3-2-1-10-12 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-10-12

Määruse kuupäev

Tartu, 7. märts 2012. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Lea Laarmaa, liikmed Henn Jõks ja Jaak Luik

Kohtuasi

Osaühingu Silbeti Plokk (pankrotis) avaldus kustutada

Kohtla-Järve kinnistusjaoskonna registriosast nr 665607

OÜ Ahtme Soojus kasuks seatud isiklik kasutusõigus

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 8. septembri 2011. a määrus tsiviilasjas

nr 2-11-21750

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OSAÜHINGU SILBETI PLOKK (pankrotis) määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Avaldaja OSAÜHING SILBETI PLOKK (pankrotis)

(registrikood 10548590), pankrotihaldur Tarmo Villman

Puudutatud isik OÜ Ahtme Soojus (registrikood 11482214),

esindaja vandeadvokaat Siiri Malmberg

Asja läbivaatamise kuupäev

13. veebruar 2012. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu kinnistusosakonna 26. aprilli 2011. a kandemäärus nr 353532011

ja Tartu Ringkonnakohtu 8. septembri 2011. a määrus tsiviilasjas nr 2-11-21750 ja saata asi

Viru Maakohtu kinnistusosakonnale kande tegemise otsustamiseks.

2. Määruskaebus rahuldada.

3. Tagastada OSAÜHINGULE SILBETI PLOKK (pankrotis) määruskaebuselt 23. septembril

2011 tasutud kautsjon 25 (kakskümmend viis) eurot.

4. Jätta menetluskulud OSAÜHINGU SILBETI PLOKK (pankrotis) kanda.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. OSAÜHINGU SILBETI PLOKK (pankrotis) pankrotihaldur T. Villman (avaldaja) esitas Viru

Maakohtu kinnistusosakonnale kandeavalduse, milles palus pankrotivarasse kuulunud Kohtla-Järvel

Ahtme mnt 145 asuva kinnisasja enampakkumisel võõrandamise tõttu kustutada kinnistusraamatust

senise omaniku ja kanda kinnistusraamatusse uue omaniku. Ühtlasi palus avaldaja muu hulgas

kustutada kinnistusraamatu 3. jaost isikliku kasutusõiguse tehnovõrgu või rajatise seadmiseks

OÜ Ahtme Soojus (puudutatud isik) kasuks.

2. Viru Maakohtu kinnistusosakond rahuldas kinnistamisavalduse osaliselt, kuid jättis 26. aprilli

2011. a kandemäärusega avalduse rahuldamata isikliku kasutusõiguse kustutamise osas.

Kandemääruse põhjenduste kohaselt on isiklik kasutusõigus puudutatud isiku kasuks seatud seadusest

tuleneva servituudi seadmise õiguse alusel asjaõigusseaduse (AÕS) § 158 lg 1 ja § 1581 lg 1 mõttes,

mistõttu jääb see kinnisasja enampakkumisel võõrandamise järel täitemenetluse seadustiku

(TMS) § 158 lg 4 järgi koosmõjus pankrotiseaduse (PankrS) § 136 lg-ga 1 ja § 139 lg-ga 2 püsima.

3. Avaldaja esitas 9. mail 2011 määruskaebuse, milles palus kandemääruse tühistada ja

kandeavalduse täielikult rahuldada.

Määruskaebuse põhjenduste kohaselt leidis maakohus vääralt, et isiklik kasutusõigus oli seatud

seadusest tuleneva servituudi seadmise õiguse alusel. Isikliku kasutusõiguse seadmise lepingust ei

nähtu, et tegemist oleks tehnovõrkude või rajatistega, mis on vajalikud teiste kinnisasjade

eesmärgipäraseks majandamiseks või kasutamiseks AÕS § 158 mõttes, või oleks täidetud

AÕS § 1581 lg-s 1 sätestatud tingimused. Tegemist on isikliku kasutusõiguse seadmisega poolte

kokkuleppel, mis kinnisasja enampakkumise järel lõppes ja tuleb kinnistusraamatust kustutada.

Maakohus jättis kohaldamata PankrS § 139 lg 2, leides vääralt, et see säte kohaldub üksnes

hüpoteegist tulenevatele õigustele.

4. Puudutatud isik vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

Vastuse kohaselt on isiklik kasutusõigus seatud AÕS § 158 lg 1 ja § 158¹ lg 1 p 1 alusel. Kinnisasja

läbiva gaasitorustiku kaudu teenindatakse selle kinnisasjaga külgnevat kinnisasja. Asjaolu, et isikliku

kasutusõiguse aluseks olevas lepingus ei ole sõnaselgelt sätestatud, et gaasitorustikku kasutatakse

koormatud kinnisasjaga külgneva kinnistu gaasiga varustamiseks, ei tähenda, et tegemist ei oleks

AÕS § 158 lg 1 alusel seatud kasutusõigusega. Puudutatud isiku 2010. a majandusaasta aruandest

nähtub, et tema peamiseks tegevusalaks on maagaasi ülekanne ja jaotus maagaasivõrgu kaudu.

Asjaolu, et majandustegevuse registris nimetatud registreering puudub, ei tähenda, et gaasitorustiku

kaudu ei osutataks avalikku teenust.

Kui PankrS § 139 lg 2 alusel oleks lubatud kustutada servituut, tekiks olukord, kus õigustatud isik

saaks kinnistu omandaja käest nõuda uuesti sama servituudi sissekandmist kinnistusraamatusse.

Seaduse eesmärk ei saa olla olukorra tekitamine, kus servituudi kustutamisest faktiline olukord ei

muutu ja pärast õiguse kustutamist tuleks samasisulist õigust hakata uuesti seadma.

5. Viru Maakohus jättis 10. mai 2011. a kandemäärusega 26. aprilli 2011. a määruse muutmata ning

edastas määruskaebuse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 6 alusel ringkonnakohtule

lahendamiseks.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

6. Tartu Ringkonnakohus jättis 8. septembri 2011. a määrusega määruskaebuse rahuldamata ja

maakohtu kandemääruse muutmata ning menetluskulud avaldaja kanda.

Ringkonnakohtu määruse põhjenduste kohaselt toimub PankrS § 136 lg 1 järgi pankrotivara müük

enampakkumisel täitemenetluse seadustikus sätestatud korras, kui pankrotiseadusest ei tulene teisiti.

TMS § 158 lg 4 järgi ei lõpe enampakkumisel servituudist tulenevad õigused, kui servituut oli seatud

seadusest tuleneva servituudi seadmise õiguse alusel. Viidatud säte on erisätteks PankrS § 139 lg 2 ja

TMS § 158 lg 1 suhtes, st selline õigus jääb püsima olenemata järjekohast.

Praeguses asjas on isiklik kasutusõigus seatud 10. märtsi 2010. a isikliku kasutusõiguse seadmise

lepingu ja asjaõiguslepingu p 1.4 alusel, mille kohaselt on lepingu eesmärgiks omanikule kuuluva

kinnistu koormamine isikliku kasutusõigusega kasutaja kasuks kinnistul kasutaja ehitatava

gaasivõrgu ja -rajatiste omamiseks ning isikliku kasutusõiguse tingimuste kindlaksmääramine.

Tulenevalt viidatud lepingupunktist ja kinnistusraamatu kandest on tegemist AÕS § 1581 alusel

tehtud kandega, s.o seadusest tuleneva servituudi seadmise õiguse alusel sissekantud isikliku

kasutusõigusega. Ekslik on määruskaebuse esitaja väide, et kohtunikuabi on kohaldanud AÕS § 1581

vääralt. Asjaolu, et 10. märtsi 2010. a lepingus ei ole viidatud AÕS §-le 1581, ei tähenda seda, et

tegemist ei ole nimetatud sättest tuleneva õigusega.

Maagaasi müügileping ja puudutatud isiku majandusaasta aruanne tõendavad, et puudutatud isiku

peamiseks tegevusalaks on maagaasi ülekanne ja jaotus maagaasivõrgu kaudu, st tehnovõrk või -

rajatis on ehitatud avalikes huvides ning puudutatud isikul on maagaasiseaduse § 18 lg-s 2 nimetatud

kohustus.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

7. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palus ringkonnakohtu määruse tühistada ja saata asja

ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks või teha uue määruse, millega kandeavaldus rahuldada.

Määruskaebuse põhjenduste kohaselt lahendas ringkonnakohus vääralt asja TMS § 158 lg 4 järgi,

kuigi pankrotimenetluse korral ei saa seda sätet kohaldada. Pankrotimenetluse korral tuleb kohaldada

PankrS § 139 lg-t 2, mille järgi tuleb isiklik kasutusõigus vastavalt järjekohale kustutada.

Asjas puuduvad tõendid, millest nähtuks, et tegemist on avaliku tehnovõrguga või et puudutatud isik

osutaks selle kinnisasja abil avalikku teenust. Tõendamata asjaolu, et kinnisasja abil osutatakse

teenust veel ühele tarbijale, ei muuda tehnorajatist veel avalikes huvides loodud võrguks. Seega ei ole

tegemist ka seadusest tuleneva servituudiga AÕS § 158 ja § 1581 mõttes.

Ka isikliku kasutusõiguse seadmise lepingust ei tulene, et tegemist on seadusest tuleneva

talumiskohustusega. Tegemist on lepingust tuleneva kasutusõiguse seadmisega.

8. Puudutatud isik vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb TsMS § 701 lg 3 esimese lause alusel rahuldada ja nii

maakohtu kinnistusosakonna kandemäärus kui ka ringkonnakohtu määrus tühistada. Kandeavaldus

tuleb TsMS § 701 lg 3 kolmanda lause alusel saata uueks lahendamiseks sama maakohtu

kinnistusosakonnale.

10. Kolleegium nõustub maakohtu kinnistusosakonna ja ringkonnakohtu seisukohaga, et seadusest

tuleneva servituudi seadmise õiguse, sh AÕS § 158 lg-s 1 ja § 1581 lg-s 1 sätestatud kinnisasja

omaniku talumiskohustuse alusel seatud servituut jääb kinnisasja enampakkumisel võõrandamise

järel TMS § 158 lg 4 järgi püsima ka siis, kui enampakkumine toimub pankrotimenetluse raames.

Kinnisasja täitemenetluses müügi korral jäävad TMS § 158 lg 1 järgi püsima sissenõudja nõude või

selle tagatiseks oleva õiguse järjekohast eespool ja samal järjekohal olevad kinnistusraamatust

nähtuvad õigused. TMS § 158 lg 4 järgi ei lõpe enampakkumisel servituudist tulenevad õigused, kui

servituut oli seatud seadusest tuleneva servituudi seadmise õiguse alusel. Seega lõppevad kinnisasja

täitemenetluses enampakkumisel võõrandamise korral üldjuhul kõik sissenõudja nõudest või selle

tagatiseks oleva õiguse järjekohast tagapool asuvad kinnistusraamatust nähtuvad õigused. Sõltumata

järjekohast jäävad aga püsima seadusest tuleneva servituudi seadmise õiguse alusel

kinnistusraamatusse kantud servituudid.

Kinnisasja pankrotimenetluses müügi korral jäävad PankrS § 139 lg 2 järgi kinnisasja koormavatest

õigustest kehtima üksnes õigused, mis asuvad järjekoha poolest eespool sellest esimesena

kinnistusraamatusse kantud õigusest, millest tulenevalt saaks nõuda kinnisasja sundmüüki, ning

ülejäänud kinnisasja koormavad kinnistusraamatusse kantud õigused loetakse lõppenuks. Õige on

avaldaja arusaam, et kui kinnisasi võõrandatakse enampakkumisel pankrotimenetluses, lõppevad

üldjuhul PankrS § 139 lg 2 järgi kinnisasja koormavad õigused, mis asuvad tagapool sellest

esimesena kinnistusraamatusse kantud õigusest, millest tulenevalt saab nõuda kinnisasja sundmüüki.

Siiski ei saa kolleegiumi arvates tõlgendada PankrS § 139 lg-t 2 selliselt, et seadusest tuleneva

servituudi seadmise õiguse alusel kinnistusraamatusse kantud servituudid samuti lõppevad.

Kolleegiumi arvates on TMS § 158 lg 4 erisätteks PankrS § 139 lg 2 suhtes. Seega jäävad ka

kinnisasja pankrotimenetluses enampakkumisel võõrandamise järel TMS § 158 lg 4 järgi püsima

seadusest tuleneva servituudi seadmise õiguse alusel kinnistusraamatusse kantud servituudid.

Kolleegiumi arvates tuleb viidatud sätteid koosmõjus tõlgendades asuda seisukohale, et samamoodi

nagu täitemenetluses jääb ka pankrotimenetluses kinnisasja sundvõõrandamise korral seadusest

tuleneva talumiskohustuse alusel kinnistusraamatusse kantud isiklik kasutusõigus püsima, sest

kinnisasja omanikul on igal juhul sellise isikliku kasutusõiguse talumise kohustus.

11. Nõustuda ei saa aga maakohtu kinnistusosakonna ja ringkonnakohtu seisukohaga, et praeguses

asjas oli servituut kantud kinnistusraamatusse seadusest tuleneva servituudi seadmise õiguse alusel ja

tuli seetõttu jätta kinnistusraamatust kinnisasja enampakkumisel võõrandamise järel kustutamata.

Kinnisasja omanikul on seadusest tulenev tehnovõrgu või -rajatise talumise kohustus AÕS §-des 158

ja 1581 sätestatud alustel. Sellise talumiskohustuse olemasolu korral määratakse servituudi täpsem

sisu, tehnovõrgu või -rajatise asukoht, tähtaeg ja tasu AÕS § 158 lg 3 järgi poolte kokkuleppel või

kohtulahendiga. Kinnisasjale servituudi seadmiseks tuleb AÕS § 173 lg 1, § 203 ja § 228 järgi

sõlmida ka asjaõiguskokkulepe ning servituudi kinnistusraamatusse kandmiseks tuleb

kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 34 järgi esitada kinnistamisavaldus.

Kolleegium on seisukohal, et TMS § 158 lg 4 kohaldamiseks peab seadusest tulenev talumiskohustus

nähtuma selgelt kinnistamise aluseks olevast dokumendist, s.o asjaõiguslepingust või seda asendavast

kohtulahendist. Sellise kokkuleppe või kohtulahendi alusel teeb kinnistama pädev isik

kinnistusraamatusse kande, millest nähtub samuti, et servituut on kantud kinnistusraamatusse

kinnisasja omaniku seadusest tuleneva talumiskohustuse alusel. See on kooskõlas ka KRS § 24 p-

ga 1.

Kui kinnistusraamatu kandest või selle aluseks olevast dokumendest nähtub, et tegemist on seadusest

tuleneva servituudi seadmise õiguse alusel kinnistusraamatusse kantud servituudiga, jääb servituut

PankrS § 139 lg 2 ja TMS § 158 lg 4 alusel pärast kinnisasja enampakkumisel võõrandamist püsima

ja selle kustutamiseks ei ole alust.

Kui aga kinnistusraamatu kandest ja selle aluseks olevatest dokumentidest ei nähtu seadusest

tulenevat talumiskohustust, ei saa kinnistama pädev isik kinnistamisavaldust lahendades asuda

tuvastama, kas servituut seati seadusest tuleneva servituudi seadmise õiguse alusel või mitte. Sellisel

juhul tuleb kinnisasja pankrotimenetluses enampakkumisel võõrandamise järel lugeda PankrS § 139

lg 2 järgi servituut lõppenuks, kui see asub tagapool sellest esimesena kinnistusraamatusse kantud

õigusest, millest tulenevalt saab nõuda kinnisasja sundmüüki.

12. Ülalmärgitut arvestades tuleb maakohtu kinnistusosakonnal esitatud kandeavaldust lahendades

lähtuda isikliku kasutusõiguse kohta kinnistusraamatusse tehtud kandest ja selle aluseks olevast

dokumendist nähtuvatest andmetest. Juhul kui kinnistusraamatu kandest ja kande tegemise aluseks

olnud dokumendist ei nähtu, et puudutatud isiku kasuks seati isiklik kasutusõigus seadusest tuleneva

servituudi seadmise õiguse alusel, ei saa maakohtu kinnistusosakond asuda isikliku kasutusõiguse

kustutamise avaldust lahendades tuvastama, kas tegemist oli seadusest tuleneva õigusega või mitte.

Kui servituudikanne tuleb kustutada, kuid kinnisasja omanikul on AÕS § 158 või § 1581 järgi

kohustus taluda puudutatud isiku tehnovõrku, saab puudutatud isik leppida AÕS § 158 lg 3 järgi

kinnisasja omanikuga kokku servituudi seadmises või kokkuleppe saavutamatuse korral pöörduda

seadusest tuleneva talumiskohustuse alusel servituudi seadmiseks kohtu poole.

13. Ekslik on puudutatud isiku arusaam, et tema kasuks seatud isiklikku kasutusõigust ei tule

kustutada ka seetõttu, et see asub samal järjekohal hüpoteegiga, mille tõttu oli võimalik kinnisasi

enampakkumisel võõrandada. Kinnistusraamatusse kantud õigused, mis asuvad samal järjekohal selle

esimesena kinnistusraamatusse kantud õigusega, millest tulenevalt saaks nõuda kinnisasja

sundmüüki, jäävad PankrS § 139 lg 3 järgi kehtima üksnes juhul, kui nendest tulenevalt ei saa nõuda

kinnisasja sundmüüki. Asjaõigused saavad AÕS § 59 lg-te 1 ja 2 järgi järjekoha kinnistusraamatusse

kandmisega ning kanded kinnistusraamatusse tehakse avalduste saabumise järjekorras. Seega ei saa

asuda seisukohale, et isiklik kasutusõigus oli seatud samale järjekohale hüpoteegiga, millest

tulenevalt sai nõuda kinnisasja sundmüüki.

14. Määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb kaebuselt tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4 esimese lause

järgi tagastada ja avaldaja võib TsMS § 150 lg 1 p 5 alusel taotleda ringkonnakohtusse esitatud

määruskaebuselt tasutud riigilõivu tagastamist. Muud menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 2 esimese

lause järgi avaldaja kanda (vt ka Riigikohtu 27. oktoobri 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-97-11,

p 37).

Lea Laarmaa, Henn Jõks, Jaak Luik