3-2-1-159-11 · Riigikohus
Legislator summary
AI generatedViru Maakohus jättis 13. aprilli 2011. a otsusega rahuldamata Maria Iljina (hageja) hagi korteriomandi 6. juulil 2010 toimunud enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks ja müüdud asja
Legislator headnote
AI generated3-2-1-159-11 · Riigikohus: Viru Maakohus jättis 13. aprilli 2011. a otsusega rahuldamata Maria Iljina (hageja) hagi korteriomandi 6. juulil 2010 toimunud enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks ja müüdud asja
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
RIIGIKOHUS
TSIVIILKOLLEEGIUM
KOHTUMÄÄRUS
Kohtuasja number
3-2-1-159-11
Määruse kuupäev
Tartu, 27. veebruar 2012. a
Kohtukoosseis
Eesistuja Villu Kõve, liikmed Peeter Jerofejev ja Tambet Tampuu
Kohtuasi
Maria Iljina hagi OÜ Peremaakler ja kohtutäitur Andrei
Kreki vastu enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks ja
müüdud asja ostjalt väljanõudmiseks; apellatsioonkaebuse
esitamise tähtaja ennistamise taotlus
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Ringkonnakohtu 6. juuni 2011. a määrus asjas nr 2-10-
36752
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Maria Iljina määruskaebus
Menetlusosalised ja nende
esindajad Riigikohtus
Hageja Maria Iljina (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja
vandeadvokaat Tatjana Massalina
Kostjad OÜ Peremaakler (registrikood 11523072) ja kohtutäitur
Andrei Krek
Asja läbivaatamise kuupäev
23. jaanuar 2012. a, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 6. juuni 2011. a määrus tsiviilasjas nr 2-10-36752 ning
saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.
2. Määruskaebus rahuldada osaliselt.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Viru Maakohus jättis 13. aprilli 2011. a otsusega rahuldamata Maria Iljina (hageja) hagi
OÜ Peremaakler ja kohtutäitur Andrei Kreki vastu hagejale kuuluva Narvas Uusküla 16-4 asuva
korteriomandi 6. juulil 2010 toimunud enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks ja müüdud asja
ostjalt väljanõudmiseks.
2. Hageja esitas 16. mail 2011 apellatsioonkaebuse maakohtu otsuse peale, millega jäeti tema hagi
rahuldamata.
3. Tartu Ringkonnakohus keeldus 25. mai 2011. a määrusega apellatsioonkaebust menetlusse
võtmast, sest apellatsioonkaebus oli esitatud pärast apellatsioonitähtaja möödumist, s.o 16. mail 2011.
Toimikust (tl 102) nähtub, et hageja esindaja A. Gamazin sai maakohtu 13. aprilli 2011. a otsuse kätte
posti teel allkirja vastu samal päeval. Seega tuli apellatsioonkaebus esitada 13. maiks 2011.
4. Hageja esitas 31. mail 2011 ringkonnakohtule taotluse ennistada apellatsioonkaebuse esitamise
tähtaeg. Taotluse kohaselt saatis hageja esindaja apellatsioonkaebuse paberkandjal, mis jõudis
kohtusse 16. mail 2011, kuid hageja väidab, et saatis nimetatud kaebuse ka e-postiga 12. mail 2011
aadressile tarturk.menetlus@kohus.ee. 13. mail 2011 vastas Tartu Ringkonnakohtu kantselei, et tema
elektronkiri on vastu võetud. Taotleja väidab, et kui ta poleks saanud kohtult kinnitust, et tema kiri ja
sellele lisatud manused on vastu võetud, oleks ta isiklikult toonud apellatsioonkaebuse Tartu
Ringkonnakohtusse 13. mail 2011.
Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
5. Tartu Ringkonnakohus jättis 6. juuni 2011. a määrusega apellatsioonkaebuse tähtaja ennistamise
taotluse rahuldamata.
Ringkonnakohus märkis, et 13. mail 2011 saatis hageja esindaja kohtule kirja, milles palus teatada,
kas kohus on kätte saanud 12. mail 2011 paberkandjal välja saadetud apellatsioonkaebuse, kuid
apellatsioonkaebust kirjale lisatud ei olnud. Samuti kinnitas kohtute IT-abi osakond, et 13. mail 2011
saadetud kirjas manuseid ei olnud ning nimetatud ajal ei esinenud ka tõrkeid menetlusposti
aadressidele kirjade vastuvõtmisega. Ringkonnakohus lisab, et 13. mail 2011 saadetud vastus
apellandile on kohtu kantselei automaatne vastus kohtusse saabunud kirjadele.
Apellatsioonkaebus saabus kohtusse paberkandjal 16. mail 2011, s.o pärast apellatsioonitähtaja
möödumist ja seetõttu tuleb tähtaja ennistamise taotlus jätta rahuldamata.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
6. Hageja esitas Riigikohtule määruskaebuse. Ringkonnakohus on ekslikult jätnud ennistamata
apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja.
Ringkonnakohus viitas sellele, et hageja esindaja saatis 13. mail 2011 kohtule elektronkirja, milles
palus teatada, kas kohus on kätte saanud 12. mail 2011 paberkandjal saadetud apellatsioonkaebuse,
kuid apellatsioonkaebust kirjale lisatud ei olnud. Selline ringkonnakohtu seisukoht on ekslik.
Apellatsioonkaebus saadeti ringkonnakohtule e-postiga 12. mail 2011.
Hageja saatis apellatsioonkaebuse e-postiga 12. mail 2011. 13. mail 2011 vastas ringkonnakohtu
kantselei hageja esindajale, et tema elektronkiri on vastu võetud ning et kirja ja manuseid kontrollib
kohtu kantselei.
7. Kohtutäitur vaidleb määruskaebusele vastu. 12. mai 2011 apellatsioonkaebuse e-postiga edastamise
fakt ei ole tõendatud. Kuna väidetavalt 12. mail 2011 saadetud dokument ei olnud kohtudokumentide
vastuvõtmiseks ettenähtud andmebaasi salvestatud, ei saa lugeda elektronpostiga saadetud dokumente
kohtule edastatuks. Manusena lisatud faili sisu ei ole tuvastatud ning avaldaja ei ole esitanud tõendeid
selle kohta, et fail sisaldab apellatsioonkaebust. Samuti ei vasta dokumendi vorm, mida prooviti
12. mail 2011 saata, elektroonilistele dokumentidele esitatavatele nõuetele ning seda ei saa lugeda
kohtule korrektselt edastatud dokumendiks.
8. OÜ Peremaakler vaidleb määruskaebusele vastu. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku
(TsMS) §-st 336 ei ole hageja esindaja 12. mail 2011 saadetud e-kiri ega selle manused kohtuni
jõudnud ning lepinguline esindaja ei olnud saanud ka kohtult kinnitust dokumentide vastuvõtmise
kohta. Ilma vastuvõtukinnituse saamiseta ei saa saatja dokumentide kohalejõudmist eeldada. Samuti
ei vastanud edastatud dokument elektroonseks esitamiseks ettenähtud nõuetele.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
9. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 692 lg 1 p 2 ja § 695 alusel tühistada
menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. TsMS § 701 lg 3 esimese ja teise lause alusel tuleb asi
saata uueks lahendamiseks samale ringkonnakohtule. Määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt.
10. Kolleegium leiab, et ringkonnakohus on rikkunud TsMS § 442 lg-s 8 sätestatud lahendi
põhjendamise kohustust. Ringkonnakohus on määruse põhjenduses märkinud, et apellandi 13. mai
2011 e-kirjal ei olnud manuseid. Ringkonnakohtu põhjendus 12. mai 2011 kirjale lisatu kohta on
arusaamatu. Ringkonnakohus märgib 6. juuni 2011 määruse põhjenduses: " [---] et 13. mail 2011
saatis apellant kohtule kirja, milles palus teatada, kas kohus on kätte saanud 12. mai 2011
paberkandjal välja saadetud apellatsioonkaebuse, kuid apellatsioonkaebust kirjale lisatud ei olnud".
Samas ei ole ringkonnakohus võtnud seisukohta apellandi väite kohta, et ta saatis apellatsioonkaebuse
manusena 12. mai 2011 e-kirjaga, s.o elektrooniliselt, mitte paberkandjal ja 13. mai 2011 e-kirjaga
tundis viimane huvi selle vastu, kas ringkonnakohus on kätte saanud 12. mail 2011 saadetud e-kirja
koos manusena lisatud apellatsioonkaebusega.
Kolleegium leiab, et apellandi eelnimetatud väiteid kontrollimata ja seisukohta võtmata ei ole
võimalik otsustada apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamise küsimust. Apellant on
määruskaebuses küll taotlenud tähtaja ennistamist, kuid kaebuse väite, et apellatsioonkaebus oli
lisatud 12. mai 2011 e-kirjale manusena, tõesuse korral tuleb apellatsioonkaebus lugeda esitatuks
tähtaegselt TsMS § 335 lg-te 1 ja 2 järgi ning apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamise
vajadus langeb ära. Muu hulgas märgib kolleegium seda, et ringkonnakohus ei ole kaebuse esitamise
tähtaja ennistamise taotlust rahuldamata jättes võtnud seisukohta selle kohta, kas tähtaja
möödalaskmine oli tingitud mõjuvast põhjusest või mitte. Taotleja väidab tähtaja ennistamise
taotluses, et kui ta poleks saanud kohtult kinnitust, et tema kiri ja sellele lisatud manused on vastu
võetud, oleks ta isiklikult toonud apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtusse 13. mail 2011.
Kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse uuel läbivaatamisel tuleb ringkonnakohtul seda väidet
hinnata ja teha järeldus, kas tähtaja möödalaskmine oli tingitud mõjuvast põhjusest või mitte, ja
tehtud järelduse alusel otsustada tähtaja ennistamise üle.
11. Kolleegium peab vajalikuks veel selgitada, et menetlusökonoomia põhimõttega on vastuolus
kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse lahendamine enne kaebuse menetlusse võtmisest
keeldumise määruse vaidlustamise tähtaja möödumist. Ringkonnakohus keeldus 25. mai 2011. a
määrusega apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest. TsMS § 638 lg 9 järgi võib apellant määruse
peale, millega kohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast, esitada määruskaebuse
Riigikohtule. TsMS § 698 lg 2 järgi on määruskaebuse esitamise tähtaeg 15 päeva määruse
määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Toimikust nähtuvalt sai apellant ringkonnakohtu
25. mai 2011. a määruse kätte 27. mail 2011 ja seega lõppes määruskaebuse esitamise tähtaeg
nimetatud määrusele 13. juunil 2011. Ringkonnakohus tegi määruse apellatsioonkaebuse esitamise
tähtaja ennistamise taotluse, mis esitati 31. mail 2011, kohta 6. juunil 2011, s.o enne
apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määruse vaidlustamise tähtaja möödumist.
Kolleegium leiab, et juhul, kui apellant esitab apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise
määruse vaidlustamise tähtaja jooksul taotluse tähtaeg ennistada, siis on mõistlik see lahendada koos
menetlusse võtmisest keeldumise peale esitatud määruskaebuse lahendamisega. Kuna praeguses asjas
on tühistatud ka ringkonnakohtu 25. mai 2011. a määrus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest
keeldumise kohta ja asi on saadetud samale ringkonnakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks
(vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 27. veebruari 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-158-11), siis sõltub
apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse lahendamine sellest, kas
apellatsioonkaebus võetakse menetlusse (sel juhul saab ennistamise taotluse jätta läbi vaatamata) või
keeldutakse selle menetlusse võtmisest (sel juhul tuleb lahendada tähtaja ennistamise taotlus).
Villu Kõve, Peeter Jerofejev, Tambet Tampuu