3-2-1-23-12 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-23-12

Määruse kuupäev

Tartu, 7. märts 2012. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Lea Laarmaa, liikmed Henn Jõks ja Ants Kull

Kohtuasi

A. J hagi KÜ Linnamäe tee 11 vastu üldkoosoleku otsuse

tühisuse tuvastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 9. novembri 2011. a määrus

tsiviilasjas nr 2-09-32966

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

D. J määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Määruskaebuse esitaja D. J (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja

vandeadvokaat Toomas Kõiv

Kostja KÜ Linnamäe tee 11 (registrikood 80140838), esindaja

Reinhard Roosileht

Asja läbivaatamise kuupäev

27. veebruar 2012. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta määruskaebus läbi vaatamata.

2. Menetluskulud maakohtus jätta A. J kanda, ringkonnakohtus ja Riigikohtus D. J kanda.

3. Tagastada Reval Advokaadibüroo OÜ-le D. J määruskaebuselt 28. novembril 2011 tasutud

kautsjon 25 (kakskümmend viis) eurot.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtule esitati 13. juulil 2009 A. J allkirjaga hagiavaldus KÜ Linnamäe tee 11 (kostja)

vastu kostja üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks.

2. Kostja vaidles hagile vastu. 22. oktoobri 2009. a vastuses tugines kostja mh väitele, et A. J ei ole

korteriühistu liige, mistõttu ei ole tal õigustatud huvi üldkoosoleku otsuse tühiseks tunnistamise vastu.

3. A. J märkis 13. novembri 2009. a vastuses, et ta on D. J volitatud esindaja, ning lisas volikirja.

22. veebruari 2011. a kohtuistungil selgitas A. J kohtule, et hagejaks on D. J ja tema on algusest peale

hageja esindaja ning vaid eksituse tõttu oli ta märgitud hagejaks.

4. Harju Maakohus jättis 3. märtsi 2011. a määrusega A. J hagi tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 423 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata. Maakohus leidis, et kuna hagi on esitatud A. J nimel, ka

muudes menetlusdokumentides on hagejana märgitud A. J, kes esindusõiguse osas on andnud

vastuolulisi selgitusi, ning kohus on menetlusse võtnud A. J hagi, tuleb viimast ka hagejana käsitada.

Kuna korteriühistu liikmeks on D. J, siis ei ole A. J-l õigustatud huvi üldkoosoleku otsuse tühiseks

tunnistamise vastu. A. J selgitusi inimliku eksituse kohta pidas kohus asjakohatuteks, sest senini

kulgenud menetlusest nähtub selgelt, et hagejaks on A. J.

5. D. J esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, mille menetlusse võtmisest maakohus keeldus.

7. juuli 2011. a määrusega rahuldas Tallinna Ringkonnakohus D. J määruskaebuse ja saatis tsiviilasja

maakohtule TsMS §-s 663 sätestatud toimingute tegemiseks.

6. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja edastas TsMS § 663 lg 5 aluse

Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

7. Tallinna Ringkonnakohus jättis 9. novembri 2011. a määrusega maakohtu 3. märtsi 2011. a määruse

muutmata.

Määruse põhjenduste järgi on TsMS § 198 lg 1 p 1 kohaselt hagimenetluses menetlusosalisteks pooled ja

kolmas isik. TsMS § 205 kohaselt on tsiviilkohtumenetluse poolteks hageja ja kostja, kusjuures hageja

on isik, kes on esitanud hagi. TsMS § 338 sätestab kohtule esitatava menetlusdokumendi sisu, kusjuures

lg 1 p 1 kohaselt märgitakse kohtule esitatavas menetlusdokumendis, muu hulgas hagis, menetlusosaliste

ning nende võimalike esindajate nimed ja aadressid. Tsiviilasja toimikust nähtub, et selles on esitatud üks

menetlusdokument pealkirjaga „Hagi KÜ Linnamäe tee 11 otsuse tühisuse tunnistamise kohta" (I kd,

tl 1-3). Hagejana on nimetatud A. J, kes ka allkirjastas selle dokumendi. 18. septembri 2009. a

määrusega võttis maakohus menetlusse nimelt selle, seega A. J hagi. Hilisemas menetluses on kohtule

esitatud menetlusdokumentides samuti korduvalt märgitud hagejaks nimelt A. J (I kd, tl 27, 35-36, 58-

60, 80-81). Asjaolu, et A. J ja/või tema esindaja said pärast kostja vastusega tutvumist aru, et tegelikult

hagejal hagemisõigust suhetes korteriühistuga ei ole, ei muuda faktilist asjaolu, et hagejana esitas hagi

A. J, mitte D. J. Tsiviilasjas ei ole D. J esitatud hagi ja selle menetlusse võtmise määrust. Samuti ei

muuda hageja isikut maakohtu veidi ebalev käitumine, kui sekretär väljastas kutse istungile A. J-le kui

hageja esindajale ja kohtuistungi protokollis kajastati hageja esindajana ka K. Kirti, kes tegelikult oli/on

D. J esindaja. Samas sisuliselt ei ole maakohus D. J hagejana käsitanud. Hageja isik saab tsiviilasja

menetluses muutuda vaid menetlusõigusjärgluse korras TsMS §-de 209-211 järgi.

Tsiviilasja materjalidest nähtub, et A. J on täitnud Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas õigusteaduse

bakalaureuseõppe õppekava ja tal on sotsiaalteaduse bakalaureuse kraad. Samuti osalesid menetluses

A. J esindajad (V. Kuznetsov, A. Sorokin), kellel on õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud

haridus TsMS § 218 lg 1 p 2 mõttes. Seega tuleb nõustuda maakohtu seisukohaga, et kaebuse esitaja

väide inimlikust eksimusest ei ole veenev. Vastupidi - 13. juulil 2009 esitatud hagiavaldusest, 16. juulil

2009 esitatud avaldusest keelata kostja juhatuse tegevus ja määrata KÜ-le valitseja ning 23. juulil 2009

esitatud hagi tagamise avaldusest on üheselt mõistetavalt ja kahtlusteta aru saadav, et A. J on hageja,

mitte hageja lepinguline esindaja. Hageja esindajaks hakkas A. J ennast osaliselt (ka mitte üheselt

mõistetavalt ja järjekindlalt) nimetama alles pärast kostja vastust hagiavaldusele, kus taotleti hagi läbi

vaatamata jätmist põhjusel, et A. J-l kui isikul, kes ei ole KÜ liige, ei ole õigustatud huvi KÜ

üldkoosoleku otsuse tühisuse tunnustamise vastu.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

8. D. J esitas Riigikohtule määruskaebuse, milles palub tühistada ringkonnakohtu 9. novembri 2011. a

määruse ja maakohtu 3. märtsi 2011. a määruse ning saata tsiviilasi menetluse jätkamiseks Harju

Maakohtule.

Kaebuse järgi rikkus kohus selgitamiskohustust ja tegi pooleteise aasta jooksul mitmeid

menetlustoiminguid, kuigi teadis, et hagejaks märgitud isik ei ole korteriühistu liige.

Kohtul pidi lähtuvalt kostja vastusest ja hageja vastusest tekkima kahtlus esindusõiguse küsimuses ja ta

pidi andma TsMS § 226 lg 2 p 1 ja TsMS § 227 lg 5 järgi hagejale tähtaja olukorra selgitamiseks, oma

esindusõiguse tõendamiseks või heakskiidu esitamiseks.

Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-85-10 leidnud, et esindatava esindusõigus võib tuleneda ka

menetlustoimingu tegemisega seotud asjaoludest, sh hagiavalduse sisust ja sellele lisatud dokumentidest.

Kohus saab lugeda hagejaks isiku, kelle õiguste ja huvide kaitseks hagi esitati, ka siis, kui hagiavaldus on

küll esitatud esindaja nimel, kuid hagiavalduses märgitud asjaoludest on äratuntav, et hagi on esitatud

esindusõiguse alusel, ja esindajal on esindusõigus.

A. J on esitanud hagi D. J (kes on korteriomandi omanik) õiguste ja huvide kaitseks abikaasana,

TsMS § 218 lg 1 punkti 5 mõttes lepingulise esindajana. See pidi olema nii kohtule kui ka kostjale

äratuntav.

9. Kostja palub jätta määruskaebuse rahuldamata, leides mh, et D. J-l kui menetlusvälisel isikul ei ole

kaebeõigust.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

10. Kolleegium leiab, et D. J määruskaebus tuleb jätta TsMS § 682 lg 1 ja § 695 alusel läbi vaatamata.

11. TsMS § 682 lg 1 kohaselt jätab kohus kassatsioonkaebuse põhjendatud määrusega läbi vaatamata, kui

pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmneb, et kassatsioonkaebus ei vasta seadusega sätestatud nõuetele

või et kassatsioonkaebus on esitatud pärast kassatsioonitähtaja möödumist. TsMS § 695 järgi kehtib

nimetatud säte ka määruskaebuse menetlemise kohta Riigikohtus. Kolleegium on selgitanud, et

tulenevalt TsMS § 682 lg-st 1 on Riigikohtul ka pärast asja menetlusse võtmist kohustus kontrollida

määruskaebuse nõuetekohasust, sh õigust kaebus esitada (vt nt Riigikohtu 2. aprilli 2007. a määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-23-07, p 6).

Kolleegium leiab, et D. J määruskaebus on ekslikult võetud Riigikohtu menetlusse, ja põhjendab seda

alljärgnevalt.

12. TsMS § 198 lg 1 p 1 kohaselt on hagimenetluses menetlusosalised pooled ja kolmas isik. TsMS § 205

lg 1 järgi on pooled hageja ja kostja ning lg 2 esimese lause järgi on hageja isik, kes on esitanud hagi.

TsMS § 206 lg 1 teise lause kohaselt on poolel õigus kohtulahendi peale edasi kaevata.

TsMS § 427 esimese lause kohaselt võib esitada määruskaebuse maakohtu või ringkonnakohtu määruse

peale, millega jäetakse hagi läbi vaatamata. Maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse kohta

tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa TsMS § 427 teise lause kohaselt piiratud juhtudel edasi

kaevata, st enamasti on võimalik esitada määruskaebus ka Riigikohtule, sh praegusel juhul, mil hagi jäeti

läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel. Samas on määruskaebuse esitamise õigus ainult

menetlusosalistel.

Seega on vaja selgitada, kellel on praeguses asjas määruskaebuse esitamise õigus.

13. Kolleegium ei nõustu määruskaebuse väitega, et selles asjas saaks hagejaks lugeda D. J, kelle õiguste

ja huvide kaitseks hagi esitati, ka siis, kui hagiavaldus on esitatud esindaja nimel, kuid hagiavalduses

märgitud asjaoludest on äratuntav, et hagi on esitatud esindusõiguse alusel.

Kohtu jaoks ei ole hagiavaldusest ega sellele lisatud dokumentidest ühelgi viisil äratuntav, et hagejaks

võiks olla D. J. Hagis on kirjeldatud A. J osavõttu kostja üldkoosolekust, mille otsust vaidlustatakse. Ka

üldkoosoleku protokoll (I kd, tl 18 jj) kajastab vaid A. J osavõttu koosolekust, sellest ei nähtu, et ta oleks

seda teinud D. J esindajana. Ka hagiavaldusele lisatud nn initsiatiivgrupi dokumentidele on alla

kirjutanud A. J (I kd, tl 12 ja 13). Seega on praegune olukord erinev Riigikohtu 28. oktoobril 2010

tsiviilasjas nr 3-2-1-85-10 tehtud otsuses kirjeldatust, milles oli esitatud täisealise lapse nimel elatise

saamise hagi ning mille asjaoludest oli äratuntav, et hagi on esitatud esindusõiguse alusel.

Lisaks juhib kolleegium tähelepanu TsMS § 339 lg 1 esimesele lausele, mille kohaselt, kui

menetlusdokumendi allkirjastab menetlusosalise esindaja, lisatakse asjas esimesele esindaja esitatud

menetlusdokumendile volikiri või muu esindusõigust tõendav dokument. Volikirja ei pea koos esimese

menetlusdokumendiga TsMS § 339 lg 1 teise lause järgi esitama vaid siis, kui menetlusdokumendi

allkirjastab esindajana advokaat, kuid kohtul on õigus nõuda selle esitamist. Praegusel juhul ei ole A. J

advokaat ega ole koos esimese (ega ka mitme järgneva) menetlusdokumendiga esitanud oma

esindusõigust tõendavat dokumenti.

Kuna TsMS ei näe ette võimalust hageja vahetumiseks D. J kirjeldatud viisil (see on võimalik TsMS §-

des 209-211 sätestatud korras), siis on hagejaks olnud A. J ning kohtud on jätnud läbi vaatamata just A. J

hagi. Järelikult ei ole D. J selles asjas menetlusosaline ega määrusega puudutatud isik TsMS § 660 lg 1

kohaselt, kellel oleks olnud õigust esitada määruskaebus maakohtu määruse peale ning ka

ringkonnakohtu määruse peale. Kuna D. J-l ei ole õigust esitada määruskaebust ringkonnakohtu määruse

peale, tuleb tema määruskaebus jätta läbi vaatamata.

14. Kolleegium peab veel vajalikuks märkida järgmist. A. J käitumist kohtule 13. novembril 2009

dokumendi esitamisega (enda nimetamine D. J esindajaks ja sellekohase volikirja esitamine) võib

tõlgendada tema esitatud hagi tagasivõtmisena TsMS § 424 lg 1 tähenduses. Kuni eelmenetluse lõpuni on

see lubatav kostja nõusolekuta ning toob kaasa hagi läbi vaatamata jätmise. Ühtlasi aga võimaldavad

volikirja esitamine ja A. J ning D. J edaspidised toimingud kohtumenetluses järeldada seda, et alates

volikirja kohtusse esitamise hetkest on kohtule esitatud D. J hagi kostja vastu, mille menetlusse võtmise

kohta ei ole maakohus toimiku kohaselt otsust teinud.

15. Kolleegium peab taunitavaks maakohtu käitumist menetluse korraldamisel. Alates hagivastuse

esitamisest 22. oktoobril 2009 oli maakohus teadlik sellest, et hagejal ei pruugi olla hagi esitamise

õigust. Siiski ei võtnud maakohus peaaegu pooleteise aasta jooksul selles küsimuses seisukohta ning asus

hageja isikuga seonduvat analüüsima alles 22. veebruari 2011. a kohtuistungil. Maakohus jättis seega

täitmata TsMS § 392 lg 1 p-s 6 sätestatud kohustuse selgitada eelmenetluses välja, kes on

menetlusosalised ja sama paragrahvi lg-s 4 sätestatud kohustuse kontrollida eelmenetluses hagi

menetlusse võtmise õigsust ja menetluse lubatavuse eeldusi.

16. Hagi läbi vaatamata jätmisega seotud menetluskulud maakohtus jäävad TsMS § 168 lg 2 alusel A. J

kanda. Määruskaebuse esitamisega seotud menetluskulud apellatsiooni- ja kassatsioonimenetluses jäävad

TsMS § 171 lg 1 alusel D. J kanda.

17. Määruskaebuse esitaja tasutud kautsjon tuleb TsMS § 149 lg 4 kolmanda lause alusel tagastada, kuna

kaebus jääb läbi vaatamata.

Lea Laarmaa, Henn Jõks, Ants Kull