3-2-1-177-11 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-177-11

Otsuse kuupäev

Tartu, 28. veebruar 2012. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Villu Kõve, liikmed Henn Jõks ja Jaak Luik

Kohtuasi

Tarmo Loogi hagi OÜ Agenor (pankrotis) vastu

562 240 krooni ja viivise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 28. juuni 2011. a otsus tsiviilasjas nr 2-

08-12726

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ Agenor (pankrotis) kassatsioon

Tsiviilasja hind Riigikohtus

30 482 eurot 2 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja Tarmo Loog (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja

vandeadvokaat Carri Ginter

Kostja OÜ Agenor (pankrotis, registrikood 10700098), esindaja

vandeadvokaat Armand Reinmaa

Asja läbivaatamise kuupäev

30. jaanuar 2012. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 28. juuni 2011. a otsus tsiviilasjas nr 2-08-12726 muutmata ja

kassatsioonkaebus rahuldamata.

2. Tarmo Loogi menetluskulud kõigis kohtuastmetes jätta OÜ Agenor (pankrotis) kanda.

OÜ Ageneor (pankrotis) menetluskulud jätta tema enda kanda.

3. Arvata kassatsioonkaebuselt 6. juunil 2011 tasutud kautsjon 304 (kolmsada neli) eurot

82 senti riigituludesse.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tarmo Loog (edaspidi hageja) esitas 7. aprillil 2008 Harju Maakohtusse hagi OÜ Agenor

(pankrotis; edaspidi kostja) vastu, nõudes lepingute rikkumisega tekitatud 995 975 krooni suuruse

kahju hüvitamist. Lisaks nõudis hageja hagiavalduse esitamise päeva seisuga sissenõutavaks

muutunud viivist 152 732 krooni ja edasi viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud

protsendina põhinõudest. Samuti palus hageja kohustada kostjat üle andma Xxxxxxxx xx eramusisese

vee- ning kanalisatsioonisüsteemi teostusjoonised; elektri- ja nõrkvoolutööde teostusjoonised;

küttesüsteemi teostusjoonised teise korruse torustiku osas ning küttesüsteemi kasutus- ja

hooldusjuhendi, samuti välisvõrkude vee- ja kanalisatsioonitorustiku, elektrikaablite ning sidekaablite

teostusjoonised. Menetluse käigus vähendas hageja põhinõuet ning asendas ülalnimetatud

dokumentide esitamise nõude 10 000 krooni hüvitamise nõudega. Hageja lõplik kahjunõue oli

562 240 krooni, lisaks kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 216 801 krooni

28 senti ja alates 20. oktoobrist 2010 viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras kuni põhinõude

täitmiseni.

Pooled sõlmisid 18. juulil 2003 ehituse töövõtulepingu ja 12. novembril 2003 kinnistu notariaalse

müügilepingu, asjaõiguslepingud ning töövõtulepingu. Kostja kohustus ehitustööd tegema projekti,

RYL 2000 standardi ning hea ehitustava kohaselt ja lõpetama tööd 15. jaanuariks 2004. Kostja

kohustus andma hagejale üle kõik ehitust ja eramut puudutavad teostusjoonised, hooldusjuhendid jm

dokumendid. Kostja ei ole kõiki töid teinud ning tehtud tööd ei vasta kvaliteedilt lepingule ega

projektile. Hageja ei ole saanud teostusjooniseid, hooldusjuhendeid jm dokumente. Ehitustööd anti

üle 22. juuli 2004 aktiga, sellele lisati garantiiperioodi jooksul tehtavate tööde loetelu. 31. augustil

2006 andis kostja lubaduse kõrvaldada puudused hiljemalt 15. oktoobriks 2006. Kostja puudusi ei

kõrvaldanud ja väitis, et need on põhjustatud kas objektiivsetest asjaoludest või hageja projekteeritud

konstruktsiooni vigadest. Hageja tellitud Ehitusekspertiisibüroo OÜ eksperdiarvamuse kohaselt on

elamu välisosas 22 puudust ning siseosas 26 puudust. Hageja edastas eksperdiarvamuse kostjale koos

nõudega teha garantiitööd ja tasuda 5900 krooni ekspertiisi kulu.

See, et kostja muutis hageja soovil elamu esialgset arhitektuurset lahendust, ei ole põhjuslikus seoses

tekkinud olukorraga.

Kostja rikkus ehitusseaduse (EhS) §-ga 4 ning lepingu p-dega 4.8 ja 4.10 pandud kohustusi ja

kohustust kõrvaldada garantiitähtaja jooksul ehitisel ilmnenud puudused. 562 240 krooni suurune

kahjusumma moodustub kõrvaldamata puuduste likvideerimiseks tulevikus tehtavatest kulutustest

335 200 krooni (sh käibemaks 20%), millele lisanduvad hageja juba kantud kulud: parandustööd

82 800 krooni, termokontrolli tegemine 2500 krooni, kohtuväliselt kantud ekspertiisikulud

7670 krooni ning OÜ Javisten 2008. aasta märtsis ja juulis tehtud parandustööde maksumus

134 070 krooni. Kostja on oma kohustuste täitmisega viivituses hiljemalt alates 1. novembrist 2006.

2. Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja vastuväidete kohaselt on enamik puudusi põhjustatud hageja

antud juhistest. Hageja koostas arhitekt R. Sau projekti põhjal ise uue projekti, jättes välja algse

projekti sõlmejoonised. Sõlme- ja teostusjoonised esitas hageja ehitajale töö käigus ise. Vaidlusi

tekitas hageja ehitajale antud juhis kinnitada laetalad mitte välisseina peale, nagu hea ehitustava ette

näeb, vaid prussidega seina külge. Ehitusjärelevalvet teinud K. Kase ei nõustunud selle lahendusega

ja selgitas seda hagejale. Hageja keeldus teistsugusest lahendusest ning lubas vastutuse lahenduse

sobimatuse puhuks endale võtta.

VÕS § 641 lg 3 kohaselt ei vastuta töövõtja töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tulenes

tellija juhistest. Võlausaldaja ei või VÕS § 101 lg 3 kohaselt tugineda kohustuse rikkumisele ega

kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid, kui selle rikkumise põhjustas tema enda tegu või

temast tulenev asjaolu või sündmus, mille toimumise riski ta kannab. Juhiste ebasobivuse eest kannab

riski võlausaldaja. Lisaks võimaldab VÕS § 139 lg 1 hüvitava kahju kindlaksmääramisel arvestada

kahjustatud isiku osa kahju tekkimises.

Ehitusekspertiisibüroo OÜ Arvamused on puudulikud. Nõudesumma on ilmselgelt üle paisutatud.

Hageja ostis odava maja, mille hind oli 1 692 000 krooni koos kinnistu maksumusega. Kui kasutada

analoogseid ehitusmaterjale mis Xxxxxxxx xx ehitise puhul, siis hagis taotletava summa eest saaks

hageja ehitada uue elamu.

Kostja ei nõustunud hageja esitatud viivisenõudega. Rahalist nõuet ei ole hageja enne hagi esitamist

kostjale esitanud. Kostja ei nõustunud hageja esitatud mahus puudustega ega andnud nõusolekut

sellises mahus puuduseid kõrvaldada. Isegi juhul, kui kohus mingis osas hagi kahju hüvitamise

nõudes rahuldaks, ei oleks viivisenõue põhjendatud, kuna hageja ei ole kulutusi veel teinud.

3. Harju Maakohus rahuldas 21. oktoobri 2010 otsusega hagi osaliselt. Maakohus mõistis kostjalt

hageja kasuks välja põhinõudena 476 940 krooni ja 21. oktoobri 2010 seisuga sissenõutavaks

muutunud viivise 105 495 krooni 21 senti ning põhinõudelt viivise VÕS § 113 lg-s 1 ettenähtud

ulatuses alates 22. oktoobrist 2010 kuni nõude täitmiseni. Maakohus jättis menetluskuludest 25%

hageja ja 75% kostja kanda, kolmanda isiku menetluskuludest 25% hageja ja 75% kolmanda isiku

kanda.

Pooltel oli töövõtusuhe VÕS § 635 lg 1 tähenduses. 22. juuli 2004 aktiga on hageja ehitustööd

kostjalt vastu võtnud, kinnitades et tehtud tööde maht ja kvaliteet on kooskõlas töövõtulepingu

lisaga 1 ja kinnistu notariaalse müügilepingu neljanda peatükiga. 15. juuli 2004 lõpetamata tööde

loetelus on fikseeritud vaegtööd ning lepitud kokku nende parandamise tähtaegades. Kostja ei ole

väitnud, et ta oleks need tööd kokkulepitud tähtaegadeks teinud. Seega on kostja oma kohustusi

puuduste kõrvaldamise ning tööde lõpetamise osas rikkunud. Kostja pidi andma ehituse lõpetamisel

hagejale üle ehitust ja eramut puudutavad teostusjoonised ja hooldusjuhendid. Lähtudes VÕS § 641

lg-st 1, on töö mittevastavuseks asjaolu, et kostja ei ole nimetatud dokumente hagejale üle andnud.

Töövõtulepingu p-s 5.3 kohustus kostja kõrvaldama garantiiajal ilmsiks tulnud puudused, vaegtööd ja

ehitusvead omal kulul hagejaga kooskõlastatud tähtajaks, välja arvatud juhul, kui vead tulenevad

eramu kasutus- ja hooldusnõuete rikkumisest või seadmete ebaõigest ekspluateerimisest. Garantiiaja

algust tuleb töövõtulepingu p 5.1 järgi arvestada eramu vastuvõtuakti allkirjastamisest 22. juulil 2004.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-st 135 ning § 136 lg-test 2 ja 8 lähtudes algas kaheaastane

garantiiperiood 23. juulil 2004 ja lõppes 24. juulil 2006. Hageja on kostjat eramu puudustest ja

ehitusvigadest teavitanud 2. mail 2005. Kostja nõustus osa puudustest garantiikorras kõrvaldama, ent

leidis, et osa töid on tehtud või puuduseid põhjustatud objektiivsetest asjaoludest või hageja enda

välja pakutud konstruktsioonilahendustest ning ei kuulu garantii alla. Kostja väited puuduste

tekkepõhjuste kohta ei ole tõendatud. Hageja peab tõendama üksnes puuduse olemasolu,

garantiikohustust välistava erandi esinemist peab tõendama kostja. Ehitustööde puudused on

eriteadmistega isiku ja kohtu määratud eksperdiarvamusega tõendatud. Tõendatud ei ole eramu

kasutus- või hooldusnõuete rikkumist või seadmete vale ekspluateerimist.

Projektis tehtud muudatustest oli kostja teadlik, hageja esitas kostjale oma soovid juba lepingute

ettevalmistamise alguses. Töövõtulepingu p-s 3.2.7 ja notarilepingu p-s 4.3.7 on kostja võtnud

kohustuse tagada ehituse kvaliteet ja vastavus projektdokumentatsioonile. Seega võttis kostja endale

kohustuse ehitada muudetud projekti kohaselt ning kannab ka sellega seotud töövõtja riske, ei ole

tähtis, kui suur oli hageja roll projekteerimisprotsessis enne ehituse alustamist.

Hageja võttis omaks, et eramu ehitamise käigus esitas ta kostjale kuue sõlme ehitusjoonised,

mh joonise laetalade kinnituse kohta välisseinas. Ekspert G. Einberg leidis, et hageja pakutud

sõlmede joonised - laetalade kinnitus välisseinas, vahelae talade sidumine I-talaga ja II korruse

sisemise vaheseina toetamine I-talale - sisaldavad projekteerimisviga.

Kostja on TsÜS § 138 lg 1 ja VÕS § 6 lg 1 alusel minetanud õiguse hageja juhistega seotud

vastuväidetele tugineda. Hageja võttis osa sõlme- ja teostusjooniste koostamise ehituse käigus enda

peale. Kostja hindas hageja esitatud laetalade kinnituse lahenduse ebasobivaks, samas ei ole kostja

pakkunud sama sõlme kohta välja omapoolseid lahendusi. Hea usu põhimõttest lähtuvalt oleks kostja

kui professionaalne ehitusettevõtja pidanud välja pakkuma laetalade kinnituse lahenduse, mis oleks

taganud kvaliteetse ehitamise, mitte jätkama ehitamist potentsiaalset projekteerimisviga sisaldavate

sõlmejooniste põhjal. Kostjal ei olnud korrektse sõlmejoonis(t)e koostamiseks objektiivseid takistusi.

Kostja kohustuste rikkumise tõttu peab hageja tegema tulevikus veel kulutusi 335 200 krooni,

sealhulgas teostusdokumentatsiooni koostamisele. OÜ Javisten aktide ja arvetega on tõendatud, et

hageja on kandnud 134 070 krooni kulusid. Lisaks on hageja kahju Ehitusekspertiisibüroo OÜ-le

tasutud 7670 krooni. Ei esine asjaolusid, mis annaksid aluse kahjuhüvitist VÕS § 127 lg-te 2 või 3 ja

VÕS § 139 lg 1 alusel vähendada.

Viivise arvestamise tähtaja alguseks on VÕS § 113 lg 2 järgi hagiavalduse kättetoimetamise aeg

15. mai 2008. VÕS § 162 lg-s 1 sätestatud eeldusi, mis annaksid aluse kostja taotlusel viivist

vähendada, ei esinenud.

Kostja ei saa vabaneda vastutusest seoses võimaliku ebapiisava hageja omanikujärelevalve tõttu

(EhS § 30 lg 1). Omanikujärelevalve ehituse üle on pigem tellija õigus, mitte kohustus, töövõtja ei

saa võimalikku ebakvaliteetset tööd õigustada puuduliku omanikujärelevalvega.

Kahjunõue ei ole põhjendatud 2005. aastal eramus tehtud termokontrolli osas (2500 krooni), ei ole

tõendatud, et ajavahemikus 2005-2008 kulus parandustöödele 82 800 krooni.

Kostja vastuväide, et hageja keeldus tasumast ehitustööde jätkamiseks vajalikke summasid, kui töid

ei tehtud tema juhiste kohaselt, oli koos väitega nõude aegumise kohta esitatud pärast eelmenetluse

lõppu ning maakohus jättis need tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 329 lg 1 ja § 331 lg 1

alusel tähelepanuta. Aegumise vastuväide ei oleks ka sisuliselt põhjendatud. Ehitise puuduse tõttu

müügilepingust tulenev nõue ei aegu enne viie aasta möödumist ehitise valmimisest. Tööd on hageja

vastu võtnud 22. juulil 2004, hagiavaldus on kohtule esitatud 7. aprillil 2008.

Kostja 12. veebruaril 2010 esitatud K. Kase kirjalik selgitus on tõendina lubamatu ning jääb

TsMS § 238 lg 5 alusel arvestamata. Isik, kellele võivad olla teada asjas tähtsad asjaolud, tuleb

TsMS § 251 lg 1 järgi kuulata üle tunnistajana.

4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja saata tsiviilasi tagasi

esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks või jätta uue otsusega hagi rahuldamata ja

menetluskulud vastustaja kanda.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

5. Tallinna Ringkonnakohus jättis 28. juuni 2011. a otsusega maakohtu otsuse lõppjäreldustes

muutmata, kuid muutis osaliselt otsuse põhjendusi. Muutmata osas nõustus ringkonnakohus

maakohtu põhjendustega.

Maakohus eksis, leides et K. Kase arvamust jaanuaris 2008 tehtud ekspertiisi kohta ei saa käsitleda

dokumentaalse tõendina. Tegemist on TsMS § 272 lg 1 järgse dokumentaalse tõendiga, mis aga ei

sisalda asja lahendamise seisukohalt sellist teavet, mis lükkaks ümber maakohtus muude tõendite

kogumiga tuvastatud asjaolud ja tooks kaasa teistsuguse lõpplahendi.

VÕS § 650 lg 1 järgi eeldatakse töövõtugarantii puhul, et garantii katab kõiki selle kehtivuse ajal

ilmnenud töö lepingutingimustele mittevastavusi. Seega garantiitöödeks ei ole tööd, mille tegemise

vajadus oli teada ja kokku lepitud tööde üleandmisel-vastuvõtmisel, vaid tööd, mis on vajalikud

garantiitähtaja jooksul ilmnenud lepingutingimustele mittevastavuste kõrvaldamiseks. Hageja on

esitanud nõude nii töö üleandmisel ilmnenud puuduste kui ka garantiitähtaja jooksul ilmnenud

puuduste kõrvaldamise vajadusega tekitatud kahju hüvitamiseks. Kostja ei ole tõendanud, et ta on

kokkulepitud tööd hiljemalt hagi esitamise ajaks ära teinud ning et garantiitööd ei ilmnenud

garantiitähtaja jooksul. Tõendatud ei ole kostja väide, et poolte vahel ei kehtinud mitte üks

ehitusleping, vaid et tööde käigus järgnesid esialgsele lepingule lisalepingud hageja uute

tööjuhenditena, mida pidid aktsepteerima nii ehitusettevõtja kui ka seeläbi kaudselt kostja.

Tsiviilasjas kogutud tõendid ei toeta kostja seisukohta, et 2003. aasta suve jooksul oli maja

ehitusprojekt veel arhitekt R. Sau disainitud puitmaja. Asjaolud, et hageja muutis R. Sau

tüüpprojektina kasutusel olnud projekti ja et tal on selleks sobiv haridus, ei anna alust hagejat

projekteerijaks nimetada. Ei ole tõendatud kostja seisukoht, et hageja tellijana oli samal ajal ka talle

endale ehitatud elamu projekteerijaks.

Hageja esitas kuue ehitusliku sõlme joonised kostjale ja kostja võttis need ehitamisel aluseks. Kostja

ei tõendanud, et tegelikkuses pakkus töövõtja ja/või ehitaja välja nende sõlmede joonised, kuid tellija

nõudis kategooriliselt nimelt tema jooniste kasutamist. Kostja esitas tõendid laetalade kinnitusega

mittenõustumise kohta (II kd, tl 79-80), kuid ka temapoolset järelevalvet teinud isiku K. Kase

selgituse (IV kd, tl 136-137), et ka selle sõlme kohta saavutasid pooled konsensuse. Kostja ei ole

tõendanud, et ta oleks teiste sõlmede puhul kontrollinud tellija antud juhiste sobilikkust ja

otstarbekust VÕS § 641 lg 3 mõttes ja sellest tellijat teavitanud. Seega ei vabasta tellija juhistest

(sõlmejoonistest) juhindumine töövõtjat vastutusest lepingutingimustele mittevastava ehitamise

korral ega anna alust kohaldada VÕS § 101 lg-t 3. Arvestades hageja ehitusharidust ja kinnitust

notariaalse lepingu p-s 4.21 (tellija kinnitas, et on piisavalt pädev, hindamaks ehitusel kasutatavate

materjalide, konstruktsiooni- ja viimistluslahenduste sobilikkust), võis kostja teha kontrolli küll

vähem põhjalikult kui erihariduseta tellija puhul, kuid kontrolli ja informeerimise kohustusest

füüsilisest isikust tellija puhul nimetatud asjaolud siiski töövõtjat ei vabastanud.

EhS § 30 lg 1 kohaselt määrab ehitise omanik enne ehituse algust omanikujärelevalvet tegeva isiku.

Samas ei nähtu viidatud sättest ega muudest seadustest, et omanikujärelevalve puudumine või

ebapiisavus annaks töövõtjale õigustuse teha kokkulepitud tööd mittekohase kvaliteediga või jätta

mõned lepingus ettenähtud tööd tegemata.

Tsiviilasja materjalidest ei nähtu menetlusnormide olulist rikkumist maakohtus tõendite hindamisel.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6. Kostja esitas Riigikohtule kassatsioonkaebuse, milles palub ringkonnakohtu otsus ja maakohtu

otsus tühistada ja saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks ja jätta menetluskulud

vastustaja kanda.

Kassatsioonkaebuse kohaselt ei vastuta kostja töös ilmnenud võimalike puuduste eest VÕS § 641 lg-

st 3 lähtuvalt, kuna need tulenevad tellija (st hageja) antud juhistest.

Tähtsust ei ole sellel, kas pooled enne töövõtulepingu sõlmimist arutasid või vaidlesid hageja esitatud

muudetud projekti üle, ehituse alguseks oli esitatud vaid vundamendi joonised. Seega ei saa pidada

tõendatuks, et kostja teadis kõikidest muudetud projekti nüanssidest. Osaline teadmine projektis

tehtud muudatustest ei välista vastutusest vabanemise võimalust VÕS § 641 lg 3 alusel. Kohtud on

vääralt tõlgendanud VÕS § 641 lg-t 3. Kivimajaks projekteerimine oli hageja soov, hageja esitas

laetalade kinnituse lahenduse ning ka kuue ehitusliku sõlme joonised. Need on kostjale kui töövõtjale

antud juhised. VÕS § 641 lg 3 järgi ei vastuta töövõtja töö lepingutingimustele mittevastavuse eest,

mis tulenes tellija juhistest, tellija muretsetud materjali puudustest või kolmanda isiku eeltöödest, kui

töövõtja juhiseid, materjali või eeltöid piisavalt kontrollis. Kostja hindas hageja esitatud laetalade

kinnituse ebasobivaks. Hageja lubas vastutuse lahenduse sobimatuse eest endale võtta. Kostja juhtis

hageja tähelepanu juhiste ebasobivusele, kuna hageja sellest hoolimata nõudis ehitamist, siis ei

vastuta kostja juhiste andmisest tekkinud puuduste eest.

Tähelepanuta on jäetud apellatsioonkaebuses väljatoodu, et osa garantiiajal ilmnenud puudustest võis

olla tingitud projekteerimisvigadest, projekteerijaks oli hageja, kes peab nende vigade eest ise

vastutama. TsMS § 436 lg 1 kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud.

Kassatsioonkaebuse kohaselt väljendati maakohtu otsuses seisukohta, et vaegtööd fikseeriti 22. aprilli

2004 a aktis ning seal viidati ka 15. aprillil 2004 koostatud garantiitööde kokkuleppele, kohtuotsuses

on lähtutud asjaolude ning hoones esinevate puuduste tuvastamisel ainult 2006. aastal koostatud

dokumentidest. Pooltevahelise suhte piiritlemisel ja kostja kohustuste määramisel tulnuks tugineda

15. aprilli 2004. a kokkuleppele, mitte aga pärast garantiiaega esitatud nõudmistele.

Isegi juhul kui hagejal on tekkinud kahju, ei saa see olla nii suur kui eksperdiarvamuses. Maakohus ja

ringkonnakohus on puudulikult põhjendanud, miks eksperdi arvamus on objektiivsem kui kostja

esitatud hinnapakkumised.

7. Hageja palub jätta kassatsioonkaebus rahuldamata ning ringkonna- ja maakohtu otsused muutmata.

Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Kolleegium leiab, et kassatsioonkaebus ei anna alust kohtuotsuste tühistamiseks, ja jätab

kassatsioonkaebuse TsMS § 691 p 1 alusel rahuldamata.

9. Hageja ja kostja olid 18. juulil 2003 sõlminud ehituse töövõtulepingu ning 12. novembril 2003

kinnistu notariaalse müügilepingu, asjaõiguslepingud ja töövõtulepingu. Hageja on seisukohal, et

kostja ei ole teinud kõiki ehituslepingust tulenevaid töid ning tehtud tööd on puudustega. Hageja

nõuab kostjalt töövõtulepingu rikkumisega tekitatud kahju, kõrvaldamata puuduste likvideerimiseks

tulevikus tehtavate kulutuste ja juba kantud kulude hüvitamist. Kostja on seisukohal, et hageja nõue

ei ole põhjendatud, kuna enamik ehitise puudustest on põhjustatud hageja antud juhistest. Maakohus

rahuldas hagi osaliselt, mõistes kostjalt välja põhinõudena 476 940 krooni ja 22. oktoobri 2010. a

seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 105 495 krooni 21 senti, lisaks ka VÕS § 113 lg-s 1

sätestatud määras viivise põhinõudelt kuni selle täitmiseni. Ringkonnakohus jättis maakohtu otsuse

lõppjäreldustes muutmata, kuid muutis maakohtu otsuse põhjendusi.

10. Kolleegium nõustub kohtute seisukohaga, et kostja on töövõtulepingust tulenevaid lepingulisi

kohustusi rikkunud, ning nõustub selles osas kohtute põhjendustega ega korda neid.

Kostja ei ole asja menetlemise käigus tõendanud, et ta on lõpetamata tööde loetelus nimetatud tööd

kokkulepitud tähtajaks teinud. Kostja ei ole samuti tõendanud, et pärast tööde vastuvõtmist ilmnenud

puudused ei olnud tingitud kostja kohustuste rikkumisest. Kuigi hageja ei ole kõiki kohtute

väljamõistetud kulutusi veel kandnud, ei välista see kostja vastu esitatud nõuet hüvitada ette

ehitusvigade parandamise kulud. Tellitud asja puuduse kõrvaldamise kulude eelnevat hüvitamist on

tellijal õigus nõuda VÕS § 101 lg 1 p 3, § 103 ja § 115 alusel ka kahjuhüvitisena täitmise asemel

(vt Riigikohtu 28. oktoobri 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-98-09, p 13 ). Kostja on kohustatud

hüvitama hagejale töövõtulepingust tuleneva kohustuse rikkumise tagajärjel tekkinud kahju

VÕS § 101 lg 1 p 3 ja § 115 järgi siis, kui ta selle kahju tekkimise eest vastutab.

11. Järgnevalt käsitleb kolleegium kostja vastutust töö lepingutingimustele mittevastavuse eest.

Tellija saab töövõtja suhtes kasutada puudustega töö puhul õiguskaitsevahendeid, kui töövõtja

vastutab kohustuse rikkumise eest. Vastutuse üldregulatsioonist erinevalt reguleerib VÕS § 642

töövõtja vastutust töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis oli olemas enne töö juhusliku

hävimise ja kahjustamise riisiko üleminekut tellijale. See norm ei näe ette töövõtja võimalust

vabaneda vastutusest vabandatava rikkumise korral (VÕS § 103). Töövõtja vabandatavusest

sõltumatu garantiivastutus ehitiste puhul tuleneb pärast ehitise üleandmist ka EhS §-st 4. Nii

VÕS § 642 kui ka EhS § 4 on aga dispositiivsed normid ning võlgniku kohustuse rikkumise eest

vastutusest vabanemise võimalused võivad olla lepingus kokku lepitud erinevalt seadusest. Töövõtja

vastutusest vabanemise võimalus töövõtulepingu järgi võib tuleneda ka seadusest. VÕS § 641 lg 3

järgi ei vastuta töövõtja töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tulenes tellija juhistest,

tellija esitatud materjali puudustest või kolmanda isiku eeltöödest, kui töövõtja juhiseid, materjali või

eeltöid piisavalt kontrollis.

EhS § 4 lg 1 järgi on garantii ehitusettevõtja võetud kohustus tagada, et tema tehtud ehitustöö vastab

lepingu tingimustele ning ehitustöö tulemusena ehitatud ehitisel või selle osal säilivad määratud aja

jooksul sihipärase kasutamise ja hooldamise korral ehitise või selle osa kasutamiseks vajalikud

ohutuse ja kasutamise omadused ning kvaliteet.

Ehitusseadusest tulenevat garantiid on võimalik kokkuleppega muuta, jättes näiteks välja üksikute

õiguskaitsevahendite kohaldamise võimaluse, samuti võivad pooled anda töövõtjale võimaluse

tugineda vastutust piiravatele asjaoludele. Maakohus leidis otsuse p-s 16, et VÕS § 650 lg-st 1,

töövõtulepingu p-st 5.3 ja notarilepingu p-st 4.10 võib järeldada, et kostja on võtnud endale kohustuse

kõrvaldada kõik garantii kehtivuse ajal ilmnenud puudused, v.a kui puudused tulenevad eramu

kasutus- ja hooldusnõuete rikkumisest või seadmete ebaõigest ekspluateerimisest. Ringkonnakohus

nõustus maakohtu seisukohaga. Kassaator ei tugine kassatsioonkaebuses sellele, et töövõtulepingut

on valesti tõlgendatud.

12. Garantii sisuks on ehitusettevõtja kohustus kõrvaldada omal kulul ehitise garantii kestuse ajal

ilmsiks tulnud ehitusvead, tellijale antakse täiendavad õigused töö lepingutingimustele

mittevastavuse korral. Seega tekkib garantiilepingu alusel võlasuhe, mille sisuks on kohustus tagada

kokkulepitud omadustega ja puudusteta töö. Sellise garantiikohustuse andmine ja kehtivus ei sõltu

töövõtulepingust (vt Riigikohtu 6. oktoobri 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-73-10, p 34).

Garantiilepingust tuleneva nõude puhul on tegemist lepingujärgse täitmise nõudega. Garantiiga ei ole

seega hõlmatud need tellija nõuded, mis ei ole otseselt seotud lepingujärgse täitmise nõudega, nt ei

saa garantii esemeks olla taganemine või hinna alandamine, samuti need kahju hüvitamise nõuded,

kus nõude sisuks ei ole kahjunõue täitmise asemel.

Kohtud on rahuldanud hageja nõude hüvitada tulevikus tekkivad kulutused

(sh teostusdokumentatsiooni koostamine) 335 200 krooni ja juba kantud kulutused 134 070 krooni.

Kuna ehitusgarantiist tulenev töövõtja vastutus ei piira EhS § 4 lg 4 järgi töövõtja vastutust

lepingutingimustele mittevastavuse eest võlaõigusseaduse järgi, saab neid nõudeid, mis ei ole seotud

täitmise või kahju hüvitamise nõudega täitmise asemel, esitada täiendavalt VÕS § 641 jj alusel.

13. Kolleegium märgib, et töövõtja vabaneb VÕS § 641 lg 3 järgi tellija juhistest, tema muretsetud

materjali või kolmanda isiku puudulikust eeltööst tingitud töö lepingutingimustele mittevastavuse

korral vastutusest siis, kui ta tõendab, et on juhiste, materjali või eeltööde sobivust piisavalt

kontrollinud. Ekslik on kohtute seisukoht, et nimetatud sätte kohaldamise eeldusena peab töövõtja ka

ise lahendusi pakkuma. Töövõtjal ei ole üldjuhul sellised võimalused, et projekteerida tööd ise või

pakkuda ise arhitektuuriliselt ja tehniliselt sobivaid lahendusi juhul, kui tellija soovib varasemaid

projekte muuta. Küll aga ei saa töövõtja vastutusest vabanemiseks tugineda tellija juhistele siis, kui ta

rikkus neid täites ehitamist käsitlevaid õigusakte.

14. Kolleegium leiab, et ekslik on kassatsioonkaebuse väide, mille kohaselt on kohtud välistanud

kostja vastutusest vabastamise VÕS § 641 lg 3 alusel seetõttu, et kostja oli projektis tehtud

muudatusest teadlik lepingu sõlmimisel. Töövõtja teadmine ehituse käigus projektis tehtavatest

muudatustest juba lepingu sõlmimisel ei ole VÕS § 641 lg 3 kohaldamise eeldus ning kohtud ei ole

nimetatud asjaolule ka VÕS § 641 lg 3 käsitlemisel tuginenud. Nagu kolleegium otsuse p-s 11

märkis, saab töövõtja garantiivastutuse puhul tugineda VÕS § 641 lg-s 3 toodud vastutusest

vabanemise alusele siis, kui selles on lepingus kokkulepitud.

15. Põhjendatud ei ole kassatsioonkaebuse väide, et ringkonnakohus on jätnud tähelepanuta

apellatsioonkaebuse väite, et osa garantiiajal ilmnenud puudustest võis olla tingitud

projekteerimisvigadest, projekteerijaks oli aga hageja ise. Ringkonnakohus on oma otsuse p-s 56

üheselt leidnud, et hagejat ei saa pidada projekteerijaks, ja seda seisukohta ka põhjendanud.

Ekslik on kassatsioonkaebuse väide, et maakohtu otsuses väljendati seisukohta, et vaegtööd fikseeriti

22. aprilli 2004. a aktis ning seal viidati ka 15. aprillil 2004 koostatud garantiitööde kokkuleppele,

kohtuotsuses on lähtutud asjaolude ning hoones esinevate puuduste tuvastamisel ainult 2006. aastal

koostatud dokumentidest. Maakohtu otsuses pole käsitletud ei 15. aprilli 2004. a kokkulepet ega

22. aprilli 2004. a akti. Kui kassaator peab silmas 15. juuli 2004. a ja 22. juuli 2004. a dokumente, siis

nende seost garantiitähtajal ilmnenud puudustuge on maakohus käsitlenud oma otsuse p-des 16-17.

Ringkonnakohus on oma otsuse p-s 50 selgitanud põhjendatult, et eristada tuleb tööde üleandmisel

fikseeritud tegemata või puudulikult tehtud töid ja garantiiajal ilmnenud töö lepingutingimustele

mittevastavust. Hageja on esitanud kahju hüvitamise nõude mõlemal alusel.

Kolleegiumi hinnangul on kohtud kahju suuruse määramisel tõendite hindamist piisavalt

põhjendanud.

Kolleegium on nõus ringkonnakohtuga ka selles, et kostja ei saa vabaneda vastutusest ega võimalikku

ebakvaliteetset tööd õigustada võimaliku ebapiisava hageja omanikujärelevalvega (EhS § 30 lg 1,

vt Riigikohtu 28. oktoobri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-08, p 27).

16. Kuna kassatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad kassatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1

järgi kostja kui kassaatori kanda. Kostja kanda jäävad menetluskulud ka alama astme kohtutes.

17. Kassatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu arvatakse kautsjon TsMS § 149 lg 4 teise lause

järgi riigituludesse.

Villu Kõve, Henn Jõks, Jaak Luik