3-2-1-165-11 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-165-11

Määruse kuupäev

Tartu, 28. veebruar 2012. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Jaak Luik, liikmed Henn Jõks ja Peeter Jerofejev

Kohtuasi

Genira Group Holdings OÜ kandeavaldus

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 29. augusti 2011. a määrus tsiviilasjas

nr 2-11-37461

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Genira Group Holdings OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Avaldaja Genira Group Holdings OÜ (registrikood 11695732),

esindaja vandeadvokaat Margus Lentsius

Asja läbivaatamise kuupäev

30. jaanuar 2012. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 29. augusti 2011. a määrus tsiviilasjas nr 2-11-37461 ja

Harju Maakohtu kohtunikuabi 19. juuli 2011. a määrus samas asjas (registriasi

nr Ä10132370/5). Saata Genira Group Holdings OÜ kandeavaldus Harju Maakohtu

registriosakonnale uueks lahendamiseks.

2. Määruskaebus rahuldada.

3. Tagastada Advokaadibüroo Lentsius & Talts OÜ-le (konto nr 10220072173010, AS SEB

Pank) Genira Group Holdings OÜ määruskaebuselt 13. septembril 2011 tasutud kautsjon

25 (kakskümmend viis) eurot.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Genira Group Holdings OÜ (avaldaja) esitas 8. juunil 2011 Harju Maakohtu registriosakonnale

kandeavalduse, milles palus mh kanda äriregistrisse avaldaja põhikirja uue redaktsiooni kinnitamise

aja.

2. Harju Maakohtu kohtunikuabi jättis kandeavalduse 19. juuli 2011. a määrusega põhikirja muutmise

osas rahuldamata.

Määruse põhjenduste järgi ei saa kandeavalduse alusel äriregistrisse kannet teha, kuna põhikiri ei

sisalda seadusega ettenähtud andmeid. Põhikirjas ei ole märgitud reservkapitali suurust. Avaldaja on

asutatud enne 1. jaanuari 2011. Äriseadustiku (ÄS) § 506 lg 41 kohaselt kohaldatakse enne 1. jaanuari

2011 asutatud osaühingute reservkapitali suhtes ÄS § 139 lg 1 p 7, § 156 lg 3, § 160 lg 2 ja § 1992

lg 4 enne 1. jaanuari 2011 kehtinud redaktsiooni. Enne 1. jaanuari 2011 kehtinud ÄS § 160 lg 2

kohaselt tuli osaühingu reservkapitali suurus ette näha põhikirjas ja see ei võinud olla väiksem kui

1/10 osakapitalist. ÄS § 139 lg 1 p 7 kohaselt tuli põhikirjas märkida reservkapitali suurus.

3. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja kandeavalduse

rahuldada

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

4. Tallinna Ringkonnakohus jättis 29. augusti 2011. a määrusega maakohtu määruse muutmata ja

määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustus maakohtu põhjendustega.

Ringkonnakohus leidis, et ÄS § 506 lg 41 ei ole vastuolus põhiseadusega. Tegemist on vaid

rakendussättega, mis reguleerib äriseadustikus tehtud muudatuste kehtima hakkamist ja kohaldamist.

Üldjuhul ei ole seadusemuudatustel tagasiulatuvat jõudu.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5. Avaldaja esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub selle tühistada ja saata

asi ringkonnakohtule uueks lahendamiseks.

Avaldaja leiab, et ÄS § 506 lg 41 on vastuolus põhiseaduse (PS) § 12 lg 1 esimese lausega, mis

sätestab igaühe võrdsuse seaduse ees, osas, milles see näeb ette, et enne 1. jaanuari 2011 asutatud

osaühingutel on reservkapitali olemasolu või moodustamine kohustuslik ning alates 1. jaanuarist

2011 asutatud osaühingutel vabatahtlik. Ringkonnakohus ei ole määrust piisavalt põhjendanud ning ei

ole sisuliselt hinnanud avaldaja põhjendusi ÄS § 506 lg 41 vastuolu kohta PS § 12 lg-ga 1. Asjaolu, et

tegemist on rakendussättega, ei tähenda, et see ei saa olla põhiseadusega vastuolus.

Äriseadustiku varasema redaktsiooni järgi tuli igal majandusaastal reservkapitali kanda vähemalt 1/20

puhaskasumist ja kohustuslik reservkapital ei tohtinud olla väiksem kui 1/10 osakapitalist.

Reservkapitali võib kasutada üksnes äriühingu kahjumi katmiseks ja osakapitali suurendamiseks ning

sellest ei või teha osanikele väljamakseid. ÄS § 506 lg 41 järgi on enne 1. jaanuari 2011 asutatud

osaühingud kohustatud osa oma puhaskasumist kandma reservkapitali määramata ajaks, kuid pärast

1. jaanuari 2011 asutatud osaühingutel sellist kohustust ei ole, mistõttu on neil rohkem vaba raha

näiteks osanikele kasumi jaotamiseks või investeeringute tegemiseks. Seega on pärast 1. jaanuari

2011 asutatud osaühingud eelisseisundis võrreldes enne 1. jaanuari 2011 asutatud osaühingutega.

Avaldaja kohustusliku reservkapitali suurus oleks 60 918 000 krooni. Äriseadustiku muutmise

seaduse eelnõu seletuskirjas on märgitud, et ÄS § 506 lg-ga 41 täiendamise eesmärgiks on

reguleerida, mis saab enne 1. jaanuari 2011 asutatud osaühingute reservkapitalidest, kui kaob

kohustus reservkapitali moodustada, ja et säte on eelkõige vajalik osaühingutele, mis on loodud

näiteks 2010. aastal ning mille reservkapitali suurus ei ole seaduse jõustumise hetkel jõudnud veel

ÄS § 160 lg-s 2 sätestatud tasemeni. Eeltoodu ei ole asjakohane ja mõistlik põhjus, mis võiks

õigustada kahe osaühingute grupi ebavõrdset kohtlemist. Selline vahetegu on meelevaldne.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6. Kolleegium leiab, et määruskaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada ning ringkonnakohtu määrus

ja maakohtu kandemäärus TsMS § 701 lg 3 alusel tühistada. Kandeavaldus tuleb TsMS § 701 lg 3

kolmanda lause alusel saata uueks lahendamiseks sama maakohtu registriosakonnale.

7. Asjas tuleb lahendada küsimus, kas on võimalik teha registrikanne avaldaja uue põhikirja kohta,

kuigi selles ei olnud sätestatud reservkapitali suurust. ÄS § 33 lg 5 kohaselt ei tee registripidaja

kannet registrisse mh siis, kui avaldus või sellele lisatud dokumendid ei vasta seadusele. ÄS § 175

lg 2 kohaselt jõustub põhikirja muutmise otsus vastava kande tegemisel äriregistrisse ning

äriregistrile esitatavale avaldusele tuleb lisada osanike otsus põhikirja muutmise kohta, osanike

koosoleku protokoll või hääletusprotokoll ja põhikirja uus tekst.

Enne 1. jaanuari 2011 kehtinud ÄS § 139 lg 1 p 7 ja § 160 lg 2 kohaselt pidi osaühingu põhikirjas

olema märgitud reservkapitali suurus. Kuni 11. novembrini 2011 kehtinud ÄS § 506 lg 41

redaktsiooni kohaselt kohaldusid need sätted enne 1. jaanuari 2011 asutatud osaühingute suhtes ka

pärast 1. jaanuari 2011. Samas alates 1. jaanuarist 2011 asutatud osaühingutele ei olnud nõuet

sätestada põhikirjas reservkapitali suurus.

Registrimenetluse ajal on seadus selles osas aga muutunud. 12. novembril 2011 jõustunud

muudatusega täiendati ÄS § 506 lg-t 41 teise ja kolmanda lausega, mille kohaselt võivad enne

1. jaanuari 2011 asutatud osaühingu osanikud võtta vastu otsuse kohustusliku reservkapitali

moodustamise või suurendamise lõpetamise kohta. Selle otsuse vastuvõtmisele kohaldatakse

ÄS § 175 lg-t 1. Kuigi muudatuste eesmärki ei ole seaduseelnõu seletuskirjas märgitud, saab

kolleegiumi arvates selleks pidada erineval ajal asutatud osaühingute põhjendamatult ebavõrdse

kohtlemise kõrvaldamist. Arvestades seda, et määruskaebuse menetlemise ajal on materiaalõigus

muutunud ning praegu oleks avaldaja tehtud samasisuline otsus kooskõlas kehtiva õigusega, on

menetlusökonoomiat silmas pidades võimalik praeguses asjas kohaldada ÄS § 506 lg 41 kehtivat

redaktsiooni. Seetõttu ei ole kolleegiumi hinnangul ÄS § 506 lg 41 enne 12. novembrit 2011 kehtinud

redaktsioonis asjas enam asjassepuutuvaks normiks ning avalduse uuel lahendamisel tuleb lähtuda

ÄS § 506 lg 41 hetkel kehtivast redaktsioonist.

8. Avaldaja osanikud on võtnud vastu otsuse muuta põhikirja selliselt, et selles ei ole enam sätestatud

reservkapitali suurust. Kolleegiumi arvates saab seda otsust pidada ÄS § 506 lg 41 teise lause

kohaseks otsuseks kohustusliku reservkapitali moodustamise lõpetamise kohta, arvestades ka seda, et

ÄS § 506 lg 41 kolmanda lause kohaselt kohaldatakse sellisele otsusele põhikirja muutmise otsusele

esitatud häälteenamuse nõudeid.

9. Määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4 esimese lause järgi

tagastada.

10. Määruskaebuse rahuldamise tõttu võib avaldaja TsMS § 150 lg 1 p 5 alusel taotleda

ringkonnakohtusse esitatud määruskaebuselt tasutud riigilõivu tagastamist. Muud menetluskulud, mh

esindajakulud jäävad TsMS § 172 lg 2 esimese lause järgi avaldaja kanda (vt ka Riigikohtu määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-77-11, p 23).

Jaak Luik, Henn Jõks, Peeter Jerofejev