbersalvestamisel kui ka kopeerimisel. Kostja esitatud arvetel ja spetsifikatsioonides

näidatud teenused olid vajalikud ja põhjendatud, välja arvatud ülalviidatud ühe taotluse koostamise

eest arvestatud tasu. Ringkonnakohus leidis, et hagi tuleb käsitada mittevaralise hagina Vabariigi

Valitsuse määruse nr 137 § 2 tähenduses ning teiselt menetlusosaliselt väljamõistetava esindajatasu

piirmäärana tuleb käsitada summat, mis vastab 200 000 kroonile, sest hagetava hüve väärtust ei olnud

võimalik piisavalt täpselt kindlaks määrata.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

10. Hageja esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, paludes tühistada ringkonnakohtu

määrus osaliselt, s.o p-de 4 ja 5 osas ning teha uus määrus, millega jätta menetluskulud kostja kanda,

määrates kulude suuruseks 11 163 eurot 9 senti, või saata asi ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks

või vähendada kostjale väljamõistetavad menetluskulud ühe euroni.

Määruskaebuse kohaselt on vajalik Riigikohtu seisukoht küsimuses, kas TsMS § 168 lg 5 tähenduses

on võimalik tuvastusnõuet vabatahtlikult rahuldada sooritusega, mis seisneb tegevusest hoidumises.

Hageja palus tuvastada kostja kohustus täita 9. juuni 2009. a üldkoosoleku otsuseid ja määras sellise

otsuse täitmise viisiks kostja kohustuse mitte teha takistusi. Tegemist oli seltsingulaadsesse suhtesse

puutuva, ühinguõigusliku vaidlusega. Korteriühistu majandusalaste tööde tegemiseks oli pädev

otsuseid vastu võtma hageja üldkoosolek. Sellised otsused on korteriühistuseaduse (KÜS) § 13 lg 4

alusel kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Sellistest otsustest sõltub ka töödega seotud

kulude jaotus ühistuliikmete vahel. Samuti olid tööd hädavajalikud. Seetõttu on ühistu õigustatud

tööde tegemise takistamisel nõudma otsuste täitmise kohustuse tuvastamist (TsMS § 368 lg 1).

Kuivõrd selline nõue on suunatud õigusrikkumise ärahoidmisele, oleks alusetu liigitada hagi

soorituslikuks. Kuivõrd kostja lubas (ei takistanud sõna või teoga) vaidlusaluste tööde tegemist,

tunnustati hageja otsustatud tööde tegemise õigust. See tähendab, et nõude rahuldamise tõttu langes

ära vajadus vaidlust jätkata.

Kohtuotsuse täitmine asjas nr 2-10-32327 (asjaõigusseaduse § 80 lg 2) ja kaasvalduse esemel tööde

tegemise lubamine (KÜS § 13 lg 4) on õiguslikult lahutatud. Kaasvalduses oleval pööningul saanuks

kostja jätkuvalt takistada vaidlusaluste tööde tegemist, keelata tööd, kutsuda politsei või käituda

sarnaselt varasematele üritustele. Vaidlusaluste tööde tegemisele jättis kostja aga vastuväited

esitamata. Vastuväidete esitamata jätmisega on võimalik täita eelkõige praeguses vaidluses esitatud

nõue, mitte vindikatsiooninõue tsiviilasjas nr 2-10-32327.

Hageja leiab, et nõude rahuldamine on tõendatud. Asjaolu, et kostja soovis 22. juunil 2011 tööde

tegemist, kinnitavad sündmuskohal antud kostja suulised avaldused, milles kostja palus tööd teha

võimalikult kiiresti, pakkus hageja esindajatele eemaldatud ukse kaasavõtmist jms (vt meediafail,

III kd, tl 109-110). On loomulik, et kostjat võis tööde tegemine häirida. Ringkonnakohus vaatles ja

hindas vaid 22. juunil 2011 tehtud töödega seotud tõendeid ja jättis hinnangu andmata teistele

vaidlusaluste tööde kohta esitatud tõenditele. Kostja ei ole väitnud, et ta oleks isiklikult või esindaja

vahendusel esitanud vastuväiteid tööde tegemisele selle aasta juulis. Eirates hageja 30. mai 2011. a

üldkoosolekul otsustatut põhjendusega, et ühepoolselt deklareerides on välistatud anda 9. juuni

2009. a otsusele sisu, rikkus ringkonnakohus ka TsMS § 232 lg-t 2. Eirates tõendit põhjendusega, et

30. mai 2011. a üldkoosolekul hääletas kostja otsusele vastu, jättis ringkonnakohus ebaõigesti

kohaldamata mittetulundusühingute seaduse § 22 lg 1. Üldkoosolekul toimunu tõendamiseks esitatud

30. mai 2011. a üldkoosoleku protokoll on dokumentaalne tõend. Seda tõendit eirates rikkus

ringkonnakohus TsMS § 232 lg-t 2.

Kostjale välja mõistetud menetluskulud on põhjendamatud ja tarbetud ning nende suurust tuleb

piirata, kuna kostja esindajate korduva vahetumise tõttu muutus vaidlus mahukamaks ja esindajate

vahetumisega seotud kulude hageja kanda jätmine oleks ebaõiglane. Apellatsioonikohus rikkus

menetlusõigust (TsMS § 465 lg 2 p 8), jättes põhjendamata, miks olid kostja esindajate vahetamised

põhjendatud. Samuti põhjustas menetluskulude suurenemise kostja erinevate esindajate vastuoluliste

seisukohtade avaldamine vaidlusaluse pööningu omandi küsimuses ning kostja venitamine viitega

olematule kompromissiläbirääkimise soovile. Viimase esindajate vahetumisega pärast 2010. a

augustit algas poolte vaidlus sisuliselt otsast peale. Sellele viitab ka poolte menetluskulude võrdlus.

Samuti ei ole andmeid, mille alusel saaks tõsikindlalt järeldada, et FIE Rein Küttimi arve nr 4-10-10

kuupäevaks on 10. märts 2010. Isegi kui hageja oleks kohustatud tasuma kostja menetluskulud, oleks

eelnimetatud asjaolude alusel õiglane neid piirata ühe euroni.

Pärast hagist loobumise avalduse esitamist on selle vaidlusega seotud hageja menetluskulud kasvanud

869 euro 70 sendi võrra. Hageja palub seega kokku mõista kostjalt välja enda menetluskuluna

11 163 eurot 9 senti.

11. Kostja vaidleb määruskaebusele vastu, paludes jätta see rahuldamata ning menetluskulud hageja

kanda.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

12. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 701 lg 3 esimese lause alusel tühistada

osas, millega ringkonnakohus jättis maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulu hageja kanda ning

mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulu 7358 eurot 33 senti. Tühistatud osas teeb

kolleegium uue määruse, millega jätab poolte maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud poolte

endi kanda. Hageja määruskaebus rahuldatakse osaliselt.

13. Hageja on esitanud kostja vastu hagi, paludes tuvastada kostja kohustus täita hageja 9. juuni

2009. a üldkoosoleku otsuseid (tagada juurdepääs kostja ainukasutuses olevale pööninguosale

vajalike tööde tegemiseks - mitte takistada pööningu väljaehitamist, pööningul asuva vaheseina

lammutamist ning pööningu vahelae terastaladele puitlaagide, heliisolatsiooni puitkiudplaatide ning

alusvineeri paigaldamist kogu pööningu ulatuses ja kostja korteriga nr 15 piirneva kandva seina ava

kinnimüürimist).

Hageja väitel loobus ta 21. detsembril 2009 esitatud hagist seetõttu, et nõutavad tööd tehti kostja

vastuseisuta 22. juunil 2011, 7. juulil 2011 ja 8. juulil 2011. Kostja leiab, et ta pole vabatahtlikult

hageja selles tsiviilasjas esitatud nõudeid täitnud, vaid nõustus tööde tegemisega (ukse

kinnimüürimisega) tsiviilasjas nr 2-10-32327 14. juunil 2011 jõustunud kohtuotsuse täitmiseks.

14. Kolleegium leiab, et ekslik on ringkonnakohtu järeldus, et kostja menetluskulud tuleb

TsMS § 168 lg 4 järgi jätta hageja kanda, kuna kostja tahe tööde tegemise takistamisest hoidumisel

oli kantud teises tsiviilasjas tehtud otsuse täitmise tahtest. TsMS § 168 lg 4 kohaselt, kui hageja

loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta

loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.

Lastes seina ava kinni müürida, on kostja kolleegiumi hinnangul hageja nõude mitte takistada kostja

korteriga nr 15 piirneva kandva seina ava kinnimüürimist TsMS § 168 lg-te 4 ja 5 mõttes rahuldanud.

15. Samas ei ole kolleegiumi arvates alust jätta hageja menetluskulusid TsMS § 168 lg 5 alusel kostja

kanda. Kuigi TsMS § 168 sätestab menetluskulude jaotuse eriregulatsiooni mh juhuks, kui kohus

lõpetab menetluse hagist loobumise tõttu, saab praegusel juhul kohaldada ka TsMS § 162 lg-t 4.

TsMS § 162 lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui

vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt

ebaõiglane või ebamõistlik. Nimetatud säte kohaldub ka juhul, kui kohus lõpetab määrusega asja

menetluse hagist loobumise tõttu (TsMS § 428 lg 1 p 3, § 429 lg 1) (vt ka Riigikohtu 28. septembri

2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-63-11, p-d 13 ja 14).

Kolleegium märgib, et arvestada tuleb seda, et hageja nõudis muu hulgas, et tuvastataks kostja

kohustus täita hageja 9. juuni 2009. a üldkoosoleku otsust ja mitte takistada pööningu väljaehitamist.

Korteriühistu pädevuses on otsustada elamu majandamiseks ja säilitamiseks vajaliku toimingu

tegemine või majandamiskulude kandmine (vt ka Riigikohtu 13. veebruari 2012. a otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-116-11, p 22). Pööningu väljaehitamise üle otsustamine ei kuulu kolleegiumi arvates

korteriühistu üldkoosoleku pädevusse. Korteriühistu liikmete üldkoosolek ei saa otsustada

häälteenamusega küsimusi, milleks on vajalik korteriomanike kui kaasomanike kokkulepe (vt ka

Riigikohtu 13. veebruari 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-11, p 21). Seega esitas hageja lisaks

korteriühistu üldkoosoleku pädevuses olnud otsuse täitmise nõudele kostja vastu ka sellise nõude,

mille üle otsustamine ei kuulunud üldse hageja üldkoosoleku pädevusse. Selle nõude rahuldamine

oleks olnud välistatud.

Arvestades eelnevat, oleks kolleegiumi arvates poolte menetluskulude jätmine kostja kanda tema

suhtes äärmiselt ebaõiglane. Seetõttu tuleb ringkonnakohtu määrus menetluskulude jaotuse ja

väljamõistmise osas tühistada, teha tühistatud osas uus määrus ning jätta poolte maa- ja

ringkonnakohtus kantud menetluskulud TsMS § 162 lg 4 alusel poolte endi kanda.

Arvestades eeltoodut, tuleb ka kassatsiooniastme menetluskulud jätta poolte endi kanda.

16. Hageja määruskaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb talle TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel

tagastada kassatsioonikautsjon.

Lea Laarmaa, Henn Jõks, Jaak Luik