3-2-1-19-12 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-19-12

Määruse kuupäev

Tartu, 2. aprill 2012. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Tambet Tampuu, liikmed Henn Jõks ja Jaak Luik

Kohtuasi

Bert Tamsalu hagi Ave Kolga vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 30. septembri 2011. a määrus

tsiviilasjas nr 2-09-71730

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Bert Tamsalu määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja Bert Tamsalu (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja

vandeadvokaat Anne Nurmi

Kostja Ave Kolga (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja

vandeadvokaat Urmas Simon

Asja läbivaatamise kuupäev

5. märts 2012. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Muuta Tallinna Ringkonnakohtu 30. septembri 2011. a määruse (tsiviilasi nr 2-09-71730)

põhjendusi. Muus osas jätta ringkonnakohtu määrus muutmata.

2. Jätta määruskaebus rahuldamata.

3. Arvata määruskaebuselt 2. novembril 2011 tasutud kautsjon 25 (kakskümmend viis) eurot

riigituludesse.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohus jättis 10. juuni 2011. a otsusega Bert Tamsalu (hageja) hagi Ave Kolga (kostja)

vastu 31 955 euro 82 sendi saamiseks rahuldamata ning jättis menetluskulud hageja kanda.

2. Hageja esitas 15. augustil 2011 maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada

maakohtu otsuse ja teha uue otsuse, millega rahuldada hagi. 25. augustil 2011 esitas hageja

menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Maakohus andis hagejale menetlusabi

riigilõivu tasumisel ning ta oli kohustatud riigilõivu tasuma osamaksetena. Hageja majanduslik

seisund on vahepeal oluliselt halvenenud. Hageja on töötu. Peret on abistanud laste pensionärist

vanaema oma pensionist. Taotluse kohaselt on hageja 11. märtsist 2011 töötu ja saab töötu abiraha

450-500 eurot kuus. Hageja abikaasa sissetulek on 350 eurot kuus. Hageja ülalpidamisel on kaks

alaealist last. Hagejale ja tema abikaasale kuulub kinnisasi, millel on eluasemelaen 185 eurot kuus

(laenujääk 30 177 eurot). Lisaks on apellandil remondilaen 55 eurot kuus (laenujääk 6094 eurot),

väikelaen 93 eurot kuus (laenujääk 2357 eurot), kodukindlustus 50 eurot kuus ja lastekindlustus

15 eurot kuus. Hageja arvelduskontol Nordea Pangas oli 18 eurot ja AS SEB Pangas -12 eurot.

Vältimatuks püsikulutuseks on apellandi perel kokku 1220 eurot kuus (eluasemekulud, kulutused

toidule, transpordi- ja sidekulud, tervishoiukulud, kulutused laste koolikohustuse täitmisele ja muud

vältimatud püsikulutused). Muud vara apellandil ei ole.

Äriregistri teabesüsteemi väljavõtte kohaselt on apellant OÜ PAKLAN juhatuse liige ja apellandi

abikaasa on selles äriühingus osanik (100%). Lisaks on apellandi nimel registreeritud kaks sõiduautot

ja mootorratta haagis.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

3. Tallinna Ringkonnakohus jättis 30. septembri 2011. a määrusega hageja taotluse rahuldamata.

Ringkonnakohus võimaldas hagejal tasuda 3195 euro 58 sendi suurune riigilõiv 319 euro 56 sendi

suuruste kuumaksetena kümne kuu jooksul.

Ringkonnakohus leidis, et hageja puhul ei ole täidetud menetlusabi andmise eeldused. TsMS § 186

lg 6 võimaldab jätta kohtul menetlusabi andmata ulatuses, milles taotleja on oma majanduslikku

seisundit ebapiisavalt põhistanud. Äriregistri teabesüsteemi väljavõttest nähtuvalt on hageja

OÜ PAKLAN juhatuse liige ja tema abikaasa on nimetatud ettevõtte ainuosanik. Seetõttu ei pidanud

ringkonnakohus usutavaks, et hagejal ei ole lisaks töötu abirahale muud igakuist sissetulekut. Hagejal

on OÜ PAKLAN juhatuse liikmena võimalik kujundada oma sissetulekuid. Lisaks on hageja nimele

registreeritud kaks sõiduautot ja mootorratta haagis, mida hageja ei ole taotluses märkinud. Seega ei

ole hageja oma varalist seisundit iseloomustavaid andmeid esitanud täielikult, st taotlusest ei tulene,

et tema võimetus tasuda riigilõivu seaduses sätestatud ulatuses oleks usutav. Ringkonnakohus jättis

TsMS § 186 lg 6 alusel hageja riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse rahuldamata.

Arvestades tasumisele kuuluva riigilõivu suurust, leidis ringkonnakohus siiski, et hagejale saab

TsMS § 181 lg 31 alusel võimaldada tasuda 3195 euro 58 sendi suurune riigilõiv 319 euro 56 sendi

suuruste kuumaksetena.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

4. Hageja esitas Riigikohtule määruskaebuse, milles palub tühistada ringkonnakohtu määrus ja teha

asjas uus määrus, millega vabastada hageja täielikult riigilõivu tasumisest apellatsioonkaebuse

esitamisel. Hageja esitas ka alternatiivsed taotlused, st juhul, kui Riigikohus ei rahulda hageja taotlust

vabastada ta täielikult riigilõivu tasumisest, palus hageja määrata riigilõivu tasumine osamaksetena

30 eurot kuus või saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.

Hagejal ei ole raha riigilõivu tasumiseks apellatsioonkaebuselt ja ka ringkonnakohtu määratud

riigilõivu osamaksetena tasumiseks. Ringkonnakohtu määrus on vastuoluline. Tuvastades, et hageja

on töötu, on alusetu ja põhjendamatu eeldada, et hageja saab lisaks töötu abirahale juhatuse liikme

sissetulekut. Põhjendamatu on ringkonnakohtu seisukoht, et hageja on ebapiisavalt põhistanud oma

majanduslikku seisundit. Hageja märgib, et kui ta saaks juhatuse liikme tasu, ei saaks ta olla töötuna

arvel.

Hageja arvates on ringkonnakohus registriandmetele valesti tuginedes leidnud, et hageja omandis on

kaks sõiduautot. Tegemist on vallasasjadega ning asjaõigusseaduse kohaselt ei tõenda registrikanne

nende omandit. Kohus pidanuks kahtluse korral küsima hagejalt täiendavaid andmeid ning hageja

oleks saanud esitada tõendeid, et autod ei ole enam tema omandis.

5. 17. novembril 2011 esitas hageja oma majandusliku seisundi kohta lisainformatsiooni. Hageja

teatas, et 15. novembril 2011 võttis Harju Maakohus menetlusse hageja avalduse enda pankroti

väljakuulutamiseks ja määras ajutise halduri.

6. Hageja ajutine haldur teavitas 23. jaanuaril 2012 Riigikohut, et ei soovi PankrS § 43 lg 1 alusel

astuda määruskaebuse menetlemisse võlgniku asemel.

7. Kostja vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Hageja ei ole oma väidete,

et ta võõrandas registris olevad sõiduautod, tõendamiseks esitanud ühtegi dokumenti. Hageja ei taotle

riigi õigusabi endale esindaja saamiseks. Kui ta suudab tasuda esindajale, suudab ta tasuda ka

riigilõivu. TsMS § 181 lg 1 p 2 alusel antakse taotlejale menetlusabi, kui on piisav alus eeldada, et

kavandatav osalemine menetluses on edukas. Hageja esitas nõude, mis oli aegunud.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja ringkonnakohtu määruse resolutsioon

muutmata. Määruskaebus ei anna alust ringkonnakohtu määruse tühistamiseks, kuid TsMS § 692 lg 2

ja § 695 alusel (nende koostoimes) tuleb muuta määruse põhjendusi.

9. Ringkonnakohus jättis hageja taotluse rahuldamata TsMS § 186 lg 6 alusel, kuna hageja puhul ei

ole täidetud menetlusabi andmise eeldused. Ringkonnakohus põhjendas eelnimetatud seisukohta muu

hulgas ka sellega, et hageja nimele on registreeritud 1990. aasta sõiduauto ning 1985. aasta auto ja

mootorratta haagis, mida hageja ei ole taotluses märkinud. Määruskaebuses on hageja leidnud, et

ringkonnakohus tugines valesti registriandmetele, sest registrikanne ei tõenda vallasasjade omandit.

Kolleegium nõustub, et Maanteeameti peetava liiklusregistri kanne ei näita mootorsõidukite

kuuluvust, kuid kolleegiumi arvates lubab registrikanne eeldada, et mootorsõidukite omanikuks on

registrisse kantud isik. Seda eeldust ei ole hageja ümber lükanud ka Riigikohtule esitatud

määruskaebuses. Seetõttu on ringkonnakohus õigesti leidnud, et hageja ei ole esitanud oma varalist

seisundit iseloomustavaid andmeid täielikult, st on neid ebapiisavalt põhistanud.

10. Samas ei nõustu kolleegium ringkonnakohtuga selles, et hageja varalise seisundi hindamiseks on

oluline see, et Äriregistri teabesüsteemi väljavõttest nähtuvalt on hageja OÜ PAKLAN juhatuse liige

ja tema abikaasa on selle osaühingu ainuosanik. Sellest asjaolust tulenevalt ei pidanud

ringkonnakohus usutavaks, et hagejal ei ole lisaks töötu abirahale muud sissetulekut. Kolleegium

peab põhjendamatuks ringkonnakohtu käsitlust, et juhatuse liige saab ise oma sissetulekut kujundada.

Juhatuse liikmele makstava tasu suurus ja selle maksmise kord määratakse osanike otsusega või

nõukogu olemasolul nõukogu otsusega (ÄS § 1801 lg 1). Samas märgib kolleegium, et isegi kui

hageja oleks osanik, ei saaks eeldada, et juhatuse liige peab alati iga kuu tasu saama. Kuigi

ringkonnakohus on eksinud selles osas hageja majandusliku seisundi hindamisel, ei anna

määruskaebuse väited alust ringkonnakohtu määruse tühistamiseks.

11. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määruse põhjendusi tuleb muuta ja praegusel ajal tuleb

hagejale menetlusabi andmisel lähtuda TsMS § 183 lg-st 2, kuna pärast Tallinna

Ringkonnakohtu 30. septembri 2011. a määrust, millega jäeti hagejale menetlusabi andmata, kuulutas

Harju Maakohus 22. detsembri 2011. a määrusega välja hageja pankroti. 23. jaanuaril 2012 teatas

pankrotihaldur, et ei soovi võlgniku asemel määruskaebuse menetlusse astuda. TsMS § 183 lg 2 järgi

võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei

saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud

kannaksid asja vastu varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlausaldajad. Kolleegium on

varasemas parktikas leidnud, et TsMS § 183 lg 2 kohaselt eeldatakse, et varalist huvi omav isik

(praegusel juhul võlausaldaja) saab menetluskulusid kanda, ning vastupidist tuleb tõendada

(vt Riigikohtu 9. aprilli 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-18-08, p 17; 23. märtsi 2009. a määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-13-09, p 12). Hageja esindaja teatas 19. märtsil 2012 Riigikohtule, et

pankrotihalduri kinnitusel ei saa võlgniku menetluskulusid kanda pankrotihalduri valitsetavast varast

ja menetluskulusid ei ole nõus kandma ka pankrotivõlausaldajad. Kolleegium kordab, et menetlusabi

antakse taotlejale, kui menetluskulusid ei saa katta varalist huvi omavad isikud. Kuna TsMS § 183

lg 2 sätestab eelduse, et võlausaldajad saavad võlgniku menetluskulusid kanda, ning see eeldus tuleb

võlausaldajatel ümber lükata, on põhjendatud jätta hageja menetlusabi taotlus rahuldamata, kuna

asjas ei ole tõendatud, et varalist huvi omavad isikud ei saa menetluskulusid kanda.

12. Tulenevalt TsMS § 191 lg-st 3 menetlusabi andmisest keeldumise määruse peale esitatud

määruskaebuse menetlemise kulusid ei hüvitata.

13. Kuna kolleegium jätab määruskaebuse rahuldamata, tuleb määruskaebuselt tasutud kautsjon

TsMS § 149 lg 4 teise lause alusel arvata riigituludesse.

Tambet Tampuu, Henn Jõks, Jaak Luik