3-2-1-2-12 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-2-12

Määruse kuupäev

Tartu, 13. märts 2012. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Peeter Jerofejev, liikmed Jaak Luik ja Tambet Tampuu

Kohtuasi

Osaühingu Favorte hagi Olga Morunova vastu kahjuhüvitise

ja viivise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 15. juuni 2011. a määrus tsiviilasjas

nr 2-10-24081

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Olga Morunova määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja Osaühing Favorte (registrikood 10040012), esindaja

vandeadvokaat Heidi Rajamäe-Parik

Kostja Olga Morunova (endise perekonnanimega Põld, isikukood

xxxxxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Marian Priks

Asja läbivaatamise kuupäev

13. veebruar 2011, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 15. juuni 2011. a määrus tsiviilasjas nr 2-10-24081 ja

saata asi samale ringkonnakohtule Olga Morunova apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise

otsustamiseks.

2. Määruskaebus rahuldada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. OÜ Favorte (edaspidi hageja) esitas 9. veebruaril 2010 Tallinna Üürikomisjonile avalduse üüritud

pinna tagastamise ja tagastamisega viivitamisest tuleneva kahju hüvitamise nõudes. Üürikomisjon

rahuldas 26. aprilli 2010 otsusega avalduse täies ulatuses. Olga Morunova (endise nimega Põld,

edaspidi kostja) esitas 20. mail 2010 Harju Maakohtule taotluse kostja üürivaidluskomisjonile

esitatud avalduse hagimenetluse korras hagina läbivaatamiseks. 11. novembril 2010 esitas hageja hagi

Harju Maakohtusse üüritud pinna tagastamise ja tagastamisega viivitamisest tuleneva kahju

hüvitamise ning viivise nõudes.

Hagiavalduse kohaselt oli kostjaga sõlmitud üürileping tähtajaga 31. oktoober 2009 Tallinnas

Planeedi 9-8 asuva eluruumi kasutamiseks. Tallinna Linnavalitsus tagastas 23. augusti 1996

korraldusega Planeedi 9 asuvatest hoonetest 2/5 suuruse mõttelise osa selle õigusjärgsele omanikule.

15. novembril 1999 sõlmisid kostja ja Tallinna Kesklinna Valitsus üürilepingu. Üürilepingus on viide

Lõuna Rajoonivalitsuse orderile 27. maist 1992 nr 372. Üürilepingus on korteri suurus 33,2 m2 ja

üüritasu kohaliku omavalistuse kehtestatud määra järgi 15 kr/m2, kokku 498 krooni kuus.

Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduses (ORAS) § 121 lg 1 kohaselt loetakse elamu

tagastamisel kehtiv üürisuhe kehtivaks kolmeks aastaks alates elamu omandiõiguse üleminekust,

nimetatud tähtaja möödumisel pikeneb see ORAS § 121 lg 3 kohaselt viieks aastaks. Elamuseaduse

(ES) § 32 lg 2 kohaselt loetakse üürileping pikenenuks viieks aastaks, kui enne üürilepingu tähtaja

möödumist kumbki pool ei teavita teist poolt kirjalikult üürilepingu lõppemisest või uue üürilepingu

sõlmimisest. Seega oli kostja üürileping sõlmitud tähtajaga 31. oktoober 2009.

Kostja sai 14. augustil 2009 kätte hageja teate üürilepingu lõppemise kohta. Seega lõppes üürileping

tähtaja möödumise tõttu. Kuna kostja viivitas eluruumi tagastamisega 1. novembrist 2009 kuni

26. novembrini 2010, nõudis hageja kostjalt kahjuhüvitisena üüri, mis on samasuguses asukohas

oleva samasuguse asja puhul tavaline, s.o 1000 krooni kuus. Kokku nõudis hageja kahjuhüvitisena

12 833 krooni, ehk 820 eurot 18 senti, millele lisandus viivis seadusjärgses määras. 25. märtsil 2011

esitas hageja avalduse üüritud pinna tagastamise nõudest loobumiseks.

2. Kostja vaidles hagile vastu. Elamu Planeedi 9 kõik eluruumid on kaasomanike kaasomandis.

Arveid väljastas kaasomanike nimel O. Sherstiuk. Kostja on arve õigel ajal tasunud. Kostja ei ole

üürnik, kellele laienevad ORAS-is sätestatud tagatised üürilepingu kestvuse osas. ORAS-i alusel oli

tagastatud ainult 2/5 kaasomandist. Ülejäänud osa jättis Tallinna linn enda omandisse ja müüs seejärel

kaasomanikele. Üürilepingu ja Tallinna linna määruse järgi oli üüri suuruseks 498 krooni kuus.

Üürileping oli sõlmitud 15. novembril 1999 tähtajaga kuni 11. juuni 2002. Üürilepingu p 2.4 järgi

pikeneb leping järgnevaks viieks aastaks, kui enne lepingu tähtaja möödumist kumbki pool seda üles

ei ütle. Üürileping pikenes kõigepealt 11. juunini 2007 ja seejärel 11. juunini 2012. Üürileping lõppes

20. oktoobril 2010 ja kostja vabastas eluruumi ja andis selle üle Planeedi 9 kaasomanikele. Kostja

seisukoha järgi ei saanud hageja ainuisikuliselt ilma kaasomanike otsuseta üürilepingut lõpetada.

3. Harju Maakohus rahuldas 5. mai 2011 otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hagejale välja

kahjuhüvitise 703 eurot 3 senti ja TsMS § 367 alusel viivise 0,0219% päevas alates 11. novembrist

2010 kuni põhinõude 703 euro 3 sendi tasumiseni. Kohus jättis menetluskulud poolte endi kanda.

Maakohus võttis vastu hageja loobumise üüritud pinna tagastamise nõudes ja lõpetas selles osas asja

menetluse. Maakohus tuvastas, et üürileping lõppes 31. oktoobril 2009 ja kostja tagastas üüripinna

1. oktoobril 2010. Hageja nõuab kostjalt kahjuhüvitisena üüri, mis on samasuguses asukohas oleva

samasuguse asja puhul tavaline. Hageja esitatud üürilepinguga, mille ta on sõlminud samas majas

teiste eluruumide kasutada andmisel, on tõendatud, et üüri suuruseks on minimaalselt 1000 krooni

kuus. Maakohus mõistis kostjalt kooskõlas VÕS §-ga 335 välja kahjuhüvitise 703 eurot 3 senti

(11 000 krooni) ning kooskõlas VÕS § 113 lg-ga 1, §-ga 97 ja TsMS §-ga 367 viivise seadusjärgses

määras (0,0219% päevas) alates 11. novembrist 2010 kuni põhinõude täieliku täitmiseni.

4. Kostja maakohtu otsusega ei nõustunud ja esitas selle peale 6. juunil 2011 apellatsioonkaebuse,

paludes kohtuotsuse tühistada osas, millega kohus mõistis kostjalt hagejale välja kahjuhüvitise ja

viivise. Koos apellatsioonkaebusega esitas kostja menetlusabi taotluse (apellatsioonkaebuselt

riigilõivu tasumisest vabastamiseks).

Apellatsioonkaebuse kohaselt rikkus kohus üürivaidluse lahendamise seaduse § 21 lg-t 4 ja hakkas

vaatama läbi hageja uut hagiavaldust, mitte üürikomisjonile esitatud avaldust hagimenetluse korras

hagina. Uues hagiavalduses on lisatud viivise tasumise nõue, mida ei olnud esitatud üürikomisjonile.

Kohus leidis ekslikult, et Planeedi 9 oli õigusvastaselt võõrandatud vara ja üürilepingu kehtivust

reguleerib ORAS § 121. Kostjal olid üürisuhted Tallinna linnaga, mitte õigusjärgse omanikuga.

Üürileping pikenes kõigepealt 11. juunini 2007 ja seejärel 11. juunini 2012.

Kostja üürilepingu alusel kasutatav eluruum oli kaasomanike kaasomand ning AÕS § 72 lg 1 järgi

peab kostjaga üürilepingu sõlmimiseks ja lõpetamiseks olema kaasomanike nõusolek.

Hageja kahju suurus on tõendamata ja põhjendamata.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

5. Tallinna Ringkonnakohus keeldus 15. juuni 2011. a määrusega TsMS § 637 lg 21 alusel

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest.

Ringkonnakohtu põhjenduste kohaselt esitas hageja maakohtusse raha maksmisele suunatud hagi,

milles nõudis kostjalt kahjuhüvitise 820 euro 18 sendi väljamõistmist. Kuna hageja rahaline nõue ei

ületa 2000 eurot, oli tegemist lihtmenetluses menetletud hagiga TsMS § 405 lg 1 tähenduses.

TsMS § 637 lg 21 sätestab, et sama seadustiku § 405 lg-s 1 nimetatud asjas esitatud

apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt valesti hinnatud

tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Ringkonnakohus leidis, et maakohus ei ole otsuses

kooskõlas TsMS § 442 lg-ga 10 märkinud, et annab loa otsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohtu

hinnangul ei esine asjas TsMS § 637 lg-s 21 sätestatud aluseid apellatsioonkaebuse menetlusse

võtmiseks. Asjaolu, et apellant maakohtu otsusega osaliselt ei nõustu, ei anna vastupidise väitmiseks

alust. Kuna ringkonnakohus keeldus apellatsioonkaebuse menetluse võtmisest, ei lahendanud ta ka

apellatsioonkaebuses esitatud riigi menetlusabi taotlust.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6. Kostja esitas Riigikohtule määruskaebuse, milles palub tühistada ringkonnakohtu määruse ja saata

asi uueks lahendamiseks samale ringkonnakohtule. Määruskaebuse kohaselt ei täitnud

ringkonnakohus TsMS § 637 lg-st 21 tulenevat kohustust ja ei teinud kindlaks, kas maakohus selgelt

ebaõigesti kohaldas materiaalõiguse normi, rikkus menetlusõiguse normi või hindas valesti tõendeid

ning kas mõni eelnenud põhjus võis kaasa tuua eksliku kohtulahendi. Ringkonnakohus ei hinnanud

apellatsioonkaebuses viidatud materiaalõiguse väära kohaldamist ja menetlusõiguse olulist rikkumist.

Hageja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta ringkonnakohtu lahend muutmata.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 701 lg 3 esimese ja teise lause alusel

tühistada ning hageja apellatsioonkaebus tuleb saata ringkonnakohtule menetlusse võtmise uueks

otsustamiseks. Määruskaebus tuleb rahuldada.

8. Hageja nõudis kostjalt üürilepingu eseme kasutamise eest kahjuhüvitisena 820 eurot 18 senti ning

viivist seadusjärgses määras. Kostja vaidles hageja nõudele vastu, leides et hagejal ei ole kostja vastu

nõuet, kuna hageja ei ole üürilepingu pool. Maakohus rahuldas hageja nõude osaliselt, mõistes

kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise 703 eurot 3 senti ja TsMS § 367 alusel viivise 0,0219%

päevas alates 11. novembrist 2010 kuni põhinõude 703 euro 3 sendi tasumiseni. Ringkonnakohus

jättis hageja apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata TsMS § 637 lg 21 alusel lihtmenetluse asjana,

kuna maakohus ei andnud oma otsuse edasikaebamiseks luba ja maakohus ei ole selgelt ebaõigesti

kohaldanud materiaal- või menetlusõiguse normi või selgelt valesti hinnanud tõendeid.

9. Kolleegium leiab, et ringkonnakohus jättis apellatsioonkaebuse põhjendamatult menetlusse

võtmata. Riigikohus nõustub ringkonnakohtuga selles, et tegemist on asjaga, mida maakohus saab

TsMS § 405 alusel lahendada lihtsustatud korras, kuna hageja nõue on varaline ja hagihind ei ületa

summat, mis vastab 2000 eurole.

TsMS § 637 lg 21 järgi võib ringkonnakohus jätta varalise nõudega asjas, mille hagihind ei ületa

2000 eurot, esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata, kui maakohtu otsuses ei ole antud luba

otsuse edasikaebamiseks ja kui maakohtu otsuse tegemisel ei ole selgelt valesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või rikutud menetlusõiguse normi ning ei ole selgelt ebaõigesti hinnatud

tõendeid ja tõendite hindamine võis lahendit oluliselt mõjutada. Kolleegium kordab oma varasemates

lahendites väljendatut, et ringkonnakohus saab menetlusökonoomia kaalutlusel lihtmenetluses tehtud

kohtulahendi peale esitatud kaebuse menetlemisest keelduda tervikuna üksnes siis, kui kaebus

tervikuna on ilmselgelt põhjendamatu (vt Riigikohtu 12. oktoobri 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-

80-11, p 18; Riigikohtu 17. juuni 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-49-11, p 7).

10. Kolleegium on seisukohal, et maakohus on asja lahendamisel selgelt rikkunud menetlusõiguse

normi ning sellest tulenevalt selgelt valesti kohaldanud materiaalõiguse normi ning need rikkumised

võisid kaasa tuua asja ebaõige lahenduse. Seega ei ole täidetud TsMS § 637 lg-s 21 toodud eeldused

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmiseks. Ringkonnakohus pidi apellatsioonkaebuse

menetlusse võtma.

11. TsMS § 436 lg 1 järgi peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. TsMS § 442 lg 8 teise

lause kohaselt peab kohus otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiväidetega

(vt Riigikohtu 15. juuni 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-11, p 13).

Kolleegium leiab, et maakohus ei ole kostja menetluses esitatud väidetele hinnangut andnud. Kostja

on kogu menetluse kestel olnud seisukohal, et elamu kõik eluruumid on kaasomanike kaasomandis

ning seega saavad korteriomandi Planeedi 9-8 kasutamise üle otsustada kõik kaasomanikud ühiselt.

Kostja väitel on ta üürilepingu eseme kasutamise eest tasunud teistele kaasomanikele. Maakohus ei

ole kostja väidete kohta seisukohta võtnud. Maakohus leidis, et kinnistusraamatu andmetel kuulub

hagejale 1698/2375 kinnistust. Nimetatust ei tulene aga, et üürileandjaks on üksnes hageja ning et

hageja võis oma õigusi teostada ilma teiste kaasomanike kokkuleppeta juhul, kui üürileandjateks olid

ka teised kaasomanikud.

Kolleegium on seisukohal, et see, kas hageja nõue kostja vastu tuleb rahuldada, on otseselt sõltuvuses

asjaolust, kes olid vaidlusaluse eluruumi üürilepingu poolteks. Tallinna Linnavalitsuse 23. augusti

1996 korraldusega tagastati Planeedi 9 asuvatest hoonetest 2/5 suurune mõtteline osa selle

õigusjärgsele omanikule. Maakohtu otsuse põhjenduste (I kd, tl 171) sõnastusest jääb ebaselgeks,

mida on kohus silmas pidanud, väites: "Hageja esiatud 26.11.2010 eluruumi sisenemise aktist nähtub,

et kostja on jätnud võtmed kaasomaniku O. Sherstiuki kätte. AÕS § 71 lg 4 kohaselt on kaasomanikul

ühise asja suhtes kolmandate isikute ees kõik omaniku õigused."

Maakohtu otsusest ei järeldu selgelt, kes on elamu osalise õigusjärgsele omanikule tagastamise järel

elamus olevate eluruumide üürilepingu poolteks: kas kõik kaasomanikud ühiselt või üksnes hageja.

Asja materjalidest ei tulene, kuidas ja kellele tasuti üürilepingu eseme kasutamise eest aja jooksul,

kui see oli kostja valduses.

Juhul kui maakohus pidas silmas, et üürilepingu poolteks võisid olla kaasomanikud ühiselt, siis võisid

olla kostja kohustused hageja vastu täidetud juhul, kui ta oli täitnud selle ühele kaasomanikest.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 73 lg 2 järgi võib võlgnik täita kohustuse kõigile solidaarvõlausaldajatele

või mõnele neist, isegi kui mõni võlausaldaja on juba esitanud hagi kohustuse täitmiseks.

12. VÕS § 335 kohaselt, kui üürnik ei anna asja pärast lepingu lõppemist tagasi, võib üürileandja

viivitatud aja eest kahjuhüvitisena nõuda kas üürilepingus kokkulepitud üüri või üüri, mis on

samasuguses asukohas oleva samasuguse asja puhul tavaline. Kostja on kogu menetluse kestel

väitnud, et hagejale kuuluv teine korter, mille üürilepingus nimetatud summa on kohus võtnud

aluseks kostjalt väljamõistetava hüvitise suuruse määramisel, ei vasta omaduselt korterile, mida

kasutas tema. Maakohus on kostja selle vastuväite jätnud tähelepanuta, rikkudes sellega TsMS § 442

lg 8 teises lauses sätestatut.

13. Menetluskulud jäävad TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel asja lõplikult lahendava kohtu otsustada.

Peeter Jerofejev, Jaak Luik, Tambet Tampuu