3-2-1-4-12 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-4-12

Otsuse kuupäev

Tartu, 19. märts 2012. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Lea Laarmaa, liikmed Henn Jõks ja Jaak Luik

Kohtuasi

Valeri Buseli hagi CKE Inkasso OÜ vastu mittevaralise kahju

hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 3. oktoobri 2011. a otsus tsiviilasjas

nr 2-09-3162

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Valeri Buseli kassatsioonkaebus

Tsiviilasja hind Riigikohtus

1595 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja Valeri Busel (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja

vandeadvokaat Kai Amos

Kostja CKE Inkasso OÜ (registrikood 11512890), esindaja

vandeadvokaat Armand Reinmaa

Asja läbivaatamise kuupäev

20. veebruar 2012. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 3. oktoobri 2011. a otsus tsiviilasjas nr 2-09-3162 osas,

milles ringkonnakohus rahuldas hagi ja mõistis CKE Inkasso OÜ-lt Valeri Buseli kasuks välja

500 eurot mittevaralise kahju hüvitamiseks, samuti menetluskulude jaotuse osas. Teha

tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada hagi ja mõista CKE Inkasso OÜ-lt Valeri Buseli

kasuks välja 1000 eurot mittevaralise kahju hüvitamiseks.

2. Ringkonnakohtu otsus jätta muutmata osas, milles ringkonnakohus jättis muutmata Harju

Maakohtu otsuse osas, millega tühistati Harju Maakohtu 29. jaanuari 2009. a määrus hagi

tagamise kohta.

3. Kassatsioonkaebus rahuldada.

4. Lugeda kohtuotsuse kehtiv resolutsioon sõnastatuks järgmiselt:

4.1 Hagi rahuldada ja mõista CKE Inkasso OÜ-lt Valeri Buseli kasuks välja 1000 eurot

mittevaralise kahju hüvitamiseks.

4.2 Tühistada Harju Maakohtu 29. jaanuari 2009. a määrus hagi tagamise kohta.

5. Menetluskulud kõigis kohtuastmetes (sh kassatsiooniastmes) jätta CKE Inkasso OÜ kanda.

6. Tagastada Advokaadibüroo Amos OÜ-le 7. novembril 2011 Valeri Buseli

kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon 25 (kakskümmend viis) eurot.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Valeri Busel (hageja) esitas 26. jaanuaril 2009 Harju Maakohtule hagi CKE Inkasso OÜ (kostja)

vastu, milles palus kostjalt välja mõista õiglase hüvitise talle tekitatud mittevaralise kahju eest. Lisaks

palus hageja hagi tagamise korras kohustada kostjat lõpetama hageja au ja väärikuse ning hea nime

teotamine.

Hagiavalduse kohaselt paigutas kostja 5. jaanuaril 2009 Tallinnas Sõpruse pst ja Tulika tänava

ristmiku juurde plakati võlgnike nimedega, kes ei täida oma kohustusi. Muu hulgas oli nimede hulgas

märgitud BK Elekter OÜ (edaspidi võlgnik) ning nimeliselt hageja ja Oleg Kuzmin. Hagejaga pole

ühendust võetud, seega ta ei tea, millise võlaga on tegemist. Samas ei ole hagejal võimalik võlgniku

tegevust mõjutada, kuna selle on õigusvastaselt üle võtnud O. Kuzmin. Hagejat kui piiratud

esindusõigusega juhatuse liiget ei tunnistata võlgniku esindajana ja talle ei anna teavet ka kolmandad

isikud. Kostja on eeltoodud tegevusega ja asjaolusid kontrollimata solvanud hageja au ja väärikust

ning teotanud alusetult tema nime ja (äri)mainet. Ebaõige on käsitada hagejat võlgnikuna ning anda

avalikkusele sellekohast teavet. Teabe avaldamisega on tekitatud hagejale moraalseid kannatusi.

Hagejaga seotud äriühingutega ei soovita sõlmida lepinguid, mis põhjustab neile varalist kahju.

Kostja on käitunud eesmärgiga tekitada hagejale kahju ja kasutanud oma õigusi vastuolus hea usu

põhimõttega. Hageja palub kohtul määrata õiglane hüvitis talle tekitatud mittevaralise kahju eest.

2. Harju Maakohus rahuldas 29. jaanuari 2009 määrusega hagi tagamise taotluse ja kohustas kostjat

kohe lõpetama hageja nime seostamine võlgnikuga.

3. Kostja ei tunnistanud hagi. Tema vastuväidete kohaselt ei ole hageja põhistanud kostja rikkumist

ega süüd, kostja tegevuse ja võimaliku saabuva kahjuliku tagajärje vahelist seost ega seda, mil viisi

on kostja tegevus riivanud hageja au, väärikust ja head nime. Hageja ei ole oma väiteid tõendanud.

Avaliku teabe avaldamine ei ole iseenesest seadusega vastuolus.

4. Harju Maakohus jättis 1. oktoobri 2009. a otsusega hagi rahuldamata ja tühistas hagi tagamise

kohtumääruse. Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda.

Maakohtu otsuse järgi on Maardu Linnahoolduse Osaühing loovutanud 20. oktoobril 2008 kostjale

12 980 krooni suuruse nõude võlgniku vastu. Hageja on kinnitanud, et ükski plakatil avaldatud

faktidest ei ole vale. Seega on kostja esitatud väited võlglaste ja nendega seotud isikute kohta

faktiväited, mitte aga väärtushinnangud. Väärtushinnanguteks ei saa neid väiteid muuta ka nende

esitamise viis ja kontekst. Avalikust registrist võetud teabe avaldamine äriühingu juhatuse liikme

kohta ei saa olla juhatuse liikme au ja väärikust teotav.

5. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada

ja uue otsusega hagi rahuldada.

6. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 19. märtsi 2010. a otsusega maakohtu otsuse ja tegi uue otsuse,

millega rahuldas hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 100 000 krooni. Poolte menetluskulud

esimese ja teise astme kohtus jättis ringkonnakohus kostja kanda. Ringkonnakohus jättis maakohtu

otsuse muutmata osas, milles maakohus tühistas hagi tagamise.

Ringkonnakohus leidis, et hageja nimetamine avalikku ruumi paigutatud plakatil sellisel viisil ja

kontekstis on tema au teotamine ebakohase väärtushinnanguga. Sellise negatiivse väärtushinnangu

avaldamine ei olnud kohane ja kostja tegevus on võlaõigusseaduse (VÕS) § 1046 lg 1 teise lause ja

lg 2 järgi õigusvastane. Ringkonnakohus rõhutas, et lähtus hüvitise suuruse määramisel hageja

isiklike õiguste rikkumisele antavast hinnangust, mitte aga võimalikust kahjust temaga seotud

äriühingutele.

7. Kostja palus kassatsioonkaebuses tühistada ringkonnakohtu otsuse ja teha uue otsuse, millega jätta

jõusse maakohtu otsus.

8. Riigikohus tühistas 21. detsembri 2010. a otsusega (tsiviilasi nr 3-2-1-67-10) ringkonnakohtu

otsuse osas, milles ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse, ja rahuldas uue otsusega hagi ning

saatis asja selles osas uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Riigikohus jättis

ringkonnakohtu otsuse muutmata osas, milles tühistati hagi tagamine.

Riigikohus leidis, et kostja avaldatud andmed on iseenesest tõesed faktiväited, kuid tulenevalt nende

esitamise viisist ja kontekstist võivad need endast kujutada väärtushinnangut. Isiku au teotamine

väärtushinnanguga on VÕS § 1046 lg 1 järgi õigusvastane, kui väärtushinnang on ebakohane.

Väärtushinnangu avaldamise õigusvastasuse hindamisel peab kohus kohaldama VÕS § 1046 lg-d 1

ja 2, st kohus peab arvestama rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud

eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel, aga ka seda, kas rikkumine oli õigustatud, arvestades muid

seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve. Selliselt saab kohus lugeda

isiku käitumise teise isiku au teotamiseks, kui selline hinnang tuleneb erinevate õiguste ja hüvede

kaalumisest. Ringkonnakohus kohaldas viidatud sätteid valesti. Hageja kohta väärtushinnangute

avaldamist ei saa pidada õigusvastaseks hageja väidetud ja ringkonnakohtu tuvastatud põhjustel.

Kostja käitumine võis aga muutuda õigusvastaseks alates ajast, mil kostja sai hagejalt avalduse,

milles hageja palus oma nime plakatilt eemaldada (arvestades, et kostjale peab jääma mõistlik aeg

reageerimiseks ja nime eemaldamiseks). Kostja käitumise õigusvastasuse hindamisel on tähtis ka

võimaliku rikkumise intensiivsus, st aeg, mille vältel oli hageja nimi plakatil avaldatud. Samuti on

tähtis, kas ja millal omandas hageja taas kontrolli võlgniku tegevuse üle, st millal tema nime

avalikustamist võlgnikuga seotud isikuna võiks taas lugeda lubatavaks.

Riigikohus osutas, et ringkonnakohtu otsusest ei nähtu põhjendused, miks tuli hüvitisena kostjalt

välja mõista just 100 000 krooni. Ringkonnakohus ei ole arvestanud VÕS § 134 lg-ga 2. Hüvitise

suuruse määramisel tuleb muu hulgas arvestada rikkumise asjaolusid, esmajoones rikkumise

intensiivsust ja kestust. Hüvitise suurust põhjendavad asjaolud pidanuks kohtule esitama hageja.

Kostjal oli võimalus esitada asjaolusid ja tõendeid, mille alusel kohus saanuks kaaluda hüvitise

suuruse vähendamist.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

9. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 3. oktoobri 2011. a otsusega maakohtu otsuse osas, millega jäeti

hageja nõue rahuldamata, ja tegi uue otsuse, millega rahuldas hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks

välja mittevaralise kahju eest hüvitise 500 eurot (resolutsiooni p 2). Ringkonnakohus jättis muutmata

maakohtu otsuse osas, milles menetluskulud jäeti hageja kanda, arvestades selles osas

ringkonnakohtu põhjendust (resolutsiooni p 3). Apellatsiooniastme menetluskulud jättis

ringkonnakohus hageja kanda (resolutsiooni p 4). Samas tühistas ringkonnakohus maakohtu määruse

hagi tagamise kohaldamise kohta.

Ringkonnakohus leidis, et mõistlik inimene tajub andmete avaldamist hiiglaslikul plakatil linna

olulises liiklussõlmes võlgniku juhatuse liikme avaliku häbistamisena. Kuivõrd plakatil olid ära

toodud kõrvuti äriühingutega juhatuse liikmed seotud isikutena, tajub mõistlik inimene nimetatut ka

plakatil mainitud füüsiliste isikute häbistamisena. Väärtushinnang muutus ebakohaseks kontekstis

kostja juhatuse liikmete avaldatuga, et üles riputatakse vaid kõige jultunumate klientide nimed. Kirja

saamisest, kus hageja teatas oma piiratud esindusõigusest ja ligipääsu puudumisest võlgniku

arvelduskontole, pidanuks kostjal tekkima arusaam oma tegevusetuse õigusvastasusest. Mõistlik aeg

kosjale hageja kirjas toodud asjaolude kontrollimiseks äriregistris, tõstuki tellimiseks ning nime

eemaldamiseks võiks olla kolm päeva alates kirja saamisest. Hageja kujutamine võlgade tasumisest

jultunud eemalehoidjana viitab hageja isiku võimele ja iseloomuomandustele, nagu kartmatus

õiguskaitsevahendite kasutamise ees ehk ülbus. Avaldatu riivab ka hageja mainet, kuna kahjustab

hageja reputatsiooni avaliku arvamuse mõjutamise kaudu avalike hinnangutena üldsusele laialt

kättesaadaval viisil. Väärtushinnang "kõige jultunum võlglane" on spekulatiivne, see ei lähtu heast

tahtest ja üldisest huvist, hinnangu vorm kaldub teadlikku solvamisse ja inimväärikuse alandamisse.

Hageja au teotamine ei olnud õigustatud. Isikliku õiguse rikkumine oli õigusvastane ja selline

rikkumine ei ole hõlmatud väljendusvabaduse õigusega (VÕS § 1046 lg-d 1 ja 2).

Ringkonnakohus tugines VÕS § 134 lg-le 2 ja leidis, et hageja üleelatud ebameeldivused ja

kannatused, samuti rikkumise raskus, õigustavad hüvitise määramist rahalise kompensatsioonina.

Hageja väidetel põhjustas kostja käitumine talle hingelisi kannatusi. Lisaks märkis hageja

ringkonnakohtu istungil, et kostja on põhjustanud talle stressi ja unehäireid. Ringkonnakohtu

hinnangul tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista õiglase ja kohtupraktikas väljakujunenud hüvitise

määrasid arvestava hüvitisena mittevaralise kahju eest 500 eurot.

Nimetatud summat pakkus kostja hagejale kompromissina ka apellatsioonikohtu istungil. Ühtlasi

taotles kostja, et menetluskulud jäetakse juhul, kui hagi rahuldatakse sarnases ulatuses, nagu kostja

kompromissina pakkus, tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 163 lg 2 järgi hageja kanda. Kuigi

hageja jättis nõudesumma määramata, ei olnud ta nõus kostja pakutud kompromissiga ja leidis, et

tema kahju kompenseerib vähemalt 3195 euro 58 sendi (50 000 krooni) suurune kompensatsioon.

TsMS § 163 lg 2 on asjas kohaldatav. Eeltoodust tulenevalt jättis ringkonnakohus poolte

menetluskulud nii esimeses kui ka teises kohtuastmes hageja kanda.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

10. Kassatsioonkaebuses palub hageja tühistada ringkonnakohtu otsuse osas, milles ringkonnakohus

määras hüvitise suuruseks 500 eurot, samuti osas, milles menetluskulud jäeti kõigis kohtuastmetes

hageja kanda (ringkonnakohtu otsuse resolutsiooni p-d 2, 3 ja 4). Hageja palub teha selles osas uue

otsuse, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja mõistlik hüvitis kohtu äranägemisel. Hageja palub

jätta menetluskulud kõigis kohtuastmetes kostja kanda. Hageja märgib, et ei vaidlusta

ringkonnakohtu otsust osas, milles tuvastati kostja tegevuse õigusvastasus.

Ringkonnakohus kohaldas hüvitise määramisel valesti materiaalõiguse norme, kui ei analüüsinud

rikkumise asjaolusid, esmajoones rikkumise intensiivsust ja kestust. Samuti rikkus ringkonnakohus

kohtuotsuse põhjendamise kohustust, kui ei selgitanud oma seisukohta, miks on mõistliku hüvitise

määraks 500 eurot. Hüvitis ei ole õiglane.

Ringkonnakohus kohaldas ekslikult TsMS § 163 lg-t 2, kui jättis kohtukulud hageja kanda. Viidatud

sätte järgi peaksid kulud jääma selle poole kanda, kes keeldub mõistlikust kompromissist. Kostja

kompromissipakkumine 500 euro tasumiseks ei olnud mõistlik, sest hageja kulud olid menetluses

selleks hetkeks juba kordades suuremad.

11. Vastuses kassatsioonkaebusele vaidles kostja sellele vastu ja leidis, et ringkonnakohus ei ole

rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme ega kohaldanud valesti materiaalõiguse norme.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

12. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada TsMS § 692 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel

materiaalõiguse normi väära kohaldamise ning menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu osas,

milles ringkonnakohus rahuldas hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 500 eurot mittevaralise

kahju hüvitamiseks, samuti menetluskulude jaotuse osas. Selles osas tuleb TsMS § 691 p 5 alusel teha

uus otsus, millega rahuldada hagi ja mõista kostjalt hageja kasuks välja 1000 eurot mittevaralise

kahju hüvitamiseks. Ringkonnakohtu otsus jääb muutmata osas, milles ringkonnakohus jättis

muutmata maakohtu otsuse osas, millega tühistati maakohtu 29. jaanuari 2009. a määrus hagi

tagamise kohta.

13. Tulenevalt TsMS § 688 lg-st 1 kontrollib Riigikohus kassatsiooni korras ringkonnakohtu otsust

üksnes osas, mille peale on kaevatud. Kassatsioonkaebuses vaidlustab hageja ringkonnakohtu otsuse

osas, milles ringkonnakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju eest hüvitise 500

eurot ja jättis menetluskulud kõigis kohtuastmetes hageja kanda.

14. Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja mittevaralise kahju hüvitamist isikuõiguste rikkumise tõttu,

jättes nõudesumma kohtu otsustada. VÕS § 127 lg 6 esimese lause ja TsMS § 366 järgi määrab

hüvitise sel juhul kohus kõiki asjaolusid arvestades õiglase äranägemise järgi. Hüvitatava kahju liike

sätestava VÕS § 128 lg 5 järgi hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja

hingelist valu ning kannatusi. VÕS § 134 lg 2 (enne 31. detsembrit 2010 kehtinud sõnastuses) järgi

tuleb isikuõiguste rikkumise korral kahjustatud isikule hüvitada mittevaraline kahju üksnes juhul, kui

rikkumise raskus, eelkõige kehaline või hingeline valu, seda õigustab. Sama põhimõte tuleneb

31. detsembril 2010 jõustunud VÕS § 134 lg 2 sõnastusest, mille kohaselt tuleb kahjustatud isikule

mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma.

Kolleegiumi arvates ei ole ringkonnakohtu järeldus kostjalt hageja kasuks väljamõistetava hüvitise

suuruse kohta kooskõlas eeltoodud õigusnormidega. Ringkonnakohus leidis õigesti, et hageja au

teotamisega põhjustatud negatiivsete tagajärgede kõrvaldamiseks tuleb hagejale tekitatud kahju

hüvitada rahaliselt. Samuti hindas ringkonnakohus õigesti hagi rahuldamisel asjas tuvastatud hageja

üleelatud ebameeldivuste ja kannatuste suurust. Samas ei ole kolleegiumi arvates ringkonnakohtu

väljamõistetud hüvitis kooskõlas kostja rikkumise intensiivsuse ja mõjuga. Ringkonnakohtu otsuse

põhjenduste kohaselt on andemete avaldamine vaidlusalusel viisi tajutav hageja avaliku

häbistamisena ning hageja käsitamine võlgade maksmisest eriti jultunud eemalehoidjana on vaidluse

asjaoludel põhjendamatu. Ringkonnakohus märkis, et avaldatu riivab hageja mainet, samuti

väljendatakse selles arvamust hageja isiku võimete ja iseloomuomaduste kohta, mille puhul on

avaldaja vastutus eriti suur. Ringkonnakohus leidis, et väärtushinnang "kõige jultunum võlglane" ei

lähtu heast tahtest ja üldisest huvist ning sellega tahetakse teadlikult solvata ja inimväärikust

alandada. Samuti osutas ringkonnakohus sellele, et plakat hageja nimega rippus üleval veel kaks kuni

kolm nädalat pärast hagejalt kirja saamist (mõistlik aeg plakati eemaldamiseks olnuks

ringkonnakohtu hinnangul kolm päeva alates hageja kirja saamisest), millest järeldub, et plakatit ei

eemaldatud piisavalt kiiresti ning kostja ei ole järginud käibes vajalikku hoolt kannatanul kahju

tekkimise ärahoidmiseks. Kolleegium järeldab viidatud põhjendustest, et ringkonnakohtu järeldus

kostjalt väljamõistetava kahju suuruse kohta ei ole kooskõlas ringkonnakohtu tuvastatud asjaoludega

ega neile antud hinnanguga. Kolleegium leiab, et nähtuvalt eeltoodust võib lugeda kostjalt

väljamõistetava hüvitise õiglaseks suuruseks 1000 eurot.

15. Kolleegium ei nõustu vaidlustatud otsusega ka osas, milles ringkonnakohus jättis TsMS § 163

lg 2 alusel mõlema kohtuastme menetluskulud hageja kanda. Hagiavalduse kohaselt nõudis hageja

mittevaralise kahju hüvitamist isikuõiguste rikkumise tõttu, paludes kohtul kostjalt välja mõista

õiglase hüvitise oma äranägemisel. Ringkonnakohus rahuldas hagi, leides, et hageja isikuõigusi on

rikutud, ning mõistis kostjalt oma äranägemisel välja rahasumma. Eeltoodust tuleneb, et TsMS § 163,

mis sätestab menetluskulude jaotuse hagi osalise rahuldamise korral, asjas ei kohaldu, sest asjas ei

saa kindlaks määrata osa, milles hagi rahuldatakse, ja osa, milles hagi jääb rahuldamata. Kuivõrd

ringkonnakohus asus seisukohale, et hageja isikuõigusi oli rikutud ja kostjal tuli isikuõiguste

rikkumise tõttu hüvitada hagejale tekkinud mittevaraline kahju, tuli asjas kohaldada TsMS § 162 lg-

t 1, mille kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuivõrd asja menetlus lõpeb Riigikohtus, määrab kolleegium TsMS § 173 lg 3 esimese lause alusel

kindlaks menetluskulude jaotuse. Kõigis kohtuastmetes kantud menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1

järgi jätta kostja kanda. Pooled võivad TsMS § 174 lg 1 kohaselt nõuda oma menetluskulude rahalist

kindlaksmääramist Harju Maakohtult 30 päeva jooksul alates Riigikohtu otsuse jõustumisest.

16. Hageja kassatsioonkaebuse rahuldamise tõttu tuleb talle TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel

tagastada kassatsioonikautsjon. Kautsjoni on tasunud hageja eest Advokaadibüroo Amos OÜ. Hageja

on kooskõlas TsMS § 149 lg-ga 8 teatanud Riigikohtule, et kautsjon tuleb tagastada Advokaadibüroo

Amos OÜ-le.

Lea Laarmaa, Henn Jõks, Jaak Luik