Legislator Case Law & Legislation
3-2-1-159-11 AI generated

3-2-1-159-11 · Riigikohus

Case Number 3-2-1-159-11
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Viru Maakohus jättis 13. aprilli 2011. a otsusega rahuldamata Maria Iljina (hageja) hagi korteriomandi 6. juulil 2010 toimunud enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks ja müüdud asja

Legislator headnote

AI generated

3-2-1-159-11 · Riigikohus: Viru Maakohus jättis 13. aprilli 2011. a otsusega rahuldamata Maria Iljina (hageja) hagi korteriomandi 6. juulil 2010 toimunud enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks ja müüdud asja

Keywords

AI generated
effective service by post authorization to sue new application immediate termination for fraud application to an administrative authority fraudulent use of cheque cards
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-159-11

Määruse kuupäev

Tartu, 27. veebruar 2012. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Villu Kõve, liikmed Peeter Jerofejev ja Tambet Tampuu

Kohtuasi

Maria Iljina hagi OÜ Peremaakler ja kohtutäitur Andrei

Kreki vastu enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks ja

müüdud asja ostjalt väljanõudmiseks; apellatsioonkaebuse

esitamise tähtaja ennistamise taotlus

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 6. juuni 2011. a määrus asjas nr 2-10-

36752

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Maria Iljina määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja Maria Iljina (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja

vandeadvokaat Tatjana Massalina

Kostjad OÜ Peremaakler (registrikood 11523072) ja kohtutäitur

Andrei Krek

Asja läbivaatamise kuupäev

23. jaanuar 2012. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 6. juuni 2011. a määrus tsiviilasjas nr 2-10-36752 ning

saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.

2. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Maakohus jättis 13. aprilli 2011. a otsusega rahuldamata Maria Iljina (hageja) hagi

OÜ Peremaakler ja kohtutäitur Andrei Kreki vastu hagejale kuuluva Narvas Uusküla 16-4 asuva

korteriomandi 6. juulil 2010 toimunud enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks ja müüdud asja

ostjalt väljanõudmiseks.

2. Hageja esitas 16. mail 2011 apellatsioonkaebuse maakohtu otsuse peale, millega jäeti tema hagi

rahuldamata.

3. Tartu Ringkonnakohus keeldus 25. mai 2011. a määrusega apellatsioonkaebust menetlusse

võtmast, sest apellatsioonkaebus oli esitatud pärast apellatsioonitähtaja möödumist, s.o 16. mail 2011.

Toimikust (tl 102) nähtub, et hageja esindaja A. Gamazin sai maakohtu 13. aprilli 2011. a otsuse kätte

posti teel allkirja vastu samal päeval. Seega tuli apellatsioonkaebus esitada 13. maiks 2011.

4. Hageja esitas 31. mail 2011 ringkonnakohtule taotluse ennistada apellatsioonkaebuse esitamise

tähtaeg. Taotluse kohaselt saatis hageja esindaja apellatsioonkaebuse paberkandjal, mis jõudis

kohtusse 16. mail 2011, kuid hageja väidab, et saatis nimetatud kaebuse ka e-postiga 12. mail 2011

aadressile tarturk.menetlus@kohus.ee. 13. mail 2011 vastas Tartu Ringkonnakohtu kantselei, et tema

elektronkiri on vastu võetud. Taotleja väidab, et kui ta poleks saanud kohtult kinnitust, et tema kiri ja

sellele lisatud manused on vastu võetud, oleks ta isiklikult toonud apellatsioonkaebuse Tartu

Ringkonnakohtusse 13. mail 2011.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

5. Tartu Ringkonnakohus jättis 6. juuni 2011. a määrusega apellatsioonkaebuse tähtaja ennistamise

taotluse rahuldamata.

Ringkonnakohus märkis, et 13. mail 2011 saatis hageja esindaja kohtule kirja, milles palus teatada,

kas kohus on kätte saanud 12. mail 2011 paberkandjal välja saadetud apellatsioonkaebuse, kuid

apellatsioonkaebust kirjale lisatud ei olnud. Samuti kinnitas kohtute IT-abi osakond, et 13. mail 2011

saadetud kirjas manuseid ei olnud ning nimetatud ajal ei esinenud ka tõrkeid menetlusposti

aadressidele kirjade vastuvõtmisega. Ringkonnakohus lisab, et 13. mail 2011 saadetud vastus

apellandile on kohtu kantselei automaatne vastus kohtusse saabunud kirjadele.

Apellatsioonkaebus saabus kohtusse paberkandjal 16. mail 2011, s.o pärast apellatsioonitähtaja

möödumist ja seetõttu tuleb tähtaja ennistamise taotlus jätta rahuldamata.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6. Hageja esitas Riigikohtule määruskaebuse. Ringkonnakohus on ekslikult jätnud ennistamata

apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja.

Ringkonnakohus viitas sellele, et hageja esindaja saatis 13. mail 2011 kohtule elektronkirja, milles

palus teatada, kas kohus on kätte saanud 12. mail 2011 paberkandjal saadetud apellatsioonkaebuse,

kuid apellatsioonkaebust kirjale lisatud ei olnud. Selline ringkonnakohtu seisukoht on ekslik.

Apellatsioonkaebus saadeti ringkonnakohtule e-postiga 12. mail 2011.

Hageja saatis apellatsioonkaebuse e-postiga 12. mail 2011. 13. mail 2011 vastas ringkonnakohtu

kantselei hageja esindajale, et tema elektronkiri on vastu võetud ning et kirja ja manuseid kontrollib

kohtu kantselei.

7. Kohtutäitur vaidleb määruskaebusele vastu. 12. mai 2011 apellatsioonkaebuse e-postiga edastamise

fakt ei ole tõendatud. Kuna väidetavalt 12. mail 2011 saadetud dokument ei olnud kohtudokumentide

vastuvõtmiseks ettenähtud andmebaasi salvestatud, ei saa lugeda elektronpostiga saadetud dokumente

kohtule edastatuks. Manusena lisatud faili sisu ei ole tuvastatud ning avaldaja ei ole esitanud tõendeid

selle kohta, et fail sisaldab apellatsioonkaebust. Samuti ei vasta dokumendi vorm, mida prooviti

12. mail 2011 saata, elektroonilistele dokumentidele esitatavatele nõuetele ning seda ei saa lugeda

kohtule korrektselt edastatud dokumendiks.

8. OÜ Peremaakler vaidleb määruskaebusele vastu. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) §-st 336 ei ole hageja esindaja 12. mail 2011 saadetud e-kiri ega selle manused kohtuni

jõudnud ning lepinguline esindaja ei olnud saanud ka kohtult kinnitust dokumentide vastuvõtmise

kohta. Ilma vastuvõtukinnituse saamiseta ei saa saatja dokumentide kohalejõudmist eeldada. Samuti

ei vastanud edastatud dokument elektroonseks esitamiseks ettenähtud nõuetele.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 692 lg 1 p 2 ja § 695 alusel tühistada

menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. TsMS § 701 lg 3 esimese ja teise lause alusel tuleb asi

saata uueks lahendamiseks samale ringkonnakohtule. Määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt.

10. Kolleegium leiab, et ringkonnakohus on rikkunud TsMS § 442 lg-s 8 sätestatud lahendi

põhjendamise kohustust. Ringkonnakohus on määruse põhjenduses märkinud, et apellandi 13. mai

2011 e-kirjal ei olnud manuseid. Ringkonnakohtu põhjendus 12. mai 2011 kirjale lisatu kohta on

arusaamatu. Ringkonnakohus märgib 6. juuni 2011 määruse põhjenduses: " [---] et 13. mail 2011

saatis apellant kohtule kirja, milles palus teatada, kas kohus on kätte saanud 12. mai 2011

paberkandjal välja saadetud apellatsioonkaebuse, kuid apellatsioonkaebust kirjale lisatud ei olnud".

Samas ei ole ringkonnakohus võtnud seisukohta apellandi väite kohta, et ta saatis apellatsioonkaebuse

manusena 12. mai 2011 e-kirjaga, s.o elektrooniliselt, mitte paberkandjal ja 13. mai 2011 e-kirjaga

tundis viimane huvi selle vastu, kas ringkonnakohus on kätte saanud 12. mail 2011 saadetud e-kirja

koos manusena lisatud apellatsioonkaebusega.

Kolleegium leiab, et apellandi eelnimetatud väiteid kontrollimata ja seisukohta võtmata ei ole

võimalik otsustada apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamise küsimust. Apellant on

määruskaebuses küll taotlenud tähtaja ennistamist, kuid kaebuse väite, et apellatsioonkaebus oli

lisatud 12. mai 2011 e-kirjale manusena, tõesuse korral tuleb apellatsioonkaebus lugeda esitatuks

tähtaegselt TsMS § 335 lg-te 1 ja 2 järgi ning apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamise

vajadus langeb ära. Muu hulgas märgib kolleegium seda, et ringkonnakohus ei ole kaebuse esitamise

tähtaja ennistamise taotlust rahuldamata jättes võtnud seisukohta selle kohta, kas tähtaja

möödalaskmine oli tingitud mõjuvast põhjusest või mitte. Taotleja väidab tähtaja ennistamise

taotluses, et kui ta poleks saanud kohtult kinnitust, et tema kiri ja sellele lisatud manused on vastu

võetud, oleks ta isiklikult toonud apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtusse 13. mail 2011.

Kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse uuel läbivaatamisel tuleb ringkonnakohtul seda väidet

hinnata ja teha järeldus, kas tähtaja möödalaskmine oli tingitud mõjuvast põhjusest või mitte, ja

tehtud järelduse alusel otsustada tähtaja ennistamise üle.

11. Kolleegium peab vajalikuks veel selgitada, et menetlusökonoomia põhimõttega on vastuolus

kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse lahendamine enne kaebuse menetlusse võtmisest

keeldumise määruse vaidlustamise tähtaja möödumist. Ringkonnakohus keeldus 25. mai 2011. a

määrusega apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest. TsMS § 638 lg 9 järgi võib apellant määruse

peale, millega kohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast, esitada määruskaebuse

Riigikohtule. TsMS § 698 lg 2 järgi on määruskaebuse esitamise tähtaeg 15 päeva määruse

määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Toimikust nähtuvalt sai apellant ringkonnakohtu

25. mai 2011. a määruse kätte 27. mail 2011 ja seega lõppes määruskaebuse esitamise tähtaeg

nimetatud määrusele 13. juunil 2011. Ringkonnakohus tegi määruse apellatsioonkaebuse esitamise

tähtaja ennistamise taotluse, mis esitati 31. mail 2011, kohta 6. juunil 2011, s.o enne

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määruse vaidlustamise tähtaja möödumist.

Kolleegium leiab, et juhul, kui apellant esitab apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise

määruse vaidlustamise tähtaja jooksul taotluse tähtaeg ennistada, siis on mõistlik see lahendada koos

menetlusse võtmisest keeldumise peale esitatud määruskaebuse lahendamisega. Kuna praeguses asjas

on tühistatud ka ringkonnakohtu 25. mai 2011. a määrus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest

keeldumise kohta ja asi on saadetud samale ringkonnakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks

(vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 27. veebruari 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-158-11), siis sõltub

apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse lahendamine sellest, kas

apellatsioonkaebus võetakse menetlusse (sel juhul saab ennistamise taotluse jätta läbi vaatamata) või

keeldutakse selle menetlusse võtmisest (sel juhul tuleb lahendada tähtaja ennistamise taotlus).

Villu Kõve, Peeter Jerofejev, Tambet Tampuu