3-3-1-5-12 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-3-1-5-12

Otsuse kuupäev

21. märts 2012

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Ivo Pilving ja Harri Salmann

Kohtuasi

A. O. (O.) kaebus Estonian Business Schooli rektori 8. septembri

2010. a käskkirja nr 43õ punkti 4.2 tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 28. oktoobri 2011. a otsus haldusasjas

nr 3-10-3351

Menetluse alus Riigikohtus

A. O. kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

16. veebruar 2012

Kohtuistungil osalenud isikud

A. O.

RESOLUTSIOON

Jätta A. O. kassatsioonkaebus rahuldamata.

Jätta Tallinna Halduskohtu 6. juuli 2011. a otsuse ja Tallinna Ringkonnakohtu 28. oktoobri

2011. a otsuse resolutsioonid haldusasjas nr 3-10-3351 muutmata, täiendades otsuse põhjendusi

vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele.

Arvata kautsjon riigituludesse.

Asendada Riigikohtu veebilehel käesoleva otsuse avaldamisel kaebaja nimi initsiaalidega.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Estonian Business Schooli (EBS) rektori 8. septembri 2010. a käskkirja nr 43õ punktiga 4.2

eksmatrikuleeriti A. O. õppetöös edasijõudmatuse ja õppetööle mitteilmumise tõttu.

2. A. O. esitas 22. detsembril 2010 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada EBS

rektori 8. septembri 2010. a käskkirja nr 43õ punkt 4.2 ning mõista vastustajalt välja kantud

menetluskulud, mis seisnesid tasutud riigilõivus ning õigusabikuludes (LAWIN Lepik & Luhaäär

Advokaadibüroo AS (1009,2 eurot) ja Advokaadibüroo LEXTAL (2145,9 eurot)).

3. Tallinna Halduskohtu 6. juuli 2011. a otsusega rahuldati A. O. kaebus ja tühistati Estonian

Business Schooli rektori 8. septembri 2010. a käskkirja nr 43õ punkt 4.2 ning mõisteti kaebaja kasuks

välja menetluskulud osaliselt summas 1500 eurot. Kohus leidis, et haldusaktist ei selgu

eksmatrikuleerimise faktiline ega õiguslik alus, samuti on haldusakt motiveerimata. Vastustaja on

haldusaktile kehtestatud nõuete vastu eksinud määral, mis toob kaasa selle õigusvastasuse ja

tühistamise.

Menetluskulude väljamõistmise taotluse osalisel rahuldamisel arvestas kohus kohtuasja mahtu ja

keerukust ning asjaolu, et kohustamistaotlused tagastati kaebajale läbivaatamatult ning selles osas

menetlusseadustik menetluskulude väljamõistmist vastustajalt ette ei näe. Väljamõistetud

menetluskulu hõlmas tasutud riigilõivu. LAWIN Lepik & Luhaäär Advokaadibüroo AS osutatud

õigusabi eest kantud kulud jättis kohus vastustajalt täies ulatuses välja mõistmata, sest nimetatud

advokaadibüroo ei olnud käsitatav kaebaja esindajana. Kohtule ei esitatud volitust tõendavat

volikirja, väidetav esindaja ei ole kohtule avaldusi, seisukohti ega muid dokumente esitanud ega

kohtumenetluses kaebajat muul viisil esindanud. Esindaja kuludena ei saa mõista võimalikke

õigusabikulusid kaebuse koostamiseks või nõustamiseks (Tallinna Ringkonnakohtu 2. mai 2011. a

määrus haldusasjas nr 3-10-3042). Viidatud menetluskulu ei ole käsitatav ka nõustajakuluna

halduskohtumenetluse seadustiku kuni 31. detsembrini 2011 kehtinud redaktsiooni (HKMS v.r) § 83

lg 4 p 1 tähenduses, sest kohtuasi lahendati kirjalikus menetluses. Kohtupraktika kohaselt on nõustaja

menetluskulusid aga võimalik välja mõista üksnes juhul, kui kohtuasi vaadati läbi kohtuistungil ja

nõustaja osales istungil koos menetlusosalisega (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 3. märtsi 2009. a

otsus asjas nr 3-3-1-93-08).

4. A. O. esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada halduskohtu otsus osas, millega jäeti

vastustajalt välja mõistmata kaebaja kantud menetluskulu LAWIN Lepik & Luhaäär Advokaadibüroo

AS osutatud õigusabiteenuse eest. Halduskohus jättis ebaõigesti nõustaja menetluskulud vastustajalt

välja mõistmata.

5. Estonian Business School palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata.

6. Tallinna Ringkonnakohus jättis 28. oktoobri 2011. a otsusega A. O. apellatsioonkaebus

rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata. TsMS § 228 lg 2 kohaselt on nõustaja kohtumenetluses

osalemise ainsaks viisiks esineda kohtuistungil koos menetlusosalisega ja anda seal selgitusi.

Järelikult saab nõustaja osaleda kohtumenetluses vaid suulises menetluses. Kuna nõustaja ei saa

erinevalt esindajast teha menetlustoiminguid, ei saa kohus nõustaja kohtuistungil mitteosalemise

korral kontrollida, milline on nõustaja tööpanus menetlustoimingute osas ja millises ulatuses on

nõustamise kulud vajalikud ja põhjendatud. Kaebaja väide ebavõrdsest kohtlemisest on

põhjendamatu. Kuna suuline ja kirjalik menetlus on erinevad menetlusliigid, ei saa nõuda, et

menetlusosaliste õiguste ja kohustuste ning hüvitamisele kuuluvate menetluskulude maht oleks neis

menetlusliikides sama.

Ringkonnakohus selgitas, et kuna apellatsioonkaebuses ei ole vaidlustatud halduskohtu järeldust, et

LAWIN Lepik & Luhaäär Advokaadibüroo AS ei olnud kaebaja lepinguline esindaja, siis ei võta

ringkonnakohus selles osas otsuses seisukohta.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

7. A. O. esitas 9. detsembril 2011. a kassatsioonkaebuse, milles leiab, et kohtud on ebaõigesti jätnud

LAWIN Lepik & Luhaäär Advokaadibüroo AS osutatud õigusabi eest kantud menetluskulu

vastustajalt välja mõistmata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 228 lg-st 2 ei tulene, et nõustaja saab

kohtumenetluses osaleda üksnes kohtuistungil koos menetlusosalisega. Viidatud norm ei keela

nõustajal osaleda kohtumenetluses viisil, et abistab kaebajal vormistada menetlusdokumente.

Nõustaja roll ei ole üksnes kohtuistungil osalemine. Kirjaliku menetluse korral võib nõustaja aidata

formuleerida kirjalikke seisukohti ning sarnaselt kohtuistungiks ettevalmistamisega on sellega seoses

kantud menetluskulu välja mõistetav teiselt menetlusosaliselt. Kui kirjalikus menetluses ei

võimaldata menetlusosalisel nõustaja kulude hüvitamist taotleda, on tegemist suulises menetluses ja

kirjalikus menetluses osalevate isikute ebavõrdse kohtlemisega. Olenemata kaebuse läbivaatamise

viisist peab menetlusosalisel säilima õigus valida, kas ta soovib menetluses osaleda isiklikult

(vajadusel kvalifitseeritud spetsialistiga konsulteerides) või esindaja kaudu. Konsultatsiooni

saamisega seotud menetluskulud on põhjendatud. Esitatud kuludokumente aluseks võttes ja asja

keerukust hinnates on kohtul võimalik nõustajakulude põhjendatust ja vajalikkust hinnata. Nõustaja

kasutamine on palju odavam lepingulise esindaja palkamisest. Advokaadibüroo LEXTAL OÜ-ga

sõlmis kaebaja esindamislepingu kiire eksamisessiooni ajal.

A. O. esitas Riigikohtu istungil taotluse asendada avalikustatavas kohtuotsuses tema nimi

initsiaalidega.

8. Estonian Business School palub jätta kassatsioonkaebuse rahuldamata ja ringkonnakohtu otsuse

muutmata. TsMS § 228 lg 2 määratleb nõustaja kohtumenetluses osalemise viisid ammendavalt.

Nõustaja kohtumenetluses osalemise viiside ning nõustajakulude väljamõistmise aluste kohta käiva

kohtupraktika (nt Riigikohtu halduskolleegiumi 3. märtsi 2009. a otsus asjas nr 3-3-1-93-08)

muutmine ei ole vajalik ega põhjendatud. Olukorras, kus kaebaja esitas menetlusdokumendid

iseseisvalt ja oma nimel, ei ole kohtul võimalik ka kontrollida, millises ulatuses on

menetlusdokumendid koostanud nõustaja.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Menetlusosalised ei vaidle Riigikohtus eksmatrikuleerimiskäskkirja õigusvastasuse ega

Advokaadibüroo LEXTAL OÜ-le tasutud õigusabikulu osalise väljamõistmise üle.

Kassatsiooniastmes on vaidluse all üksnes selle menetluskulu, mis kaebaja kandis seoses LAWIN

Lepik & Luhaäär Advokaadibüroo AS-lt saadud õigusabiteenusega, väljamõistmise võimalikkus

vastaspoolelt.

10. Tallinna Halduskohus jättis LAWIN Lepik & Luhaäär Advokaadibüroo AS osutatud õigusabi eest

kantud kulud vastustajalt välja mõistmata, leides, et kantud kulud ei ole käsitatavad ei esindaja- ega

nõustajakuludena. Ringkonnakohus asus seisukohale, et kuna apellatsioonkaebuses ei ole

vaidlustatud halduskohtu järeldust, et LAWIN Lepik & Luhaäär Advokaadibüroo AS ei olnud

kaebaja esindaja ja järelikult ei ole sellega seonduvad kulud HKMS v.r § 83 lg 4 p 1 mõttes

esindajakulud, siis ei võta kohus nimetatud järelduse osas seisukohta ja kontrollib halduskohtu otsuse

õiguspärasust üksnes nõustajakulu välja mõistmata jätmise osas.

11. Kolleegiumi hinnangul jättis ringkonnakohus ebaõigesti menetluskulu kvalifitseerimata ning

lähtus apellatsioonkaebuses esitatud seisukohtadest.

Kohus kohaldab õigust sõltumata menetlusosaliste seisukohtadest (HKMS v.r § 25 lg 3 esimene

lause). Apellatsioonkaebuse piirid on kindlaks määratud sellega, kas apellant vaidlustab halduskohtu

otsust kogu haldusasja vaidluse eseme ulatuses või kitsamalt. Vaidluse eseme piiritlevad kaebuse

nõue ja alus, mitte kaebuse või protesti esitaja õiguslikud väited (HKMS § 19 lg 7). Menetluskulu

liigi kvalifitseerimine ja selle väljamõistmise otsustamine on kohtu ülesanne ning kohus ei ole seotud

menetluskulu kohta esitatud menetlusosaliste seisukohtadega. Seetõttu tulnuks ringkonnakohtul

analüüsida, kas kantud menetluskulud on käsitatavad esindaja- või nõustajakuludena HKMS v.r § 83

lg 4 p 1 tähenduses.

12. HKMS v.r § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohtumenetlusega kaasnevad menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud

(HKMS v.r § 83 lg 1). HKMS v.r § 83 lg 4 p 1 kohaselt kuuluvad viimaste hulka ka menetlusosalise

esindajate ja nõustajate kulud. Menetluskulu väljamõistmise otsustamisel tuleb kohtul seega hinnata,

kas taotluses esitatud kulud on käsitatavad väljamõistetavate menetluskuludena HKSM § 83 lg 4 p 1

mõttes.

13. Tallinna Halduskohus asus seisukohale, et kuna kohtule ei esitatud volitust tõendavat volikirja,

väidetav esindaja ei ole kohtule avaldusi, seisukohti ega muid menetlusdokumente esitanud ega

kohtumenetluses kaebajat muul viisil esindanud, ei ole LAWIN Lepik & Luhaäär Advokaadibüroo

AS käsitatav kaebaja esindajana. Kolleegium nõustub selle seisukohaga.

14. HKMS v.r § 14 lg 5 järgi võis menetlusosaline halduskohtus asja ajada isiklikult või esindaja

kaudu. Esindusele kohaldati tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) sätteid. TsMS § 217 lg 2

kohaselt ei võta menetlusosalise isiklik osavõtt asjast menetlusosaliselt õigust omada selles asjas

esindajat või nõustajat. Lepinguliseks esindajaks kohtus võib olla advokaat (TsMS § 218 lg 1 p 1).

Õigus esindamiseks kohtus annab esindajale õiguse teha esindatava nimel kõiki menetlustoiminguid

(TsMS § 222 lg 1). Kohtule ja menetlusosalistele peab aga olema selge, et isik tegutseb

kohtumenetluses esindajana teise isiku nimel tema õiguste ja huvide kaitseks.

Ükski kohtule esitatud dokumentidest ei kinnita, et LAWIN Lepik & Luhaäär Advokaadibüroo AS

advokaat tegutsenuks kohtumenetluses kaebaja esindajana. Erinevalt hilisemast esindajast

(Advokaadibüroo LEXTAL OÜ advokaat) ei ole LAWIN Lepik & Luhaäär Advokaadibüroo AS

puhul halduskohut ega vastustajat enne menetluskulude väljamõistmise taotluse esitamist esindaja

olemasolust teavitatud. Toimiku materjalide kohaselt ei ole halduskohtule esitatud ühtegi

menetlusdokumenti, mille oleks allkirjastanud keegi selle advokaadibüroo advokaatidest. Samuti ei

nähtu halduskohtule esitatud dokumentidest, milline LAWIN Lepik & Luhaäär Advokaadibüroo AS

advokaat kaebajat abistas ning kas ta omas esindusõigust ka käesolevas kohtumenetluses. Isiku

lepinguliseks esindajaks kohtus ei ole advokaadibüroo, vaid advokaadibüroo advokaat.

15. Kolleegium nõustub ka kohtute seisukohaga, et LAWIN Lepik & Luhaäär Advokaadibüroo AS

ega selle advokaadid ei ole käesolevas asjas käsitatavad kaebaja nõustajana. Asja läbivaatamisel

kirjalikus menetluses ei muuda menetlusdokumendi koostamiseks advokaadibüroo abi kasutamine

seda õigusteenust osutanud isikut menetlusosalise nõustajaks TsMS § 228 mõttes. TsMS § 228 lg-d 2

ja 3 sätestavad nõustaja pädevuse kohtumenetluses. Nõustaja võib esineda kohtuistungil koos

menetlusosalisega ja anda selgitusi ning nõustaja poolt kohtuistungil esitatu loetakse menetlusosalise

poolt esitatuks, kui menetlusosaline seda kohe tagasi ei võta või ei paranda. Nõustaja ei saa aga teha

menetlustoiminguid ega esitada taotlusi. Nõustaja pädevus piirdub üksnes koos menetlusosalisega

kohtuistungil osalemisega ja seal selgituste andmisega. Kirjalikus menetluses nõustaja kasutamise

võimalust seadustikud ette ei näe (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 3. märtsi 2009. a otsus asjas

nr 3-3-1-93-08, p 16, ning 22. aprilli 2010. a otsus asjas nr 3-3-1-92-09, p 50).

Analoogselt käsitletakse nõustaja pädevust ka tsiviilkohtumenetluses (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi

10. veebruari 2010. a määrus asjas nr 3-2-1-161-09, p 12).

Kolleegium on varem selgitanud, et halduskohtumenetluses võib nõustajaks olla spetsialist kohtuasja

lahendamiseks vajalikus spetsiifilises küsimuses, kes vahendab kohtule menetlusosalise seisukohti

valdkonnas, mida ei viimane ise ega teda esindav advokaat piisavalt ei valda (vt Riigikohtu

halduskolleegiumi 10. jaanuari 2007. otsus asjas nr 3-3-1-85-06, p 8). Kolleegium ei näe vajadust

praktika muutmiseks ja jääb senise praktika juurde. Menetlusdokumentide koostamiseks abi

osutamine nimetatud põhimõtetele ei vasta ning LAWIN Lepik & Luhaäär Advokaadibüroo AS ega

tema advokaadid ei ole seetõttu ka käsitatavad kaebaja nõustajana. Eeltoodust tulenevalt ei ole

LAWIN Lepik & Luhaäär Advokaadibüroo AS arvete alusel kantud kulu tõlgendatav menetluskuluna

HKMS § 83 lg 4 p 1 mõttes. Seetõttu ei ole nimetatud kulud kohtumenetluses vastustajalt ka välja

mõistetavad.

16. Kolleegiumi hinnangul puudub alus kahelda nõustajakulude väljamõistmise regulatsiooni

põhiseaduspärasuses. Arvestades nõustaja pädevust ja tegutsemisvabaduse piiranguid, ei ole

nõustajakulude väljamõistmise piirangud ülemäärased ega riku menetlusosaliste põhiõigusi. Seetõttu

puudub kolleegiumi hinnangul nõustajakulude väljamõistmist reguleerivate sätete osas vajadus

põhiseaduslikkuse järelevalve algatamiseks.

17. A. O. esitas Riigikohtu istungil ka taotluse asendada avalikustatavas kohtuotsuses tema nimi

initsiaalidega. HKMS § 162 lg 2 kohaselt lahendatakse otsuse resolutsioonis selgelt ja ühemõtteliselt

kaebuse nõuded ja menetlusosaliste veel lahendamata taotlused.

18. HKMS § 175 lg 3 esimene lause sätestab, et andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel

asendatakse avaldatavas kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei

avaldata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi, aadressi ega muid andmeid, mis võimaldavad teda

üheselt identifitseerida.

Kolleegiumi hinnangul on taotlus põhjendatud. Kassaatori nime asendamine initsiaalidega aitab

piisaval määral tagada isiku eraelu puutumatuse kaitset ning samas arvestada kohtulahendite

avalikustamise põhimõtet.

19. Eeltoodust tulenevalt jääb A. O. kassatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu ja

Tallinna Ringkonnakohtu otsuste resolutsioonid haldusasjas nr 3-10-3351 muutmata. Kolleegium

täiendab eelnimetatud otsuste põhjendusi käesoleva otsuse põhjendustega. Kassatsioonkaebuselt

tasutud kautsjon tuleb HKMS § 107 lg 4 alusel arvata riigituludesse. Muude kassatsioonimenetluses

kantud menetluskulude kandmise kohta ei ole menetlusosalised tähtaegselt Riigikohtule

kuludokumente esitanud.

Tõnu Anton, Ivo Pilving, Harri Salmann