3-1-2-1-12 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-2-1-12

Otsuse kuupäev

12. märts 2012

Kohtukoosseis

Eesistuja Priit Pikamäe, liikmed Eerik Kergandberg ja Lea Kivi

Kohtuasi

Kriminaalasi M.I (M.I) süüdistuses KarS § 118

p 1 ja § 121 järgi

Vaidlustatud kohtulahendid

Tartu

Maakohtu

14. märtsi

2011.

a

otsus

ja

Tartu

Ringkonnakohtu

9. juuni 2011. a otsus asjas nr 1-10-3075

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

M.I kaitsja vandeadvokaat Mart Sikut, teistmisavaldus

Teised teistmismenetluse pooled

Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Marja-Liina

Talimaa

Asja läbivaatamise kuupäev ja

viis

15. veebruar 2012, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 14. märtsi 2011. a ja Tartu Ringkonnakohtu 9. juuni 2011. a otsused M.I

süüdimõistmises KarS § 118 p 1 ja § 121 järgi osaliselt:

1.1 M.I-le KarS § 54 lg 1 alusel lisakaristusena väljasaatmise mõistmise osas;

1.2 M.I-lt sundraha ja ekspertiisitasude väljamõistmise osas.

2. Saata kriminaalasi resolutsiooni p-s 1.1 nimetatud osas uueks arutamiseks Tartu Maakohtule.

3. Mõista M.I-lt välja sundraha 417,03 eurot. Ekspertiisitasud summas 716,77 eurot jätta riigi kanda.

4. Teistmisavaldus rahuldada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohtu 14. märtsi 2011. a otsusega mõisteti M.I süüdi KarS § 118 p 1 ja § 121 järgi ning teda karistati

vangistusega vastavalt neljaks aastaks ja kuueks kuuks. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskemaga ja

liitkaristuseks mõisteti neli aastat vangistust.

1.1. KarS § 54 alusel otsustati M.I Eesti Vabariigist välja saata koos sissesõidukeeluga Eesti Vabariiki viieks aastaks, alates

väljasaatmisest. Maakohtu otsuse põhiosas M.I-le lisakaristuse mõistmist ei põhjendatud.

1.2. Sama otsusega mõisteti M.I-lt KrMS § 179 lg 1 p 1 alusel riigituludesse sundraha esimese astme kuriteos

süüdimõistmise eest 2,5 kuupalga alammäära ulatuses, s.o 695.04 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel mõisteti M.I-lt välja

DNA ekspertiisi maksumus 5840 krooni (373,24 eurot), sõrmejäljeekspertiisi maksumus 2500 krooni (159,78 eurot) ja

isiku kohtuarstliku ekspertiisi maksumus 2875 krooni (183,75 eurot). KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel mõisteti M.I-lt välja

kaitsjale kriminaaltoimikust koopia tegemise kulu 98,40 krooni (6,29 eurot). Kokku mõisteti M.I-lt menetluskuludena välja

723,06 eurot.

2. Tartu Maakohtu otsuse peale esitas M.I kaitsja vandeadvokaat Vello Sikut apellatsiooni.

3. Tartu Ringkonnakohtu 9. juuni 2011. a otsusega jäeti Tartu Maakohtu 14. märtsi 2011. a otsus muutmata ja apellatsioon

rahuldamata. Ringkonnakohus nõustus maakohtu seisukohtadega.

4. Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni M.I kaitsja vandeadvokaat Mart Sikut.

5. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 9. novembri 2011. a otsusega tühistati Tartu Maakohtu 14. märtsi 2011. a ja Tartu

Ringkonnakohtu 9. juuni 2011. a otsused M.I süüdimõistmises ja karistamises KarS § 118 p 1 järgi, samuti talle KarS § 64

lg 1 alusel liitkaristuse mõistmise osas. Riigikohus mõistis M.I süüdistuses KarS § 118 p 1 järgi õigeks, asudes seisukohale,

et nii maa- kui ringkonnakohus rikkusid M.I süüdimõistmisel KarS § 118 p 1 järgi tõendite hindamise ja kohtuotsuse

põhistamise nõudeid, samuti PS §-st 22 ja KrMS §-st 7 tulenevat süütuse presumptsiooni. Seoses M.I õigeksmõistmisega

süüdistuses KarS § 118 p 1 järgi tühistas Riigikohus ka mõistetud liitkaristuse. Muus osas jäeti Tartu Maakohtu 14. märtsi

2011. a ja Tartu Ringkonnakohtu 9. juuni 2011. a otsused muutmata. M.I vabastati viivitamatult vangistusest KarS § 121

järgi mõistetud vangistustähtaja lõppemise tõttu 5. aprillil 2011.

TEISTMISMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

6. M.I kaitsja M. Sikut esitas Riigikohtule KrMS § 366 p 5 alusel teistmisavalduse, milles taotletakse Tartu Maakohtu

14. märtsi 2011. a otsuse ja Tartu Ringkonnakohtu 9. juuni 2011. a otsuse tühistamist.

6.1. Kaitsja käsitab teistmisalusena asjaolu, et M.I on 17. oktoobril 2011. a abiellunud Eesti Vabariigi kodanikuga.

Tulenevalt sellest, et M.I mõisteti KarS § 118 p 1 järgi õigeks ja ta on vahepeal abiellunud, ei ole M.I väljasaatmine enam

proportsionaalne arvestades kuriteo raskust ja süüdimõistetu isikut. Tulenevalt KarS § 54 lg-s 1 sätestatust peab kohus

väljasaatmist põhistama, kui süüdistataval on Eestis koos temaga seaduslikult ühises peres elav abikaasa või alaealine laps.

6.2. Kaitsja taotleb ka M.I-lt maakohtu otsusega väljamõistetud sundraha vähendamist, sest Riigikohtu otsusega mõisteti

M.I talle süüksarvatud esimese astme kuriteos KarS § 118 p 1 järgi õigeks. Samal põhjusel taotleb kaitsja maakohtu otsuse

tühistamist osas, millega M.I-lt mõisteti välja ekspertiisitasud. Kõik ekspertiisid tehti seoses süüdistusega KarS § 118 p 1

järgi, milles M.I õigeks mõisteti ja seega tuleb jätta need riigi kanda. Kaitsja nõustub üksnes M.I-lt kriminaaltoimikust

koopia tegemise kulu väljamõistmisega summas 6,29 eurot.

7. Vastuses teistmisavaldusele leiab Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör M.-L. Talimaa, et teistmisavaldus

tuleb jätta menetlusse võtmata, kuna prokuröri hinnangul ei ole tuvastatud KrMS § 366 p 5 järgseid uusi asjaolusid, mis

polnud kohtule kohtuotsuse tegemisel teada. Teistmisavalduses toodud küsimuste lahendamine on täitmiskohtuniku

pädevuses ja M.I on oma õiguste realiseerimiseks õigus pöörduda täitmiskohtuniku poole KrMS § 431 alusel.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Tartu Maakohtu 14. märtsi 2011. a otsusega mõisteti M.I-le KarS § 54 lg 1 alusel lisakaristuseks Eesti Vabariigist

väljasaatmine koos sissesõidukeeluga Eesti Vabariiki viieks aastaks, alates väljasaatmisest.

9. KrMS § 366 p 5 järgi on teistmise aluseks kriminaalasja õigeks lahendamiseks muu oluline asjaolu, mis ei olnud

teistetavas kriminaalasjas otsust või määrust tehes kohtul teada ja mis iseseisvalt või kogumis varem tuvastatud asjaoludega

tooks kaasa õigeksmõistva kohtuotsuse või süüdimõistetu olukorra kergendamise või kolmanda isiku, kelle vara on

kohtuotsuse või -määrusega konfiskeeritud, olukorra kergendamise. Riigikohtu praktikas on leitud, et KrMS § 366 p-s 5

nimetatud teistmise alus „kriminaalasja õigeks lahendamiseks muu oluline asjaolu, mis võib kaasa tuua süüdimõistetu või

kolmanda

isiku

olukorra

kergendamise",

saab

olla

üksnes

faktiline

asjaolu

(vt

nt

Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 2. oktoobri 2009. a otsus asjas nr 3-1-2-3-09, 2. aprilli 2007. a määrus asjas nr 3-1-2-1-07, p 7 ja

Riigikohtu üldkogu 9. aprilli 1998. a otsus asjas nr 3-1-2-1-98).

9.1. Käesoleval juhul on süüdimõistetu M.I kaitsja vandeadvokaat M. Sikut esitanud koos teistmisavaldusega Eesti

perekonnaseisuasutuses 17. oktoobril 2011. a registreeritud abielu tõendi, millest nähtub, et 17. oktoobril 2011. a on M.I

abiellunud Eesti kodanikuga. Kolleegium leiab, et tegemist on faktilise asjaoluga, mis ei olnud teada Tartu Maakohtule

14. märtsi 2011. a otsuse tegemise ajal, samuti polnud kõnealusest asjaolust teadlikud selle kohtuotsuse peale esitatud

kaebuseid lahendanud kõrgema astme kohtud.

9.2. Tulenevalt KarS § 54 lg 1 teises lauses sätestatust peab kohus, kui süüdimõistetul on Eestis koos temaga seaduslikult

koos ühises perekonnas elav abikaasa või alaealine laps, väljasaatmise kohaldamist oma otsuses põhistama. Nimetatud

nõuet tuleb mõista selliselt, et taolisel juhul tuleb väljasaatmist kohaldaval kohtul lisakaristuse mõistmist eriti üksikasjalikult

põhjendada, näidates ära need erilised üldpreventiivsed kaalutlused, mis tingivad vaatamata süüdistataval perekonna

olemasolule siiski tema Eestist lahkuma sundimise. Sisuliselt tuleb kohtul seega süüdistatavat välja saates esile tuua need

argumendid, mis karistuse mõistmise eesmärkidest tulenevalt kaaluvad üles tema sunniviisilise lahutamise oma perekonnast.

Kuna perekondlike sidemete tõttu on selline välismaalane lahutamatult seotud Eestiga, siis võib tema väljasaatmine talle

kuriteo eest mõistetava lisakaristuse kaudu kõne alla tulla vaid juhul, kui seda õigustavad toimepandud kuriteo raskusest

tulenev süü suurus ja õiguskorra kaitsmise huvid.

9.3. Kriminaalasja materjalist nähtuvalt Tartu Maakohtu 14. märtsi 2011. a ja Tartu Ringkonnakohtu 9. juuni 2011. a

otsused nendele nõuetele ei vasta. Kuivõrd käesolevaks ajaks on tuvastatud M.I Eesti kodanikuga abiellumise fakt, siis

tuleb ka tema väljasaatmist tulenevalt KarS § 54 lg 1 teises lauses sätestatu pinnalt uuesti hinnata. Seetõttu leiab kolleegium,

et M.I abiellumine on teistmise aluseks KrMS § 366 p 5 tähenduses.

10. Kaitsja teistmisavalduses on vaidlustatud ka M.I-lt väljamõistetud menetluskulusid. Tartu Maakohtu 14. märtsi 2011. a

otsusega mõisteti M.I-lt välja menetluskuludena KrMS § 180 lg 1, § 175 lg 1 p 9 ja KrMS § 179 lg 1 p 1 alusel sundraha

695,04 eurot esimese astme kuriteos süüdimõistmise eest ning KrMS § 180 lg 1 ja KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel

ekspertiisikulud summas 716,77 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel kriminaaltoimikust koopiate tegemise kulud 6,29

eurot.

10.1. Tulenevalt sellest, et M.I mõisteti Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 9. novembri 2011. a otsusega õigeks esimese astme

kuriteos KarS § 118 p 1 järgi, kuid tema süüdimõistmine teise astme kuriteos KarS § 121 alusel jäi jõusse, tuleb M.I-le

mõistetud sundraha vähendada vastavalt KrMS § 179 lg-s 2 sätestatule, s.o 1,5 kuupalga alammäärani. Seega tuleb M.I-lt

sundrahana mõista välja 417,03 eurot, kuna kuupalga alammäär 1. jaanuarist 2011 kuni 31. detsembrini 2011 oli Vabariigi

Valitsuse 11. juuni 2009. a määruse nr 90 „Töötasu alammäära kehtestamine" §-st 1 tulenevalt 278,02 eurot.

10.2. Nõustuda tuleb ka kaitsja seisukohaga M.I-lt ekspertiisitasude väljamõistmise küsimuses. Nähtuvalt toimiku

materjalidest (I kd, tl-d 33-41 ja 48-56) on käesolevas kriminaalasjas kõik ekspertiisid tehtud seoses M.I süüdistusega KarS

§ 118 p 1 järgi. Tulenevalt KrMS § 181 lg-st 1 hüvitab õigeksmõistva kohtuotsuse korral menetluskulud riik. Kuivõrd M.I

mõisteti Riigikohtu 9. novembri 2011. a otsusega süüdistuses KarS § 118 p 1 järgi õigeks, siis tuleb need ekspertiisitasud

jätta samuti riigi kanda.

11. Tulenevalt eeltoodust ja juhindudes KrMS §-st 372 ja § 373 lg-st 2 tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tartu

Maakohtu 14. märtsi 2011. a otsuse ja Tartu Ringkonnakohtu 9. juuni 2011. a otsuse M.I-le KarS § 54 lg 1 alusel mõistetud

lisakaristuse osas ja saadab kriminaalasja selles osas samale kohtule uueks arutamiseks.

12. Juhindudes KrMS § 181 lg-st 1 ja KrMS § 179 lg 1 p-st 2, § 189 lg-st 2 ja § 361 lg 1 p-st 7 tühistab Riigikohtu

kriminaalkolleegium Tartu Maakohtu 14. märtsi 2011. a otsuse ja Tartu Ringkonnakohtu 9. juuni 2011. a otsuse M.I-lt

sundraha ja ekspertiisikulude väljamõistmise osas ja teeb ise uue otsustuse, millega mõistab M.I-lt välja sundraha 1,5

kuupalga alammäära ulatuses, s.o. 417,03 eurot.

Priit Pikamäe, Eerik Kergandberg, Lea Kivi