3-1-1-14-12 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-1-1-14-12

Määruse kuupäev

23. veebruar 2012

Kohtukoosseis

Eesistuja Eerik Kergandberg, liikmed Jüri Ilvest ja Priit Pikamäe

Kohtuasi

G.T suhtes tingimusliku karistuse täitmisele pööramine

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 24. oktoobri 2011. a kohtumäärus

kriminaalasjas nr 1-10-14305

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

G.T kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Owe Ladva

määruskaebus

Teised määruskaebemenetluse

pooled

Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokurör Mari Vunk

Asja läbivaatamise kuupäev ja

viis

8. veebruar 2012, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 24. oktoobri 2011. a kohtumäärus kriminaalasjas nr 1-10-14305 muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 16. detsembri 2010. a otsusega tunnistati G.T lühimenetluses süüdi KarS § 266 lg 1 p-de 1 ja 3 järgi ja

karistati vangistusega 3 kuuks. KrMS § 238 lg 2 alusel karistati teda 2 kuulise vangistusega, millest arvati KarS § 68 lg

alusel maha eelvangistuses viibitud aeg, s.o 2 päeva ning lõplikuks karistuseks loeti 1 kuu ja 28 päeva vangistust. KarS §

74 lg 1 alusel määrati, et karistust ei pöörata täitmisele, kui G.T ei pane 18 kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ja

järgib talle KarS § 75 alusel määratud kontrollnõudeid.

2. 9. juunil 2011. a esitas kriminaalhooldusametnik Harju Maakohtule erakorralise ettekande, milles taotles G.T-le

mõistetud vangistuse täitmisele pööramist. Ettekandes leiti, et G.T ei täitnud talle pandud kontrollnõuded, kuna ei ilmunud

korralisele registreerimisele.

3. G.T ei ilmunud Harju Maakohtu 14. juuli 2011. a istungile temale mõistetud karistuse täitmisele pööramise asjas. Harju

Maakohtu 14. juuli 2011. a määrusega kuulutati G.T KrMS § 140 lg 1 alusel tagaotsitavaks. G.T peeti kinni 26. septembril

2011. a.

4. KrMS § 45 lg 4 alusel ja KrMS § 43 lg 2 p-st 2 tulenevalt määras Harju Maakohus 28. septembri 2011. a määrusega E.

Uibpuule riigi õigusabi. Määratud kaitsjaks kinnitati vandeadvokaadi vanemabi Owe Ladva.

5. Harju Maakohtu 29. septembri 2011. a istungil soovis G.T kaitsja osavõttu istungist. G.T kaitsja taotles võimalusel

karistust mitte täitmisele pöörata, kuna G.T andis kohtule selgitusi, miks ta ei täitnud talle pandud kontrollnõudeid, kahetses

ning lubas edaspidi kontrollnõudeid täita. Ühtlasi esitas kaitsja kohtule taotluse, mille kohaselt olid õigusabikulud 15 eurot

ja 98 senti (0,5 tundi), millele lisandus käibemaks 3 eurot ja 20 senti.

6. Harju Maakohtu 29. septembri 2011. a kriminaalmenetluse kulude hüvitamise määrusega määrati, et nõutud summa (19

eurot ja 18 senti) tuleb vastavale advokaadibüroole riigieelarvest hüvitada.

7. Harju Maakohtu 29. septembri 2011. a määrusega rahuldati kriminaalhooldusametniku taotlus ja G.T-le Harju Maakohtu

16. detsembri 2010. a otsusega mõistetud 1 kuu ja 28 päeva pikkune vangistus pöörati KarS § 74 lg 4 alusel täitmisele.

Ühtlasi mõistis kohus G.T-lt KrMS § 180 alusel välja menetluskuluna tasu õigusabi osutamise eest 19,18 eurot ja märkis, et

see tuleb tasuda 30 päeva jooksul kohtumääruse jõustumisest.

8. Harju Maakohtu 29. septembri 2011. a määruse peale esitas G.T määruskaebuse, milles palus kohtul võimaldada tal

tasuda menetluskulud siis, kui ta on vangistusest vabanenud ja tööle asunud.

9. Tallinna Ringkonnakohtu 24. oktoobri 2011. a määrusega jäeti määruskaebus rahuldamata ja maakohtu määrus

muutmata. Ringkonnakohus leidis, et karistust kandes võib olla G.T-le määratud menetluskulude tasumise kohustuse

täitmine raskendatud, ent nende 30-päevane täitmistähtaeg hakkab kulgema alles määruse jõustumisest. Ringkonnakohus

leidis, et kuivõrd mõistetud karistusaeg hakkas kulgema 26. septembrist 2011. a, siis on G.T võimalik hüvitada

õigusabikulud 19,18 eurot karistuse ärakandmise järel vabatahtlikult. Ringkonnakohtu hinnangul ei olnud mõjuvaid

põhjuseid, mis tingiksid maakohtu määruse tühistamise menetluskulude väljamõistmise osas. Samuti loeti G.T

määruskaebuses esitatud taotlus menetluskulude tasumise tähtaja pikendamiseks põhjendamatuks.

MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

10. Tallinna Ringkonnakohtu 24. oktoobri 2011. a määruse peale esitas Riigikohtule määruskaebuse G.T kaitsja

vandeadvokaadi vanemabi O. Ladva, kes taotleb määruse tühistamist menetluskulude väljamõistmise osas.

10.1. Esiteks leiab kaitsja, et kohtud on rikkunud KrMS § 180 lg 3 sätteid, kuna nimetatud sätte eesmärk on võimaldada

süüdimõistetul vabatahtlikult menetluskulud hüvitada. Kolmekümnepäevase tähtaja määramine on võtnud G.T-lt reaalse

võimaluse vabatahtlikult menetluskulud hüvitada.

10.2. Teiseks leiab kaitsja, et kohtuotsuse täitmisele pööramine ei ole samastatav süüdimõistva kohtuotsuse tegemisega ning

seetõttu ei saa menetluskulude hüvitamist otsustada automaatselt KrMS § 180 alusel, vaid vajalik on ka süüdimõistetu enda

nõusolek.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

11. Esmalt käsitleb kolleegium KrMS § 385 p-s 26 sätestatud kaebeõiguse piirangut käesoleva kaebuse kontekstis. Kuigi

KrMS § 385 p 26 järgi ei ole KrMS § 427 lg 2 ja § 428 alusel süüdimõistetud vangistuse täitmisele pööramise küsimuses

tehtud määrus alates 1. septembrist 2011. a määruskaebe korras vaidlustatav, siis tulenevalt KrMS § 191 lg-st 1 võib

prokuratuur või menetlusosaline, kellel on kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsuse alusel tekkinud kohustus

kriminaalmenetluse kulud hüvitada, vaidlustada otsuse vastavalt KrMS § 228 või 229 sätetele, apellatsioonis või

kassatsioonis või KrMS 15. peatüki kohaselt. Seega on KrMS § 427 lg 2 alusel tehtud määrusega otsustatud

menetluskulude hüvitamine vaidlustatav eraldi KrMS § 191 lg 1 alusel ning ringkonnakohus ja Riigikohus on pädevad

esitatud kaebuse läbivaatamiseks.

12. Vastuseks kaitsja väidetele, et kohtud on rikkunud KrMS § 180 lg 3 sätteid ning G.T-lt võeti ära reaalne võimalus

vabatahtlikult menetluskulusid hüvitada, meenutab kolleegium, et tulenevalt KrMS § 180 lg-s 3 sätestatust peab kohus

menetluskulude määramisel arvestama süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerimisväljavaateid. Ringkonnakohtu

24. oktoobri 2011. a otsuses leiti, et vangistuses viibimise ajal on rahaliste kohustuste täitmine raskendatud, kuid ainuüksi

see asjaolu ei ole mõjuvaks põhjuseks menetluskulude tasumise tähtaja pikendamiseks. Lisaks leidis ringkonnakohus, et

kuivõrd vabatahtlik menetluskulude täitmise tähtaeg hakkab kulgema kohtumääruse jõustumisest ning G.T 1 kuu ja 28

päeva pikkuse karistuse kandmise alguseks on loetud 26. september 2011. a, siis kulgeb vabatahtliku menetluskulude

täitmise tähtaeg veel ka pärast karistuse kandmiselt vabanemist. Seega on Ringkonnakohus hinnanud KrMS § 180 lg-s 3

sätestatud asjaolusid ning leidnud, et süüdistatavale määratud menetluskulude hüvitamine ei ole vastuolus nimetatud

sättega.

13. Lisaks peab kolleegium vajalikuks käsitleda kaitsja osavõttu KrMS § 427 lg-s 2 sätestatud küsimuste lahendamisel.

Harju Maakohtu 28. septembri 2011. a määrusega määrati G.T-le riigi õigusabi. Maakohus leidis, et tulenevalt KrMS § 45

lg-s 4 on kaitsja osavõtt kohtumenetluses kohustuslik. Harju Maakohtu 29. septembri 2011. a kohtuistungi protokollist (Vt

tl 17) nähtuvalt on süüdistatav ise ka soovinud kaitsja osalemist. Sellega seoses peab kolleegium vajalikuks märkida, et

KrMS § 432 lg 3 esimese lause kohaselt lahendab KrMS §-des 425-4262 ja süüdimõistetult vabaduse võtmisega seotud

küsimused täitmiskohtunik süüdistatava osavõtul. Sama paragrahvi teise lause kohaselt kutsutakse täitmiskohtuniku juurde

prokurör, välja arvatud KrMS § 417 lg-s 3, § 427 lg-s 2 või §-s 428 juhul, ja süüdimõistetu taotlusel kaitsja ning kuulatakse

ära nende arvamus. Järelikult ei ole tulenevalt KrMS § 432 lg-st 3 teises lauses sätestatust kaitsja osavõtt KrMS § 427 lg-s 2

sätestatud küsimuste lahendamisel kohustuslik. KrMS § 432 lg 3 teises lauses sätestatu kujutab endast erinormi KrMS § 45

lg 4 suhtes, millest tuleneb, et kohtulahendi täitmisel tekkinud küsimuste läbivaatamine võib toimuda ka kaitsjata, kui

süüdlane ei soovi tema osalemist. Käesolevas asjas on maakohus aga algselt ekslikult määranud G.T-le kaitsja ilma tema

sellekohase taotluseta. Samas on G.T talle kaitsja määramise 29. septembri 2011. a istungil heaks kiitnud. Seega ei ole

maakohus kokkuvõttes KrMS § 432 lg 3 teise lause nõuete vastu eksinud ning kaitsja õigusabikulude hüvitamiskohustuse

panemine G.T-le oli põhjendatud.

14. Samuti ei ole põhjendatud kaitsja seisukoht, mille kohaselt kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustamine KrMS §

180 alusel karistuse täitmisele pööramise korral ei saa toimuda ilma süüdimõistetu nõusolekuta, kuna KrMS § 180 on

kohaldatav üksnes süüdimõistva kohtuotsuse tegemise korral. Karistuse täitmisele pööramise otsustamine toimub

konkreetses kriminaalasjas juba süüdimõistva kohtuotsuse alusel. Olukorras, kus G.T-le Harju Maakohtu 16. detsembri

2010. a otsusega mõistetud vangistust ei pööratud koheselt täitmisele, siis karistuse hilisem täitmine toimub Harju Maakohtu

16. detsembri 2010. a otsuse alusel. Seega kohaldub ka sellisel juhul KrMS §-s 180 sätestatu.

15. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1, 361 lg 1 p-st 1 jätab kriminaalkolleegium Tallinna Ringkonnakohtu

24. oktoobri 2011. a kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

Eerik Kergandberg, Jüri Ilvest, Priit Pikamäe