3-1-1-17-12 · Riigikohus

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-17-12 Otsuse kuupäev 15. märts 2012 Kohtukoosseis Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Jüri Ilvest ja Eerik Kergandberg Kohtuasi Väärteoasi M.K karistamises liiklusseaduse § 7422 lg 1 ja § 7424 lg 5 järgi Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Maakohtu 3. oktoobri 2011. a kohtuotsus väärteoasjas nr 4-11-2008 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik M.K kaitsja vandeadvokaat Priit Tartu, kassatsioon Teised kassatsioonimenetluse pooled Lääne Prefektuur Asja läbivaatamise kuupäev ja viis 15. veebruar 2012, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Tühistada Pärnu Maakohtu 3. oktoobri 2011. a kohtuotsus M.K karistamises liiklusseaduse § 7422 lg 1 ja § 7424 lg 5 järgi ja saata väärteoasi Pärnu Maakohtule uueks arutamiseks. 2. Kaitsja kassatsioon rahuldada osaliselt. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Lääne Prefektuuri 2. mai 2011. a otsusega karistati M.K liiklusseaduse (LS) § 7422 lg 3 alusel rahatrahviga 140 trahviühiku ulatuses ja LS § 7424 lg 5 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega kolmeks kuuks selle eest, et 23. detsembril 2010 juhtis ta mootorsõidukit sõidukiirusega 176+/-7 km/h. Suurim lubatud kiirus sellel teelõigul on 90 km/h, seega ületas juht asulavälisel teel lubatud kiirust mitte vähem kui 79 km/h. Sõidukiirus on mõõdetud kiirusmõõtesüsteemiga (kiiruskaameraga) nr PSS638233. 2. Kohtuvälise menetleja otsuse peale esitas kaebuse menetlusaluse isiku kaitsja vandeadvokaat Priit Tartu, kes taotles otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist. Kaebuse kohaselt ei ole rikkumine tõendatud usaldusväärsete tõenditega. Kohtuvälises menetluses jäeti põhjendamatult rahuldamata menetlusaluse isiku taotlus tunnistajate ülekuulamiseks, kes võivad tõendada, et kiirust ei ületatud väärteoprotokollis märgitud ulatuses. Samuti ei vasta väärteoasjas koostatud otsus VTMS § 74 nõuetele, kuna teokirjelduses ei ole märgitud teo toimepanija nime ega mootorsõidukit, millega süütegu toime pandi. 3. Kaebusele esitatud vastuse kohaselt on kohtuvälise menetleja otsuse sissejuhatavas osas märgitud VTMS § 74 lg 1 p-des 1-4 nimetatud andmed ja nende hulgas ka menetlusaluse isiku nimi ja muud isikuandmed. Väärteomenetluse käigus kiirusmõõtevahendiga tehtud fotodel on selgesti nähtav kiirust ületanud mootorsõiduki registreerimisnumber. Maanteeameti vastuse kohaselt väärteoasjas esitatud menetleja päringule taadeldi kiirusemõõtesüsteem tähisega PSS638233 13. augustil 2010 ja 23. detsembril 2010 kella 22.32 ajal töötas see nõuetekohaselt. Samuti tegi kohtuväline menetleja kohtule ettepaneku kaasata kohtumenetlusse Maanteeameti esindaja, kellel on ka juurdepääs statsionaarse automaatse kiirusmõõtesüsteemi andmekogu originaalfailidele. 4. Pärnu Maakohtu 3. oktoobri 2011. a otsusega jäeti menetlusaluse isiku kaitsja kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata järgnevatel põhjendustel. 4.1 Kohtuotsuse kohaselt tunnistas kaebaja, et juhtis sõidukit väärteoprotokollis nimetatud ajal ja kohas, kuid vaidlustas kiiruse ületamist. Kaebaja ja sõidukis viibinud tunnistajad pidasid võimalikuks, et kiirus oli 110-120 km/h, kinnitades, et teeolud sõidu ajal ei võimaldanud sõitmist suurema kiirusega. Samas lükkab neid ütlusi ümber kiiruskaamera näit.

4.2 Maanteele paigaldatud kiirusemõõteseadet tuleb lugeda mõõtevahendiks. Mõõteseaduse (MõõteS) § 5 lg 1 kohaselt on mõõtetulemuste jälgitavus tõendatud, kui mõõtmised on teinud pädev mõõtja, kes kasutab mõõtevahendit, mille taatluskohustus on täidetud või mis on jälgitavalt kalibreeritud, või sertifitseeritud etalonaineid, järgides asjakohast mõõtemetoodikat. MõõteS § 7 lg 3 alusel majandus- ja kommunikatsiooniministri 1. juuli 2011. a määrusega kehtestatud „Kohustuslikule metroloogilisele kontrollile kuuluvate mõõtevahendite nimistu, mõõtevahendite olulised ja erinõuded, sealhulgas täpsusnõuded, ning mõõtevahendite taatluskehtivusajad“ (edaspidi metroloogilise kontrolli nimistu) kohaselt kuuluvad liiklusjärelevalve kiirusmõõturid metroloogilise kontrolli liigi ja menetluse poolest alajaotusesse ST 2. Seega on nende puhul kohustuslik siseriiklikku tüübikinnitustunnistust omava mõõtevahendi esmataatluse läbimine. 4.3 LS § 46 lg l kohaselt on statsionaarse automaatse kiirusemõõtesüsteemi andmekogu vastutav töötleja Maanteeamet, kelle vastusest päringule nähtub, et vaidlusalune kiirusmõõtesüsteem on töökorras ning seda on taadeldud 13. augustil 2010 Saksamaal Hesseni liidumaa legaalmetroloogiaasutuses, mille kohta on väljastatud ka taatlustunnistus nr 8-642-10. Taatlus kehtib ühe aasta jooksul, seega 13. augustini 2011. Kuivõrd vaidlustatud tegu leidis aset 23. detsembril 2010, saab järeldada, et mõõtevahend oli taadeldud ja töökorras. Alajaotuse ST 2 kohaselt väljastab mõõtevahendile kohustusliku siseriikliku tüübikinnitustunnistuse Tehnilise Järelevalve Amet (TJA). Kuna Maanteeamet on vahendi töökorras olekut kinnitanud, ei ole tõenäoline, et mõõtevahend paigaldati ilma tüübikinnituseta. Metroloogilise kontrolli nimistu lisa 1 p 8.2 kohaselt on kiirusmõõtevahendi veapiir taatlemise kaudsel meetodil laboritingimustes kiirustel üle 100 km/h +- 1% mõõtevahendi näidust. Sellest tulenevalt on ka sõiduki kiiruse fikseerimisel arvestatud võimaliku veaga +- 7 km/h. Nimetatud vea sisse arvatakse ka ilmatingimustest tulenevad mõõtmistulemuste mõjutused. Ei ole alust arvata, et talvine ilm mõjutas nii olulisel määral mõõtevahendit, et selle tagajärjel saadi olulisel määral valed mõõtmistulemused. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD 5. Pärnu Maakohtu otsuse peale esitas kaebuse isiku kaitsja vandeadvokaat P. Tartu, kes taotleb otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist. 5.1 Kaitsja leiab, et kohtuvälise menetleja otsus ei vasta VTMS §-le 74, kuna teokirjeldusest ega otsuse resolutsioonist ei nähtu väärteo toimepanijat ega mootorsõidukit, mida juhtides tegu toime pandi. Kohus ei ole otsuses nendele kaebaja väidetele üldse hinnangut andnud. 5.2 Samuti seab kaitsja jätkuvalt kahtluse alla kiirusmõõtesüsteemi vastavuse seaduses sätestatud nõuetele. Asja materjalide hulgas on vaid Maanteeameti kinnitus selle kohta, et kiirusmõõtesüsteem on töökorras ja viimati taadeldud Hesseni liidumaa legaalmetroloogiaasutuses 13. augustil 2010. Maakohus on küll käsitlenud seadme metroloogilist kontrolli reguleerivate õigusaktide sisu, kuid märkis seejärel, et seadme töökorras olekut kinnitab Maanteeameti õiend, mistõttu on ebatõenäoline, et mõõtevahend paigaldati ilma nõuetekohase tüübikinnituseta. Samas ei ole väärteomenetluse käigus kogutud tõendeid, mis kinnitavad, et see konkreetne kiirusmõõtesüsteem oleks läbinud kohustuslikku siseriiklikku tüübikinnitustunnistust omava mõõtevahendi esmataatlust. Seega on kohus lugenud olulise asjaolu tõendatuks oletuse põhjal, mis ei ole kooskõlas väärteomenetluse põhimõtetega. Seega ei ole käesolevas asjas mõõtetulemuse jälgitavus tõendatud (MõõteS § 5 lg 1). Tunnistajate ütlustega ei ole kohus arvestanud. 6. Kohtuvälise menetleja vastuse kohaselt on kaebus põhjendamatu. Maakohus arutas väärteoasja täies ulatuses ja kohtumenetluse tulemusena on tuvastatud, et menetlusalune isik pani talle etteheidetava väärteo toime. M.K kiirust mõõdeti nõuetekohase mõõtevahendiga. Väärteomenetluses kasutatud kiirusmõõtevahendile on tüübikinnitus väljastatud 1. oktoobril 2009 (TJA nr 6.13-3/12.08.09, muudatus nr 1 tehtud 16. augustil 2010). Mõõtevahendi taatluse läbimise kohta andis teavet Maanteeamet, kellele mõõtevahend kuulub. Käesoleval juhul kohaldub MõõteS § 5 lg 1 lause 2, mille kohaselt kui mõõtevahend on kantud metroloogilise kontrolli nimistusse ning nõuded mõõteprotseduurile ja mõõtetulemuste töötlemisele tulenevad eriseadusest ja selle alusel kehtestatud õigusaktist, on mõõtetulemuse jälgitavus tõendatud, kui kasutatakse taatluskohustuse läbinud mõõtevahendit. LS § 199 lg 1 p 4 kohaselt võib liiklusjärelevalvet teostada statsionaarse tehnilise vahendiga. Selle paragrahvi kuuenda lõike alusel on Vabariigi Valitsus 16. juuni 2011. a määrusega nr 78 kehtestanud „Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemusele töötlemisele“. Seetõttu leiab kohtuväline menetleja, et mõõtetulemus on jälgitavalt tõendatud. Kassatsioonivastusele on lisatud tüübikinnitustunnistuse koopia koos muudatusega. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 7. Esmalt märgib kolleegium, et nii väärteoprotokoll kui ka kohtuvälise menetleja otsus tervikuna sisaldavad nõuetekohaseid andmeid nii menetlusaluse isiku kui ka teo toimepanemisel kasutatud mootorsõiduki kohta. Menetlusaluse isiku andmed sisalduvad otsuse sissejuhatavas osas ja sõiduki andmed otsuse põhjendavas osas. Ilmselgelt ei tekkinud M.K takistusi kaitseõiguse teostamisel ja otsuse kohtulikul vaidlustamisel. Samuti nendib kolleegium, et väärteoprotokollis kirjeldatud tegu on praegusel ajal jätkuvalt karistatav LS § 227 lg 4 ja lg 5 p 3 järgi. 8. Samas leiab Riigikohus, et maakohtu otsus tuleb tühistada väärteomenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu VTMS § 150 lg 2 tähenduses, kuna kohtuotsuse põhjendustest nähtuvalt rajas maakohus oma otsuse oletustele.

8.1 Mõõteseaduse § 5 lg 2 p 2 kohaselt peab mõõtetulemuste jälgitavus olema tõendatud riikliku järelevalve käigus, kui mõõtetulemuste alusel tehakse ettekirjutus, määratakse karistus väärteoasjas või piiratakse eriõigust. Tulenevalt sama seaduse § 5 lg 1 lausest 2 ja LS § 199 lg 1 p-st 4 ja lg-st 6 on statsionaarse automaatse kiirusmõõtesüsteemi mõõtetulemuse jälgitavus tõendatud, kui kasutatakse taadeldud mõõtevahendit. MõõteS § 7 lg 2 p 4 kohaselt peab kiirusmõõtevahend enne kasutusele võtmist läbima legaalmetroloogilise ekspertiisi. TJA väljastab mõõtevahendi kohta, mis on saanud ekspertiisil positiivse tulemuse, Eesti siseriikliku tüübikinnitustunnistuse. Samuti peab kiirusmõõtevahend olema taadeldud kooskõlas MõõteS § 7 lõikega 3 (ning selle alusel antud määrusega) ja § 10 lg-ga 4. MõõteS § 7 lg 3 alusel kehtestatud metroloogilise kontrolli nimistu kohaselt on kiirusmõõtevahendi puhul kohustuslik TJA väljastatud siseriiklikku tüübikinnitustunnistust omava mõõtevahendi esmataatluse läbimine. MõõteS § 10 lg 4 täpsustab, et kui konkreetse mõõtevahendi taatlemiseks Eestis võimalus puudub, võib legaalmetroloogia asutus teistes riikides väljastatud jälgitavate mõõtetulemuste alusel teha selle mõõtevahendi legaalmetroloogilise ekspertiisi, tunnistada mõõtevahend taadelduks ja märgistada mõõtevahendi või asjakohase dokumendi taatlusmärgise või -märgistega. 8.2 Nendele nõuetele peab vastama ka liiklusjärelevalves kasutatav kiirusmõõtevahend, mille näidu põhjal väärteomenetlust alustatakse. Samuti peab kohtuväline menetleja väärteomenetluse alustamisel olema veendunud, et kasutatud mõõtevahend vastab mõõteseaduse nõuetele. Seda põhjusel, et mõõteseaduse nõuetele mittevastava mõõtevahendi kasutamine ei saa olla aluseks väärteomenetluse alustamisele ja vaidluse korral tuleb kohtuvälisel menetlejal tõendada kiiruse mõõtmise tulemuse jälgitavus. Tõendamaks mõõtetulemuse jälgitavust peab menetleja olema juba kohtuvälises menetluses valmis esitama menetlusalusele isikule mõõtetulemuse jälgitavust kinnitavaid dokumente (eeskätt mõõtevahendi tüübikinnitustunnistus ja taatlustunnistus). Olukorras, kus menetlusalune isik või tema kaitsja vaidlustab kiirusmõõtevahendi näidu õigsust või mõõtevahendi kasutamise õiguspärasust kohtumenetluses, lasub ka maakohtul kohustus uurida asjassepuutuvaid dokumente vahetult, mitte aga piirduda vastutava ametkonna üldise kinnitusega selle kohta, et mõõtevahend oli näiteks töökorras või läbinud nõuetekohase kontrolli. 8.3 Mõõtetulemuse jälgitavust tõendavate dokumentide uurimise tulemuseks ei saa olla pelgalt tõdemus, et mõõteseaduses märgitud asjakohased dokumendid (nt tüübikinnitustunnistus ja taatlustunnistus) on kiirusmõõtevahendi kohta väljastatud. Oluline on, kas konkreetses väärteoasjas tuvastatud asjaoludel on mõõtetulemus jälgitav. Ei ole välistatud, et konkreetses väärteoasjas tuleb mõõtetulemuse jälgitavuse kontrollimisel pöörata tähelepanu ka sellele, kas tulemus on saadud kiirusmõõtevahendi kasutamisel tüübikinnitustunnistuses märgitud kasutustingimustel - nii võivad kasutustingimused näha ette piiranguid mõõtevahendi kasutamiseks sõltuvalt nt välisõhu temperatuurist vms. 8.4 Käesolevas väärteoasjas kontrollis maakohus kiirusmõõtevahendi kasutamise nõuetelevastavust Maanteeameti teatise alusel, milles märgiti, et väärteomenetluses kasutatud kiirusmõõtesüsteem on töökorras ja seda on taadeldud 13. augustil 2010 Saksamaa legaalmetroloogiaasutuses, mille kohta on väljastatud ka taatlustunnistus kehtivusega üks aasta. Sellest järeldas kohus omakorda, et eelduslikult on mõõtevahendile väljastatud ka tüübikinnitustunnistus, kuna vastasel juhul poleks seda kiirusemõõtmisel kasutatud. Kontrollimata mõõtevahendile esitatud tehnilisi nõudeid asus kohus lisaks seisukohale, et puudub alus arvata, et talvine ilm mõjutas mõõtevahendit niivõrd, et selle tagajärjel saadi olulisel määral valed mõõtetulemused. Seega rajas kohus oma otsuse olulisel määral oletustele. Samuti ei andnud maakohus selget hinnangut ka tunnistajate ütlustele, kuigi kohtumenetluse tulemist nähtub, et neid ei peetud usaldusväärseks. 9. Kolleegiumi hinnangul on kohtuotsuse rajamine oletustele väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine, mis tingib otsuse tühistamise. Selliselt esitatud põhjendused ei ole objektiivselt kontrollitavad ega taga menetlusalusele isikule efektiivset võimalust kaitsta ennast talle esitatud karistusõigusliku etteheite eest. Sisuliselt peab ta sellisel juhul tõendama oma süütust, mis on vastuolus süütuse presumptsiooni põhimõttega (PS § 22 lg 2 ja KrMS § 7 lg 2). Samas leiab kolleegium, et nende rikkumiste kõrvaldamine on võimalik asja uuel arutamisel. 10. Eeltoodust tulenevalt ja lähtudes VTMS § 174 p-st 7 ja § 175 p-st 2 tühistab kolleegium maakohtu otsuse ja saadab väärteoasja Pärnu maakohtule uueks arutamiseks. Kaitsja kassatsioon tuleb rahuldada osaliselt. Hannes Kiris, Jüri Ilvest, Eerik Kergandberg