3-1-1-21-12 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-21-12

Otsuse kuupäev

28. märts 2012

Kohtukoosseis

Eesistuja Eerik Kergandberg, liikmed Ott Järvesaar ja Lea Kivi

Kohtuasi

Väärteoasi OÜ Euroapteek karistamises ravimiseaduse § 107 lg 2

järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 27. juuni 2011. a kohtuotsus väärteoasjas

nr 4-11-93

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Euroapteek

OÜ

kaitsja

vandeadvokaat

Marko

Kairjak,

kassatsioon

Teised kassatsioonimenetluse

pooled

Ravimiamet

Asja läbivaatamise kuupäev ja

viis

29. veebruar 2012, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 27. juuni 2011. a otsus ja saata väärteoasi Harju Maakohtule

uueks arutamiseks.

2. Kaitsja kassatsioon rahuldada osaliselt.

3. Määrata Advokaadibüroo Varul poolt väärteoasja kassatsioonimenetluses osutatud

õigusabiga seoses valitud kaitsja tasu mõistlikuks suuruseks 458 (nelisada viiskümmend

kaheksa) eurot 40 (nelikümmend) senti.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Ravimiameti 20. detsembri 2010. a otsusega karistati Euroapteek OÜ-d ravimiseaduse

(RavS) § 107 lg 2 alusel RavS § 84 lg-te 1 ja 8 nõuete rikkumise eest rahatrahviga 100 000 krooni

järgmise teo eest.

1.1 Osaühing avaldas ajavahemikus 6. juuli - 23. august 2010 oma veebilehel reklaami „Muuda oma

retseptid paremaks“. Avaldatud reklaamis pakkus apteek kliendikaardi omanikele retseptiravimi

ostmisel allahindlust teistele ravimitele ja muudele kaupadele. Iga retsepti väljaostuga kaasnes

preemia - viis krooni, mida sai realiseerida preemiakupongil märgitud ajani kõigi apteegikaupade, sh

käsimüügiravimite ostmisel. Ajavahemikus 3. juulist 3. septembrini 2010 väljastasid Euroapteek OÜ

apteegid retseptiravimi ostmisel preemiakuponge, mille alusel oli vastavat soodustust võimalik saada.

Kliendid on neid kuponge ka kasutanud. Kampaanias avaldatud teabes ei ole viidatud üksnes

kliendikaardi kasulikkusele, vaid kutsutakse kliendikaardi omanikke üles realiseerima oma retseptid

Euroapteek OÜ-le kuuluvates apteekides, andes retseptiravimi ostuga seoses soodustusi teistele

apteegikaupadele (v.a retseptiravimid).

1.2 Kirjeldatud kampaaniaga on Euroapteek OÜ rikkunud RavS § 84 lg-s 1 sätestatut, mille kohaselt

on retseptiravimi reklaam üldsusele keelatud ja RavS § 84 lg-t 8, mille kohaselt on ravimi

väljakirjutamise õigust mitteomavatele isikutele keelatud müügiedendusmeetodina pakkuda ravimi

ostuga seoses tasuta või allahindlusega teisi ravimeid, muid kaupu või teenuseid. Kampaania edendab

ravimite ebaratsionaalset tarbimist, kuna retseptiravimi ostuga kaasnev soodustus on tähtajaline ning

sunnib isikuid realiseerima retseptiravimiga soetatud preemiapunkte sõltumata sellest, kas isikul on

tegelik vajadus ravimi järgi. Kampaania suurendab nii retsepti- kui ka käsimüügiravimite tarbimist,

seejuures käsimüügiravimite tarbimist ebaratsionaalses suunas. Reklaamikampaania avalikustamine

ja müügiedendusmeetodina retseptiravimi ostuga seoses teiste ravimite pakkumine toimus osaühingu

juhatuse liikme E. J.-i nõusolekul ja korraldusel ning juriidilise isiku huvides apteegikaupade müügi

suurendamise eesmärgil.

2. Harju Maakohtu 27. juuni 2011. a otsusega tühistati kohtuvälise menetleja otsus osaliselt, s.o

määratud karistuse osas, ja mõisteti karistuseks 3000 eurot. Maakohtu otsuse kohaselt on RavS § 84

lg 1 kohaselt keelatud retseptiravimi reklaam. Menetlusalune isik ja tema kaitsja on kaebuses

selgitanud, et reklaamikampaania oli suunatud hoopis teavitamisele Aitäh-kliendikaardiga

seonduvatest soodustustest. Maakohus nõustus kohtuvälise menetlejaga selles, et Euroapteek OÜ

rikkus RavS § 84 lõigetest 1 ja 8 tulenevat keeldu. Menetlusvälise isiku avaldatud üldsusele suunatud

teabest ei ole üheselt arusaadav, et tegemist on kliendikaardi soodustuste reklaamimisega. Kampaania

sisuks oli pakkuda apteegist retseptiravimit ostnud inimesele allahindlusega käsimüügiravimeid või

muid apteegikaupu. Kampaania tingimuste kohaselt ei reklaamitud tõepoolest konkreetseid

retseptiravimeid, samuti ei saanud retseptiravimeid osta soodsamalt, kuid samas kutsus kampaania

kliendikaardi omanikke üles ostma oma retseptiravimeid Euroapteek OÜ apteekidest, võimaldades

pärast ostu sooritamist omandada teisi apteegis pakutavaid tooteid soodsamalt, seega oli tegemist

müügiedendusmeetodiga, millega sooviti suurendada müügiketti kuuluvate apteekide käivet. Seega

oli tegemist sisuliselt ravimireklaamiga.

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

3. Otsuse peale esitas kassatsiooni menetlusaluse isiku kaitsja vandeadvokaat Marko Kairjak, kes

taotleb otsuse tühistamist ja menetluse lõpetamist. Kaitsja hinnangul rikkus kohus oluliselt

menetlusõigust ja kohaldas ebaõigesti materiaalõigust.

3.1 Kohtuvälise menetleja otsusest ja kohtuotsusest puudub täielikult juriidilise isiku vastutuse

eelduste analüüs KarS § 14 tähenduses. 15. oktoobril 2010 koostatud väärteoprotokolli kohaselt

toimusid rikkumised „Euroapteek OÜ juhatuse liikme E. J.-i nõusolekul ja teadmisel ning juriidilise

isiku huvides“. 19. novembril 2011 on väärteoprotokolli teokirjeldust muudetud (vastuolus VTMS §

68 lg-ga 2) - sellest nähtub, et tegu toimus E. J.-i „nõusolekul ja korraldusel“ ning sellist sõnastust

kasutatakse ka kohtuvälise menetleja otsuses. Väärteoasjas ei ole tuvastatud, milles seisnes juhatuse

liikme tegu (kas tegevus või tegevusetus), miks oli selle valdkonna eest vastutav just see juhatuse

liige, millise täideviimisvormiga oli tegemist ja kes on teo faktiline toimepanija (reklaamikupongide

väljastaja).

3.2 Kohus on ebaõigesti kohaldanud RavS § 84 lg-d 1 ja 8. Jääb selgusetuks, millist sätet on rikutud

konkreetse teo puhul (s.o eraldivõetuna reklaami avaldamine ja seejärel konkreetsetel juhtudel

kupongide väljastamine). Kas kõigil juhtudel on rikutud RavS § 84 lg-d 1 ja 8 või on mõne teo puhul

rikutud näiteks ainult RavS § 84 lg-t 8. Tegemist on erinevate teokirjeldustega - esimene lõige

sisaldab üldist retseptiravimi keeldu ja kaheksas lõige ravimi ostuga seoses teiste ravimite vm

esemete pakkumist müügiedendusmeetodina. Kaitsja leiab, et RavS § 84 lg 1 ei keela n-ö üldist

retseptiravimi reklaami, vaid konkreetse ravimi reklaami. Kampaania ei ole suunatud konkreetse

ravimi reklaamimisele. Samuti jääb kaitsja seisukoha juurde, et RavS § 84 lõiget 8 tuleb tõlgendada

koosmõjus esimese lõikega, mistõttu keelatud peaks olema eelkõige ebamõistliku retseptiravimite

tarbimise edendamine (seejuures jätkuvalt käib jutt konkreetsetest ravimitest). Puudub ka kampaania

keelatust toetav Euroopa Kohtu praktika.

3.3 Kohus on ebaõigesti kohaldanud KarS § 39 ehk keelueksimust puudutavaid sätteid. Enne

reklaamikampaania läbiviimist esitas menetlusalune isik Ravimiametile päringu, milles ta küsis

arvamust retseptiravimitele antava soodustuse info levitamise kohta. Ravimiameti vastuse kohaselt on

info levitamine põhimõtteliselt lubatud. Kaitsja leiab, et seetõttu oli menetlusalune isik vältimatus

keelueksimuses.

4. Ravimiameti vastuse kohaselt on kohtuotsus õige ja põhjendatud. Ravimiseaduses sisalduvad

reklaaminõuded kohalduvad nii konkreetse ravimi kui ka ravimite reklaamile üldiselt. Vastuses viitab

Ravimiamet ka Euroopa Kohtu praktikale. Tegemist oli üldsusele suunatud reklaamiga. Tegemist ei

ole keelueksimusega, kuna Ravimiametile esitatud küsimuses ei ole kirjeldatud kavandatava

kampaania sisu.

5. Kassatsioonimenetluses esitas kaitsja oma kirjalikud seisukohad, milles jääb kassatsioonis esitatud

seisukohtade juurde ja analüüsib Euroopa Kohtu praktikat, millele on Ravimiamet viidanud

kassatsioonivastuses. Kaitsja taotleb ka menetlusalusele isikule kulude hüvitamist kokku summas

4504 eurot 69 senti, sh kassatsioonimenetluses 458 eurot 40 senti.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6. Kolleegium leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada väärteomenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu

VTMS § 150 lg 1 p 7 tähenduses, kuna kohtuotsusest puudub põhjendus selle kohta, millisel

õiguslikul alusel on Euroapteek OÜ-le omistatud väärteoprotokollis kirjeldatud tegu.

6.1 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikas on korduvalt märgitud, et juriidilise isiku väärteoasja

puhul peab juba väärteoprotokollist nähtuma juriidilise isiku organi, selle liikme, juhtivtöötaja või

pädeva esindaja tegu, mis oma koosseisupärasuse, õigusvastasuse ja süülisuse korral toob endaga

kaasa juriidilise isiku vastutuse KarS § 14 lg 1 tähenduses (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

18. aprilli 2008. a otsus asjas nr 3-1-1-12-08, p 5; 16. juuni 2008. a otsus asjas nr 3-1-1-38-08, p 7;

26. septembri 2008. a otsus asjas nr 3-1-1-43-08, p 9; 12. mai 2011. a otsus asjas nr 3-1-1-30-11, p-

d 15.1-15.2; 9. detsembri 2011. a otsus asjas nr 3-1-1-100-11, p 12).

6.2 Seoses juriidilise isiku või juhtivtöötaja tegevusega tuleb arvestada sellega, et paljudes

väärteokoosseisudes kirjeldatud teod, mille eest on ette nähtud ka juriidilise isiku vastutus, on

sellised, mida reeglina ei pane toime juriidilise isiku juhtivtöötaja, organ või pädev esindaja, vaid

tavatöötajad. Sellest tulenevalt on kohtupraktikas aktsepteeritud ka seda, et teo paneb toime juriidilise

isiku tavatöötaja juhtivtöötaja või organi käsul (korraldusel) või vähemalt heakskiidul (vt nt

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28. septembri 2004. a otsus nr 3-1-1-82-04, 10. veebruari 2006. a

otsus nr 3-1-1-145-05, p 6 ja 9. aprilli 2008. a otsus nr 3-1-1-9-08, p 9). Samas eeldab see igal juhul

nii tavatöötaja kui ka KarS § 14 lg-s 1 nimetatud isiku teo õigusliku analüüsi kohtuotsuses, isegi kui

tavatöötajat tuvastatud ei ole.

6.3 Maakohtu otsuses ei ole käesoleva otsuse p-des 6.1 ja 6.2 kirjeldatud küsimusi käsitletud.

Kriminaalkolleegium kordab varasemates lahendites väljendatud seisukohta, mille kohaselt arutab

maakohus VTMS § 123 lg 2 kohaselt väärteoasja täies ulatuses (ab ovo), sh lahendab VTMS §-s 133

loetletud küsimused (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28. märtsi 2008. a otsus asjas nr 3-1-1-8-08,

p 8). Väärteoasja arutamine ab ovo tähendab muuhulgas maakohtu kohustust lahendada VTMS §-s

133 loetletud küsimused. Vastavalt VTMS § 133 p-le 4 peab kohus välja selgitama, kas tegu on

väärtegu ja kas see on õigesti kvalifitseeritud. Kolleegium on seisukohal, et jättes menetlusaluse isiku

kaebuse lahendamisel kontrollimata tema juhatuse liikme tegevuse vastavuse deliktistruktuurile, on

maakohus rikkunud väärteoasja täies ulatuses lahendamise põhimõtet. Nagu eespool märgitud, peab

kohtuotsuses sisalduma menetlusalusele isikule etteheidetava teo koosseisupärasuse ja vajadusel ka

õigusvastasuse ning süülisuse analüüs ja vastavad põhjendused. Nende puudumine on käsitatav

väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisena VTMS § 150 lg 1 p 7 mõttes, mis toob endaga kaasa

kohtuotsuse tühistamise (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 27. septembri 2006. a otsus asjas nr

3-1-1-66-06, p 6; 19. novembri 2010. a otsus asjas nr 3-1-1-89-10, p 7; 8. augusti 2011. a otsus asjas

nr 3-1-1-56-11, p 6 ja 12. oktoobri 2011. a otsus asjas nr 3-1-1-72-11, p 12).

6.4 Kolleegium nendib, et muudetud väärteoprotokolli teokirjelduses on märgitud, et tegu pandi

toime Euroapteek OÜ juhatuse liikme E. J.-i nõusolekul ja korraldusel, mis viitab tegevusele.

Kolleegiumi hinnangul on E. Juul juhatuse liikmena isikuks, kes vastab KarS § 14 lg 1 nõuetele ja

kelle tegu võib muude eelduste täidetuse korral kaasa tuua juriidilise isiku vastutuse. Seejuures ei ole

väärteoprotokolli täiendamine iseenesest vastuolus VTMS § 68 lg 2 mõttega, kuna nagu ka

kriminaalmenetluses esitatud süüdistuse puhul on eeskätt oluline menetlusaluse isiku kaitseõiguse

tagamine. Menetlusalusel isikul oli võimalik tutvuda muudatustega ja esitada neile oma vastuväiteid

enne otsuse tegemist.

7. Kuna praeguses asjas ei ole tuvastatud väärteokoosseisule vastavat tegu juhatuse liikme tegevuses,

ei anna kolleegium lõplikku hinnangut materiaalõiguse (ravimiseaduse) kohaldamise õigsusele ja

keelueksimuse esinemise võimalusele. Küll aga märgib, et maakohtu otsuse kohaselt on tegemist

ravimireklaamiga sellepärast, et retseptiravimi ostmisega kaasneva soodustusega sooviti suurendada

müügiketti kuuluvate apteekide käivet (võimaldati pärast ostu sooritamist apteegis pakutavaid tooteid

osta soodsamalt). Kolleegiumi hinnangul ei saa Euroapteek OÜ müügiketti kuuluvate apteekide

reklaami (ehk nende käibe suurendamisele suunatud müügimeetodeid) siiski võrdsustada

ravimireklaamiga. Seadus ei keela otsesõnu apteekidel reklaamida oma tegevust (arvestades muu

hulgas seda, et nad müüvad ka muud tervishoiuga ja isikliku hügieeniga seotud kaupa). Seega tuleb

kohtul asja uuel arutamisel üheselt tuvastada ja põhjendada, kas reklaamikampaania oli suunatud

retsepti- või käsimüügiravimite (või mõlema) reklaamile ja müügiedendamisele reklaamiseaduse § 2

lg 1 p 3 ja RavS § 84 lg-te 1 ja 8 tähenduses. Arvesse tuleb võtta ka seda, et reklaamikupongiga oli

võimalik osta kõiki apteegis müüdavaid kaupu ja kampaania käigus ei identifitseeritud konkreetset

ravimit või ravimigruppi ega esitatud ühtegi väidet nende toodete mõju või olemuse kohta.

8. Kaitsja on esitanud taotluse talle makstud tasu kokku 4504 eurot 69 senti, sh 458 eurot 40 senti,

kassatsioonimenetluse kulude hüvitamiseks. Kuna VTMS § 23 kohaselt hüvitatakse menetlusalusele

isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu vaid väärteomenetluse

lõpetamise korral, tuleb maakohtul lahendada tasu hüvitamise küsimus väärteoasja uuel arutamisel.

Arvestades väärteoasja ja esitatud kassatsiooni keerukust peab kolleegium 458 eurot 40 senti

kassatsioonimenetluse kulu mõistlikuks.

9. Eeltoodust tulenevalt ja lähtudes VTMS § 174 p-st 7, § 175 p-st 2 ja § 150 lg 1 p-st 7 tühistab

kolleegium maakohtu otsuse ja saadab väärteoasja Harju Maakohtule uueks arutamiseks. VTMS § 23

nimetatud juhul tuleb maakohtul lahendada küsimus valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamiseks.

Kaitsja kassatsioon tuleb rahuldada osaliselt.

Eerik Kergandberg, Ott Järvesaar, Lea Kivi