3-3-1-2-12 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-3-1-2-12

Otsuse kuupäev

22. veebruar 2012

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Ivo Pilving ja Harri Salmann

Kohtuasi

Baltic Banknote LLC vaidlustus Maksu- ja Tolliameti

18. oktoobri 2010. a käskkirja nr 301-P peale ja Maksu- ja

Tolliameti kohustamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 28. oktoobri 2011. a otsus haldusasjas

nr 3-10-3017

Menetluse alus Riigikohtus

Baltic Banknote LLC kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Rahuldada Baltic Banknote LLC kassatsioonkaebus.

Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 28. oktoobri 2011. a otsus ja Tallinna Halduskohtu

8. märtsi 2011. a otsus haldusasjas nr 3-10-3017 ning Riigihangete Ameti juures asuva

vaidlustuskomisjoni 12. novembri 2010. a otsus nr 210-10/115179.

Rahuldada Baltic Banknote LLC kaebus. Tühistada Maksu- ja Tolliameti 18. oktoobri 2010. a

käskkiri nr 301-P. Kohustada Maksu- ja Tolliametit alates käesoleva otsuse jõustumisest 30

päeva jooksul otsustama, kas hankeleping Baltic Banknote LLC-ga sõlmida või mitte.

Mõista Maksu- ja Tolliametilt Baltic Banknote LLC kasuks välja kantud menetluskulud 3196

(kolm tuhat ükssada üheksakümmend kuus) eurot ja 46 senti ning vaidlustusmenetluses

tasutud riigilõiv 1278 (üks tuhat kakssada seitsekümmend kaheksa) eurot ja 23 senti.

Tagastada kautsjon.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) avaldas 3. novembril 2009. a riigihangete registris hanketeate (HT),

millega kuulutas välja avatud riigihanke "Tubakatoodete maksumärkide trükiteenuse ostmine"

(registreerimisnumber 115179). Pakkumuste esitamise tähtaeg oli 28. detsember 2009.

MTA tunnistas Baltic Banknote LLC 12. märtsi 2010. a käskkirjaga nr 82-P kvalifitseerituks,

5. aprilli 2010. a käskkirjaga nr 116-P vastavaks ja 31. mai 2010. a käskkirjaga nr 179-P

pakkumuse edukaks.

Rahandusministeerium algatas MTA riigihanke üle riikliku järelevalve ja tegi MTA-le 29. septembril

2010 ettekirjutuse kontrollida riigihangete seaduse (RHS) § 39 lg 3 alusel, kas kaebajal on Eestis

turvateenuse osutamiseks kehtiv tegevus- ja relvaluba.

Baltic Banknote LLC teavitas 8. oktoobril 2010 MTA-d, et vajadusel saadab maksumärkide transporti

konvoi turvafirmast G4S.

2. MTA 18. oktoobri 2010. a käskkirjaga nr 301-P:

1) tühistati MTA 12. märtsi 2010. a käskkiri nr 82-P, 5. aprilli 2010. a käskkiri nr 116-P ja 31. mai

2010. a käskkiri nr 179-P;

2) jäeti Baltic Banknote LLC kvalifitseerimata põhjendusega, et pakkujal ei ole Eestis turvateenuse

osutamiseks kehtivat tegevusluba. Hankedokumentide (HD) lisa 1 p 1.7 ja RHS § 41 lg 3 kohaselt

peab pakkujal olema turvateenuse tegevusluba. Käskkirja alustena viidati RHS § 39 lg-tele 3 ja 6

ning riigihanke komisjoni 14. oktoobri 2010. a koosoleku protokollile nr 1.1-3/245.

3. Baltic Banknote LLC esitas vaidlustuskomisjonile vaidlustuse, milles palus tunnistada MTA

18. oktoobri 2010. a käskkirja kehtetuks.

4. Vaidlustuskomisjoni 12. novembri 2010. a otsusega nr 210-10/115179 jäeti vaidlustus

rahuldamata:

1) hankija ei pea hindama pakkuja kvalifikatsiooni üksnes HT-s esitatud tingimuste alusel, vaid peab

kontrollima pakkujate või taotlejate vastavust ka RHS (1. juulini 2010. a kehtinud redaktsioonis) § 41

lg-le 3. Hankija on HT-s kvalifitseerimise tingimuste esitamisel seotud RHS § 40 lg-s 1 ja § 41 lg-s 1

ammendavalt loetletud dokumentidega, mille esitamist ta võib nõuda pakkujate või taotlejate

tehnilise ja kutsealase pädevuse kontrollimiseks. RHS § 41 lg 3 aga sätestab iseseisva ning otseselt

seadusest tuleneva kvalifitseerimise aluse, mida hankija ei pea dubleerima HT-s;

2) HD lisa 1 p 1.7 kohaselt peab pakkuja kindlustama maksumärkide turvalise transpordi hankija

poolt määratud kohta Tallinna piires ning juhul kui transporditeenust osutatakse pakkuja transpordil,

peab transporditeenuse saatja olema tunnustatud turvafirma ja omama teenuse osutamiseks vajalikku

tegevusluba; maksumärkide transpordi korraldaja on kohustatud rakendama vajalikke meetmeid

kuritegeliku ründe tõkestamiseks, sealhulgas turvaseaduses (TurvaS) ettenähtud juhtudel kasutama

erivahendeid ja tulirelva. Ka HD lisa 2 p 4.1.5 järgi on maksumärkide turvaline transport töövõtja

kohustus. Seega oli hankija RHS § 41 lg 3 alusel kohustatud kontrollima pakkujatel turvateenuse

osutamise tegevusloa olemasolu. Kuna vaidlustaja kinnitas oma pakkumuses, et ei kasuta alltöövõtjat,

pidi ta järelikult ise omama kõiki vajalikke tegevuslubasid ja registreeringuid ega saanud tugineda AS

G4S andmetele. Et vaidlustajal 18. oktoobri 2010. a käskkirja andmise ajal puudus turvateenuse

osutamise tegevusluba ja ta pole seda omandanud ka hiljem, ei olnud vaidlustaja RHS § 41 lg-st 3

tulenevalt kvalifitseeritav;

3) kuna nõuet, et pakkujal peab hankelepingu täitmiseks olema turvateenuse osutamise tegevusluba,

pole kehtestanud hankija, vaid see tuleneb turvaseadusest, on asjakohatu vaidlustaja viide riigihanke

korraldamise üldpõhimõttele, et hankija on kohustatud tagama riigihanke läbipaistvuse ja

kontrollitavuse. Hankija pole ka rikkunud isikute võrdse kohtlemise põhimõtet. Kuni hankemenetluse

üle riikliku järelevalve tegemise alguseni Rahandusministeeriumi poolt ei pidanud hankija pakkujatel

turvateenuse osutamise tegevusluba vajalikuks ega kontrollinud selle olemasolu ühelgi pakkujal. Kui

hankija ministeeriumi 29. septembri 2010. a ettekirjutusele tuginedes seda aga kontrollima hakkas, oli

ainsaks pakkujaks jäänud vaidlustaja, sest AS Vaba Maa ja OpSec Security Ltd pakkumuste

jõusoleku tähtaeg oli selleks ajaks möödunud.

5. Baltic Banknote LLC esitas halduskohtule kaebuse, milles palus vaidlustuskomisjoni

12. novembri 2010. a otsuse ja MTA 18. oktoobri 2010. a käskkirja tühistada ning kohustada

vastustajat andma kaebajale nõustumus vaidlusaluses riigihankes hankelepingu sõlmimiseks:

1) MTA rikkus võrdse kohtlemise, läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõtteid;

2) MTA rikkus RHS § 39 lg-d 1 ja 3. HT-st ei nähtu isegi seda, et hankelepingu esemeks on kauba

transportimine hankija asukohta;

3) MTA jättis kaebaja kvalifitseerimata täiesti uue ja HT-s nimetamata tingimuse alusel ega

kontrollinud peale kaebaja ühelgi teisel pakkujal turvateenuse osutamise litsentsi olemasolu. RHS

§ 36 lg 1 kohaselt tohib hankija HT-d ja HD-d muuta üksnes enne HT-s näidatud pakkumuse

esitamise tähtaega;

4) RHS § 69 lg-st 2 tulenevalt pole hankelepingu sõlmimine eraldi dokumendina obligatoorne.

Hankija keeldumine hankelepingu kirjalikust vormistamisest on õigusvastane;

5) RHS § 41 ei laienda kvalifitseerimistingimuste piire HD-le, vaid kirjeldab pakkujate

kvalifikatsiooni kontrollimise protseduuri. Nii kohustab RHS § 41 lg 3 hankijat kontrollima pakkuja

kvalifitseerimistingimustele vastavust ametlike registrite kaudu teatud tingimuste esinemisel. HD-s

sisalduv nõue kvalifitseerimise seisukohalt on ebaoluline ja asjassepuutumatu;

6) RHS § 39 lg 1 järgi peavad kvalifitseerimise tingimused olema piisavad pakkuja hankelepingu

nõuetekohase täitmise võime tõendamiseks ning vastavad ja proportsionaalsed lepingu esemeks

olevate teenuste olemusega. Kõnealuse hanke eesmärki arvestades ei vastaks Eestis kehtiva

turvateenuse osutamise litsentsi nõue hankelepingu esemeks oleva teenuse olemusele - 10 000 kr

maksva saadetise turvamisele 30 000 kr kulutamine on ebaproportsionaalne. Seega on vastustaja

õigesti jätnud selle kvalifitseerimistingimustest välja, eksinud aga seda nõuet hiljem kehtestades.

6. Tallinna Halduskohus jättis 8. märtsi 2011. a otsusega asjas nr 3-10-3017 kaebuse rahuldamata,

kuna:

1) kohaldada tuleb RHS kuni 1. juulini 2010. a kehtinud redaktsiooni (RHS § 1311 lg 1);

2) RHS §-dest 39-41 lähtuvalt peavad kõik kvalifitseerimise tingimused olema kirjas HT-s. Ühestki

riigihangete seaduse sättest ei tulene, et hankija võib kvalifitseerimise tingimusi esitada ka HD-s.

Samuti ei kohustanud RHS § 41 lg 3 pakkujat iseseisvalt otsima, kas teistes seadustes on veel

täiendavaid kvalifitseerimistingimusi, mida HT-s pole esitatud, kuid mis sellel konkreetsel riigihankel

kvalifitseerumiseks oleks vaja täita;

3) vastustaja ei kontrollinud, kas kaebajal on Eestis turvateenuse osutamiseks kehtiv tegevusluba, sest

nagu on näha tema 23. septembri 2010. a vastusest Rahandusministeeriumile, ei pidanud ta

informatsiooni konkreetse turvateenuse osutaja kohta oluliseks, vaid arvas, et piisab pakkuja

kinnitusest, et maksumärkide transpordil täidetakse HD lisa 1 p-s 1.7 märgitud tingimusi. Kuna

vastustaja ise ei käsitanud kuni Rahandusministeeriumilt ettekirjutuse saamiseni HD lisa 1 p-s 1.7

fikseeritud nõudeid kvalifitseerimistingimustena, oleks äärmiselt ülekohtune nõuda seda kaebajalt.

Selliseks nõudmiseks ei anna alust ka vaidlustuskomisjoni viidatud HD lisa 2 töövõtulepingu projekti

p 4.1.5, mis kohustab töövõtjat tagama maksumärkide transportimisel nende turvalisuse ja

transpordimarsruutide konfidentsiaalsena hoidmise;

4) eeltoodu ei anna aga alust vaidlustatud käskkirja ja vaidlustuskomisjoni otsuse tühistamiseks.

Kuigi HT-s puudus vastav kvalifitseerimistingimus, on kõrgendatud turvanõuete täitmine

maksumärkide transportimisel turvaseadusest ning alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi

seaduse (ATKEAS) §-dest 111 ja 23 tulenev obligatoorne tingimus, mille täitmata jätmisel pole

pakkujat võimalik tunnistada kvalifitseerituks ega tema pakkumust vastavaks ja edukaks, olenemata

sellest, kas nimetatud tingimus jäi täitmata hankija või pakkuja süül;

5) HD-s kehtestatud turvanõuded on põhjendatud ja kehtivad. Tulenevalt TurvaS §-dest 2, 4, 7, 13 ja

43 saab nendele nõuetele vastavat turvateenust osutada turvaettevõtja, kellel on selleks Politsei- ja

Piirivalveameti peadirektori või tema asetäitja poolt väljastatud tegevusluba. Kuna kaebajal selline

luba puudub, oli ta HD lisa 1 p 1.7 järgi kohustatud kasutama maksumärkide transportimise

turvamisel tunnustatud turvafirmat, st kasutama allhanget. HT p-de 4 ja 5 kohaselt peab pakkuja

esitama hankijale andmed hankelepingu täitmiseks kasutada kavatsetavate allhankijate kohta ning

näitama pakkumuses, kui suures ulatuses ja mille suhtes kavatseb ta allhankelepinguid sõlmida.

Kaebaja on pakkumuses kinnitanud, et ta ei kasuta aktsiisimärkide väljatöötamisel, trükkimisel,

järeltöötlemisel ja tarnimisel ühtegi alltöövõtjat, märkides, et tagab turvalise tarnimise tellija näidatud

kohta Tallinnas ettevõttele kuuluva B4-klassi soomustatud veoautoga, vajaduse korral kasutatakse

lisaks sertifitseeritud ja relvastatud konvoid. Kaebaja pakkumus ei vastanud HT p-des 4 ja 5 ning HD

lisa 1 p-s 1.7 ja lisa 2 p-s 4.1.5 esitatud tingimustele ning tulnuks seetõttu RHS § 47 lg 2 alusel tagasi

lükata ka juhul, kui lugeda kaebaja kvalifitseerimine õiguspäraseks. Seega, kuna kaebaja kinnitas

oma pakkumuses, et ta ei kasuta alltöövõtjat, pidi ta ise omama turvateenuse osutamiseks vajalikku

tegevusluba ja registreeringuid ega saanud tugineda AS G4S andmetele. Et kaebajal vaidlustatud

käskkirja andmise ajal turvateenuse osutamise tegevusluba puudus, ei vastanud ta

kvalifitseerimistingimustele, mistõttu käskkirjad tema kvalifitseerimise, pakkumuse vastavaks ja

edukaks tunnistamise kohta olid õigusvastased ning vastustaja oli kohustatud need kehtetuks

tunnistama, mida ta vaidlustatud käskkirjaga ka tegi;

6) vastustaja ei ole rikkunud isikute võrdse kohtlemise põhimõtet. Kuni hankemenetluse üle riikliku

järelevalve teostamise alguseni ei pidanud vastustaja pakkujatel turvateenuse osutamise tegevusluba

vajalikuks ega kontrollinud selle olemasolu ühelgi pakkujal. Kui vastustaja seda kontrollima hakkas,

oli ainsaks pakkujaks jäänud kaebaja, sest AS Vaba Maa ja OpSec Security Ltd pakkumuste esitamise

tähtaeg oli selleks ajaks möödunud.

7. Baltic Banknote LLC palus apellatsioonkaebuses Tallinna Halduskohtu otsuse tühistada ja

kaebuse rahuldada.

8. Tallinna Ringkonnakohus jättis 6. mai 2011. a otsusega asjas nr 3-10-3017 Tallinna Halduskohtu

8. märtsi 2011. a otsuse muutmata ja Baltic Banknote LLC apellatsioonkaebuse rahuldamata, kuna:

1) halduskohtu otsus ei ole vastuoluline. Halduskohus asus seisukohale, et pakkuja

kvalifitseerimistingimuseks olev tegevusloa nõue oleks RHS § 41 lg 3 kohaselt pidanuks olema

sätestatud HT-s. Samas on halduskohus lõppjäreldusena leidnud, et ka olukorras, kus HT-s vastav

kvalifitseerimistingimus puudus, pole võimalik tunnistada pakkujat kvalifitseerituks, kui tingimus

tuleneb seadusest ja HD sätetest, mida pole vaidlustatud ja mis kehtivad. Seega on ka halduskohus

sisuliselt jõudnud järeldusele, et RHS § 41 lg 3 on pakkuja kvalifitseerimata jätmise alus;

2) ATKEAS-le osutades on halduskohus leidnud, et HD-s on turvanõuded kehtestatud põhjendatult.

Olukorras, kus HD, mis nõuab hangitava teenuse osutamiseks turvateenuse osutamise tegevusluba,

kehtib, ja tegevusloa nõue tuleneb ka turvaseadusest, ei ole kvalifitseerimistingimuse HD-s

kehtestamise põhjendatuse kontroll asjas oluline. Käesolevas asjas ei saa vaielda selle üle, kas HT ja

HD on õiguspärased või mitte, kuna need kehtivad;

3) HT kohaselt on hankija hankelepingule nimetuseks andnud "Tubakatoodete maksumärkide

trükiteenuse ostmine", hankelepingu liik on tasulised ja lepingulised kirjastamis- ja trükiteenused ja

hankelepingu või hanke lühikirjelduseks on tubakatoodete maksumärkide trükiteenuse ostmine, HD

lisa 1 tehnilise kirjelduse p-st 1.7 ilmneb, et hankelepingu ese on ka turvatud transporditeenus. HD

p 12 näeb ette, et hankelepingu tingimused on esitatud HD lisas 2. HD lisaks 2 on töövõtulepingu

projekt. Et transporditeenus on hankelepingu ese, järeldub ka HD lisa 2 p-dest 1.1, 3.1, 4.1.5 ja 12.2.

Vaidlustuskomisjoni ja kohtu poolt juba osutatud HD lisa 2 p 4.1.5 sätestab töövõtja kohustuse tagada

maksumärkide transportimisel nende turvalisus ja transpordimarsruutide konfidentsiaalsena

hoidmine; p 1.1 kohaselt kohustus töövõtja trükkima tubakatoodete maksumärke vastavalt tellija

esitatud tellimusele ja valmis tööd (trükitud maksumärgid) transportima poolte poolt kokkulepitud

ajal tellija asukohta vastavalt riigihankes esitatud tingimustele; p 3.1 kohaselt sisaldab maksumärkide

hind tasu maksumärkide kujundamise, trükkimise, pakendamise ja tellija asukohta toimetamise eest;

p 12.2 kohaselt kannab maksumärkide trükkimise ja transportimise ajal juhusliku hävimise või

kahjustumise riisikot töövõtja. Olukorras, kus hankelepingu esemeks oleva teenuse osutamine eeldab

tegevusluba, selline tegevusluba pakkujal puudub ja ta ei ole pakkumuses näidanud ka vastavat

tegevusluba omavat allhankijat, ei saa RHS § 41 lg-st 3 tulenevalt pakkujat kvalifitseerida;

4) kaebuse tervikuna rahuldamata jätmisega on lahendatud ka kohustamisnõue.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

9. Baltic Banknote LLC palub kassatsioonkaebuses tühistada Tallinna Ringkonnakohtu otsus ja

teha asjas uus otsus, millega tühistada vaidlustuskomisjoni otsus ja vaidlustatud käskkiri ning mõista

vastustajalt välja menetluskulud ja vaidlustusmenetluses tasutud 1278,23 eurot, kuna:

1) ükski pakkuja kvalifikatsiooni puudutav asjaolu ega omadus ei olnud pärast pakkuja

kvalifitseerimist muutunud. Pärast Rahandusministeeriumi ettekirjutust muutus üksnes hankija

subjektiivne arusaam kvalifitseerimise tingimustest. Hankija muutis kvalifitseerimistingimusi, mis on

vastuolus RHS §-ga 36;

2) HT-s puudub nõue, et pakkuja peaks omama turvateenuse osutamise luba;

3) RHS § 41 lg 3 ei ole pakkuja kvalifitseerimata jätmise iseseisvaks aluseks. RHS § 41 lg 3 adressaat

on üksnes hankija, mitte pakkuja. Kvalifitseerimistingimusi kindlaks määrates tuleb hankijal hinnata,

kas hankelepingu täitmisel nõuab seadus eriluba. Kui hankija sellist tingimust HT-s märkinud ei ole,

ei saa jätta pakkujat kvalifitseerimata RHS § 41 lg 3 alusel;

4) RHS § 39 lg 3 kohaselt saab pakkuja jätta kvalifitseerimata, kui ta ei vasta HT-s märgitud

tingimusele;

5) kohtute tõlgendus RHS § 41 lg 3 osas ei taga läbipaistvust ega ka kontrollitavust;

6) vaidlustuse rahuldamise korral mõistetakse vaidlustusmenetluses tasutud riigilõiv hankijalt

vaidlustaja kasuks välja (RHS § 126 lg 6).

10. MTA palub vastuses jätta Baltic Banknote LLC kassatsioonkaebus rahuldamata, kuna:

1) HT-s ei esitatud tingimust turvateenuse tegevusloa olemasolu kohta. Selline tingimus tuli HD lisast

ja TurvaS § 43 lg-st 1. RHS § 39 lg 3 ja § 41 lg 3 kohaselt oli MTA kohustatud kontrollima kassaatori

tegevusloa olemasolu, sõltumata sellest, kas tingimus oli HT-s märgitud või mitte. Kui pakkuja ei

oma tegevusluba, toob see kaasa tema kvalifitseerimata jätmise;

2) ringkonnakohtu RHS § 41 lg 3 tõlgendus ei ole vastuolus läbipaistvuse ega ka kontrollitavuse

põhimõttega. HT ja HD kehtivad, nendest tingimustest tuli lähtuda. MTA ei ole otsinud

põhjendamatuid ettekäändeid hankelepingu mittesõlmimiseks;

3) MTA ei ole muutnud kvalifitseerimistingimusi tagantjärele;

4) isegi siis, kui kassaator oleks tulnud kvalifitseerida, kuna HT-s ei ole nimetatud tingimust

märgitud, tuleks pakkumus RHS § 47 lg 2 alusel tagasi lükata. Pakkumus ei vastaks HT p-des 4 ja 5

ning HD lisa 1 p-s 1.7 ega lisa 2 p-s 4.1.5 märgitud tingimusele.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

11. Esmalt analüüsib kolleegium seda, kas MTA vaidlustatud käskkiri on õiguspärane (I). Seejärel

lahendab kolleegium menetluslikud küsimused (II).

I

12. RHS § 1311 lg 1 sätestab: "Hankemenetlused, mida alustati enne 2010. aasta 1. juulit, viiakse

lõpuni, lähtudes käesoleva seaduse 2010. aasta 1. juulini kehtinud redaktsioonis sätestatud nõuetest."

Sellest tulenevalt tuleb käesoleva vaidluse lahendamisel kohaldada riigihangete seaduse enne 1. juulit

2010 kehtinud redaktsiooni, kuna hankemenetlus alustati enne 1. juulit 2010.

13. Avatud hankemenetluse alustamiseks esitab hankija registrile registri veebilehe kaudu HT (RHS

§ 29 lg 1). Hankija koostab avatud hankemenetluse korral enne hankemenetluse alustamist hiljemalt

hankemenetluses osalemise taotluste esitamise tähtpäevaks HD (RHS § 31 lg 1 esimene lause).

RHS § 31 lg 2 sätestab: "Hankedokumentides peab sisalduma vähemalt järgmine teave, kui

käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti või vastav teave ei ole nimetatud hanketeates:

1) ettepanek esitada pakkumusi vastavalt hanketeates ja hankedokumentides sisalduvatele

tingimustele, kui hankija koostab hankedokumendid avatud hankemenetluses;

2) vastavalt käesoleva seaduse §-s 33 sätestatud nõuetele koostatud hankelepingu eseme tehniline

kirjeldus;

3) kõik tulevase hankelepingu tingimused või hankelepingu projekt, välja arvatud käesoleva lõike

punktis 4 nimetatud asjaolud;

[---]."

14. HT kohaselt on hankija poolt hankelepingule antud nimetuseks ja selle lühikirjelduseks märgitud

"tubakatoodete maksumärkide trükiteenuse ostmine" (HT II osa p-d 1.1 ja 1.5).

HD-le lisatud tehnilise kirjelduse p-s 1.7 märgitakse:

"Pakkuja peab kindlustama Maksumärkide turvalise transpordi Hankija poolt nimetatud kohta

Tallinna piires.

Maksumärkide transportimine nende tootmise asukohast Hankija asukohta Tallinnas, peab vastama

järgmistele turvanõuetele:

1) Maksumärkide veole kohaldatud saatjate arv ning transpordiks ettenähtud tehnikavahendid ja

sõiduk peavad tagama saadetise maksimaalse turvalisuse ja säilimise ning välistama võimaluse

sattuda kolmandate isikute kätte.

Maksumärkide transpordi korraldaja on kohustatud:

1) rakendama vajalikke meetmeid kuritegeliku ründe tõkestamiseks, sh turvaseaduses ettenähtud

juhtudel erivahendeid ja tulirelva;

2) hoidma saladuses Maksumärkide veo marsruute ja Maksumärkidega seotud andmeid, veoga seotud

turvasüsteemide, veo- ja sidevahendite ning veoga seotud andmeid, veoga seotud turvasüsteemide,

veo- ja sidevahendite ning veoga seotud isikute andmeid;

3) viivitamata informeerima politseid, Hankijat ning transporditeenuse tellijat, kui Pakkuja ei ole

vedaja , veose vastu toimepandud või temale teadaolevast kuritegelikust ründest.

Juhul kui transporditeenust osutatakse Pakkuja transpordil, peab transporditeenuse saatja olema

tunnustatud turvafirma ja omama teenuse osutamiseks vajalikku tegevusluba.

Hankija volitatud esindaja võtab trükitud Maksumärgid vastu, mille kohta koostatakse üleandmise-

vastuvõtmise akt."

HD-le lisatud hankelepingu projekti p 4.1.5, mis reguleerib töövõtja kohustusi märgitakse: "Töövõtja

kohustub tagama Maksumärkide transportimisel nende turvalisuse [---]."

Eeltoodust nähtuvalt on HT kohaselt hankelepingu ese tubakatoodete maksumärkide trükiteenuse

ostmine. HT-s ega ka HD-s ei ole märgitud, et hankelepingu esemeks on ka maksumärkide

transporditeenus. Samuti ei olnud HT-s ega ka HD-s märgitud pakkuja kvalifitseerimise tingimusena

seda, et pakkuja peab omama turvateenuse tegevusluba. Pakkuja poolt HT-s märgitud hankelepingu

eseme raames maksumärkide transporditeenuse kindlustamine on märgitud üksnes HD-le lisatud

tehnilisse kirjeldusse ja hankelepingu projekti. Samuti on hankelepingu projektis jäetud täpsemalt

määratlemata tingimused, kuidas tuleb transporditeenuse osas hankelepingut täita.

15. Tehniline kirjeldus on hankija poolt hankelepingu eseme kirjeldamiseks vastavas valdkonnas

tegutsevatele isikutele arusaadavat terminoloogiat ja täpsuse astet kasutades kehtestatud asjade või

teenuste hankelepingu esemeks olevate asjade või teenuste omaduste ja oluliste tunnuste loetelu

(RHS § 32 lg 1). Asjade või teenuste oluliste tunnuste loetelu võib hõlmata muu hulgas

keskkonnakaitsenõudeid, kvaliteedi- ja konstruktsiooninõudeid, sealhulgas puuetega inimeste poolt

kasutatavuse nõue, vastavushindamisele, jõudlusele, toote kasutusomadustele, turvalisusele või

mõõtudele ja toote nimele, mille all teda turustatakse, vastavuse nõudeid, kasutatavat terminoloogiat,

sümboleid, testimist ja testmeetodeid, pakendamist, märgistamist ja tähistamist, kasutusjuhiseid,

samuti nõudeid tootmisprotsessile ja -tehnoloogiale ning vastavushindamise meetodeid (RHS § 32

lg 3).

RHS § 41 lg 1 sätestab: "Pakkuja või taotleja tehnilise ja kutsealase pädevuse kvalifitseerimise

tingimustele vastavuse kontrollimiseks nõuab hankija hanketeates vastavalt hankelepingu alusel

ostetavate asjade, tellitavate teenuste olemusele, kogusele ja kasutusviisile järgmistest andmetest ja

dokumentidest ühe või mitme esitamist:

[---]

8) pakkuja kinnitus töö- või liiklusvahendite, seadmete ja tehnilise varustuse olemasolu kohta või

vastava kirjaliku kokkuleppe olemasolu vajaliku tehnika omandamiseks või kasutusse võtmiseks,

mida pakkuja või taotleja saab hankelepingu täitmisel kasutada;

[---]."

15.1. Eeltoodust tulenevalt on kolleegium seisukohal, et hankemenetluses tuleb eristada hankelepingu

esemele ja hankes osalevale isikule esitatavaid tingimusi (vt selle kohta ka Riigikohtu

halduskolleegiumi 16. novembri 2011. a otsus asjas nr 3-3-1-65-11, p 26). Tehnilise kirjelduse

koostab hankija selleks, et kirjeldada detailselt pakkujale või taotlejale hankelepingu eset, nt selle

omadusi, olulisi tunnuseid, tehnoloogiaid, kvaliteedi-, keskkonnakaitselisi nõudeid. Seevastu pakkuja

tehniline ja kutsealane pädevus näitab seda, kas pakkujal on piisav kohasuse aste, täitmaks

hankelepingut nõuetekohaselt. Seega on tehniline kirjeldus suunatud hankelepingu eseme, mitte

pakkuja tehnilise ja kutseala pädevuse kirjeldamiseks. Nõudeid pakkuja tehnilise ja kutsealase

pädevuse kohta ei märgita hankelepingu eseme tehnilisesse kirjeldusse, vaid need tuleb määratleda

HT-s (RHS § 39 lg-d 1 ja 3, § 41 lg 1).

15.2. Euroopa Kohus on märkinud, et kui HT on sõnastatud selgelt, annab see kõigile

potentsiaalsetele, piisavalt arukatele, kogenud ja mõistlikult hoolsatele pakkujatele objektiivse

võimaluse luua endale konkreetne ettekujutus teostatavatest töödest ja nende tegemise kohast ning

võimaluse koostada sellest lähtudes oma pakkumus (Euroopa Kohtu 22. aprilli 2010. a otsus asjas nr

C-423/07: Euroopa Komisjon vs. Hispaania Kuningriik, p 58). Ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu

31. märtsi 2004. a direktiivi 2004/18 (direktiiv 2004/18) "ehitustööde riigihankelepingute, asjade

riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta" art 44

lõike 2 koostoimes art-ga 48 alusel tuleb miinimumtingimused pakkuja tehnilise ja kutsealase

suutlikkuse kohta esitada HT-s. Direktiivi 2004/18 lisas VII A, mis puudutab teavet, mis peab

sisalduma riigihankelepingute sõlmimise teates, märgitakse HT-s sisalduva teabe kohta järgmist

(p 17): "Valikukriteeriumid, mille alusel võidakse pakkujad välistada nende isiklikust seisukorrast

lähtudes, ja vajalik teave, mille alusel on võimalik otsustada, et nad ei kuulu välistamist võimaldavate

juhtumite alla. Valikukriteeriumid ja teave teenuseosutaja olukorra kohta ning talle esitavate

majanduslike ja tehniliste miinimumnõuete hindamiseks vajalikud andmed ja formaalsused.

Võimalikud minimaalsed nõuded." Seega eeldab ka direktiiv 2004/18, et pakkuja tehnilist ja

kutsealast pädevust puudutavad nõuded tuleb märkida HT-s. Käesoleval juhul rõhutab HT-s pakkuja

tehnilise ja kutsealase pädevuse avaldamise tähtsust ka asjaolu, et HT avaldati Euroopa Ühenduste

Teatajas. Kuna hankemenetlus peab olema läbipaistev ja pakkujaid tuleb kohelda võrdselt, ei tohi

üldjuhul siseriiklikul tasandil avaldatavates dokumentides olla hankes osalevate pakkujate kohta

muud teavet kui see, mis on avaldatud Euroopa Ühenduste Teatajas.

15.3. Läbi eelpool nimetatu aidatakse tagada hankemenetluse läbipaistvus ja pakkujate võrdne

kohtlemine, kuna pakkujatele on juba ilma HD-ga tutvumata teada, mida hankija nõuab nii pakkujat

puudutava kvalifikatsiooni kui ka hankelepingu eseme osas. Samuti võimaldab see ette näha, millised

on õiguslikud tagajärjed, kui pakkuja või hankelepingu ese ei vasta tingimustele.

16. RHS § 39 lg 1 sätestab: "Hankija peab kontrollima, kas pakkuja või taotleja majanduslik ja

finantsseisund ning tehniline ja kutsealane pädevus vastavad hanketeates esitatud kvalifitseerimise

tingimustele. Kvalifitseerimise tingimused peavad olema piisavad pakkuja või taotleja hankelepingu

nõuetekohase täitmise võime tõendamiseks ning vastavad ja proportsionaalsed hankelepingu esemeks

olevate asjade, teenuste või ehitustööde olemuse, koguse ja otstarbega." Hankijal on õigus kontrollida

pakkuja või taotleja kvalifikatsiooni kogu hankemenetluse vältel, ja kui talle saab teatavaks asjaolu,

et pakkuja või taotleja majanduslik ja finantsseisund või tehniline ja kutsealane pädevus ei vasta

hanketeates esitatud kvalifitseerimise tingimustele, teha uus otsus pakkuja või taotleja

kvalifitseerimise kohta ning jätta pakkuja või taotleja kvalifitseerimata (RHS § 39 lg 3).

Kolleegium on seisukohal, et RHS § 39 lg 1 esimene lause sätestab hankija üldise kontrollikohustuse,

selgitamaks välja, kas pakkuja vastab kvalifitseerimise tingimustele. Sama lõike teine lause

reguleerib seda, millistele nõuetele peavad kvalifitseerimise tingimused vastama. Seevastu RHS § 39

lg 3 sätestab selle perioodi, mille jooksul on pakkujal õigus oma üldist kontrollikohustust teostada

(s.o kogu hankemenetluse vältel). Samuti on nimetatud lõikes reguleeritud õiguslik tagajärg olukorra

jaoks, kui pakkuja ei vasta HT-s märgitud kvalifitseerimise tingimusele.

Vaidlus puudub selle üle, et HT-s ei ole märgitud transporditeenuse ostmist ega ka seda, et pakkuja

peab omama transporditeenuse osutamisel tegevusluba (vt käesoleva otsuse p-i 14).

17. Kolleegium on seisukohal, et tehnilise kirjelduse p-s 1.7 märgitu ei sea nõudeid pakkuja

tehnilisele ja kutsealasele pädevusele maksumärkide trükiteenuse osas, s.t tegemist ei ole

kvalifitseerimise tingimusega, vaid tehnilise kirjelduse p 1.7 reguleerib seda, kuidas maksumärkide

transporti tuleb osutada. Sellist järeldust kinnitab tehnilise kirjelduse p 1.7 sõnastus, mille kohaselt

peab "pakkuja kindlustama Maksumärkide turvalise transpordi", "Maksumärkide transportimine [---]

peab vastama järgmistele turvanõuetele:", "Maksumärkide transpordi korraldaja on kohustatud:

1) rakendama vajalikke meetmeid". Tehnilise kirjelduse kohaselt pidi pakkuja kindlustama

maksumärkide transpordi, kuid pakkuja ei pidanud osutama ise transporditeenust. Tehniline kirjeldus

nägi selgesõnaliselt ette, et kõnealuse kohustuse täitmiseks võib kasutada teiste ettevõtjate teenuseid.

Antud olukorras teiste ettevõtjate teenuste kasutamist ei saa pidada allhankeks, sest maksumärkide

transporditeenus ei olnud hankeesemeks. Kuna transporditeenuse osutamine on hankelepingu eseme

täitmist puudutav küsimus, ei pidanud kassaatoril transporditeenuse osutamiseks vajalikke vahendeid

pakkumuse tegemise hetkel olemas olema, vaid ta võis esitada kinnituse, et tal on võimalik need

vahendid hankelepingu täitmiseks saada. Vaidlus puudub selle üle, et sellise kinnituse kassaator ka

esitas.

18. MTA on seisukohal, et kuna kassaator kasutab maksumärkide transporditeenuse osutamisel

allhanget, kuid pakkuja ei nimetanud seda oma pakkumuses, ei vasta kassaator HT III osa p 2.1

alapunktides 4 ja 5 märgitud nõuetele.

Kolleegium leiab erinevalt MTA-st, et maksumärkide transporditeenuse osutamine teise ettevõtja

poolt ei ole käsitatav allhankena HT III osa p 2.1 alapunktide 4 ja 5 mõttes, kuna HT kohaselt ei ole

hankelepingu esemeks maksumärkide transporditeenus ja tehnilise kirjelduse p 1.7 ei ole pakkuja

kvalifitseerimise tingimus (vt käesoleva otsuse otsuse p-i 17). Allhankega on tegemist vaid siis, kui

vähemalt osa hangitavast teenusest osutatakse teise ettevõtja poolt. Igasuguste abitööde tegemine

hankelepingu teostamisel ei ole allhange.

19. Eeltoodust tulenevalt on kolleegium seisukohal, et MTA jättis õigusvastaselt kassaatori

kvalifitseerimata RHS § 39 lg 3 alusel.

II

20. Kassaator taotles kaebuses, et kohus kohustaks MTA-d andma kassaatorile nõustumus

hankelepingu sõlmimiseks.

Tulenevalt RHS § 29 lg 3 p-st 6 ja riigivastutuse seaduse § 6 lg-st 5 ei kohusta kolleegium käesolevas

asjas MTA-d nõustumust andma, vaid kohustab MTA-d otsustama alates käesoleva otsuse

jõustumisest 30 päeva jooksul, kas hankeleping kassaatoriga sõlmida või mitte.

21. RHS § 127 lg-st 41 tulenevalt ei jõustu vaidlustuskomisjoni otsus kohtumenetluse ajal, kui pool

või kolmas isik esitab kaebuse halduskohtule.

Kolleegium leiab, et kui vaidlustuskomisjon jättis vaidlustaja vaidlustuse rahuldamata ja hankija

otsuse kehtetuks tunnistamata, kuid Riigikohus rahuldab kaebuse ja tühistab hankija otsuse, ei ole

piisav lugeda vaidlustuskomisjoni otsus RHS § 127 lg 41 alusel mittejõustunuks. Õigusselguse

huvides tuleb kaebuse esemeks olev vaidlustuskomisjoni otsus kohtuotsuse resolutsioonis

selgesõnaliselt tühistada (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 9. juuni 2011. a määrus asjas nr 3-3-1-

38-11, p 10, ja 4. augusti 2011. a määrus asjas nr 3-3-1-39-11, p 13).

22. Kassaator taotles kaebuses, et kohus mõistaks MTA-lt välja vaidlustuskomisjoni menetluses

tasutud riigilõivu 20 000 kr.

Kui vaidlustusmenetlus lõpeb seetõttu, et vaidlustus rahuldatakse ja hankija otsus tunnistatakse

kehtetuks, mõistab vaidlustuskomisjon oma otsusega hankijalt vaidlustaja kasuks välja tema poolt

vaidlustusmenetluses tasutud riigilõivu (RHS § 126 lg 1 p 5 ja lg 6).

Kuna kohtumenetluses vaidlustuse nõue sisuliselt rahuldatakse, tuleb hankijalt välja mõista

vaidlustaja poolt vaidlustusmenetluses tasutud riigilõiv 1278 eurot ja 23 senti (20 000 kr).

23. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kolleegium kassatsioonkaebuse. Kolleegium tühistab Tallinna

Ringkonnakohtu 28. oktoobri 2011. a otsuse ja Tallinna Halduskohtu 8. märtsi 2011. a otsuse asjas

nr 3-10-3017. Kolleegium teeb asjas uue otsuse, millega rahuldab Baltic Banknote LLC kaebuse ja

tühistab MTA vaidlustatud käskkirja, kohustab MTA-d otsustama, kas sõlmida kassaatoriga

hankeleping või mitte, ning tühistab vaidlustuskomisjoni otsuse.

24. Kuna kolleegium teeb ise uue otsuse ilma asja uueks arutamiseks saatmata, tuleb lahendada ka

menetluskulude jaotuse küsimus (HKMS § 285 lg 1 ja kuni 31. jaanuarini 2011 kehtinud HKMS § 93

lg 4). Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (HKMS § 285 lg 1 ja kuni 31. jaanuarini

2011 kehtinud HKMS § 92 lg 1).

Riigikohtus ja halduskohtus ei ole kassaator kuludokumente ega vastavat maksekorraldust esitanud.

Ringkonnakohtus kandis kassaator menetluskulusid 1926 eurot ja 23 senti, millest 1278 eurot ja 23

senti moodustas apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv ja 640 eurot õigusabikulu (II kd, tl 93-100).

Toimikust nähtub, et kassaator tasus kaebuse esitamisel riigilõivu 20 000 kr (I kd, tl 6). Kolleegium,

arvestades asja mahtu ja keerukust, peab HKMS § 93 lg-le 5 tuginedes põhjendatuks mõista MTA-lt

kassaatori kasuks välja kantud õigusabikulud 640 eurot ja haldus- ning ringkonnakohtus kantud

riigilõivu 2556 eurot ja 46 senti (40 000 kr).

Kautsjon tuleb tagastada (HKMS § 107 lg 4).

Tõnu Anton, Ivo Pilving, Harri Salmann