3-2-1-173-11 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-173-11

Määruse kuupäev

Tartu, 22. veebruar 2012. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Villu Kõve, liikmed Peeter Jerofejev ja Tambet Tampuu

Kohtuasi

Tatjana Kitšatova hagi OÜ NARVA EHITUSPROJEKT vastu

623 euro 65 sendi saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 26. augusti 2011. a määrus tsiviilasjas

nr 2-10-5292

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ NARVA EHITUSPROJEKT määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja Tatjana Kitšatova (isikukood xxxxxxxxxxx)

Kostja OÜ NARVA EHITUSPROJEKT (registrikood 11002901),

esindaja vandeadvokaat Oleg Nišajev

Asja läbivaatamise kuupäev

6. veebruar 2012, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 26. augusti 2011. a määrus tsiviilasjas nr 2-10-5292.

2. Saata OÜ NARVA EHITUSPROJEKT apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule

menetlusse võtmise otsustamiseks.

3. Määruskaebus rahuldada.

4. Tagastada määruskaebuselt 19. septembril 2011 tasutud kautsjon 25 (kakskümmend viis)

eurot OSAÜHINGU ALINEA ÕIGUSBÜROO arvelduskontole nr 10220049878018.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tatjana Kitšatova (hageja) esitas 3. veebruaril 2010 Viru Maakohtule OÜ NARVA

EHITUSPROJEKT (kostja) vastu hagi, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista 9758 krooni,

sh 9558 krooni ettemaksu ja 200 krooni sunniraha (s.o kokku 623 eurot 65 senti).

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 29. septembril 2008 lepingu, millega kostja kohustus tegema

ehitusprojekti hageja kinnistul asuva elamu ja garaaži rekonstrueerimise ning kõrvalhoone ehitamise

kohta (edaspidi leping). Lepingu järgi oli kostjal kohustus esitada projekt Narva linnavalitsuse

arhitektuuri- ja linnaplaneerimise ametile (edaspidi amet) kooskõlastamiseks 26. detsembriks 2008.

Hageja tasus kostjale ettemaksu 9558 krooni (610 eurot 87 senti).

Kostja ei esitanud projekti ametile kooskõlastamiseks kokkulepitud tähtpäevaks. Amet tegi seepeale

ettekirjutuse, millega kohustas hagejat maksma sunniraha 200 krooni. Kostja esitas projekti ametile

2. veebruaril 2009. Amet tagastas projekti 27. veebruaril 2009 kostjale ilma projekti heaks kiitmata,

loetles projekti sisulised puudused ja vormivead ning palus need kõrvaldada.

Mais 2009 nõudis hageja kostjalt selgitusi projekti esitamata jätmise kohta. Kostja nõudis seejärel

hagejalt projekti parandamise eest lisatasu ning palus teha toimingud, mida ta lepingu sõlmimisel oli

lubanud ise teha. 15. juulil 2009 andis hageja kostjale täiendava tähtaja projektis esinevate puuduste

kõrvaldamiseks. Amet määras projekti esitamise tähtpäevaks 21. septembri 2009. Kostja teatas

20. juulil 2009, et ei kõrvalda puudusi, sest amet ei ole põhjendanud projekti kooskõlastamata jätmist.

15. augustil 2009 ütles hageja lepingu üles ning palus tagastada hageja tasutud ettemaksu ning

hüvitada ametile makstud sunniraha.

2. Kostja vaidles hagile vastu. Ta väitis, et koostas projekti lepingutingimuste järgi. Hageja rikkus

lepingut, jättes kostjale tähtaegselt esitamata projekti koostamiseks vajalikud dokumendid ning

teavitamata maatüki piiride muutumisest. Hageja nõudis kostjalt projektiosade koostamist ja projekti

kooskõlastamist, milles pooled ei olnud kokku leppinud. Ameti loetletud puudused ei anna alust

lugeda projekti lepingutingimustele mittevastavaks.

3. Maakohus rahuldas hagi 7. juuli 2010 tagaseljaotsusega, jättes otsusest välja kirjeldava ja

põhjendava osa. Kostja esitas tagaseljaotsuse peale kaja, paludes menetluse taastada. 30. juulil 2010

täiendas maakohus tagaseljaotsust kirjeldava ja põhjendava osaga. Maakohus jättis 13. septembri

2010. a määrusega kaja rahuldamata ja menetluse taastamata. Tartu Ringkonnakohus tühistas

17. detsembri 2010. a määrusega maakohtu määruse ja saatis asja menetluse taastamiseks

maakohtule. Maakohus määras 26. jaanuari 2011. a kohtuistungil, et pooled peavad 31. jaanuariks

2011 esitama kõik olulised tõendid, sh projekti, ja menetluskulude nimekirjad, ning et kohus teeb

kohtuotsuse teatavaks 17. veebruaril 2011.

4. Hageja esitas maakohtule 1. veebruaril 2011 täiendava hagiavalduse, milles palus kostjalt välja

mõista ettemaksu 610 eurot 87 senti ja sama suure viivise.

Hageja väitis, et lepingu järgi oli kostjal kohustus koostada projekt ja esitada see ametile hiljemalt

26. detsembril 2008. Kuna kostja ei esitanud projekti kooskõlastamiseks tähtaegselt ega kõrvaldanud

projekti puudusi, taganes hageja lepingust 15. augustil 2009. Kostja ei ole tagastanud hagejale

ettemaksu. Seetõttu on hagejal lepingu p 9.2 alusel õigus nõuda viivist.

5. Kostja vaidles hageja täiendavale hagiavaldusele vastu. Ta leidis, et hageja esitatud dokumendist ei

selgu, kas see on varem esitatud hagi uus redaktsioon, hagi muutmine vms dokument. Hagejal ei ole

õigust pärast kohtuistungi lõppemist muuta hagi alust ja eset. Maakohus peab jätma hageja hilinenult

esitatud dokumendi läbi vaatamata ja tagastama selle hagejale.

6. Maakohus uuendas 14. veebruari 2011. a määrusega asja arutamise tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 437 lg 1 p 1 alusel.

Maakohtu määruse kohaselt on pooled saatnud maakohtule pärast kohtu määratud tähtpäeva

möödumist avaldusi ja taotlusi, mille kohta, ei olnud kohtul võimalik enne kohtuotsuse tegemist

seisukohta võtta. Kuna see võib olla kohtuotsuse tühistamise aluseks, tuleb asja arutamine uuendada.

9. märtsi 2011. a kohtuistungil määras kohus kostjale kirjaliku vastuse esitamise tähtajaks 22. märtsi

2011. a.

7. Maakohus rahuldas hagi 2. mai 2011. a otsusega, mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla

610 eurot 87 senti ja viivise 610 eurot 87 senti. Maakohus täiendas 14. juunil 2011 otsust kirjeldava

ja põhjendava osaga.

Maakohus tuvastas, et pooled sõlmisid 29. augustil 2008 lepingu, mille kohaselt kostja kohustus

26. detsembriks 2008 tegema ning esitama ametile kooskõlastamiseks ehitusprojekti arhitektuur- ja

ehitusosa. Hageja on tasunud kostjale ettemaksu 30% töö hinnast. Hageja ütles lepingu 15. augustil

2009 üles lepingu rikkumise tõttu. Ülesütlemisavaldust tuleb käsitada taganemisavaldusena.

Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja rikkus lepingut oluliselt, mistõttu oli hagejal õigus lepingust

taganeda. Pooled vaidlevad ka selle üle, kas poolte sõlmitud leping hõlmas lisaks projekti

arhitektuurehitusliku osa tegemisele ka muid projekti osi, mis olid vajalikud projekti

kooskõlastamiseks.

Kostja pidi oma erioskuste ja -teadmiste tõttu olema teadlik, et üksnes arhitektuurehituslikust osast ei

piisa projekti kooskõlastamiseks vajalike nõuete täitmiseks. Lepingu järgi võib eeldada hageja huvi,

et leping hõlmab kõiki kooskõlastamiseks vajalikke projekte. Kostja tehtud töö ei vastanud

lepingutingimustele. Lisaks esitas kostja projekti kooskõlastamiseks ametile pärast lepingus

kokkulepitud tähtpäeva. Projekt oli puudustega, mistõttu seda ei kooskõlastatud. Põhjendatud ei ole

kostja väide, et ta ei saanud lepingut täita, sest hageja ei esitanud talle geodeesiaplaani. Samuti ei ole

põhjendatud kostja väide, et projektis ei olnud puudusi, mis oleks takistanud selle kooskõlastamist.

Vaatamata hageja antud täiendavale tähtajale ei kõrvaldanud kostja neid puudusi. Kuna kostja esitas

projekti hagejale alles kohtumenetluses, ei ole mõistlik kostja väide, et hageja ei saa tugineda

lepingutingimustele mittevastavusele, kuna ta ei vaadanud tööd üle.

Kostja rikkus lepingut oluliselt, mistõttu oli hagejal õigus sellest taganeda. Seetõttu on kostjal

kohustus tagastada hagejale lepingu järgi saadud 610 eurot 87 senti. Lisaks on kostjal lepingu

tähtpäevast kuni lepingu ülesütlemiseni kohustus maksta hagejale lepingu p 9.2 alusel viivist 0,2%

lepingu maksumusest iga viivitatud päeva eest ja alates lepingu ülesütlemisest 8% võlaõigusseaduse

(VÕS) §-de 94 ja 113 järgi. Kuna hageja on palunud vähendada viivist kuni põhinõudeni, tuleb

kostjalt lisaks ettemaksuna saadud 610 eurole 87 sendile välja mõista viivis 610 eurot 87 senti.

8. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse,

millega jätta hagi rahuldamata.

Apellatsioonkaebuse kohaselt rikkus maakohus menetlusõiguse norme. Maakohus ei kontrollinud

hageja esindaja esindusõigust. Maakohus ületas hagi piire, tehes otsuse nõude kohta, mida hageja ei

esitanud. Samuti tugines maakohus otsuses asjaoludele, mida menetluses ei arutatud, ning jättis

tõendid uurimata ja hindas tõendit valesti, jagas valesti tõendamiskoormuse, uuendas menetluse

ebaseaduslikult ja võttis menetlusse uusi nõudeid.

Lisaks kohaldas maakohus valesti materiaalõiguse norme, sest mõistis kostjalt alusetult välja rohkem

viivist, kui hagejal on õigus saada. Poolte sõlmitud töövõtulepingu järgi ei või lepingulise viivise

summa ületada 10% lepingu hinnast. Lisades sellele seadusjärgse viivise, on hagejal õigus saada

viivist 268 eurot 9 senti. Samuti leidis maakohus valesti, et hageja taganes töövõtulepingust.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

9. Tartu Ringkonnakohus keeldus 26. augusti 2011. a määrusega apellatsioonkaebust menetlusse

võtmast.

Ringkonnakohtu määruse kohaselt võtab ringkonnakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 637 lg 21 järgi lihtmenetluses tehtud maakohtu otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse

menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu

otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud

menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada

lahendit. Maakohus menetles hagi TsMS § 405 lg 1 esimese lause alusel lihtmenetluses. Maakohus ei

andnud TsMS § 442 lg 10 esimese lause kohaselt luba otsuse edasikaebamiseks. Pole alust väita, et

maakohus on selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaal- või menetlusõiguse normi või selgelt valesti

hinnanud tõendeid. Asjaolu, et kostja ei nõustu maakohtu otsusega ning sisustab kohaldatud

õigusnorme ja hindab tõendeid maakohtust erinevalt, ei anna alust väita vastupidist.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

10. Kostja esitas määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtu määruse tühistada.

Ringkonnakohus ei ole põhjendanud, miks ta ei pea apellatsioonkaebuses toodud materiaal- ja

menetlusõiguse normide rikkumisi jämedateks. Kostja viitas apellatsioonkaebuses sellele, et

maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja rohkem viivist, kui hagejal oli õigus saada. Poolte

sõlmitud lepingu järgi ei või viivis ületada 10% lepingu hinnast ehk 203 eurot 62 senti. Lisades

sellele VÕS §-des 94 ja 113 ettenähtud viivise, oleks maakohus saanud kostjalt välja mõista viivist

kokku 268 eurot 9 senti. Maakohus mõistis kostjalt välja viivise 610 eurot 87 senti. Mõistes kostjalt

alusetult välja 342 eurot 78 senti, kohaldas maakohus materiaalõiguse normi selgelt valesti.

11. Hageja palub jätta määruskaebuse rahuldamata. Ta leidis, et ringkonnakohus jättis põhjendatult

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata. Ringkonnakohtul oli õigus keelduda lihtmenetluse asjas

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest, kui maakohus oli ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse

normi või rikkunud menetlusõiguse normi, mis ei mõjutanud oluliselt asja lahendust.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

12. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 701 lg 3 esimese ja teise lause alusel

tühistada ning hageja apellatsioonkaebus tuleb saata ringkonnakohtule menetlusse võtmise uueks

otsustamiseks. Määruskaebus tuleb rahuldada.

13. Lihtmenetluse asjas esitatud kaebust ei pea ringkonnakohus TsMS § 637 lg 21 alusel menetlema,

kui maakohus ei ole andnud luba edasikaebamiseks ega ole otsuse tegemisel selgelt ebaõigesti

kohaldanud materiaalõiguse normi, selgelt rikkunud menetlusõiguse normi või selgelt valesti

hinnanud tõendeid või kui see ei võinud oluliselt mõjutada lahendit. Ringkonnakohtu määrus

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise kohta on TsMS § 638 lg 9 alusel vaidlustatav

Riigikohtus. Kolleegium on selgitanud Riigikohtu pädevust lihtmenetluse asjas apellatsioonkaebuse

menetlusse võtmisest keeldumise kohta tehtud määruse peale esitatud määruskaebuse läbivaatamisel

nt 12. oktoobril 2011 tsiviilasjas nr 3-2-1-80-11 tehtud määruses (vt p-d 15-18).

14. Asja materjalidest nähtuvalt nõuab hageja kostjalt 610 euro 87 sendi suuruse ettemaksu

tagastamist ja lepingu p 9.2 alusel viivist 610 eurot 87 senti (II kd, tl 82-93). Kostja on vastuväidetes

märkinud mh seda, et hageja nõue tagastada talle ettemaks ja tasuda ettemaksult arvutatavat viivist,

on põhjendamatu ja alusetu (II kd, tl 161). Maakohtu 12. aprilli 2011. a kohtuistungil jäi kostja oma

vastuväidete juurde, märkides mh, et viivise arvestus ja nõude alus ei ole selge (II kd, tl 186).

Maakohus ei ole otsuses kostja nende vastuväidete kohta seisukohta võtnud, rikkudes sellega

TsMS § 442 lg-s 7 sätestatud poolte seisukohtade kirjeldamise ja sama paragrahvi lg-s 8 sätestatud

otsuse põhjendamise kohustust.

Apellatsioonkaebuses tugines kostja mh sellele, et maakohus ei arvestanud viivise väljamõistmisel

poolte lepingut, mille kohaselt ei või lepinguline viivis ületada 10% lepingu hinnast (II kd, tl 32),

ning et maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja rohkem viivist, kui hagejal oli lepingu järgi

õigus saada. Kuna maakohus on kostja vastuväidet eirates rikkunud TsMS § 442 lg-d 7 ja 8 ning see

rikkumine võis mõjutada asja lahendust, keeldus ringkonnakohus vähemalt osaliselt põhjendamatult

apellatsioonkaebuse menetlemisest. Kuivõrd vähemalt eeltoodud osas ei ole apellatsioonkaebuse

põhjendamatus ilmselge, peab ringkonnakohtus menetlema kogu apellatsioonkaebust (vt Riigikohtu

määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-11, p 18).

15. Kolleegium selgitab, et ta ei hinda ülejäänud kostja väiteid ja asjaolusid, millele viimane tugines

apellatsioonkaebuses ja määruskaebuses. Apellatsioonkaebuse menetlemisel peab ringkonnakohus

TsMS § 652 järgi sisuliselt hindama kõiki poolte õigel ajal ja nõuetele vastavalt esitatud asjaolusid ja

tõendeid. Ringkonnakohtus asja läbivaatamisel ei oma tähtsust, mis asjaoludel vaidlustas kostja

ringkonnakohtu määruse. Juhul kui pool esitab uusi asjaolusid ja tõendeid, peab ringkonnakohus need

vastu võtma, kui uute asjaolude ja tõendite esitamise tingis maakohtu menetlusõiguse normide oluline

rikkumine (vt selle kohta Riigikohtu 8. veebruari 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-156-11, p 39).

Juhul kui maakohus rikkus menetlusõiguse norme oluliselt (TsMS § 669), peab ringkonnakohus

tühistama maakohtu otsuse sõltumata poolte taotlustest (TsMS § 656). Menetlusõiguse normi olulise

rikkumise korral peab ringkonnakohus, vaatamata TsMS § 652 lg-s 6 sätestatule, tühistama maakohtu

otsuse igal juhul, st ka siis, kui pool ei esitanud sellisele rikkumisele õigel ajal vastuväidet

TsMS § 333 järgi.

16. Kolleegium jätab menetluskulud TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel ringkonnakohtu otsustada.

17. Tasutud kautsjon tuleb TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel määruskaebuse rahuldamise tõttu

tagastada.

Villu Kõve, Peeter Jerofejev, Tambet Tampuu