3-2-1-172-11 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-172-11

Määruse kuupäev

Tartu, 7. märts 2012. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Jaak Luik, liikmed Peeter Jerofejev ja Tambet Tampuu

Kohtuasi

H-K. L hagi A. L vastu elatise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 26. septembri 2011. a määrus

tsiviilasjas nr 2-11-622

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

A. L määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja H-K. L (isikukood xxxxxxxxxxx)

Kostja A. L (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat

Aleksei Ratnikov

Asja läbivaatamise kuupäev

6. veebruar 2012. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 26. septembri 2011. a määrus tsiviilasjas nr 2-11-622 ja

saata asi samale ringkonnakohtule A. L apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks.

2. Määruskaebus rahuldada.

3. Tagastada A. L-le määruskaebuselt 12. oktoobril 2011 tasutud kautsjon 25 (kakskümmend

viis) eurot.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. H-K. L (hageja) esitas 7. jaanuaril 2011 Harju Maakohtule A. L (kostja) vastu hagi, milles palus

kostjalt enda kasuks välja mõista elatise 3630 krooni kuus alates 1. jaanuarist 2010. Hagiavalduse

kohaselt ei ole kostja lapsele igakuist toetust maksnud.

2. Kostja võttis hagi osaliselt õigeks ning oli nõus tasuma elatist 50 eurot kuus alates hagi esitamisest.

Ülejäänud osas palus kostja jätta hagi rahuldamata. Kostjal on lisaks hagejale veel üks alaealine laps,

kes jääks suurema elatise puhul halvemasse olukorda kui hageja, kuna kostja keskmine sissetulek on

155 eurot 17 senti kuus. Kostja on maksnud hagejale elatist nii sularahas kui ka pangaülekandega,

seetõttu ei ole põhjust rahuldada elatisenõuet tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne hagi esitamist.

3. Harju Maakohus rahuldas 16. augusti 2011. a otsusega hagi ja mõistis kostjalt välja elatise

556 eurot 28 senti hageja ülalpidamiseks ajavahemiku 7. jaanuar 2010 kuni 30. juuni 2010 eest T-

L. K kasuks ning alates 1. juulist 2010 kuni hageja täisealiseks saamiseni elatise 139 eurot 1 senti

kuus hageja kasuks.

Maakohus leidis, et kui elatist nõutakse ja kohus mõistab välja elatise seaduses sätestatud

alammääras, ei pea hageja ega kohus eraldi kindlaks tegema lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate

kulutuste suurust. Hageja esindaja oli nõus vähendama elatise nõuet elatise alammäärani 139 eurot

1 senti kuus.

Perekonnaseaduse (PKS) § 102 lg 2 järgi võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla

PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus

või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PKS § 101 lg-s 1 sätestatud

määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja elab koos oma praeguse

abikaasaga ja xx. detsembril xxxx sündinud poja J. L-ga, kes kostja arvates jääks hageja nõutud

elatise väljamõistmisel halvemasse olukorda kui hageja. Kostja väidetav sissetulek 155 eurot 17 senti

kuus on ettevõtluskasum, mitte ettevõtlustulu. Tuludeklaratsiooni kohaselt on kostja palk ja muud

tasud 13 500 krooni. Kogutud tõendite alusel on kostja Eesti Kinnisvaramaaklerite Koja juhatuse

liige ning töötanud peamaaklerina üle kümne aasta. Eesti Statistika 2010. aasta aastaraamatu

andmetel on maaklerite keskmine palk 13 000 krooni kuus. Ajakirjandusest otsitud arvamus kinnitab

seda. Kostja elab uues eramus, mis tema sõnade järgi on ehitatud tema praeguse abikaasa omanduses

olevale kinnisasjale vahenditest, mis on saadud temale lahusvarana kuulunud vara müügist. Kostja

varaline seisund võimaldab maksta elatist miinimumsuuruses ja temaga kooselav laps ei ole seetõttu

vähem kindlustatud.

Lapse ülalpidamise kohustus lasub mõlemal vanemal. Kostja on töövõimeline mees, kellel on

kohustus otsida ja leida töökoht, mis võimaldaks mõlema lapse ülalpidamise kohustust täita laste

vajadusi arvestades. Kohustus laste eest hoolitseda tähendab ühtlasi ka seda, et ülalpidajal lasub

vajadusel kohustus teha muudatusi oma harjumuspärases elukorralduses.

PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata

jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist. Kostja

ei ole 11 aastat oma pojale elatisraha maksnud, mistõttu on elatise väljamõistmine ühe aasta eest enne

elatisehagi esitamist õigustatud. Kostja on tasunud elatist 250 eurot, mis tuleb väljamõistetud

elatisega tasaarvestada. Hagi on esitatud 7. jaanuaril 2011. 7. jaanuarist 2010 kuni 30. juunini 2010

tuleb elatis välja mõista T-L. K kasuks ja 1. juulist 2010 kuni hageja täisealiseks saamiseni hageja

kasuks.

4. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus selle tühistada ja saata asi

maakohtule uueks läbivaatamiseks.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

5. Tallinna Ringkonnakohus keeldus 26. septembri 2011. a määrusega kostja apellatsioonkaebust

menetlusse võtmast ning tagastas selle.

Ringkonnakohus leidis, et kuna tegemist on varalise nõudega, mille hagihind ei ületa 2000 eurot, siis

menetles maakohus hagi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 järgi oma õiglase

äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes üldisi menetluspõhimõtteid. TsMS § 405

lg 1 tähenduses on lihtmenetluses menetletava hagi kohta tehtud otsuse peale edasikaebeõigus

piiratud. Maakohus ei ole edasikaebamiseks luba andnud. Maakohtu otsuses edasikaebamise üldise

korra märkimine ei ole edasikaebamiseks loa andmine TsMS § 637 lg 21 tähenduses, vaid seadusest

tuleneva nõude täitmine. Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, mille

puhul edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole välistatud muudel TsMS § 637 lg-s 21

sätestatud alustel.

Kui maakohus ei ole TsMS § 442 lg-s 10 sätestatud luba andnud, ei pea ringkonnakohus TsMS § 637

lg 21 järgi lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebust menetlema. Vaid juhul, kui menetlusse

võtmise otsustamisel on ringkonnakohtule ilmne, et maakohus on selgelt valesti kohaldanud

materiaalõiguse normi, rikkunud menetlusõiguse normi või ebaõigesti hinnanud tõendeid, mis võis

kaasa tuua eksliku kohtulahendi, võtab kohus apellatsioonkaebuse menetlusse. Ringkonnakohus

leidis, et eeldusi, mis tingiksid kaebuse menetlusse võtmise, ei esine. Asjaolu, et kostja maakohtu

otsusega ei nõustu, ei anna alust teha teistsugust järeldust.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6. Kostja esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub selle tühistada ja saata

asi ringkonnakohtule uueks lahendamiseks.

Kostja arvates on ringkonnakohus põhjendamatult jätnud tema apellatsioonkaebuse menetlusse

võtmata, kuivõrd maakohus kohaldas otsuse tegemisel valesti materiaalõiguse norme, rikkus

menetlusõiguse norme ning hindas valesti tõendeid.

Maakohus on mõistnud ajavahemiku 7. jaanuar 2010 kuni 30. juuni 2010 eest elatise välja T-L. K

kasuks. Samas ei ole teda ei kohtuistungi protokollides ega kohtuotsuses hagejana märgitud.

PKS § 102 lg 2 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 lg-s 1

sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla mh olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise

väljamõistmisel PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist

saav laps. Enne 1. juulit 2010 kehtinud PKS § 61 lg 5 sätestas sarnase regulatsiooni. Kostjal on lisaks

hagejale veel üks alaealine laps, kes jääb väljamõistetud elatise tõttu halvemasse olukorda kui hageja.

Riigikohus on leidnud tsiviilasjas nr 3-2-1-21-07 tehtud otsuses, et juhul, kui kohus ei tuvasta teiste

laste vajadusi, tuleks asuda seisukohale, et kohtuotsus ei ole põhjendatud. Praeguses asjas ei ole

maakohus tuvastanud teise lapse vajadusi.

Maakohus on hinnanud valesti tõendeid kostja varalise seisundi tuvastamisel. Maakohus on valesti

lähtunud sellest, milline on keskmine töötasu kostja tegevusalal. Lähtuda tuleks kostja sissetulekust,

mida saab tõendada palgatõendi ja kostja esitatud Maksu- ja Tolliameti väljavõttega, mitte keskmise

statistilise näitajaga. Kostja abikaasa lahusvara ei mõjuta kostja majanduslikku olukorda. Praeguses

majandusolukorras ei ole kostjal võimalik leida uut tasuvat töökohta.

Maakohus ei ole arvestanud otsuses sellega, et kostja tasus 2010. aasta jooksul hagejale elatist

5100 krooni.

Maakohus on ületanud nõude piire. Maakohtu 27. juuni 2011 istungi protokolli kohaselt loobus

hageja elatise tagasiulatuvalt väljamõistmise nõudest.

7. Hageja vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Kolleegiumi arvates tuleb ringkonnakohtu määrus TsMS § 701 lg 3 teise lause alusel tühistada ja

kostja apellatsioonkaebus saata samale ringkonnakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.

9. Ringkonnakohus võib, lähtudes TsMS § 637 lg-st 21, keelduda lihtmenetluse asjas esitatud

apellatsioonkaebust menetlemast, kui maakohtu otsuses ei ole antud luba edasikaebamiseks ning

otsuse tegemisel ei ole selgelt valesti kohaldatud materiaalõiguse normi, selgelt rikutud

menetlusõiguse normi ega selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid, mis võis oluliselt mõjutada lahendit.

Selliselt lahendab ringkonnakohus lihtmenetluse asjas apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest

keeldumise korral kaebuse ka juba sisuliselt, jättes kaebuse menetlusse võtmata, kui sel ei ole

edulootust (vt ka Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-20-10, p 15; määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-114-

10, p 12; määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-102-10, p 13; määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-11, p 9).

Ringkonnakohus saab keelduda apellatsioonkaebuse menetlemisest TsMS § 637 lg 21 alusel üksnes

juhul, kui apellatsioonkaebus tervikuna on põhjendamatu (vt Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-

80-11, p 18). Seda, kas ringkonnakohus leidis õigesti, et täidetud ei ole TsMS § 637 lg-s 21 sätestatud

eeldused apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks, kontrollib Riigikohus ringkonnakohtu määruse

peale esitatud määruskaebust lahendades.

10. Praeguses asjas tugines kostja vastuses hagile mh sellele, et ta on maksnud hagejale elatist nii

sularahas kui ka pangaülekandega, mistõttu ei ole põhjust rahuldada elatisenõuet tagasiulatuvalt ühe

aasta eest enne hagi esitamist (tl 21). Selle väite tõendamiseks esitas kostja enda pangakonto

väljavõtted, mille kohaselt ta oli maksnud ajavahemikul 1. jaanuarist 2010 kuni 31. detsembrini 2010

hageja ema T-L. K pangakontole 4100 krooni ning hageja pangakontole 1000 krooni (tl 31-32).

Maakohus jättis kostja selle väite täheLnuta ning esitatud tõendid hindamata. Kolleegium leiab, et

maakohus rikkus sellega selgelt TsMS § 442 lg-st 8 tulenevat kohustust võtta seisukoht kõigi poolte

esitatud väidete kohta ja hinnata kõiki esitatud tõendeid. Sellest tulenevalt on maakohus tõenäoliselt

kohaldanud valesti ka materiaalõiguse normi, mis võis oluliselt mõjutada tehtud lahendit. Nimelt

tuleb elatise tagasiulatuvalt väljamõistmisel arvestada ka sel perioodil vabatahtlikult tasutud elatisega

ning mõista elatis tagasiulatuvalt välja ulatuses, mille võrra vanem maksis nimetatud ajavahemikul

lapsele elatist ettenähtust vähem (vt ka Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-11-09, p 12). Üldjuhul

saab alaealisele lapsele elatise tasumise kohustuse lugeda siiski täidetuks üksnes ulatuses, milles see

maksti lapse vanemale (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-3-07, p-d 12-13).

11. Kostja tugines eelmises punktis toodud maakohtu otsuse sisalduvatele rikkumistele ka

apellatsioonkaebuses (tl 152). Seega ei olnud täidetud eeldused selleks, et ringkonnakohus oleks

võinud apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 21 alusel jätta menetlusse võtmata. Kuivõrd sellest

tulenevalt tuleb ringkonnakohtu määrus tervikuna tühistada, ei käsitle kolleegium määruskaebuse

ülejäänud väiteid.

12. Menetluskulud jäävad TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel asja lõplikult lahendava kohtu otsustada.

13. Kostja määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb talle TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel

tagastada kassatsioonikautsjon.

Jaak Luik, Peeter Jerofejev, Tambet Tampuu