3-2-1-15-12 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-15-12

Määruse kuupäev

Tartu, 6. märts 2012. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Lea Laarmaa, liikmed Ants Kull ja Jaak Luik

Kohtuasi

Tallinna linna avaldus E. N määratud eestkoste

pikendamiseks ja eestkostja määramiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 29. novembri 2011. a määrus

tsiviilasjas nr 2-10-63599

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

E. N määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Avaldaja Tallinna linn Kristiine Linnaosa Valitsuse kaudu,

esindaja Andrei Novikov

Puudutatud isik E. N (isikukood xxxxxxxxxxx), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Maksim Greinoman

Asja läbivaatamise kuupäev

20. veebruar 2012. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 29. novembri 2011. a määrus tsiviilasjas nr 2-10-63599

ja saata asi samale ringkonnakohtule määruskaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks.

2. Määruskaebus rahuldada.

3. Tagastada E. N määruskaebuselt 9. detsembril 2011 tasutud kautsjon 41 (nelikümmend üks)

eurot.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna linn (avaldaja) esitas 16. detsembril 2010 Harju Maakohtule avalduse E. N (puudutatud

isik) üle eestkoste pikendamiseks ja eestkostja määramiseks.

Avalduse kohaselt määras Tallinna Linnakohus 11. juuni 1997. a otsusega puudutatud isiku

eestkostjaks tema ema E. N, kes suri 26. märtsil 2001. Pärast seda täidab füüsilisest isikust eestkostja

puudumisel eestkostja ülesandeid avaldaja Kristiine Linnaosa Valitsuse kaudu.

Puudutatud isikul diagnoositi 1970-ndatel aastatel psüühikahäire, millest tulenevalt viibis ta aastatel

1972-1975 kolmel korral ravil psühhiaatriahaiglas. Edaspidi on ta igasugusest ravist keeldunud.

Emalt päritud korterit Elektroni tänaval ta eluruumina kasutada ei soovi, vaid elab Raua tänaval

kütteta ja hallitavas abiruumis. Oktoobris 2010 nõustus ta taotlema sotsiaaleluruumi.

Töövõimetuspensionist puudutatud isik keeldus, kuna tema arvates ei olnud ta õigustatud seda saama.

Aastatel 2005-2007 laekunud töövõimetuspensioni ta ei kasutanud. Praegusel ajal on ta nõus vastu

võtma vanaduspensioni. Psühhiaatri vastuvõtule keeldub puudutatud isik minemast, sest arvab, et ta

pannakse haiglasse. Ligi kümme aastat ei ole ta arsti vastuvõtul käinud. Puudutatud isiku toetamine ja

elu korraldamine on olnud väga keeruline, kuna üldjuhul ta keeldub abist.

Puudutatud isiku varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks on vajalik määrata talle eestkostja.

Kuna puudutatud isikul ei ole lähedasi, palus avaldaja määrata eestkostjaks Tallinna linna Kristiine

Linnaosa Valitsuse kaudu tähtajaga viis aastat.

2. Harju Maakohus võttis avalduse menetlusse ja määras, et puudutatud isikule tuleb teha

kohtupsühhiaatriaekspertiis.

Kohtupsühhiaatriaekspertiisi kohaselt ei ole puudutatud isik kestvalt võimeline mitmete oma tegude

tähendusest aru saama ja neid juhtima. Ta ei saa oma huve kaitsta volituse andmise või abiliste kaudu,

kuna ta ei pea volituse andmist ise vajalikuks. Ta vajab eestkostjat vähemalt viie aasta kestel.

Eksperdi hinnangul oleksid eestkostja ülesandeks puudutatud isiku esindamine suuremate tehingute

tegemisel, tema elu korraldamine ja talle inimväärsete elamistingimuste ning toimetulekuks vajaliku

kõrvalabi tagamine. Eestkostja nõusolekuta võib puudutatud isik teha igapäevaseid olmelisi

pisitehinguid. Kuna puudutatud isik tõlgendab õigusakte oma luululistest ideedest lähtuvalt, ei ole ta

võimeline sisuliselt aru saama abielu sõlmimise, isaduse omaksvõtu ja muude perekonnaõiguslike

tehingute õiguslikest tagajärgedest. Oma tahet puudutatud isik eestkostja isiku suhtes väljendada ei

suuda, kuna ta ei pea eestkostet vajalikuks.

3. Puudutatud isik eestkoste seadmist vajalikuks ei pea. Ta peab ennast terveks, arsti juures ei käi,

tahab, et temale pandud diagnoos kaotaks kehtivuse. Emalt päritud korterit ei ole talle vaja, tahab

sellest lahti saada, on valmis andma selle advokaadile.

Puudutatud isiku riigi õigusabi korras määratud esindaja toetas eestkostja määramist.

4. Harju Maakohus pikendas 15. juuni 2011. a määrusega eestkostet ja määras eestkostjaks Tallinna

linna Kristiine Linnaosa Valitsuse tähtajaga viis aastat.

Määruse järgi on eestkostja ülesanneteks puudutatud isiku esindamine kõigi õiguslike ja suuremate

varaliste tehingute tegemisel ning tema elu korraldamine, talle inimväärsete elutingimuste,

toimetulekuks vajaliku kõrvalabi, sotsiaal- ja raviteenuste ning järelevalve tagamine. Puudutatud

isikul on lubatud eestkostja nõusolekuta teha olmelisi pisitehinguid igas kuus vanaduspensioni

ulatuses. Maakohus tunnistas puudutatud isiku valimisõiguse tähenduses teovõimetuks.

28. märtsil 2011 tehtud ekspertiisiga on tõendatud, et puudutatud isik ei ole vaimuhaiguse tõttu

kestvalt võimeline oma tegude tähendusest aru saama ja neid juhtima ning kooskõlas tsiviilseadustiku

üldosa seaduse § 8 lg-ga 2 on ta jätkuvalt piiratud teovõimega isik. Tema huve ei ole võimalik kaitsta

volituste andmise ega abiliste kaudu ja tema üle seatud eestkostet tuleb pikendada. Kuna puudutatud

isik on üksik ja tal ei ole lähedasi, samuti ei ole tuvastatud juriidilist isikut, kes oleks nõus täitma

eestkostja ülesandeid, tuleb tema eestkostjaks määrata Tallinna linna Kristiine Linnaosa Valitsus.

Tulenevalt eksperdiarvamusest pidas kohus põhjendatuks määrata eestkostja viieks aastaks.

5. Puudutatud isik esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus määruse tühistada.

Puudutatud isik palus vajadusel teha uus ekspertiis ning tunnistada ta teovõimeliseks.

Avaldaja leidis, et puudutatud isik vajab eestkostet ning ei pea vajalikuks korduva

kohtupsühhiaatriaekspertiisi tegemist.

Puudutatud isiku riigi õigusabi korras määratud esindajale on määruskaebus kätte toimetatud, kuid ta

ei ole kohtule vastanud.

6. Harju Maakohus määruskaebust ei rahuldanud, vaid edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 663 lg 5 alusel Tallinna Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

7. Tallinna Ringkonnakohus jättis puudutatud isiku määruskaebuse 29. novembri 2011. a määrusega

läbi vaatamata.

Määruse põhjenduste järgi võib TsMS § 62 lg 2 kohaselt menetlustoimingut, mille tegemiseks on

kehtestatud tähtaeg, teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni. Kui menetlustoiming tuleb teha

kohtus, loetakse tähtaja lõpuks kohtu tööpäeva lõpp. TsMS § 661 lg 2 järgi on määruskaebuse

esitamise tähtaeg nii hagimenetluses kui ka hagita menetluses tehtud määruste puhul 15 päeva

määruse kättetoimetamisest alates, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsMS § 321 lg 1 kohaselt, kui

menetlusosalist esindab kohtumenetluses esindaja, toimetatakse menetluses olevas asjas dokumendid

kätte ja saadetakse muud teated üksnes esindajale, kui kohus ei pea vajalikuks nende saatmist lisaks

menetlusosalisele isiklikult. Toimikust nähtuvalt sai puudutatud isiku esindaja A. Lusmägi Harju

Maakohtu määruse kätte 15. juunil 2011, kinnitades seda kohtule elektrooniliselt. Eeltoodust

tulenevalt oli määruskaebuse esitamise viimaseks päevaks 30. juuni 2011. Kuna määruskaebus on

kohtule esitatud 15. juulil 2011, on määruskaebus esitatud tähtaega rikkudes ning TsMS § 637 lg 1

p 2 järgi tuleb keelduda määruskaebuse menetlusse võtmisest. TsMS § 664 lg 2 kohaselt, kui

määruskaebus on ringkonnakohtu arvates ebaõigesti menetlusse võetud, jätab ringkonnakohus

määruskaebuse määrusega läbi vaatamata.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

8. Puudutatud isik esitas Riigikohtule määruskaebuse, milles palub tühistada ringkonnakohtu määruse

ja lugeda 15. juuli 2011. a määruskaebus esitatuks õigel ajal. 14. detsembri 2011. a ja 4. jaanuari

2012. a avaldustega kinnitas puudutatud isik, et ta soovib senisest riigi õigusabi korras määratud

esindajast loobuda ega soovi endale riigi õigusabi korras advokaadi määramist. Puudutatud isik

taotles menetluse peatamist, kuni ta saab loa käsutada oma kontot endale lepingulise esindaja

võtmiseks.

Kaebuse järgi varjati kohtumenetluses puudutatud isiku eest asjaolu, et tal on TsMS § 202 lg 4 järgi

tsiviilkohtumenetlusteovõime ja seega mh õigus tutvuda ekspertiisiaktiga (mille puudutatud isik sai

kätte alles 29. novembril 2011) ja tehtud kohtulahendiga. Ekspertiisiakt on sisutühi ega ole pädev.

1. juulil 2011 väljastati puudutud isikule kohtukantseleist maakohtu 15. juuni 2011 kohtumäärus

(üksnes resolutiivosa). Seega oli määruskaebuse esitamise tähtaeg 16. juuli ja määruskaebus on

esitatud õigel ajal.

9. 15. veebruaril 2012 esitas Riigikohtule määruskaebuse täiendavad õiguslikud põhjendused

puudutatud isiku lepinguline esindaja (alates 13. veebruarist 2012) M. Greinoman.

10. Avaldaja palub jätta määruskaebuse rahuldamata, leides, et ringkonnakohtu määrus on õige.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

11. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 701 lg 3 esimese ja teise lause alusel

tühistada ja asi tuleb saata tagasi samale ringkonnakohtule määruskaebuse menetlusse võtmise

otsustamiseks. Määruskaebus rahuldatakse.

12. Praeguses asjas tuleb lahendada õiguslik küsimus, kas puudutatud isiku määruskaebus Harju

Maakohtu 15. juuni 2011. a määruse peale oli esitatud õigel ajal või tähtaega rikkudes.

13. Kolleegium märgib kõigepealt seda, et TsMS § 661 lg 2 esimese lause kohaselt on määruskaebuse

esitamise tähtaeg nii hagimenetluses kui ka hagita menetluses tehtud määruste puhul 15 päeva

määruse kättetoimetamisest arvates, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Eestkosteasjades ei ole

sätestatud teistsugust tähtaega. TsMS § 661 lg 2 teise lause kohaselt arvatakse määruskaebuse

esitamise aega ajast, mil kohus selle isikule edastas, kui määrust ei pidanud isikule kätte toimetama.

Piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja seadmise menetluses näeb TsMS § 531 lg 2

esimene lause ette, et kohus teeb eestkostemenetlust lõpetava määruse (sh TsMS § 531 lg 1 kohaselt

eestkostja määramise määruse) teatavaks lisaks eestkostjale ka eestkostetavale ja tema esindajale.

TsMS § 532 lg 1 kohaselt võib mh eestkostja määramise määruse peale määruskaebuse esitada isik,

kellele eestkostja määramist menetleti. Kokkuvõttes on seega puudutatud isikul õigus esitada talle

eestkostja määramise menetluses määruskaebus maakohtu menetlust lõpetava määruse peale

15 päeva jooksul määruse edastamisest arvates.

14. Praeguses asjas on maakohus määranud puudutatud isikule esindaja riigi õigusabi korras (I kd,

tl 17-18).

Ringkonnakohus on tuvastanud, et Harju Maakohtu 15. juuni 2011. a määrus toimetati puudutatud

isiku esindajale kätte samal päeval, s.o 15. juunil 2011. Samas ei ole ringkonnakohus tuvastanud, kas

ja millal edastati määrus puudutatud isikule ning kas edastamisega või edastamata jätmisega võisid

olla seotud õiguslikud tagajärjed.

15. TsMS § 321 lg 1 kohaselt, kui menetlusosalist esindab kohtumenetluses esindaja, toimetatakse

menetluses olevas asjas dokumendid kätte ja saadetakse muud teated üksnes esindajale, kui kohus ei

pea vajalikuks nende saatmist lisaks menetlusosalisele isiklikult. Ringkonnakohus on sellele sättele

viidates järeldanud, et määruskaebuse esitamise tähtaeg hakkas kulgema ajast, mil puudutatud isiku

esindaja sai kätte maakohtu määruse.

Kolleegium selle seisukohaga ei nõustu ning leiab, et TsMS § 321 lg-t 1 ei saa kohaldada

eestkostemenetluses, milles on kohtumääruse kättetoimetamiseks/edastamiseks TsMS § 531 järgi ette

nähtud teistsugune regulatsioon.

Riigikohus on 30. septembril 2009 tsiviilasjas nr 3-2-1-97-09 tehtud määruse p-s 11 leidnud järgmist:

"Kolleegium leiab, et ringkonnakohus on jätnud välja selgitamata, millal toimetati esimese astme

kohtu otsus kätte hageja esindajale. Sellest sõltub aga apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg.

TsMS § 321 lg 1 esimese lause kohaselt, kui menetlusosalist esindab kohtumenetluses esindaja,

toimetatakse menetluses olevas asjas dokumendid kätte ja saadetakse muud teated üksnes esindajale,

kui kohus ei pea vajalikuks nende saatmist lisaks menetlusosalisele isiklikult. [---] Kolleegium

selgitab, et üks menetlusdokumendi esindajale kättetoimetamise eesmärke ja ühtlasi tagajärg on see,

et menetlusdokumendi kättetoimetamisest esindajale hakkab kulgema menetlustähtaeg, sh nt

apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg."

Kolleegium on seisukohal, et menetlusdokumendi kättetoimetamise erineva regulatsiooni tõttu ei saa

eestkostemenetluses kasutada TsMS § 321 lg 1 tõlgendamise kohta tehtud Riigikohtu lahendeid (kui

lahenditest endist ei tulene selgelt vastupidine). Seetõttu ei ole ka viidatud tsiviilasjas nr 3-2-1-97-09

tehtud järeldused kohaldatavad eestkostemenetluses.

16. Otsustamaks määruskaebuse esitamise tähtaja kulgema hakkamise aega eestkostemenetluses, on

oluline asjaolu, et TsMS § 202 lg 4 esimese lause kohaselt on täisealisele isikule piiratud teovõime

tõttu eestkoste seadmise menetluses eestkostetaval tsiviilkohtumenetlusteovõime, mis võimaldab tal

teha kõiki menetlustoiminguid. Menetlustoiminguid saab ta isiklikult teha ka juhul, kui talle on

määratud esindaja riigi kulul. TsMS § 217 lg 2 teise lause kohaselt ei piira esindaja osavõtt asjast

tsiviilkohtumenetlusteovõimelise menetlusosalise isiklikku osavõttu asjast.

Kolleegium leiab, et hoolimata tsiviilkohtumenetlusteovõime omistamisest isikule, kelle üle eestkoste

seadmist menetletakse, mis võrdsustab isiku menetlusõiguste- ja kohustuste osas tavalise

menetlusosalisega, tuleb eestkostemenetluse iseloomu ja eestkostetava kaitset väärivaid huve

arvestades lähtuda sellest, et määruskaebuse esitamise tähtaeg tema jaoks hakkab kulgema hetkest,

mil määrus talle edastati. Eestkostetava esindaja jaoks (esindamaks eestkostetavat) hakkab aga

määruskaebuse esitamise tähtaeg kulgema määruse esindajale edastamisest arvates. Selline

regulatsioon võib küll kaasa tuua mh ka vastuoluliste määruskaebuste esitamise, kuid hagita

menetluses on uurimispõhimõtet kasutades võimalik need vastuolud lahendada. Kolleegium juhib

tähelepanu ka TsMS § 532 lg-le 3, mis sätestab õigusselguse ja -rahu huvides, et määruskaebust ei saa

esitada pärast viie kuu möödumist määruse teatavakstegemisest eestkostjale.

17. Määruskaebuse kohaselt sai puudutatud isik maakohtu määruse (resolutiivosa) kätte kohtu

kantseleist 1. juulil 2011. Toimiku materjalide kohaselt (I kd, teadete leht) vastab see väide tõele.

Järelikult hakkas määruskaebuse esitamise tähtaeg puudutatud isiku jaoks kulgema 2. juulil ning

viimane päev kaebuse esitamiseks oli 18. juuli 2011 (16. juuli langes laupäevale). Ringkonnakohus

on tuvastanud, et määruskaebus esitati 15. juulil 2011. Seega on määruskaebus esitatud tähtaja

jooksul ning ebaõige on ringkonnakohtu seisukoht, et kaebus esitati pärast tähtaja möödumist.

Seetõttu tuleb ringkonnakohtu määrus tühistada ning saata asi määruskaebuse menetlusse võtmise

otsustamiseks ringkonnakohtule.

18. Määruskaebuses heidetakse kohtutele ette veel seda, et puudutatud isik sai enda kohta tehtud

ekspertiisiaktiga tutvuda alles 29. novembril 2011, s.o ringkonnakohtu määruse tegemise päeval.

TsMS § 525 lg 1 kohaselt arutab kohus isikuga, kellele eestkoste seadmist menetletakse, mh ka

eksperdiarvamuses esitatut. Kui kohus on TsMS § 525 lg 1 nõuded täitnud, st puudutatud isik on

eksperdiarvamuses kajastatuga kurssi viidud, ei ole määruse tühistamise aluseks asjaolu, et

ekspertiisiakt väljastatakse isikule hiljem. Toimikust nähtub (I kd, tl 47-48), et istungil on

ekspertiisiakt avaldatud.

Vastuseks taotlusele peatada menetlus kuni lepingulise esindaja leidmiseni märgib kolleegium, et

alates 13. veebruarist 2012 on puudutatud isikul lepinguline esindaja, kes on esitanud ka Riigikohtule

täiendavad õiguslikud seisukohad (lubatavad TsMS § 674 lg 2 alusel) ning seetõttu ei ole vaja

menetlust peatada.

Määruskaebuse ülejäänud väidete kohta ei ole praeguses menetlusstaadiumis võimalik seisukohta

võtta. Ringkonnakohus ei ole maakohtu määrust määruskaebuse läbi vaatamata jätmise tõttu sisuliselt

hinnanud.

19. Õiguse ühetaolise kohaldamise huvides peab kolleegium vajalikuks märkida järgmist.

TsMS 54. peatükis reguleeritud isiku kinnisesse asutusse paigutamise menetluses võib tekkida

samasugune õiguslik küsimus nagu praeguses asjas. Ka nimetatud menetluses on kinnisesse asutusse

paigutatav vähemalt neljateistaastane isik TsMS § 202 lg 4 teise lause kohaselt

tsiviilkohtumenetlusteovõimeline. Samuti on tal TsMS § 543 kohaselt õigus esitada maakohtu

määruse peale määruskaebus ning TsMS § 541 lg 1 esimese lause kohaselt toimetab kohus kinnisesse

asutusse paigutamise määruse kätte mh isikule endale ja tema esindajale. Menetluse iseloomude

osalist sarnasust arvestades on kolleegium seisukohal, et ka isiku kinnisesse asutusse paigutamise

menetluses hakkab määruskaebuse esitamise tähtaeg isiku enda jaoks kulgema talle määruse

kättetoimetamise ajast arvates.

Kolleegium märgib ka seda, et nii eestkostemenetluses kui ka kinnisesse asutusse paigutamise

menetluses on määruskaebuse esitamise õigus mitmel muul menetlusse kaasatud isikul, kes on nt

eestkostetava või kinnisesse asutusse paigutatava isiku lähedased (täpsemalt vt TsMS § 532 lg 1,

§ 541 lg 2 ja § 536 lg 2 p 1). Nende isikute puhul ei ole kolleegiumi hinnangul vaja üldisest

kaebetähtaja kulgema hakkamise reeglist erandit teha, s.o kui neil on kohtumenetluses esindaja,

hakkab määruskaebuse esitamise tähtaeg kulgema määruse esindajale edastamisest või

kättetoimetamisest.

20. Kolleegium peab vajalikuks juhtida tähelepanu ka asjaolule, et TsMS § 526 lg 2 p 5 kohaselt tuleb

määruses mh märkida aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise. See

aeg ei või § 526 lg 3 kohaselt olla pikem kui viis aastat määruse tegemisest alates. Perekonnaseaduse

(PKS) § 203 lg 4 kohaselt kontrollib kohus aga iga kolme aasta järel, kas eestkoste jätkumine

eestkostetava üle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid

laiendada või kitsendada. Nimetatud normide koostoimest tuleneb seega asjaolu, et isegi kui kohus on

otsustanud TsMS § 526 lg 2 p 5 alusel otsustada eestkoste lõpetamine või pikendamine uuesti viie

aasta pärast, ei võta see kohtult PKS § 203 lg-st 4 tulenevat kohustust kontrollida eestkoste jätkumise

vajalikkust iga kolme aasta järel. Selline järelevalve tegemise kord ei ole kolleegiumi arvates kõige

mõistlikum ning vajaks seadusandja sekkumist ühese tähtaja sätestamiseks.

21. Kuna asi saadetakse ringkonnakohtule määruskaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks, jääb

menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel ringkonnakohtu otsustada.

22. Määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel

tagastada.

Lea Laarmaa, Ants Kull, Jaak Luik