3-2-1-29-12 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-29-12

Määruse kuupäev

Tartu, 23. märts 2012. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Lea Laarmaa, liikmed Ants Kull ja Jaak Luik

Kohtuasi

Korteriühistu UEXKÜLLI MAJA (likvideerimisel) hagi

Brian Reginald McMahoni vastu võla saamiseks;

menetluskulude jagamine

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 23. novembri 2011. a määrus tsiviilasjas

nr 2-02-426

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Brian Reginald McMahoni määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja Korteriühistu UEXKÜLLI MAJA (likvideerimisel),

esindaja vandeadvokaat Jüri Leppik

Kostja Brian Reginald McMahon (sündinud xx. xxxxxxxx xxxx),

esindaja vandeadvokaat Carri Ginter

Asja läbivaatamise kuupäev

5. märts 2012. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada tsiviilasjas nr 2-02-426 tehtud Tallinna Ringkonnakohtu 23. novembri 2011. a

määrus ja jätta jõusse Harju Maakohtu 21. septembri 2011. a määrus samas asjas.

2. Määruskaebus rahuldada.

3. Tagastada Advokaadibüroo Sorainen AS-le 14. detsembril 2011 Brian Reginald McMahoni

määruskaebuselt tasutud kautsjon 25 (kakskümmend viis) eurot.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. KÜ UEXKÜLLI MAJA (likvideerimisel) (hageja) esitas 31. jaanuaril 2002 hagi Brian Reginald

McMahoni (kostja) vastu võla väljamõistmiseks.

2. Hageja esitas 2. septembril 2011 kohtule taotluse, milles palus vastu võtta hagist loobumine nõude

vabatahtliku täitmise tõttu ning välja mõista kostjalt hageja kasuks menetluskuluna riigilõiv 719 eurot

ja õigusabikulu 560 eurot 97 senti (5% tsiviilasja hinnast). Hageja leidis, et tsiviilkohtumenetluse

seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse (TsMSRS) § 3 ja enne 1. jaanuari 2006

kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 62 lg 2 kohaselt tuleb menetluskulud jätta kostja

kanda. Hagis nõuti kostjalt 175 547 krooni 75 sendi väljamõistmist. Täiteasjas nr 032/2002/1272 on

kostja selle summa hagejale tasunud. 20. aprillil 2007 esitas kostja kohtusse hageja ja kohtutäiturite

R. Voki ja M. Laanemetsa vastu hagi, nõudes täitemenetlusega tekitatud kahju hüvitamist, kuid

täitemenetluse käigus tasutu tagastamist ei ole kostja kunagi nõudnud. Seega loobus kostja

vabatahtlikult raha tagastamise nõudest ning hageja nõue on täidetud.

3. Kostja nõustus hagist loobumisega, kuid vaidles vastu menetluskulude väljamõistmisele. Hageja

menetluskulude hüvitamise nõue on alusetu. Kaja ja määruskaebuse esitamise vajaduse tingis see, et

hageja valetas kohtule kostja aadressi kohta. Kuigi hageja sai raha enda kätte ebaseaduslikust

täitemenetlusest 30. augustil 2002, esitas ta ometi apellatsioonkaebuse 2. aprillil 2007. Sellega

põhjustas hageja kostjale põhjendamatuid kulutusi. Seetõttu on põhjendatud hagejalt menetluskulude

väljamõistmisel kohaldada enne 1. jaanuari 2006 kehtinud TsMS § 62 lg-t 1 erinormina ja hagejalt

kõik kostja menetluskulud välja nõuda. Hageja on menetluskulude väljamõistmise avalduses püüdnud

luua muljet, justkui oleks 20. aprillil 2007 kostja esitatud kahjunõudega praeguses tsiviilasjas midagi

muutunud. Hageja väidab, et kuivõrd teises tsiviilasjas esitatud kahjunõue ei hõlmanud praeguse

tsiviilasja aluseks olevaid summasid, loobus kostja üleantud raha tagastamise nõudest. Selline

tõlgendus on meelevaldne. Menetlusökonoomia seisukohast pidas kostja õigeks lahendada küsimus,

kas KÜ-l on õigus temalt raha saada või mitte just praeguses asjas. Asjaolu, et kostja ei ole esitanud

vastuhagi, ei saa võrdsustada väitega, et kostjal poleks hageja vastu nõudeid või et kostja nõustuks

sellega, et hageja on tema raha endale võtnud seaduslikult. Tuleb rangelt eristada nõude olemasolu ja

selle maksmapanekut kohtus. Kostja palus hagejalt kostja kasuks välja mõista kohtukulud 8285 eurot,

millest õigusabikulu 7753 eurot 72 senti ja riigilõiv 531 eurot 34 senti.

4. Harju Maakohus võttis 21. septembri 2011. a määrusega vastu hagist loobumise, lõpetas tsiviilasjas

menetluse ning jättis kostja menetluskulud hageja kanda. Hageja põhjendused ei anna alust

järeldusteks, nagu oleks kostja nõustunud hageja nõudega ning ei kavatseks täitemenetluses alusetult

tasutut tagasi nõuda. Kostja ei ole hageja nõuet rahuldanud ning enne 1. jaanuari 2006 kehtinud

TsMS § 62 lg 1 järgi tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.

Enne 1. jaanuari 2006 kehtinud TsMS § 61 lg 1 p 1 järgi mõistab poolele, kelle kasuks otsus tehti,

kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest

hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast hagejale või kuni viis protsenti hagi

rahuldamata jäetud osast kostjale. Arvestades hagihinda, mõistis maakohus hagejalt välja 560 eurot

98 senti. Selle summa ulatuses on õigusabikulud põhjendatud ning tsiviilasja mahukuse ja

keerukusega kooskõlas. Samuti mõistis maakohus hagejalt välja kostja tasutud riigilõivu 527 eurot

27 senti.

5. Hageja esitas määruskaebuse, milles palus teha uus määrus ja jätta menetluskulud kostja kanda.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

6. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 23. novembri 2011. a määrusega maakohtu määruse osas,

millega maakohus rahuldas kostja kohtukulude väljamõistmise taotluse ning mõistis hagejalt välja

kohtukulud kostja kasuks. Ringkonnakohus jättis poolte maakohtu ja ringkonnakohtu menetluses

kantud kohtukulud nende endi kanda.

Enne 1. jaanuari 2006 kehtinud TsMS § 62 lg 1 järgi ei pea hagist loobumisel kostja hagejale

kohtukulusid hüvitama. Kohus võib kostja nõudel menetluse lõpetamise määrusega hagejalt välja

mõista kostja kohtukulud, välja arvatud siis, kui hageja loobub hagist seetõttu, et kostja on nõude

rahuldanud. Samuti sätestas TsMS § 62 lg 2, et kui hageja loobub hagist seetõttu, et kostja on pärast

hagi esitamist täitnud hageja nõudmised vabatahtlikult, võib kohus hageja nõudel menetluse

lõpetamise määrusega kostjalt välja mõista hageja kohtukulud. Seega on kohtukulude väljamõistmise

otsustamiseks oluline tuvastada, kas kostja on hageja nõude menetluse vältel täitnud.

Hagis palus hageja kostjalt välja mõista kommunaalteenuste osutamise ja vahendamise eest tekkinud

võla ja hageja üldkoosoleku otsuse alusel tasumisele kuuluvad summad. Maakohus tegi tsiviilasjas

15. mail 2002 tagaseljaotsuse, millega rahuldas hagi. Tagaseljaotsuse täitmiseks müüs kohtutäitur

2002. aastal kostja korteri ja saadu arvel hageja nõue täideti. Pärast täitmist taastati praeguses asjas

menetlus ning 2. septembril 2011 loobus hageja hagist, kuna kostja ei ole esitanud nõuet

täitemenetluses tasutu tagasisaamiseks, millest hageja järeldas, et nõue on rahuldatud.

Enne 1. jaanuari 2006 kehtinud TsMS § 62 lg-d 1 ja 2 annavad kohtule võimaluse olenevalt

asjaoludest välja mõista hagist loobumisel hagejale või kostjale teiselt poolelt nende kohtukulud.

Ringkonnakohus järeldas nende sätete sõnastusest, mille kohaselt kohus võib kohtukulu välja mõista,

et kohtule on jäetud hagist loobumise korral kohtukulude väljamõistmisel kaalutlusõigus, mis annab

kohtule võimaluse arvestada lisaks nõude rahuldamisele ka muid asjaolusid, sh poolte

menetlusõiguste kasutamist, käitumist menetluse vältel ja muid selliseid asjaolusid.

Ringkonnakohus nõustus hageja väitega, et kuna ta on tagaseljaotsuse täitmiseks toimunud

täitemenetluse käigus saanud oma nõude rahuldatud ja kostja ei ole selles osas tagasinõuet esitanud,

on alust järeldada, et kostja on nõude täitnud. See aga ei anna alust hageja kaebust rahuldada ja tema

kohtukulusid kostjalt välja mõista. Kohtukulude jagamisel tuleb arvestada ka sellega, kuidas on pool

oma menetlusõigusi kasutanud. Enne 1. jaanuari 2006 kehtinud TsMS § 147 lg 1 p 3 järgi pidi hageja

märkima hagiavalduses kostja elukoha ja aadressi ning sidevahendite numbrid. Vaatamata sellele, et

hageja oli teadlik, et kostja ei ela Pikal tänaval Tallinnas, ja kostja aadressi kohta oli hagejal võimalik

saada andmeid hooneregistrist, märkis hageja kostja aadressiks Tallinnas asuva kostjale kuuluva

korteriomandi aadressi. Vale aadressi näitamine viis tagaseljaotsuse tegemiseni ja täitemenetluseni,

mille toimingud tunnistati hiljem ebaseaduslikeks. Hageja selline käitumine oli vastuolus enne

1. jaanuari 2006 kehtinud TsMS § 68 lg-s 1 sätestatud protsessiosalise kohustusega kasutada oma

õigusi heauskselt. Seega ei ole hagejal õigust nõuda kostjalt oma kohtukulude hüvitamist.

Ebaõige on maakohtu seisukoht, mille kohaselt peab hageja kandma kostja menetluskulud. Kuna

kostja esindaja on nõustunud, et ta tasus hagejale nõutava võla ja ei ole esitatud väidet, et kostja

nõuaks tasutut tagasi, siis pole alust enne 1. jaanuari 2006 kehtinud TsMS § 62 lg-t 1 kohaldada ja

kohtukulusid hagejalt välja nõuda.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

7. Kostja esitas Riigikohtule määruskaebuse, milles palub tühistada ringkonnakohtu määrus osas,

millega jäeti kostja menetluskulud tema enda kanda, ning teha selles osas uus määrus.

Ringkonnakohus on valesti kohaldanud TsMS § 660 lg-t 1, mis lubab maakohtu otsuse peale

määruskaebuse esitada üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud.

TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt on kohus hagist loobumisel kohustatud menetluse lõpetama. Maakohus

tegigi seda. Samas ei olnud kohtul kohustust loobumise aluseid sisuliselt kontrollida, kuivõrd hagist

loobuda võib ka motiivideta. Hageja vaidlustas maakohtu määruse kohtukulude jaotuse osas.

Kohtulahendi motiive resolutsioonist iseseisvana aga vaidlustada ei saa, sest seadus ei näe sellise

kaebuse esitamist ette. Määruskaebuse esitamise õigus TsMS § 433 lg 1 või § 178 lg 1 alusel oleks

hagejal olnud siis, kui ta oleks vaidlustanud menetluse lõpetamist või kui ta oleks menetluskulude

jaotust vaidlustanud koos menetluskulude suurusega.

8. Ringkonnakohus eksis ka nõude täitmise küsimuses. Ringkonnakohus on üllatuslikult tuginenud

17. oktoobri 2007. a protokollile. Protokolliga tutvudes ilmneb, et kostja esindajad ei ole väljendanud

ühelgi viisil seda, et nad nõustuksid nõude seadusliku täitmisega täitemenetluses. Kostja peab

täitemenetlust ebaseaduslikuks ja eitab igasuguseid hageja nõudeid. Mingil juhul ei ole kostja

nõustunud sellega, et hageja jätab enampakkumiselt saadud raha endale. Kostja on hageja

likvideerijatele esitanud võla tagasisaamise nõude 9. novembril 2011. Olukorras, kus kostjal on

hageja vastu alusetult üle kantud summade tagasisaamise nõue ja kostja on selle ka esitanud, ei saa

lugeda hageja nõuet täidetuks, mistõttu on ringkonnakohus lähtunud menetluskulude määramisel

ekslikult eeldusest ja menetluskulude kostja kanda jätmine on põhjendamatu.

9. Hageja vaidleb määruskaebusele vastu. Kuna kostja asus menetluses seisukohale, et hagis esitatud

nõue on täitemenetluses täidetud, ja seega nõustus kostja võla olemasolu ja täitmisega, loobus hageja

hagist. Hageja hagist loobumise tahe põhines kostja menetluses avaldatul.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

10. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 701 lg 3 esimese lause alusel

tühistada. Kolleegium jätab TsMS § 691 p 5 ja § 695 alusel jõusse maakohtu määruse. Määruskaebus

rahuldatakse.

11. Menetluskulude jaotuse ja kulude kindlaksmääramise osas lähtusid kohtud õigesti TsMSRS § 3

lg-st 1 ja enne 1. jaanuari 2006 kehtinud TsMS § 62 lg-st 1. Selle sätte järgi, kui hageja loobub hagist,

ei pea kostja hagejale kohtukulusid hüvitama. Kohus võib kostja nõudel menetluse lõpetamise

määrusega hagejalt välja mõista kostja kohtukulud, välja arvatud siis, kui hageja loobub hagist

seetõttu, et kostja on nõude rahuldanud.

Praeguses asjas esitati hagi 31. jaanuaril 2002. Hageja loobus hagist 2. septembril 2011 ning

maakohus võttis 21. septembri 2011. a määrusega loobumise vastu. Maakohus jättis menetluskulud

enne 1. jaanuari 2006 kehtinud TsMS § 62 lg 1 alusel hageja kanda, põhjendades seda asjaoluga, et

hageja nõude täitmiseks ei saa pidada seda, et kostja ei ole nõudnud selles tsiviilasjas tehtud ja hiljem

tühistatud tagaseljaotsuse alusel ebaseaduslikult toimunud täitemenetluses hagejale tasutud raha

tagastamist. Ringkonnakohus leidis seevastu, et kuna hageja on tagaseljaotsuse täitmiseks toimunud

täitemenetluse käigus saanud oma nõude rahuldatud ja kostja ei ole selles osas tagasinõuet esitanud,

on alust järeldada, et kostja on nõude täitnud.

12. Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtu seisukohaga ning leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb

tühistada. Jõusse on võimalik jätta maakohtu määrus.

Kolleegium leiab, et õige on maakohtu seisukoht, mille järgi ei saa hageja nõude täitmiseks pidada

tühistatud tagaseljaotsuse alusel ning ebaseaduslikult toimunud täitemenetluse käigus hagejale tema

nõutu tasumist. Määruskaebusest nähtuvalt on kostja esitanud 9. novembril 2011 hageja

likvideerijatele nõude võla tagasisaamiseks. Maakohus on õigesti leidnud, et kostja ei ole hageja

nõuet rahuldanud. Seetõttu tuleb enne 1. jaanuari 2006 kehtinud TsMS § 62 lg 1 järgi jätta

menetluskulud hageja kanda.

Kostja esitas 19. septembril 2011 maakohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on kostja

tasunud riigilõivu 531 eurot 34 senti ning õigusabi on kostjale osutatud kokku 72,18 tundi 7753 euro

72 sendi eest. Enne 1. jaanuari 2006 kehtinud TsMS § 61 lg 1 p 1 järgi mõistab kohus poolele, kelle

kasuks otsus tehti, teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud

õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast hagejale või kuni viis

protsenti hagi rahuldamata jäetud osast kostjale. Arvestades 175 547 krooni 75 sendi suurust

hagihinda, on võimalik hagejalt välja mõista 560 eurot 98 senti. Kolleegium nõustub maakohtuga, et

selles ulatuses on õigusabikulud põhjendatud ning tsiviilasja mahukuse ja keerukusega kooskõlas.

Seega on maakohus õigesti hagejalt välja mõistnud õigusabikulu 560 eurot 98 senti ja

apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivu 527 eurot 27 senti, kokku 1088 eurot 25 senti.

13. Lõpuks vastab kolleegium kostja määruskaebuse väitele, mille kohaselt ei olnud hagejal õigust

esitada määruskaebust kohtukulude jaotamise peale poolte vahel, kuna ta taotles ise menetluse

lõpetamist ning kohtulahendi motiive resolutsioonist iseseisvana vaidlustada ei saa. Kostja leiab, et

hageja oleks saanud määruskaebuse esitada vaid siis, kui ta oleks vaidlustanud menetluse lõpetamise

või kui ta oleks menetluskulude jaotust vaidlustanud koos menetluskulude suurusega. Kostja

seisukoht ei tulene seadusest. TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud

kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Harju Maakohtu

21. septembri 2011. a määrusega, millega võeti hagist loobumine vastu ja lõpetati menetlus, määrati

kindlaks ka menetluskulude jaotus. Menetlust lõpetavas määruses tuleb märkida menetluskulude

jaotus menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1). Seetõttu on pooltel õigus vaidlustada menetluse

lõpetamise määrust ka menetluskulude jaotamise osas.

14. Määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb kostjale TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada

tasutud kassatsioonikautsjon. Kostja eest on kautsjoni tasunud Advokaadibüroo Sorainen AS. Kostja

on TsMS § 149 lg 8 kolmanda lause alusel Riigikohtule teatanud, et kautsjon tuleb määruskaebuse

rahuldamise korral tagastada Advokaadibüroo Sorainen AS-le.

Lea Laarmaa, Ants Kull, Jaak Luik