3-3-1-77-11 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-3-1-77-11

Otsuse kuupäev

26. märts 2012

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Jüri Põld

Kohtuasi

Romeo Kalda kaebus Viru Vangla 4. märtsi 2009. a kirja nr 6-

27/5246-1, 6-20/-3-6161-1 tühistamiseks ning Viru Vangla

direktori 10. märtsi 2009. a käskkirja nr 1.1-1/44 osaliseks

tühistamiseks ja kohustava ettekirjutuse tegemiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 26. aprilli 2011. a otsus haldusasjas nr 3-

09-2938

Menetluse alus Riigikohtus

Romeo Kalda kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Rahuldada Romeo Kalda kassatsioonkaebus osaliselt.

Muuta Tartu Ringkonnakohtu 26. aprilli 2011. a otsuse põhjendusi haldusasjas nr 3-09-2938

vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Vangla 4. märtsi 2009. a kirjaga nr 6-27/5246-1, 6-20/-3-6161-1 jäeti rahuldamata R. Kalda

taotlus plastmassist pesukausi väljastamiseks kambrisse. Tuginedes Viru Vangla direktori

4. septembri 2008. a käskkirjale nr 207 leidis Viru Vangla, et vanglas kinnipeetavatele isikutele ei

lubata kambrisse selliseid isiklikke tarbeesemeid, mis on neile vangla poolt juba tagatud.

Viru Vangla 10. märtsi 2009. a otsusega nr 1.1-1/43 tunnistati 4. septembri 2008. a käskkiri nr 207

kehtetuks ning Viru Vangla direktori 10. märtsi 2009. a käskkirja nr 1.1-1/44 p-s 1 sätestati muu

hulgas, et vangla poolt tagatakse kinnipeetavale pesukauss (tagatud osakonnas üldiseks

kasutamiseks), ning p-s 2, et kinnipeetavatele ei lubata kambrisse käskkirja p-s 1 nimetatud sarnase

otstarbega isiklikke tarbeesemeid.

R. Kalda esitas 23. märtsil 2009 Justiitsministeeriumile vaide Viru Vangla direktori 10. märtsi 2009. a

käskkirja nr 1.1-1/44 tühistamiseks osas, millega ei lubatud tema kambrisse isiklikku pesukaussi,

Viru Vangla 4. märtsi 2009. a kirja nr 6-27/5246-1, 6-20/-3-6161-1 tühistamiseks ja Viru Vanglale

ettekirjutuse tegemiseks kohustamaks vanglat väljastama R. Kaldale laost kauss.

Viru Vangla 16. aprilli 2009. a otsusega nr 6-25/221-1 vaie rahuldati ja anti R. Kaldale luba kasutada

vangla suletud osakonnas isiklikku pesukaussi. Otsuses selgitati, et antud luba ei kehti R. Kalda

paigutamisel vangla avatud osakonda.

R. Kalda esitas 21. aprillil 2009 Viru Vangla direktorile taotluse tema 23. märtsi 2009. a vaide

edastamiseks Justiitsministeeriumile, leides, et vangla jättis tema vaide sisuliselt rahuldamata.

Justiitsministeeriumi 31. augusti 2009. a vaideotsusega nr 11-7/171 jäeti R. Kalda vaie rahuldamata.

2. R. Kalda esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla 4. märtsi 2009. a kirja nr 6-27/5246-1,

6-20/-3-6161-1 tühistamiseks, Viru Vangla direktori 10. märtsi 2009. a käskkirja nr 1.1-1/44

tühistamiseks osas, millega ei lubatud kaebajale kambrisse isiklikku pesukaussi, ning Viru Vanglale

ettekirjutuse tegemiseks, millega kohustada vanglat kambrisse kaussi lubama.

3. Tartu Halduskohus jättis 26. aprilli 2010. a otsusega kaebuse rahuldamata. Kohtuotsuse

põhjenduste kohaselt ei ole Viru Vangla R. Kalda seadusest tulenevaid õigusi rikkunud. Vangla ei saa

lubada kinnipeetavatele keelatud tarbeesemete kasutamist kambris. Käskkiri nr 1.1-1/44 on antud

vangistusseaduse (VangS) § 41 lg 2 kui asjakohase volitusnormi alusel volituste piires, on

proportsionaalne ja motiveeritud. Kui vangla tagab kinnipeetavale pesukausi kasutamise võimaluse,

siis ei ole pesukausi kambrisse mittelubamise puhul tegemist inimväärikuse põhimõttega vastuolus

oleva piiranguga ning see ei moonuta teiste seaduses sätestatud õiguste ja vabaduste olemust.

4. R. Kalda esitas Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsus

tühistada ja kaebus rahuldada. Koos apellatsioonkaebusega esitas R. Kalda taotluse enda

vabastamiseks riigilõivu tasumisest maksejõuetuse tõttu.

5. Tartu Ringkonnakohus rahuldas 26. aprilli 2011. a otsusega apellatsioonkaebuse, tühistas Tartu

Halduskohtu 26. aprilli 2010. a otsuse ja saatis asja halduskohtule uueks läbivaatamiseks.

Ringkonnakohtu seisukohad on järgmised:

a) asjakohaseks ei saa pidada R. Kalda nõuet Viru Vangla direktori 10. märtsi 2009. a käskkirja 1.1-

1/44 tühistamiseks, kuivõrd ajal, mil R. Kalda taotluse rahuldamisest keelduti, st 4. märtsil 2009, oli

selle õiguslikuks aluseks Viru Vangla 4. septembri 2008. a käskkiri nr 207 ja mitte vangladirektori

10. märtsi 2009. a käskkiri. Pesukausi andmisest keeldumise otsustamise ajal ei olnud vangladirektori

10. märtsi 2009. a käskkirja, millega uuesti kehtestati keeld pesukausi kambrisse lubamiseks, veel

antud ning seetõttu ei saanud see ka kaebaja õigusi rikkuda. Eelnevale tuginedes tuleb kaebus selle

nõude osas jätta rahuldamata kaebeõiguse puudumise tõttu, ilma et kohus annaks hinnangu selle

käskkirja õiguspärasusele. Tühistamiskaebuse läbivaatamisel ei saa kohus hinnata haldusakti

õiguspärasust, mida ei olnud kaebaja väidetava õiguste rikkumise ajal veel antud. Seega tuleks

kaebus selle nõude osas rahuldamata jätta või HKMS § 23 lg 3 p 1 alusel tagastada;

b) halduskohus on jätnud tähelepanuta selle, et R. Kaldal oleks oma õiguste efektiivseks kaitseks

vajalik esitada nõue Viru Vangla 4. septembri 2008. a käskkirja tühistamiseks. Kuna pesukausi

andmisest keeldumise otsuses viidatakse sellele käskkirjale, siis ei saa esitatud tühistamis- ja

kohustamisnõuet rahuldada, ilma et tühistatakse keeldumise aluseks olnud 2008. a käskkiri nr 207.

Tuleb asuda seisukohale, et nimetatud käskkiri oli tunnistatud haldusorgani enda poolt 10. märtsil

2009 kehtetuks, kuid edasiulatuvalt, ning käskkiri nr 207 on endiselt õiguslikuks aluseks 4. märtsi

2009. a otsusele. Juba kehtetuks tunnistatud haldusakti tühistamist ei välista ka HKMS § 24 lg 1 p 4,

mille kohaselt halduskohus lõpetab menetluse, kui kaevatav haldusakt on kehtetuks tunnistatud.

Nimetatud regulatsiooni tuleb tõlgendada selliselt, et menetlus kuulub lõpetamisele siis, kui

haldusakti kehtetuks tunnistamisega on lõppenud ka isiku õiguste rikkumine (HKMS § 7 lg 1 järgi

kohtusse pöördumise eeldus). Käesoleval juhul oli kehtetuks tunnistatud haldusakt jätkuvalt aluseks

isiku õiguste piiramisele;

c) käesolevaks ajaks tuleneb pesukausi kambris kasutamise keeld juba 10. märtsi 2009. a käskkirjast,

mida käesolevas haldusasjas vaidlustada ei saa. Kaebajal oleks oma eesmärgi saavutamiseks

võimalus esitada uus taotlus vanglale ning viimase keeldumise korral vaidlustada see koos 10. märtsi

2009. a käskkirja tühistamisnõudega ning kohustamisnõudega.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6. R. Kalda palub kassatsioonkaebuses tühistada ringkonnakohtu otsus osas, millega

ringkonnakohus on otsuse põhjendavas osas leidnud, et kaebus tuleb jätta rahuldamata kaebeõiguse

puudumise tõttu nõude osas Viru Vangla käskkirja 10.03.2009 nr 1.1-1/44 osaliseks tühistamiseks,

ning osas, millega jäeti lahendamata taotlus riigilõivu väljamõistmiseks Viru Vanglalt, ning kohustada

see tagasi kandma riigilõivu tasujale L. Kaldale. R. Kalda põhjendab kassatsioonkaebust järgmiselt:

a) kassaator jääb kõigi varasemate põhjenduste juurde, mis on esitatud vaides ja vaidemenetluses

ning kaebustes kohtumenetluses, ning palub nendega arvestada;

b) ringkonnakohus on asunud ebaõigesti seisukohale, et halduskohtul tuleb asja uuel arutamisel Viru

Vangla 10. märtsi 2009. a käskkirja nr 1.1-1/44 osaliselt tühistamise nõudes kaebus rahuldamata jätta

või HKMS § 23 lg 3 p 1 alusel tagastada;

c) ringkonnakohus on jätnud tähelepanuta, et 23. märtsi 2009. a vaides on kassaator taotlenud Viru

Vangla direktori 10. märtsi 2009. a käskkirja nr 1.1-1/44 kehtetuks tunnistamist osas, millega

keelatakse kaebajale isikliku pesukausi lubamist kambrisse. Vaideotsusega jäeti vaie rahuldamata

ning seega on kassaator läbinud kohustusliku vaidemenetluse;

d) ringkonnakohus pole võtnud seisukohta tõendite osas (vaie Justiitsministeeriumile ning tehtud

vaideotsus) ning sellest tulenevalt on teinud ebaõige järelduse, et isiku õigusi ei saanud Viru Vangla

10. märtsi 2009. a käskkiri rikkuda ning isikul puudub kaebeõigus selles osas;

e) õiguste tõhusa kaitsega ja menetlusökonoomiaga ei ole kooskõlas ringkonnakohtu seisukoht, et

kaebaja peab esitama uue taotluse vanglale ning keeldumise korral selle vaidlustama koos 10. märtsi

2009. a käskkirja tühistamis- ja kohustamisnõudega. See tähendaks sisuliselt uut haldus- ja

kohtumenetlust;

f) ringkonnakohus on apellatsioonkaebuse küll rahuldanud ja saatnud asja uueks läbivaatamiseks

halduskohtule, kuid andnud suunised, et kaebaja käesolevas asjas 10. märtsi 2009. a käskkirja

vaidlustada ei saa, ja võtnud sellega sisuliselt kassaatorilt kaebeõiguse 10. märtsi 2009. a käskkirja

nr 1.1-1/44 vaidlustamise osas;

g) ringkonnakohus on rikkunud oluliselt HKMS § 93 lg-t 2 ja TsMS § 438 lg-t 2 sellega, et on jätnud

lahendamata taotluse menetluskulude väljamõistmiseks Viru Vanglalt. Ringkonnakohtu otsuses

puudub igasugune seisukoht riigilõivu väljamõistmiseks vastustajalt. Kuna apellatsioonkaebus

rahuldati, siis tulnuks riigilõiv Viru Vanglalt välja mõista ning taotluse alusel kohustada seda summat

tasuma Laura Kaldale. Ringkonnakohtu otsuses puudub ka seisukoht, et riigilõivu väljamõistmine

jääks otsustada asja uuel läbivaatamisel.

7. Viru Vangla vastuses kassatsioonkaebusele vaieldakse kassatsioonkaebusele vastu ning leitakse, et

ükski kaebuses nimetatud asjaoludest ei ole ringkonnakohtu otsuse tühistamise aluseks.

Ringkonnakohus on õigesti kohaldanud materiaalõigust ja pole rikkunud menetlusnorme. Samuti on

ringkonnakohus otsuses tuginenud kõigile kohtu tuvastatud asjaoludele ja asjas kogutud tõenditele,

neid piisavalt analüüsinud ja põhjendanud. Viru Vangla jääb seejuures varasemate seisukohtade

juurde.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Käesolevas asjas on vaidluse all R. Kalda nõuded Viru Vangla 4. märtsi 2009. a kirja

tühistamiseks, Viru Vangla direktori 10. märtsi 2009. a käskkirja tühistamiseks osas, millega ei

lubatud kaebajale kambrisse isiklikku pesukaussi, ning Viru Vanglale ettekirjutuse tegemiseks,

millega kohustada vanglat kambrisse kaussi lubama ilma piiranguteta.

9. Kolleegium peab erinevalt ringkonnakohtust asjakohaseks kaebaja nõuet 10. märtsi 2009. a

käskkirja tühistamiseks. Nimetatud käskkirjaga piirati kohtusse pöördumise ajal kaebaja õigust hoida

ja kasutada kambris isiklikke tarbeesemeid. Ehkki 10. märtsi 2009. a käskkiri ei saanud mõjutada

vangla 4. märtsi 2009. a otsustust, oli kaebajal HKMS v.r § 7 lg 1 kohaselt õigus selles käskkirjas

sätestatud piirangute kohtulikule kontrollile. Ringkonnakohus on oma otsuse p-des 9 ja 10 määranud

kaebuse eesmärgi liiga kitsalt. Kolleegiumi hinnangul ei ole kaebus esitatud üksnes 4. märtsi 2009. a

kirjaga seoses (vt tl 145).

Lisaks eelnevale ei saa käesolevas asjas esitatud kohustamisnõuet rahuldada seni, kuni 10. märtsi

2009. a käskkiri kehtib. Kohus ei saa kohustada haldusorganit toimingut sooritama, kui kohtuotsuse

tegemise ajal kehtiv õigus seda ei võimalda (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi 7. aprilli 2010. a

otsus asjas nr 3-3-1-5-10, p 14 koos täiendavate viidetega).

10. Kolleegium leiab, et Viru Vangla 4. märtsi 2009. a kiri, mille tühistamist kaebaja taotleb, kujutab

endast toimingut, mitte haldusakti. Ka kohustamisnõue on kolleegiumi hinnangul suunatud kausi

isiklike asjade laost kambrisse andmisele kui toimingule, mitte sellekohase haldusakti andmisele (tl

145; HKMS § 2 lg 4 teine lause).

Eseme andmine kinnipeetavate isiklike asjade laost kambrisse on toiming. 4. märtsi 2009. a kirjas

teavitas vangla kaebajat kõnealuse toimingu tegemata jätmisest ja selle põhjustest. Kolleegiumi

varasem praktika (vt nt 19. novembri 2009. a otsus asjas nr 3-3-1-62-09, p 10; 9. juuni 2010. a otsus

asjas nr 3-3-1-32-10, p 17) ei anna alust teistsuguseks järelduseks. Nendes asjades luges kolleegium

haldusaktideks keeldumised erinevate lubade, seega haldusaktide andmisest. Õigusaktid ei näinud

antud juhul ette loa ega muu haldusakti andmist eseme laost kambrisse väljastamiseks (VangS § 15,

justiitsministri 30. novembri 2000. a määruse nr 72 "Vangla sisekorraeeskiri" § 61).

11. Seega ei ole 4. märtsi 2009. a kirja tühistamise nõue HKMS v.r § 6 lg 2 p 1 (käesoleval ajal

HKMS § 37 lg 2 p 1) kohaselt võimalik. Asja uuel lahendamisel peab halduskohus jätma kaebuse

selle nõude osas HKMS § 121 lg 1 p 2 ja § 151 lg 1 p 1 alusel läbi vaatamata.

Käesoleval juhul puudub vajadus selgitada kaebajale võimalust muuta 4. märtsi 2009. a kirja peale

esitatud tühistamiskaebus tuvastamiskaebuseks. Ennekõike võiks üleminek ekslikult esitatud

tühistamiskaebuselt tuvastamiskaebusele olla vajalik seoses võimaliku kahjunõude esitamisega

tulevikus. Käesoleva juhtumi puhul oleks nii varalise kui ka mittevaralise kahju hüvitamise nõude

eduväljavaated ilmselgelt olematud.

12. Kohustamisnõude ja 10. märtsi 2009. a käskkirja tühistamise nõude lahendamisel ei ole tarvis

hinnata 4. märtsi 2009. a kirja õiguspärasust. Selle kirjaga küll keelduti vaidlusalusest toimingust,

kuid hiljem toiming siiski sooritati: toimiku materjalidest nähtuvalt väljastati 23. aprillil 2009

kaebajale vaidemenetluse tulemusena pesukauss suletud osakonnas viibimise ajaks (tl 26 pöördel).

Kaebaja väitel on kauss kaebaja avatud osakonda üleviimise tõttu augustis 2009 uuesti lattu hoiule

võetud (tl 102-103, tl 144 pöördel, tl 145). Kaebus esitati praeguses haldusasjas hiljem. Seega ei

esitanud kaebaja kohustamiskaebust enam seoses 4. märtsi 2009. a keeldumisega, vaid seoses vangla

hilisema tegevusega.

Ehkki kaebuse seostamine vangla uute toimingutega võib HKMS § 41 lg 2 mõttes kujutada endast

uut kohustamisnõude alust võrreldes vaidemenetluses esitatuga, ei saa sellest järeldada, et kaebajal

oleks asjas läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus. Vastavalt HKMS § 47 lg-le 1 on selles

küsimuses oluline vaid kaebuse ja vaide nõuete, mitte aluste kattuvus. Kui vaidemenetluse kestel uute

haldusaktide andmine või toimingute sooritamine tooks kaasa vajaduse esitada sama nõudega vaie

uuel alusel uuesti, takistaks see ebaproportsionaalselt kohtusse pöördumist.

13. Kuna 4. märtsi 2009. a kirja õiguspärasus ei oma käesoleva haldusasja lahendamisel tähendust, ei

ole kaebuse eesmärgi saavutamiseks vajalik taotleda 4. septembri 2008. a käskkirja tühistamist.

14. Eelnevast lähtudes tuleb R. Kalda kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Ringkonnakohtu otsuse

põhjendusi tuleb muuta vastavalt eespool märgitud seisukohtadele. Tartu Ringkonnakohtu otsuse

resolutsioon - saata asi halduskohtule uueks läbivaatamiseks - jääb muutmata. Rahuldamata jääb

R. Kalda taotlus tühistada ringkonnakohtu otsus osas, millega jäeti lahendamata taotlus

menetluskulude väljamõistmiseks Viru Vanglalt. HKMS v.r. § 93 lg 4 kohaselt muudab kõrgema

astme kohus kohtukulude jaotust, kui muudetakse alamalseisva kohtu lahendit või tehakse lahend asja

uueks arutamiseks saatmata. Käesolevas asjas tühistas Tartu Ringkonnakohus halduskohtu otsuse

ning saatis asja halduskohtule uueks läbivaatamiseks. Seega tuli ka kohtukulude väljamõistmise

küsimus lahendada halduskohtus. Samal põhjusel jääb ka kassatsiooniastmes rahuldamata R. Kalda

taotlus menetluskulude väljamõistmiseks (HKMS § 285 lg 1 ja HKMS v.r § 93 lg 4).

Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Jüri Põld